[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 182 artiklit, väljastan 100.

aasta1› ‹s

1. ajavahemik, mille vältel Maa teeb tiiru ümber Päikese; kalendriaasta (365, lisapäeva-aastal 366 ööpäeva), lähtepunktiks 1. jaanuar. 1980. aasta, aasta 1980. Möödunud, eelmine, käesolev, tulev, eelolev aasta. Aasta algus, lõpp. Kongress peetakse kas vana aasta lõpus või uue aasta alguses. August on aasta 8. kuu. Mis aastal sa sündinud oled? Milline näeb Tallinn välja 2100. aastal, aastal 2100? Aastail 1941–1944. Uut aastat vastu võtma. Õnne ja edu algavaks aastaks! Tulevast aastast alates. Sideeriline aasta astr Päikese näiva liikumise vältus tähtede suhtes, täheaasta (365 päeva 6 t. 9 min. 9 sek.). Troopiline aasta astr Päikese näiva liikumise vältus kevadpunktist kevadpunktini (365 päeva 5 t. 48 min. 46 sek.). Aastad ei ole vennaksed. ||pl.(mõnest v. paljudest aastatest koosneva perioodi kohta). Möödunud sajandi 60-ndad aastad.
2. 12 kuu pikkune ajavahemik, lähtepunktiks ükskõik missugune moment. 22. veebruaril möödus 10 aastat onu surmast. See juhtus kümmekond aastat tagasi, mõned head aastad tagasi. Aasta paari pärast. Päevast päeva, aastast aastasse ikka üks ja sama töö. Ma pole enam aasta otsa teatrisse saanud. Siit jätkub tööd terveks, kogu aastaks, aastaks otsaks. Suusatajad saavad nüüd treenida aasta ringi. Ta sai varguse eest viis aastat. Fuksia õitseb peaaegu aasta läbi. Teise aasta ristikupõld. Ta elas aastate viisi välismaal. Aastate jooksul on kogunenud ülearust koli. Aastate pikku kerkis uus linnaosa Õismäele. Akadeemiline aasta 'õppeaasta kõrgemas õppeasutuses'. Parem aasta oodata kui kaks kahetseda. || (vanuse, ea, eluaastate kohta). Poiss on juba seitse aastat vana. Ligi 1000 aastat vana toomkirik. 3. mail saab laps aasta vanaks. Ta võib olla nii aasta nelja(teistkümnene)-viieteistkümnene. Aastaid võib tal olla juba üle neljakümne. Niipalju aastaid ei oskaks talle küll anda. Ta on oma aastate kohta väga nooruslik. Aastate poolest alles noor mees, aga pea hall otsas. Tal juba 70 aastat turjal. Poiss võis olla aastat viisteist vana. Parimad aastad jäävad juba seljataha. Kes daamide aastaid oskab või julgeb arvata! Juustes on tal juba aastate hõbedat. Küürus aastate koorma all. Surm ei küsi aastatest. Armastus ei päri aastaid taga. *Andrese ja Mari esimene poeg Indrek käis juba mõnda kuud neljandat aastat, kui sündis järgmine poeg .. A. H. Tammsaare. || aastates ~ aastaistäiendigaeas; ‹täienditaeakas, elatanud; mitte enam noor; hrv (esemete vms. kohta:) vana. Parimates, keskmistes aastates mees. Ta on mees parimates aastates. Keskealine mees ja umbes samades aastates naine. Tema aastates veel abielluda! Ta juba aastates mees. Tüse, juba aastates, kuid mitte veel vana naisterahvas. Hallipäine aastais direktor. *Päike soojendas aastates maja sammaldunud katust .. E. Maasik.
Omaette tähendusega liitsõnad: abielu|aasta, alg|aasta, algkooli|aasta, algus|aasta, ameti|aasta, aruande|aasta, asutamis|aasta, eelarve|aasta, elu|aasta, finants|aasta, heina-|aasta, ikaldus|aasta, ilmumis|aasta, juubeli|aasta, kalendri|aasta, kasvu|aasta, keskkooli|aasta, kiriku|aasta, kooli|aasta, kriisi|aasta, kuu|aasta, lapsepõlve|aasta, leina-|aasta, lese|aasta, liig|aasta, lisapäeva-|aasta, maapao|aasta, majandus|aasta, marja-|aasta, mõõna-|aasta, neiupõlve|aasta, noorus|aasta, nälja-|aasta, okupatsiooni|aasta, olümpia-|aasta, orjus|aasta, pagendus|aasta, pensioni|aasta, pool|aasta, proovi|aasta, põllumajandus|aasta, põua-|aasta, päikese|aasta, raamatu|aasta, rahandus|aasta, rahu|aasta, revolutsiooni|aasta, rännu|aasta, saagi|aasta, surma-|aasta, sõja-|aasta, sünni|aasta, teenistus|aasta, tegevus|aasta, tõusu|aasta, tähe|aasta, töö|aasta, valgus|aasta, valitsemis|aasta, vanadus|aasta, vangla-|aasta, veerand|aasta, vilja-|aasta, õnne|aasta, õpi|aasta, õpingu|aasta, õpipoisi|aasta, õppe|aasta, õuna-|aasta, ülikooliaasta; uus|aasta, vana-aasta

