[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

gondel ‹-dli, -dlit 2› ‹s›

1. pikk lamedapõhjaline terava püstise vööri ja ahtriga üheaeruline paat Venezias kanalitel ja laguunidel sõitmiseks. Kas olete gondliga sõitnud?
2. (rippuv) sõidu- v. kaubaruum, näit. aerostaadil, köisraudteel. Kinnine, lahtine gondel. Laskumisel purunes õhupalli gondel. Vaateratta gondlitesse istusid uued sõita soovijad.
▷ Liitsõnad: kauba|gondel, sõidugondel.
3. voolujooneline mootorikate (lennukil, spordimootorrattal jne.)