[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aadli|lipkond
aj ratsateenistuskohustuse alusel moodustatud väeosa 16.–18. saj. Rootsi riigis. Rootsiaegse Eesti- ja Liivimaa aadlilipkonnad.

allonž|parukas
pikkade, õlgadele langevate lokkidega meesteparukas (hrl. 17.–18. saj.)

barokk ‹-roki 21› ‹s›
Euroopa kunstis, kirjanduses ja muusikas u. 17.-18. saj. valitsenud jõulise vormiliigendusega toretsev stiil

bojaar ‹-i 21› ‹s›
aj
1. Venemaa kõrgaadlik (10.–18. saj.). Vürstid ja bojaarid.
2. Rumeenia feodaal (13. saj.–1945)

buur ‹-i 21› ‹s›, buurid pl
17.–18. saj. Lõuna-Aafrikas sündinud valged, hrl. hollandlaste v. prantslaste järeltulijad

commedia dell'arte [kommee-] ‹6› ‹s›
aj teater itaalia 16.–18. saj. rahvakomöödia

denga ‹6› ‹s›
aj 14.–18. sajandi Vene hõbemünt

diližanss ‹-ansi 21› ‹s›
aj mitmeistmeline posti- ja reisitõld 18.–19. saj.

efeeb ‹-i 21› ‹s›
aj 18–20-aastane vaba noormees Vana-Kreekas

elseviir ‹-i 21› ‹s›

1. 16.–18. saj. Madalmaades Elzevieride kirjastusel ilmunud trükis
2. elseviirkiri

entsüklopedist ‹-i 21› ‹s›

1. aj 18. saj. eesrindlikke ideid sisaldava suure Prantsuse entsüklopeedia väljaandja; selles entsüklopeedias esineva progressiivse suuna pooldaja
2. laialdaste ning mitmekülgsete teadmistega isik

falkonett ‹-neti 21› ‹s›
aj sõj 16.–18. saj. kasutatud väli- v. laevasuurtükk

fennofiil ‹-i 21› ‹s›
soome keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik, soomesõbralik muulane || aj soome rahvusliku kultuuri arendamise eest võitleja (18. saj.)

filantrop(in)ism ‹-i 21› ‹s›
aj ped kasvatuses loodus- ja mõistuspärasust rõhutav pedagoogiline liikumine 18. saj. Saksamaal ja Šveitsis

flogiston ‹-i, -i 10› ‹s›
keem 18. saj. keemikute arvates põlemist võimaldav ja põlemisel eralduv aine

füsiokratism ‹-i 21› ‹s›
maj 18. saj. majandusteaduslik suund, mis pidas maad ja põlluharimist rikkuse allikaks ning alahindas arenevat tööstust

gala ‹6› ‹s›

1. 17.–18. saj. õukonnapidu. *.. ustav teener kuningale, oli ta innukas osavõtja kõikidest pidustustest ja õukonna galadest .. I. Pau (tlk).
2. (õukondlase) peoriietus
3. pidulik üritus. Eesti muusika gala. Rahvusooperi galale pääses kutsetega. || ‹liitsõna esiosana› pidulik, pidu-; näit. galadinee, -etendus, -kleit, -kontsert, -rõivastus, -õhtu, -ülikond

galioon ‹-i 21› ‹s›
aj mer kõrge tekiga 3–4 mastiga suur sõja- ja kaubapurjekas 16.–18. saj.

gamba ‹6› ‹s›
muus
1. 16.–18. saj. mahedakõlaline poogenpill, mida mängimisel hoiti põlvede vahel, tšello eelkäija
2. üks oreliregistreid

generaal|bass
muus peamiselt 17.–18. saj. kasutatud moodus mitmehäälse heliteose instrumentaalsaate märkimiseks bassimeloodia ja akorde tähistavate numbritega, nummerdatud bass (lüh. b.c.)

haidamakk ‹-maki 21› ‹s›
aj
1. 18. saj. Poola aadli vastu ülestõusnud ukrainlane
2. väesalga liige, kes võitles Ukraina riigi loomise eest aastatel 1918–1920

hetman ‹-i, -it 2› ‹s›
aj
1. väepealik Poolas ja Leedus 15.–18. saj.
2. kasakate valitav väejuht 16.–17. saj.; Ukraina omavalitsuse juht 17.–18. saj.

