[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 61 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

aasta|kümme
kümme aastat, kümneaastane periood, kümnend. Ta on kolm aastakümmet lapsi õpetanud. Mehel juba kuus aastakümmet turjal. Vehklemist harrastati siis teist aastakümmet. Nii võib see jääda aastakümneteks. Aastakümneid üks ja sama töö. 19. saj. viimasel aastakümnel.

aasta|miljon
miljon aastat. Aastamiljonite eest toimunud geoloogilised protsessid.

aasta|sada
sada aastat, saja-aastane periood, sajand. Aastasadu ägas maa orjaikkes. See oli möödunud, läinud aastasaja lõpul.

aasta|tuhat
tuhat aastat, tuhandeaastane periood. IV aastatuhandel e. Kr. Jääajal kattus Põhja-Euroopa korduvalt aastatuhandeteks mandrijääga.

ajastik-tiku, -tikku 30› ‹s
geol ajastu alajaotus, ajavahemik (10–30 miljonit aastat), mille kestel kujunesid ladestiku kivimid

ajastu1› ‹s

1. ajajärk. Purjelaevade ajastu. Rooma keisririigi languse ajastu. Sotsiaalsete murrangute ajastu. Algas uus ajastu inimühiskonna ajaloos. Ajastu vaim kunstis. Kirjanik oli oma ajastust ees. Elame erakordsel ajastul.
▷ Liitsõnad: feodaal|ajastu, feodalismi|ajastu, kapitalismi|ajastu, sotsialismiajastu; baroki|ajastu, hellenismi|ajastu, humanismi|ajastu, info|ajastu, kolonialismi|ajastu, kosmose|ajastu, kõrg|ajastu, nüüdis|ajastu, reformatsiooni|ajastu, renessansi|ajastu, rokokoo|ajastu, tuuma|ajastu, valgustusajastu.
2. geol aegkonna alajaotus, ajavahemik (35–90 miljonit aastat), mille kestel kujunesid ladestu kivimid
▷ Liitsõnad: kivisöe|ajastu, kriidiajastu.

galaktiline-se 5› ‹adj
astr Galaktikaga v. galaktika(te)ga seotud. Tähe galaktilised koordinaadid. Galaktiline aasta 'Päikese täistiir ümber Linnutee keskpunkti, 200 miljonit aastat'.

kahe|aastane

1. kahe aasta vanune. Kaheaastane laps. Hobune on alles kaheaastane. Kaheaastased kuusetaimed.
2. kaks aastat kestev v. kahe aasta pikkune. Kaheaastane teenistusaeg sõjaväes. Kool on kaheaastase õppeajaga. Linn vallutati pärast kaheaastast piiramist. Kaheaastane tutvus, vanusevahe.
3. (taimede kohta:) kahel vegetatsiooniperioodil kasvav ja teisel aastal viljuv. Porgand, kaalikas on kaheaastane taim.

kaheksa|-aastane

1. kaheksa aasta vanune. Kaheksa-aastane plikatirts. Anu on juba kaheksa-aastane. Kaheksa-aastasele on see töö raske.
2. kaheksa aastat kestev, kaheksa aasta pikkune vms. Pärast kaheksa-aastast vaheaega ilmub poetessi järgmine luulekogu. Neil on kaheksa-aastane vanusevahe.

kaheksakümne|aastane
80 aastat vana. Vanaisa on kaheksakümneaastane.

kahekümne|aastane

1. kahekümne aasta vanune. Kahekümneaastane nooruk, neiu. Julius on alles kahekümneaastane.
2. kakskümmend aastat kestev v. kahekümne aasta pikkune. Kahekümneaastane periood. Peaaegu kahekümneaastased kogemused.

kaheteistkümne|aastane
kaksteist aastat vana. Poiss sai talvel kaheteistkümneaastaseks.

kolme|aastane

1. kolme aasta vanune. Kolmeaastane laps. Anu oli tollal kõigest kolmeaastane. Kolmeaastased kuusetaimed.
2. kolm aastat kestev v. kolme aasta pikkune. Talle määrati kolmeaastane vanglakaristus. Konverentse korraldati kolmeaastase vaheajaga.

kolmekümne|aastane

1. kolmekümne aasta vanune. Ligemale kolmekümneaastane mees, naine. Ta saab varsti kolmekümneaastaseks.
2. kolmkümmend aastat kestev v. kolmekümne aasta pikkune. Kolmekümneaastane sõda lõppes 1648 Vestfaali rahuga. Kolmekümneaastane tööstaaž.

