[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 36 artiklit

aar-i 21› ‹s
pindalaühik, 100 (tähis a). Kuus aari aiamaad.

C

1. (Rooma numbrina:) 100
2. füüs Celsiuse järgi
3. el kulon

eukalüpt-i 21› ‹s
bot Austraaliast pärinev kuni 100 m kõrge igihaljas lehtpuu (Eucalyptus)

filler-i, -it 2› ‹s
Ungari rahaühik, 1/100 forintit

forint-i 2› ‹s
Ungari Vabariigi rahaühik, 100 fillerit

geo|termiline
geotermikasse kuuluv v. puutuv, sellega seotud. Geotermiliste alade kuumaveeallikad. Geotermiline energia, jõujaam. Geotermiline aste 'vahekaugus, mille võrra peab maakoorde tungima, et temperatuur tõuseks 1 kraadi võrra (keskmiselt 33 m)'. Geotermiline gradient 'suurus, mis näitab maakoore temperatuuri tõusu iga 100 m kohta (= keskmiselt 3 kraadi)'.

hekatomb-i 21› ‹s
aj
1. suur loomohver (hrl. 100 veist) Vana-Kreekas
2. piltl inimeste massiline tapmine v. hukk. *Süsteem ..ei taha lahkuda ajalooareenilt enne, kui on toime pannud veel ühe verise hekatombi. R. Parve.

hekto-
mõõtühikute nimetustes eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 100 korda suurem (tähis h)

hekto|liiter
100 liitrit (tähis hl)

hekto|paskal
100 paskalit (tähis hPa)

hekto|vatt
el 100 vatti (tähis hW)

joodi|arv
keem 100 g orgaanilise ainega ühineva joodi grammide arv

kalorsus-e 5› ‹s
keem
1. kilokalorite hulk, mis organism saab 100 g toidu (v. toiduaine) tarbimisel. Toidu kalorsus. Liha, valkude kalorsus. Suure, väikese kalorsusega toiduaine.
2. kütuse kütteväärtus kilokalorites. Nafta, kivisöe kalorsus. Põlevkivi on madala kalorsusega kütus.

kesk|laine
el raadiolainete piirkond, mille lainepikkus on 100–1000 m. Kesklainel töötav raadiojaam. Kesklainelt tuli head muusikat.

kolme|kohaline
kolme kohaga. Kolmekohaline kabiin. Palat oli kolmekohaline. Kolmekohaline arv 'mingi arv 100–999'.

kompanii14› ‹s

1. maj ühisettevõte tööstuses, kaubanduses jm. majandusharudes. Välismaised kompaniid. Kaevandused kuulusid ühele USA kompaniile. || aj kaubakompanii. Inglise Ida-India kompanii.
▷ Liitsõnad: aktsia|kompanii, era|kompanii, laeva|kompanii, lennu|kompanii, nafta|kompanii, televisioonikompanii.
2. sõj rühmadest koosnev allüksus (100–250 meest) jalaväes ja soomusvägedes. Vaenlane ründas kahe kompaniiga.
3. kamp, seltskond. *Ma ütlesin, et me täna suure kompaniiga Paunveresse Tootsi pulma sõidame .. O. Luts.

lühi|distants
hrl sport (näit. 100 ja 200 m jooksu kohta). Sprinterid võistlevad lühidistantsidel.

lühi|laine
lühikese lainepikkusega raadiolaine; raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on umbes 10–100 m. Lühilainel töötav raadiojaam. Lühilaine rakendamine meditsiinis.

miin2-i 21› ‹s
(massiühik). a. aj Vanade Idamaade ja Vana-Kreeka massiühik (= 1/60 talenti) ja rahamünt (= 100 drahmi) b. Kreeka massiühik 1836. aastast (= 1,5 kg)

olmeek-meegi 21› ‹s›, olmeegid pl
aj umbes aastail 500 e. m. a. – 100 m. a. j. Mehhikos elanud rahvas. Olmeekide kultuur.

pasmaspasma 19› ‹s

1. lõngavihi osa ja vastavalt ka kangasoa osa ca 30 pii ulatuses; lõnga pikkuse ühik, hrl. 100 m. Lõngaviht koosneb pasmastest, mis on lõnga v. paelaga üksteisest kimbuks eraldatud. Kangasoa hind olenes pasmaste arvust.
2. suur (segamini) kimp, ebakorrapärane kogum, pahmak. Väänkasvude, rohujuurte pasmas.
▷ Liitsõnad: kiirte|pasmas, lõnga|pasmas, pilve|pasmas, soa|pasmas, suitsu|pasmas, villapasmas.

