[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aadli|konvent
aj maapäevi ettevalmistav rüütelkonna organ Liivi- ja Saaremaal

aadli|lipkond
aj ratsateenistuskohustuse alusel moodustatud väeosa 16.–18. saj. Rootsi riigis. Rootsiaegse Eesti- ja Liivimaa aadlilipkonnad.

aadli|marssal
aj kubermangu aadelkonna valitav peamees

aadli|riik
aj riik, kus on võimul aadel

aadli|ürik
aj aadliseisusse kuulumist tõendav ürik

aarjalane ‹-se 5› ‹s›, aarjalased pl

1. aj indoiraani keeli kõnelnud suguharud ja rahvad, kes end (pärimustes, ürikutes) ise nõnda nimetasid
2. (hrl. natsionaalsotsialistlikus rassiteoorias:) kõrgemasse rassi arvatud rahvad (ning isikud)

aatrium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. aj keskne pearuum Rooma elamus, mille laes oli nelinurkne ava, põrandas bassein
2. ehit varakristliku v. romaani basilikaalse kiriku sammastega eesõu (kaevuga)
3. ehit mitmekorruselise hoone keskel asuv hall, millel on hrl. klaaskatus. Aatriumiga eramu, koolimaja, kaubanduskeskus.

abi|kool [-i]
ped
1. üldhariduskool vaimupuuetega laste õpetamiseks. Abikooli suunatud lapsed.
2. aj alama astme kreekakatoliku kool (Eesti mõnes piirkonnas ülemöödunud sajandil ja möödunud sajandi algul)

abi|mõis
aj suurema mõisa alla kuulunud väiksem mõis vrd karjamõis

abi|tegu
aj peamiselt hooajatöödeks (sõnnikuvedu, heinategu, rehepeks) nõutud täiendav tegu mõisale (teoorjuse ühe põhiliigina)

abi|teoline
aj abiteol olev, abitegu tegev teoline

abi|vaim
aj jalategu tegev abiteoline (hrl. naisterahvas). Mõis nõudis rehepeksuks abivaime.

abolitsionism ‹-i 21› ‹s›

1. mingi seaduse tühistamist taotlev ühiskondlik liikumine
2. aj neegrite orjuse kaotamist taotlev liikumine (eriti 19. sajandi keskel USA-s)

abordaaž ‹-i 21› ‹s›
aj abordeerimine

abordeerima ‹42›
aj (hrl. sõude- ja purjelaevade ajastul:) vaenlase (sõja)laeva ründama selle parda külge haakudes, et meeskond saaks tungida vastase laevale

abrekk ‹-reki 21› ‹s›
aj mägipartisan; metsavend, röövel (Põhja-Kaukaasias)

absolutism ‹-i 21› ‹s›
aj piiramatu ainuvalitsus, isevalitsus, absoluutne monarhia (feodaalriigi valitsusvorm). Valgustatud absolutism.

absoluutne ‹-se 2› ‹adj›

1. sõltumatu, mittesuhteline, tingimatu; ant. suhteline, relatiivne. Absoluutne vanus, kronoloogia. Toodangu absoluutne maht. Omal ajal peeti paigalseisu absoluutseks nähtuseks. Kõik on suhteline, miski pole absoluutne, midagi pole absoluutset.
2. täielik, täiuslik. Absoluutne vaikus, rahu, kord, puhtus, tühjus, pimedus. Absoluutne väljamõeldis, vale, loba. Seda tuleb võtta absoluutse paratamatusena. Immuunsus võib olla osaline või absoluutne. See mees on absoluutne null. Reegel ei pruugiks olla nii absoluutne. Elasime, olime absoluutses teadmatuses. Absoluutne alkohol keem veevaba, 100-protsendiline etüülalkohol. Absoluutne enamus 'rohkem kui pooled kõigist häältest'. Absoluutne kunst kunst abstraktsionism. Absoluutne kuulmine muus inimese võime määrata helikõrgusi kuulmise järgi muusikariista abita. Absoluutne meister 'meistri- v. esivõistluste kõige parem sportlane teat. eriarvestuse alusel mõningatel spordialadel'. Absoluutne monarhia aj absolutism. Absoluutne nullpunkt füüs madalaim mõeldav temperatuur (-273,15 °C). *Pole ühtki absoluutselt õnnestunud kunstiteost, nagu pole ühtki absoluutsete võimetega kunstnikku. F. Tuglas.
3. (terminites:) teat. lähtesuurusest, -nivoost, põhiühiku(te)st lähtuv. Absoluutne kõrgus geogr maapinna punkti kõrgus ookeani nivoopinnast. Absoluutne temperatuur füüs absoluutsest nullpunktist loetud, Kelvini kraadides väljendatud temperatuur. Tähe absoluutne heledus astr tähe tekitatav valgustatus 10 parseki kaugusel. Õhu absoluutne niiskus meteor veeauru hulk grammides ühe m³ õhu kohta.