kolmesaja|-aastane
kolmesaja aasta vanune; kolmsada aastat kestnud. Kolmesaja-aastane tamm.

kolmeteistkümne|aastane
kolmteist aastat vana. Kolmeteistkümneaastane tütarlaps, nooruk. Eve oli kolmeteistkümneaastane.

kolmveerand|aastane
kolmveerand aastat kestev. Kolmveerandaastane pingeline töö.

kuue|aastane

1. kuue aasta vanune. Kuueaastane laps, hobune. Tüdruk on kuueaastane.
2. kuus aastat kestev v. kuue aasta pikkune. Kuueaastane kooliskäimine, lahusolek.

kuuekümne|aastane
60 aastat vana. Kuuekümneaastane mees.

kuueteistkümne|aastane
kuusteist aastat vana. Kuueteistkümneaastased noorukid. Tüdruk võis olla umbes kuueteistkümneaastane. Helmut saab suvel kuueteistkümneaastaseks.

kümne|aastane

1. kümne aasta vanune. Kümneaastane laps, poiss, jõnglane. Ta oli siis umbes kümneaastane. See oli noor, vahest kümneaastane kuuseistandik.
2. kümme aastat kestev v. kümne aasta pikkune. Kümneaastane abielu. Kirjaniku kümneaastane looming.

mitme|aastane

1. mitme aasta vanune. Mitmeaastane su laps on?
2. mitu aastat kestev. Olin seotud mitmeaastase lepinguga. Mitmeaastase põua tõttu oli näljahäda suur. Laev väljus mitmeaastasele mereretkele. || (taimede kohta, mille eluiga kestab üle kahe aasta). Mitmeaastane põldhein. Mitmeaastased kõrrelised, umbrohud. Mitmeaastane rohttaim 'püsik'.
3. mitme aasta jooksul saadud, kogunenud v. tehtud. Mitmeaastased töökogemused. Siin on sinu mitmeaastase hoolsa teenistuse palk.

mitmekümne|aastane

1. mitukümmend aastat vana. Mitmekümneaastane mööbel.
2. mitukümmend aastat kestnud. Mitmekümneaastase töö viljad.

mitmesaja|-aastane

1. mitusada aastat vana. Mitmesaja-aastane puu.
2. mitusada aastat kestnud. Mitmesaja-aastane võõras ike.

mulla|väsimus
põll madalama saagi andmises avalduv mulla nõrgenenud seisund, kui mingit kultuuri v. mingeid kultuure kasvatatakse mitu aastat samas kohas

mõnekümne|aastane

1. mõnikümmend aastat vana. Mõnekümneaastane mets.
2. mõnikümmend aastat kestnud. Taas noorusmail pärast mõnekümneaastast eemalolekut!

nelja|-aastane

1. nelja aasta vanune. Nelja-aastane põngerjas. Tundis juba nelja-aastasena tähti.
2. neli aastat kestev v. kestnud. Nelja-aastane õppeaeg, stuudium. Nelja-aastase lahusoleku järel rõõmustasin teda kohates.

neljakümne|aastane

1. 40 aastat vana. Neljakümneaastane mees, naine.
2. 40 aastat kestev v. kestnud. Neljakümneaastane eemalolek kodumaast.

nelja|kümnene
40 ühikut v. üksust omav, hrl. nelikümmend aastat vana, neljakümneaastane. Umbes neljakümnene mees.

nääri|sokk [-soku]
folkl sokuks maskeeritud inimene (hrl. noormees), kes käis nääriööl perest peresse head uut aastat soovimas ja ande kogumas. Näärisokuks käimise komme. Poisid tegid näärisokku, käisid näärisokku tegemas.

paari|aastane

1. paari aasta vanune. Paariaastane laps. Need kaktused on kõige rohkem paariaastased.
2. paar aastat kestnud v. kestev, paari aasta pikkune. Paariaastane vaheaeg õppimises. Pärast paariaastast maal töötamist tuli ta linna tagasi. Paariaastane sõprus.

paarikümne|aastane

1. paarikümne aasta vanune. Paarikümneaastased noored. Olime kõik umbes paarikümneaastased, kui sõda algas. Paarikümneaastane kuuseistandik.
2. paarkümmend aastat kestnud v. kestev. Teadlane tutvustas oma paarikümneaastase uurimistöö tulemusi. *Esimest korda paarikümneaastase abielu jooksul tajus Alma mehe juures midagi võõrastavat.. A. Uustulnd.

