[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

ajur-i 2› ‹s

1. veo- v. sõidulooma ajaja (ka kutsar v. voorimees). Koerarakendi, suurtüki ajur. Kõrberännakuks osteti kaamelid ning palgati ajurid. Härjavankri juhtimine nõuab tublit ajurit. *Viskas jaama jõudes ajurile mõned kortsunud paberid pihku ja ruttas läbi hoone perroonile. M. Metsanurk.
2. taganttõukaja, ajendaja, ajend. *Mis ta iganes tegi – kõiges oli auahnus ajuriks ja juhtnööriks. E. Vilde. *Ning kas ei olegi lõppude lõpuks iga suure teo kordasaatmise sügavaimaks ajuriks usk, eneses kindelolek .. R. Sirge.

asuur-i 21› ‹s
taevasina; taevassinine värvus. Mere, taeva asuur.

ažuur-i 21› ‹s
hrl. illatiivis v. inessiivismaj arvestuse seisund, kus sissekanded on tehtud jooksvalt igal päeval. Kirjendid, arvestuskaardid on ažuuris, ažuuri viidud. | kõnek. Kõik on ažuuris 'korras, tipp-topp'.

atu6› ‹adj s
van släng (hrl. õpilastel kellegi iseloomustamiseks:) vilets, kehv, mage. Atu mees, ei julge poppi teha. Sihukesi atusid pole vaja.

aur-u 21› ‹s

1. ka füüs vee gaasiline olek; gaas, mida on võimalik ainult rõhu suurendamisega veeldada (v. tahkestada); (üldkeeles tihti ka:) gaas, milles on vedela aine piisakesi. Küllastunud, küllastumata ehk ülekuumenenud, üleküllastunud ehk allajahtunud, kuiv, niiske aur. Tehnoloogiline aur. Vedur laseb pahinal auru välja. Lokomobiil on auru all 'töövalmis'. Auruga kütma, soojendama. Vesi keeb ning ajab auru. Vesi muutub auruks. Mürgised aurud. Õhk oli raske soo, raba, sulava maa aurudest. Pesuköök paksu valget auru täis. *Põhjapõder, väike, aga visa, / veab me nartat, / auru pahvib koon. V. Sõelsepp.
▷ Liitsõnad: alkoholi|aur, bensiini|aur, elavhõbeda|aur, vee|aur, väävliaur; hinge|aur, põua|aur, uduaur.
2. piltl kõnek alkoholiuim, joove, purjusolek. Meestel olid kõvad aurud sees. Kui auru peale võtab, siis lärmab ja mürgeldab. Tublisti, parajalt, natuke, veidi, pisut auru all.
▷ Liitsõnad: viina|aur, õlleaur.
3. piltl kõnek (hrl. püsiühendites:) pinge, hoog, press, mahv. Töötab, tormab, läheb täie auruga. Pane auru juurde! Kas aur otsas? *.. pidi viimase auru peale panema, muidu polnud võimalik. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kondiaur.

natuur-i 21› ‹s

1. loomus, iseloom; teatava (omadussõnalise täiendiga iseloomustatava) loomusega inimene. Tundelise, hella, kirgliku, fanaatilise natuuriga inimene. Jääb oma raske, impulsiivse, erakliku natuuriga elus hätta. Tal on väljakujunenud, tugev, kindel natuur. Närvilised natuurid kaotavad kergesti enesevalitsemise. *Ema oli hoopis teistsuguse loomuga. .. oli praktiline natuur, ükski töö polnud talle võõras .. J. Semper.
▷ Liitsõnad: kunstniku|natuur, luuletaja|natuur, võitlejanatuur.
2. loodus, loodusobjekt(id), hrl. kunstiteose alusena. Maalib, joonistab natuurist. Kunstnik pole natuurist kuigi palju kinni pidanud.

