[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aegu
‹postp› [gen] ajal; paiku. Lõuna, jõulupühade, esimese lume aegu. Pulmad otsustati teha jaanipäeva aegu. Kes siis suve aegu kasukaga käib! Küünlaid põletati vanasti ainult suurte pühade aegu. See võis olla kella kümne aegu õhtul. Päikesetõusu aegu on kõige külmem. Esimese maailmasõja aegu see juhtus. *Kas vana-vanaisa aegu mõisale tegu tehes ja aganaleiba puredes kerge oli? R. Sirge.
▷ Liitsõnad: enne|aegu, hilja|aegu, ühtaegu.

aegu saama
murd hakkama saama. *„Aga Pritsule oled mõisas jo seda ligemal, – lähed talle otse kaenlasse!” – „Küll ma temaga aegu saan ..” E. Vilde.