paarisaja|-aastane

1. paarisaja aasta vanune. Paarisaja-aastased puud. Paarisaja-aastane kivimaja.
2. paarsada aastat kestnud v. kestev. Koolil oli enam kui paarisaja-aastane ajalugu.

poole|aastane

1. poole aasta vanune. Pooleaastane laps, varss.
2. pool aastat kestev, poole aasta pikkune. Pooleaastane leping. Pooleaastane lahusolek, merereis.
3. poole aasta jooksul saadud v. tehtud; pooleks aastaks ette nähtud. Pooleaastane teenistus. Pooleaastane töönorm.

pool|sajand
viiskümmend aastat. See oli viimase poolsajandi kõige kuumem suvi.

poolteise|aastane

1. poolteise aasta vanune. Poolteiseaastane laps.
2. poolteist aastat kestev, poolteise aasta pikkune. Poolteiseaastane vanglakaristus, kirjavahetus, õpiaeg.

püsi|lill
aiand mitmeaastane lill, mis kasvab avamaal rohkem kui kaks aastat. Kõrged, madalad püsililled. Kannikesed, priimulad, astrid, tulbid on püsililled. Istutas maja ette kevadel õitsevaid püsililli.

raha|turg
maj lühiajaliste laenude turg, kus vahendatakse laene, mille tähtaeg ei ületa enamasti üht aastat. Rahvusvaheline rahaturg.

rahu111› ‹s

1. riikide vahekord, kus kumbki riik ei rakenda teise suhtes vägivalda; ant. sõda. Kogu maailmas peaks valitsema rahu. Rahu saavutamine Lähis-Idas. Püsiva rahu kindlustamine, säilitamine. Meie oleme rahu poolt ja sõja vastu. Me tahame elada rahus. Rahu kestis 30 aastat. Rahu on kasulik kõigile rahvastele. See juhtus rahu ajal. Tuvi on saanud rahu sümboliks. Rahu teeb rahva rikkaks. *.. aga tema [= Aleksander II] püüdis kõik rahuga, ilma verevalamiseta korda saata. J. Kõrv.
2. rahusõlmimine, rahutegemine; rahuleping. Õiglane rahu. Häbiväärne, alandav rahu. Rahu sobitama. Sakslased olid sunnitud rahu paluma. Sõjariistade rahu. Vaenlasega sõlmiti, tehti rahu. 1721. aastal Rootsi ja Vene vahel sõlmitud rahu. Kirjutati alla rahu Jaapaniga. Tartu, Versailles' rahu.
▷ Liitsõnad: relva|rahu, sund|rahu, separaat|rahu, vaherahu.
3. riiu, tüli, vaenu puudumine, leplikkus. Perekondlik rahu. Rahu naabrite vahel. Tahtis kõigiga rahu pidada ja hoidis end tülidest eemale. Elasime rahus, kellegagi tülitsemata. Meil on leplikud elanikud ja majas valitseb rahu. Püüdsime neid lepitada ja rahu jalule seada. Rahu kosutab, vaen kaotab. Parem lahja rahu kui rammus tüli. Parem pisut rahuga kui palju pahandusega. *Rusikad tõusid ja välkusid. Tüürmann katsus rahu sobitada. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: klassi|rahu, kodu|rahu, perekonnarahu.
4. rahulik ümbrus, rahulik keskkond; rahulik häirimata olukord. Looduse, suveõhtute vaikne rahu. Ei kära ega müra – missugune sügav rahu metsade süles. Majas, ümbruses valitses täielik rahu. Alalõpmata üks trall ja mürgel, ei rahu kusagil. Ants kiusab ega anna mulle rahu. Boss ei andvat nägusatele tüdrukutele rahu 'tükkivat neile ligi'. Hambavalu ei anna rahu. Mitte kunagi ei saa ka sinust, jutulesoovijatest rahu. Parmud ei anna loomadele rahu. Haige, väsinud inimese närvisüsteem vajab rahu. Ma ei tahtnud su rahu rikkuda! Miski ei häirinud puhkajate rahu. See on kõrvaline paik, siin võib rahus, rahuga puhata. Siin pole rahu ei päeval ega ööl. Igavene rahu (surma, suremise kohta). Ta puhkab, hingab juba mitu aastat Issanda rahus 'on juba mitu aastat surnud'. *.. kui hea oleks olnud, kui tugevad lapsed tööd teeksid ja tema vanadele kontidele rahu annaksid. R. Roht. *Sellest päevast peale ei ole õmblusmasinal enam rahu. R. Kõvamees. | (hüvastijätusoovides elavale v. surnule). Kallist rahu teile, härra Luugus! Rahu tema põrmule! Puhka rahus, kallis isa! || vaikus. Palun rahu! Kõnelejale hüüti vahele, nii et juhataja pidi korduvalt rahu nõudma. *Klassis oli hauavaikus, ainult Teele nuuksumine ja tema kooliõdede kahjurõõmus kihistamine segas rahu. O. Luts.
▷ Liitsõnad: jõulu|rahu, maja|rahu, tänava|rahu, töö|rahu, une|rahu, õhtu|rahu, öörahu; haua|rahu, surmarahu.
5. rahulikkus, meelerahu. Teda on vallanud sügav rahu. Vaatas kõike külma rahuga pealt, võttis teate külma rahuga vastu. Ütles seda suure, suurima rahuga. Mehe stoiline, filosoofiline, tasakaalukas, kõigutamatu, näilik, tehtud rahu. Valetas täie, teadliku rahuga. Need mõtted ei andnud mulle rahu. Ta ei saanud enne rahu, kui oli emale kõik ära rääkinud. Ma ei leia kuidagi rahu, ikka tuleb üleelatu meelde. Nüüd su süda saab ehk rahu! Ema süda ei saa, ei leia rahu, kui poeg kauaks ära jääb. Ta südamesse asus rahu. Elsa südames, hinges valitses rahu. Ma imetlesin venda tema rahu pärast. Ta on sootuks rahu kaotanud. Raske on vahel oma rahu säilitada. Juhan oli lahingus rahu ise. Mine rahuga koju, halvasti ei ole midagi! Tulge jumala rahus 'täie rahuga, täiesti rahulikult'. Sellest mehest õhkus kartmatust ja rahu. Rahu asendus ärevusega. Mehe näost paistis kindel rahu. *„Pääasi – rahu,” räägib ta. „Mitte lärmitseda ega ärritada.” B. Alver.
▷ Liitsõnad: hinge|rahu, meele|rahu, südamerahu.