tuur1-i 21› ‹s

1. millegagi tutvumiseks v. mingiks asjatoimetuseks kuskil käimine, niisama ringikõndimine v. -sõitmine, käik v. sõit (lähtepunkti tagasitulemisega), tiir. Puhkajad tegid ümbruskonnas tuuri. Homme teen tuuri mere poole. Teeme väikese tuuri, hingame värsket õhku! Hulkusin niisama mööda linna, tegin tuuri Toompeal. Tegime järvel paadiga pika tuuri. Turistid tegid linnas mitu tuuri. Uus päev algas suvitajatel tuuriga ümber saare. Sõidan rattaga väikese tuuri. Tegime autoga ühe tuuri maale. Ta on kaugsõiduautojuht, teeb pikki tuure 'otsi'. Valvurid võiksid oma valvekorra ajal paar tuuri rohkem teha. || turnee, ringreis. Lauljad sõitsid tuurile. Ansamblit ootavad ees mitmed tuurid naaberriikides. Bänd on alles noor, kuid ega tuurid ja plaadid tulemata jää.
2. mitmepäevased jalgrattavõistlused. Saaremaa tuur. Belgias ja Itaalias peetud tuurid. Kataloonia tuuri teine etapp. Tuuri üldpikkus, üldvõitja. Esimesena lõpetas tuuri taanlane. Tuur on lõppenud ja tulemused teada.
▷ Liitsõnad: rahu|tuur, velotuur.
3. ringjoone v. seda meenutava kõverjoone kujuline liikumine, ring. Jooksin tuuri ümber maja. *.. [luiged] tõusid lendu, joonistasid aia kohal tuuri ja kaugenesid, kuni sulasid ühte taevasinaga. O. Tooming.
4. terviklik osa tantsust; ringikujuline tantsimine, tantsuring. Kaheksa tuuriga „Tuljak”. Tantsusaalis keerlesid paarid viimaseid tuure. Tantsis tuuri polkat. Tegi tüdrukuga paar tuuri tantsu. Tuldi selleks, et tuur tantsu lüüa. Noored läksid põrandale ja tegid oma tuurid ära. *Iga tuuri järele hüpatas ta preilit kui udusulge üles. M. Aitsam.
▷ Liitsõnad: tantsutuur.
5.hrl. pl.kõnek (seoses mootori töötamisega:) pööre. Mahajahtunud mootor ei taha tuure peale võtta. Juht lõi masinale tuurid sisse. Pani mootorrattale parajad, kõvad tuurid peale. Helikopter võtab juba tuure üles. Mootor kogub rahulikult tuure. Mootoril on tuurid sees, peal. Mootor töötab suurte, tugevate tuuridega. Masin võttis tuure juurde ja sõit läks lahti. Lisas masinale tuure. Võta tuure vähemaks! *„Kutsu kas või kogu vabavaht välja, aga aur olgu punase peal ja masinal täied tuurid!” käsutas kapten .. H. Sergo. || piltl hoog. Pidu kogub tuure. Inflatsioon võtab tuure juurde. Suvitushooaeg on täied tuurid sisse saanud.
▷ Liitsõnad: täistuur.
6. kõnek tuju, tahtmine; tuhin, õhin. Tal on naisevõtmise tuurid (sees, peal). Tüdrukul on jälle uued tuurid, nüüd tahab ta modelliks saada. Tal on täna teised tuurid. Poisile tuli praalimise tuur peale. Kes sulle selle ilmaparandamise tuuri sisse ajas? Mis tuurid sul küll peal käivad! Kui tuur peale tuleb, võib ta mitu päeva jutti viina võtta. *.. [Lonni] oli viimased päevad pisut tuurist ära, nagu oleks tal kellegi peale aina süda täis. A. H. Tammsaare. *Tal [= kassil] tuligi vahel niisugune loll tuur peale üle tee kadarikku linde püüdma minna. J. Peegel.
▷ Liitsõnad: jonni|tuur, jooma|tuur, tantsutuur.
7. kõnek (bravuurse, hoogsa purjusoleku kohta) vrd tuuris Võttis baaris tuurid sisse. Mees sai kõrtsis kõvad tuurid peale. Kui juba paras tuur sees, hakkab ta tüli norima. Täna ei saa tuuri sisse, viin ei maitse. *Ta oli enne uue ülemuse palge ette ilmumist .. väikesed liigud teinud ning oli parajas tuuris .. L. Vaher.

tuur1-a 22› ‹s
puust varre ja peitli- v. odakujulise otsaga terariist jää raiumiseks. Talvisel kalapüügil raiuti jäässe auke tuuraga. Laevatee murti jäässe tuuradega. Jahimees tabas hüljest tuuraga.

tuur2-i 21› ‹s
Kaukaasia kaljukits. Kubani, dagestani tuur. Tuurid on väga ettevaatlikud loomad.

tuur2-a 22› ‹s
zool suur maitsva lihaga töönduskala põhjapoolkera meredes (Acipenser). Atlandi tuur. Vene, siberi tuur. Tuura püüdma.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur