[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

abiline ‹-se 5› ‹s›
abistav, abiks olev isik (ajutiselt, juhuslikuna v. pidevalt). Perenaisel oli köögis mitu abilist. Tiinast pole veel emale abilist. Kas tegid remondi üksi või oli sul abilisi? Pottsepp ning tema abiline. Ta oli töötanud aedniku abilisena. Palkas endale kaks abilist. || aitaja, abistaja (mitte isik). Koer on inimese ustav abiline. Masinad on meile asendamatuks abiliseks.
▷ Liitsõnad: koduabiline.