adept ‹-i 21› ‹s›

1. mingi õpetuse, idee kindel pooldaja
2. mingi usulahu vm. saladustesse pühendatu
3. aj alkeemik, kes uskus olevat leidnud „tarkade kivi”, kullategija

admiraliteet ‹-teedi 21› ‹s›

1. sõj merejõudude kõrgem juhtiv ametkond paljudes riikides. Inglismaa admiraliteet.
2. aj sadama territoorium sõjalaevade ehituseks ja remondiks vajalike töökodade, ladude ning seadmetega

adra|kohtunik
aj haagikohtunik

adra|maa
aj mitmesuguse suurusega maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis feodaalajal. Ühe adramaa suurune talu.

adramaa|revisjon
aj adramaade loendus maavalduse, võimalike tulude ning riigimaksude suuruse kindlaksmääramiseks. Adramaarevisjonide protokollid ajalooallikana.

adra|raha
aj talupoja kasutuses olevalt maalt feodaalajal võetud rahamaks, maaraha

adra|sajandik
aj sajandik adramaad (maatulukusühikuna Põhja-Eestis 1872–1931)

adra|talupoeg
aj Eesti- ja Liivimaal talupoeg, kelle talu põllud olid hinnatud adramaades ja kes kandis tavalisi feodaalkoormisi, adrik

adrik ‹-u 2› ‹s›
aj adratalupoeg

aeru|laev
aj sõudelaev

agana|leib
aj rohkesti peenestatud aganaid sisaldav v. tuulamata viljast leib

agoon ‹-i 21› ‹s›
aj võistlus (spordi, luule, muusika alal) jumalate auks korraldatud Vana-Kreeka pidustustel

agoraa ‹14› ‹s›
aj rahvakoosolek, samuti rahvakoosolekute pidamise väljak, turuplats Vana-Kreekas

agraar|ajalugu
aj põllumajandust käsitlev majandusajaloo osa

ahhailane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›, ahhailased pl
aj Mükeene kultuuri loonud vanim kreeka hõim; (Homerosel:) kreeklased

aida|mees

1. aj mõisa aitade üle valitsev mõisateenija. Kilter, kubjas, aidamees, need on põrgus kõige ees.
2. kõnek (viljahoidla töötaja kohta)

ajaloo|allikas
aj inimühiskonna ajalugu peegeldav, selle käiku uurida võimaldav mälestis. Ainelised, etnograafilised, suulised, kirjalikud ajalooallikad.

ajaloo|mälestis
aj varasematest aegadest säilinud väärtuslik ehitis, ese vms. Arhitektuuri- ja ajaloomälestiste riiklik kaitse.

akad ‹-i 2› ‹s›, akadid pl
aj vanim semiidi rahvas Lõuna-Mesopotaamias

akadlane ‹-se 5› ‹s›
aj akad

akropol ‹-i, -i 10› ‹s›
aj Vana-Kreeka linnades kõrgendikul asuv kindlus. Ateena akropol.

akvedukt ‹-i 21› ‹s›
hrl aj suletud v. sillataolisele kivist kaaristule ehitatud veejuhe. Vana-Rooma akveduktid.

alaan ‹-i 21› ‹s›, alaanid pl
aj Põhja-Kaukaasias ja Musta mere äärsetes steppides elanud iraani keeli kõnelnud rändrahvas

alam|maakohus
aj
1. esimese astme kohus Eestimaal 15.–19. saj., hrl. aadlike väiksemate võlanõudluste otsustamiseks
2. maakonna politsei- ja administratiivasutus Venemaal (Eestis 1783–1797)

alemann ‹-i 21› ‹s›, alemannid pl
aj 3. saj. Maini ülemjooksul elanud läänegermaani hõim

alkeemia ‹1› ‹s›
aj keskaegne keemia, mis püüdis muuseas leida nn. tarkade kivi

alkeemik ‹-u 2› ‹s›
aj alkeemiaga tegeleja

allika|kriitika
aj allikaõpetuse osa, mille ülesandeks on ajalooallikate väärtuse määramine

allika|õpetus
aj ajalooallikate kasutamise võtteid ja meetodeid uuriv ajaloo abiteadus

allood ‹-i 21› ‹s›
aj piiramata valdusõigustega maaomand feodalismiajastul

all|vasall
aj vasalli vasall

altõnn ‹-i 21› ‹s›
aj endisaegne Vene münt ja rahaühik