pastöriseerima42
mikroobide hävitamiseks toiduaineid kuumutama õhukindlalt suletud nõus 60 kuni 100 °C juures. Pastöriseeritud piim, mahl, konserv.

peen|pruss
ehit saepuit, mille paksus on üle poole laiusest, kuid alla 100 mm, prussik

pikett2-keti 21› ‹s

1. vaiakujuline tähis nivelleerimiseks. Piketid löödi ehitatava elektriliini trassile mastide asukohtadesse.
2. teetrassi 100 m pikkune lõik

ruut|detsimeeter
1/100 ruutmeetrit (tähis dm2)

sadasaja, sada e. sadat, sajasse 25

1.numpõhiarv 100. Loe sajani! Kümme korda kümme on sada. Sada viisteist. Sada tuhat. || hulgalt, koguselt 100. Sada krooni, kilogrammi. Kohal oli umbes sada inimest. Vanaisal jäi sajast aastast puudu ainult mõni kuu. Mehed tegid, tellisid sada grammi (hrl. valge viina, konjaki kohta). Kummalegi sada 'sada grammi' konjakit ja must kohv! Ligemale saja sammu kaugusel. Tulekahjus hävis sadu hektareid noort metsa. Huvilisi oli sadu. Talle tuli nagu sada paari jalgu alla 'hakkas väga kiire'. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Leheküljel sada.
▷ Liitsõnad: kaheksa|sada, kaks|sada, kolm|sada, kuus|sada, neli|sada, seitse|sada, viis|sada, üheksa|sada, ükssada; kolmveerand|sada, mitu|sada, mõni|sada, paar|sada, pool|sada, poolteist|sada, täis|sada, veerandsada.
2.nummärgib ebamääraselt üldse rohkust. Mul on täna ees sada pakilist asja. Me oleme Mikuga juba sada vigurit ära teinud, aga miski ei aita. Kas pole ma sulle sada korda öelnud, et.. Ma olen seda asja sadat kanti 'väga mitmest küljest' kaalunud. Unistustes tundus kõik sada korda 'palju kordi' ilusam. Selle kohta võib tuua sadu näiteid. Mul oli kogu aeg sada 'suur kiirus' peal. *.. ja igast künkast tuli usse sadade kaupa lagedale. F. R. Kreutzwald.
3.liitsõna järelosana(esineb mõnes substantiivis)
▷ Liitsõnad: aasta|sada, mustsada.

sajandik-diku, -dikku 30› ‹num
murdarv 1/100 e. 0,01. Üheksa sajandikku. Sajandik meetrit, sekundit. *Kui teostuks kavatsusest ainult sajandikki, siis oleks eelarve hästi koostatud. P. Vallak.

sajandik|kaal [-u]
ka pl.mittevõrdõlgne kangkaal, mille õlgade suhe on 1:100

sajas-nda 2› ‹num
järgarv: 100, C. Näidendi sajas etendus. Väitis seda vist küll juba sajandat korda.
▷ Liitsõnad: kahe|sajas, nelja|sajas, poole|sajas, veerand|sajas, viiesajas.

senti-
eesliide mõõtühikute nimetustes, mis näitab, et ühik on põhiühikust 100 korda väiksem (tähis c)

suremus|tabel
tabel, mis esitab mingil kindlal aastal sündinud inimeste (hrl. 100 000 inimese) oletuslikku suremist aastate kaupa

sügav|jahutama
ainet alla –100 °C jahutama

tahhükardia1› ‹s
med südame kiirenenud löögisagedus (üle 100 korra minutis), südamepekslemine, südamekloppimine

tsentner-i, -it 2› ‹s
100 kilogrammi (tähis ts). Viljasaak oli 35 tsentnerit hektarilt.

tsentuuria1› ‹s
aj
1. leegioni väikseim osa (kuni 100 jalameest) Vana-Roomas
2. varanduslikul tsensusel põhinev kodanike poliitiline rühmitis Vana-Roomas

üks|sadaühesaja, üht(e)sada(t)› ‹num
põhiarv 100, sada. Tuhat ükssada. || hulgalt, koguselt 100. Kolm tuhat ükssada krooni. Lihatükk kaalub kilo ja ükssada.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur