[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aeg-ajalt ‹adv›

1. mõne aja tagant kordudes; vahetevahel. Aeg-ajalt kostis kauget kõuekõminat. Aeg-ajalt poetasin mõne märkuse teiste jutu vahele. Aeg-ajalt käis järvel kalapüüdjaidki. Kuu tuli aeg-ajalt pilve tagant välja.
2. van pikkamööda, vähehaaval. *Aeg-ajalt kasvas Nuia alev, sinna ehitati kivist vene kirik, preestri ning köstrite eluhooned, koolimaja. A. Kitzberg.