rull|raamat

1. kepi külge kinnitatud ja rulli keeratud (käsikirjaline) raamat. Vanaaegsed papüürusrullid jt. rullraamatud.
2. vallakogukonna liikmete nimestik Eestis enne 1917. aastat

saja|-aastane

1. (umbkaudu) sada aastat vana. Saja-aastased taadid, memmed. Vanaisa on vist küll juba saja-aastane. Saja-aastased tammed, pärnad, kuused. Kool, apteek saab tänavu saja-aastaseks.
2. (peaaegu) sada aastat kestev v. kestnud. Saja-aastane sõda (Prantsusmaa ja Inglismaa sõda 1337–1453). *Eerika räägib okasroosikesest, kelle prints äratab saja-aastasest unest. L. Hainsalu.

seitsme|aastane

1. seitsme aasta vanune. Seitsmeaastane põnn. Saanud seitsmeaastaseks, läks Anni kooli. Seitsmeaastasele ei valmista see ülesanne raskusi.
2. seitse aastat kestev, seitsme aasta pikkune. Seitsmeaastane teenistus, sulasepõlv. Pärast seitsmeaastast kooselu läksid nad lahku. Seitsmeaastane sõda (Euroopa riikide vahel 1756–1763).

seitsmekümne|aastane
70 aastat vana. Vanaema sai seitsmekümneaastaseks.

seitsmesaja|-aastane
seitsmesaja aasta vanune; seitsesada aastat kestnud. Seitsmesaja-aastane klooster.

seitsmeteistkümne|aastane
seitseteist aastat vana. Seitsmeteistkümneaastased noormehed. Harri saab juunis seitsmeteistkümneaastaseks.

tašism-i 21› ‹s
kunst maalikunsti suund pärast 1940. aastat Euroopas ja Ameerikas

teismed17› ‹spl
eluaastad vahemikus 11(13)–19 aastat, teismeiga. Teismetes nooruk. Poiss on juba teismetes. *Teismetesse jõudnud, käis Jaak teomehe eest mõisas .. H. Sergo.

trimester-tri, -trit 2› ‹s
kolm kuud, veerand aastat; kolmandik õppeaastat

tuhande|aastane

1. (umbkaudu) tuhat aastat vana. Tuhandeaastased puud. Ungari riik on rohkem kui tuhandeaastane.
2. (peaaegu) tuhat aastat kestnud v. kestev. Tuhandeaastane ajavahemik. Hõimude tuhandeaastased rännakud. Usk tuhandeaastase rahupõlve saabumisse.

veerand|aasta
veerand aastat, kvartal (1. täh.) Veerandaasta palk.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur