[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ametnik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›
ametiasutuse töötaja; ametiisik. Kõrgemad, alluvad ametnikud. Ta on mingisugune väike ametnik kusagil kontoris. Palju sekeldamist igasuguste asutuste ja ametnikega.
▷ Liitsõnad: arve|ametnik, kantselei|ametnik, kohtu|ametnik, kontori|ametnik, kroonu|ametnik, maksu|ametnik, mõisa|ametnik, panga|ametnik, perekonnaseisu|ametnik, politsei|ametnik, posti|ametnik, riigi|ametnik, tolli|ametnik, tsaari|ametnik, vallaametnik.