hingede|revisjon
aj maksualuse elanikkonna loendus Venemaal 18.–19. saj., hingeloendus

holopp ‹-lopi 21› ‹s›
aj ori v. seisundilt orjale lähedane sõltlane Venemaal 18. saj. alguseni

hugenott ‹-noti 21› ‹s›
aj Prantsuse kalvinist 16.–18. saj.

jassakk ‹jassaki 21› ‹s›
aj Volgamaa ja Siberi rahvaste (naturaal)maks, peam. 16. -18. saj.

juhu|luule
kirj mingi sündmuse (ristsed, pulmad, sünnipäev jne.) pidulikustamiseks kirjutatud tarbeluule, Euroopas eriti harrastatud 14.–18. sajandil

justiits|kolleegium
aj kohtuministeeriumile vastav keskasutus Venemaal 18. saj.

kaheksateist(kümmend) ‹kaheksateistkümne, kaheksatteist(kümmend) e. kaheksatteistkümmet, kaheksateistkümnesse, kaheksateistkümnete, kaheksateistkümneid, kaheksateistkümnetesse e. kaheksateistkümneisse› ‹num›
põhiarv 18. Kaheksateist jagub kolmega. Viissada kaheksateist. Kaheksateist sajandikku. | (kellaaja kohta). Kell on kaheksateist ja viis minutit. Rong saabub kaheksateist nelikümmend. || hulgalt, koguselt 18. Kaheksateist meetrit lai, pikk. Tal võis aastaid olla kaheksateist või üheksateist. Neid kaheksatteistkümmend autasustati. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Buss (nr.) 18 sõidab Nõmmele.

kaheksateist|kümnendik
murdarv 1/18. Seitse kaheksateistkümnendikku.

kaheksateist|kümnes
järgarv: 18., XVIII. Olin järjekorras kaheksateistkümnes. Mängisime näidendit juba kaheksateistkümnendat korda. 18. september. 1918. aasta.

kameralistika ‹1› ‹s›
aj maj haldus-, majandus- ja rahandusalaste teadmiste kogum 17.–18. saj. Saksamaal

kartesianism ‹-i 21› ‹s›
filos R. Descartes'i rajatud õpetus; sellest lähtuv suund 17.–18. saj. filosoofias ja loodusteaduses

kasakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. aj riigi piiri- ja äärealadele asunud v. asustatud inimestest kujunenud kogukonna liige Venemaal 15.–17. saj., ka hilisem nende alade asukas. Doni, Kubani, Tereki, Uurali, Astrahani, Amuuri kasakad. Ataman on kasakate pealik. || 18. saj. kuni 1917. a-ni neist moodustatud kasakaväe sõjaväelane. Rühm kasakaid. Junkrud ja kasakad tulistasid demonstrante. *Agraarrahutuste vastu oli äraproovitud abinõu: kasakad taludesse! F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: registrikasakas.
2. van valla- v. mõisa käskjalg. Kasakas tõi range korralduse mõisa, vallamajja tulla.
▷ Liitsõnad: vallakasakas.

kelmi|romaan
kirj eriti 16.–18. saj. seiklusromaan, mille ringiseiklev peategelane kuulub lihtrahva hulka

kesk|õhtu
murd
1. keskpäeva ja päikeseloojangu vahelise ajavahemiku keskpaik (umbes kella 17–18 paiku) suvel. *.. siga sai oma lõunase toiduportsjoni alles keskõhtul. J. Parijõgi.
2. ilmakaar, kus sellal asub päike, edel. *Päike oli juba keskõhtus. L. Promet. *Päike on juba üle keskõhtu, kui sauna eest järvekaldalt kostavad hääled. J. Parijõgi.

kolleegium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. nõuandev v. korraldav organ, mille liikmed otsustavad arutusel olevaid asju ühiselt. Ajakirja, ajalehe toimetuse kolleegium. Kohtunike kolleegium (spordis). Õppekava koostab õpetajate kogu – kolleegium.Teose toimetamiseks määrati kolmeliikmeline kolleegium. Ta kuulub mitmesse kolleegiumi. Maanõunike kolleegium 'Balti kubermangude rüütelkondade kõrgeim nõuandev ja täidesaatev organ'. || ‹hrl. väliskohakäänetes› selle koosolek v. istung. Kolleegiumil otsustati, et..
▷ Liitsõnad: kohtu|kolleegium, toimetuskolleegium.
2. aj isikute kogu, keda sidus ühine amet, elukutse, kohustus v. kultus (Vana-Roomas). Käsitööliste, preestrite kolleegium.
3. aj ministeeriumile vastav keskasutus 18. saj. Venemaal. Välisasjade Kolleegium.
▷ Liitsõnad: justiitskolleegium.
4. aj internaadiga kesk- v. kõrgkool (peam. 16.–18. saj.). Jesuiitide kolleegium.

kolombiin ‹-i 21› ‹s›
teater lõbus koketne teenijatüdruk itaalia 16.–18. saj. rahvakomöödias

kvadraat ‹-raadi 21› ‹s›

1. ruut (näit. kaardil). *Esmaseks ülesandeks jääb kvadraadis E-12 maandumisplats leida. J. Pärni (tlk). *Linn oli eelnevalt kvadraatideks jaotatud ja iga sektori eest vastutas üks isik.. H. Rajandi (tlk).
2. trük tüpograafiline mõõtühik, 48 punkti = u. 18 mm

köstri|kool [-i]
aj 17.–18. saj. koguduse poolt ülalpeetud rahvakool, mille õpetaja oli köster (meil tarvitatud vahel ebaõigesti ka kihelkonnakooli kohta)

külimit ‹-mitu, -mittu 21› ‹s›
ümmarguse v. ovaalse kerega külvi- ja mõõduriist (9–18 toopi). Külvas, külimit seemnega kõhul, rihmal. Mõõtis külimituga vilja. Mihkel võttis külimitu seemnega ja asus külvama. Külimit on tühi, täis. Külimitus olid kaerad. || külimitutäis. Külimit kaeru, nisu, vilja, teri. Tõi aidast pool külimittu jahu. Külvas kevadel maha külimitu ube.

külm|suits
jahedam (18–40 °C) suits liha, kalade v. juustu suitsutamiseks

lamburi|kirjandus
kirj peam. karjaste idüllilisi armusuhteid käsitlev kirjandus, mida on viljeldud antiikajast alates, eriti rohkesti 14.–18. saj. Euroopas, karjaseluule. Itaalia, prantsuse lamburikirjandus.

liini|vägi
sõj aj
1. lahingus koondrivis tegutsenud raskejalavägi 18. ja 19. saj. Preisi liinivägi.
2. Venemaal 19. saj. piiri- ja kindlustusvööndeid kaitsnud kasakaväe üksused

luidoor ‹-i 21› ‹s›
aj Prantsuse kuldmünt 17.-18. sajandil

luuka|päev
18. oktoober, kirikukalendris evangelisti püha Luuka märtrisurma mälestuspäev

luup2 ‹luubi 21› ‹s›
mer
1. väike ühemastiline ühe suurpurje ja ühe esipurjega purjelaev
2. korvetist väiksem kolmemastiline raapurjedega sõjalaev (18.-19. saj.)
3. laeva aerupaat. *Kas on meeskond veel laeval või lahkuti juba ennemalt luubiga .. J. Parijõgi.

maa|miilits
aj talupoegadest maakaitsevägi 17. ja 18. sajandil Kesk- ja Põhja-Euroopa riikides (Rootsi valitsuse ajal ka Eesti alal)

magasi|ait
aj 18.–19. sajandil vallakogukonna viljaait, kust talupojad said vajaduse korral vilja laenata, magas. *Naabril [rikkal] olid alati salved vilja täis, vaene pidi aga lisa tooma magasiaidast. J. Parijõgi.

manufaktuur ‹-i 21› ‹s›

1. aj käsitsitööl põhinev sisemise tööjaotusega ettevõte (16.–18. saj.); vastav tootmisvorm
▷ Liitsõnad: kalevimanufaktuur.
2. van tekstiilivabrik (tänapäeval veel mõne tekstiilikäitise nime koostisosana). Balti Manufaktuur. Kreenholmi Manufaktuur.