Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 sobiv artikkel.
ahv ‹-i 21› ‹s›
1. (troopikametsades elav) inimesele päritolult lähim imetaja. Kitsaninalised, laianinalised ahvid. Väle nagu ahv. Ronib nagu ahv. Karvane nagu ahv.
▷ Liitsõnad: inim|ahv, kapuuts|ahv, möira|ahv, nina|ahv, poolahv.
2. piltl (ebameeldiva välimusega, edeva v. kedagi, midagi matkiva, järeleahviva inimese kohta). *Mäherdune õnn on eesti plikale sülle langenud selle vana kortsus brasiilia ahvi [= kohviistanduste omaniku] näol. L. Promet. *Linna noorhärrasid nimetavad nemad [= perepojad] lakeeritud ahvideks .. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: moeahv.
3. släng toidupakk (sõdurite, vangide jt. erikeeles). Sõdurid ootasid kodunt ahvi.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |