[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

elus|kala
‹hrl. sg.› elusana millekski tarvitatavad kalad. Kauplused saavad eluskala kalakasvandustest. Söödaks pandi õngekonksude külge ka eluskala.

kala ‹7› ‹s›

1. vees elav kõigusoojane selgroogne, kes hingab lõpustega, liigub uimede ja saba abil ning on hrl. kaetud soomustega (ka kogumõistena). Suur, väike kala. Kalu, kala püüdma, õngitsema, puhastama, rappima, rookima. Kala näkkab. Kala hakkas õnge. Paat oli kalu täis. Kala lõi sulpsu. Tiikides kasvatatakse kalu. Ujub nagu kala 'väga hästi'. Tumm nagu kala. Külm nagu kala 'osavõtmatu v. tundetu'. Eksporditi hulgaliselt kala. Kalurid said rohkesti kala. Kala ei võta 'kala(d) ei hakka õnge'. Kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem. | (toiduainena, toiduna). Kalu, kala suitsutama, soolama, kuivatama. Marineeritud, keedetud, praetud kala. Müügil on värske kala. Garneeritud kala. Söödi palju kala. || ‹ainsuse väliskohakäändeis adverbilaadselt› kalapüük, kalastamine. Kalale minema. Kalal käima, olema. Kalalt tulema.
▷ Liitsõnad: akvaariumi|kala, elektri|kala, ema|kala, imi|kala, jõe|kala, kapten|kala, karp|kala, kera|kala, koer|kala, kohver|kala, kops|kala, kude|kala, kuld|kala, kuu|kala, kõhr|kala, lend|kala, loots|kala, luu|kala, magevee|kala, marja|kala, mere|kala, mõõk|kala, niisa|kala, noor|kala, paiga|kala, pard|kala, peen|kala, prügi|kala, põhja|kala, püügi|kala, rööv|kala, rüü|kala, sini|kala, soom|kala, süstik|kala, tiigi|kala, vääriskala; elus|kala, soola|kala, suitsukala; hai|kala, lutsu|kala, lõhe|kala, siia|kala, tuuni|kala, vimmakala.
2. kõnek (ettevaatliku, osava inimese kohta). Kogenud, vilunud kala. See mees on libe kala. Temasugune kala juba õnge ei lähe.

kala|last
kalad lastina. Raskes kalalastis paadid randuvad.

kala|mürk

1. mürkaine, mis hävitab veekogudes kalu. Loodusrahvad kasutavad kalapüügil kalamürke.
2. mürk, mida mõned kalad kaitsevahendina eritavad
3. kalade v. kalasaaduste riknemisel tekkinud mürk

kalastik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›
zool mingi veekogu v. piirkonna kalad. Vaikse ookeani kalastik. Järve kalastik on mitmekesine. Eesti kalastik.

kribu|kala
kõnek väga väike(sed) kala(d)

mõrra|pära
mõrra päraosa, kuhu kogunevad mõrda läinud kalad. Mõrrapära kihises kaladest.

põrutamis|püük
etn algeline kalapüügiviis, kus kalad uimastatakse põrunuia, kirve, haamri vm. riista löögiga vastu õhukest jääd

rüsa|pära
rüsa päraosa, kuhu kogunevad rüsasse läinud kalad

vesi|aed
kal pikk sirge võrktõke, mis juhib kalad püünisesse. Angerjamõrra vesiaed.