[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aitama ‹aidata 48›

1. (kaas)abi osutama, abiks olema, abistama. a. (tegevusega v. nõuga). Haiget vagunisse, üle tänava aitama. Aitasin vanakest trepist üles minnes kaenla alt. Aitasin eidekese tugitoolist, laua äärest voodisse puhkama. Aita ta jalule, püsti, istuma. Vanaperenaine ise on ainult aidata veel. Aitasin tütarlapsele mantli selga, õlgadele. Aitasime tal puid lõhkuda, korterit remontida. Vanem vend aitab nooremat matemaatikas. Millega võiksin, saaksin sind aidata? Aidake nüüd mõelda, nuputada, aru pidada. Kus viga näed laita, seal tule ja aita. b. (majanduslikult). Vaeseid, puudustkannatajaid aitama. Ühiskond aitab paljulapselisi perekondi. Vanemad aitasid mul auto osta. Arenenud maad aitavad arengumaid. c. (aluseks miski, millest on abi, kasu). Need näited aitavad olukorda iseloomustada, illustreerida. Rõivad aitavad meil vältida liigset soojuse kadu. Muusika, kirjandus aitab leevendada argielu hallust. Usk paremasse tulevikku aitas taluda raskusi. Teda on vigurid ja krutskid elus edasi aidanud. Ruutu aitab (kaardimängus teatatakse nii, et ruutust kui mittetrumbimastist on käes kuningas ja emand).
2. tarvilikku mõju v. toimet avaldama; asja parandama. See rohi aitab kindlasti. Minu reuma vastu mudavannid küll aitasid. Mis see vabandamine enam aitab, see ei aita (enam) midagi. Kõik on ära proovitud, miski ei aidanud. Ei aidanud midagi 'polnud midagi teha, parata', koorem tuli uuesti maha laadida. *Ei aidanud eidel muud kui pidi aita jooksma .. A. H. Tammsaare.
3. ‹impers.› piisama, küllalt olema. Aitab küll, ära nii palju pane! Aitab, aitab – jäta juba! Aitab naljast! Tänaseks, selleks korraks aitab. Aitab näägutamisest, mina lähen ära. Aitab, kui kell kümme kohal olete. Oli nutnud nii et aitas 'rohkesti'. Kas ei aita juba ükskord magamisest? Sellest peaks aitama. Kas sulle ühest ei aidanud? Ei, aitab sulle kolmest abilisest. Ega ma siidi taha, aitab sitsistki. Linnakesega tutvumiseks aitab paarist tunnist.
4. kõlbama, sobima. *Kuid aitavad [saapad] kanda küll, on veel päris korralikud. A. Hint. *On nüüd juba [mõõk] roostetama läinud ja nüriks jäänud, ei aita teisega enam tubakatki lõigata .. E. Raud. *„Siin aitab elada küll,” lohutas Aet. M. Traat.
5. hrv järele aitama (2. täh.) *Kergelt värviga eredamaks aidatud huuled tõmbusid kitsamaks. R. Kaugver.

ei aita (ei) ussirohi ega püssirohi vt ussirohi

jalule aitama vt jalg

järele aitama

1. koolitöös, õppimises abistama, et õpilane jõuaks järele klassi üldisele tasemele. Õpetajal tuleb nõrgemaid õpilasi järele aidata. Tuttav üliõpilane aitas teda järele matemaatikas.
2. üht-teist pisut parandades, viimistledes sobivaks, parajaks, paremaks jne. muutma. Huvitavad looduslikud kiviskulptuurid, mida kunstniku käsi siin-seal kergelt järele aidanud. *.. mõnda liistu aitas pisut höövliga järele, sobitas paika ja naelutas jälle kohale. R. Vellend.

kaasa aitama
omalt poolt abi, kaasabi osutama, abistama; soodustavalt mõjuma. Teeme toreda peo, aidake meile kõik kaasa. Täname kõiki, kes seltsi tegevuses kaasa on aidanud. Keskkonnakaitsele saab igaüks kaasa aidata. Kriitilised märkused ja ettepanekud on kaasa aidanud sõnaraamatu viimistlemisel. Ürituse heaks kordaminekuks aitas suuresti kaasa soodus ilm.

tagant aitama
toetama, tagant tõukama; soodustavalt mõjuma. Tal pole küllalt ettevõtlikkust, teda tuleb tagant aidata. *„Seda võiks arvata tõesti ...” aitas tüdruk tagant. R. Janno.

takka aitama
tagant aitama

välja aitama
kuskilt v. mingist olukorrast pääseda aitama. Aitasin mehe laukast välja. Ole hea, aita mind hädast välja.

üle aitama
kimbatusest päästma, kahtlusest, raskusest vm. vabastama. Sõbrad on mind nõu ja jõuga raskustest, muredest üle aidanud. *Nüüd aitavad suhkrupeet ja silo hädast üle. H. Kiik.