aatommassi|ühik
keem füüs aatomite jt. mikroosakeste massi mõõtühik (1/12 süsiniku isotoobi 12C aatomi massist)

ahm-i 21 või -a 23› ‹s
zool mustjaspruun umbes 1 m pikkune taiga- ja tundraalade kiskja, kaljukass (Gulo gulo)

aplikatuur-i 21› ‹s
muus sõrmede järjestus ja sobitus muusikariistal mängimisel (tähistatakse numbritega 1–5 nootide kohal), sõrmeseade, sõrmestus

aprill-i 21› ‹s

1. kalendriaasta neljas kuu, jürikuu. Soe, jahe, tuuline aprill. Aprilli algul, lõpul. 3. aprillil. Aprillis tuleb kevad. Töö peab valmis olema 20. aprilliks.
2. hrl. 1. (ka 30.) aprillil tehtav rahvalik nali, mis seisneb kellegi ninapidivedamises, luiskelooga kuhugi saatmises v. midagi tegema panemises, aprillinali. Aprilli tegema. Aprill! (hüüe, kui aprillinali õnnestub). Lastel oli hea meel, et ema sai aprilli. On see tõsi või on tegemist aprilliga?

Araabia gen, araabia indekl
Õpime tundma araabia keelt, kirja, kultuuri. Araabia riigid, maad. Araabia hobune. Araabia kummi ehk kummiaraabik. Õppis tundma araabia numbreid '1, 2, 3 jne.'.

arv|mõõtkava
kahe arvu suhtena väljendatud mõõtkava (näit. 1:300000). Kaardi, plaani arvmõõtkava.

atmosfäär-i 21› ‹s

1. Maad (v. mõnd muud taevakeha) ümbritsev gaasikiht, õhkkond. Maa atmosfäär. Kosmoselaev jõudis Veenuse atmosfääri.
2. piltl mingis keskkonnas, kollektiivis jne. valitsev meeleolu, õhkkond, õhustik. Laulupeo pidulik ning ülev atmosfäär. Loovaks tööks soodus atmosfäär. Kasvas kirjanduslikus atmosfääris.
3. füüs tehn mittesüsteemne rõhuühik. Füüsikaline atmosfäär ehk normaalatmosfäär 'rõhk 760 mm elavhõbedasammast (tähis atm)'. Tehniline atmosfäär 'rõhk 1 jõukilogramm ühele ruutsentimeetrile (tähis at)'.

aviett-eti 21› ‹s
kerge 1–2-istmeline lennuk, minilennuk

deetsim-i, -it 2› ‹s
muus diatoonilise helirea 10. heli; 1. ja 10. astme vahele vastav intervall

detsi|bell
0,1 belli (tähis dB)

detsi|gramm
0,1 grammi (tähis dg)

detsi|liiter
0,1 liitrit (tähis dl)

detsi|meeter
0,1 meetrit (tähis dm)

detsimeeter|lained pl
füüs elektromagnetlainete ala sagedusega 10 cm kuni 1 m, ultralühilainete üks piirkondi

elektri|võimsus
el elektrivoolu töö ühe ajaühiku (1 sek.) jooksul

eri|niiskus
füüs veeauru kogus kilogrammides 1 kg gaasi kohta

eri|soojus
füüs soojushulk, mis kulub aine ühe massiühiku temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Vase, raua erisoojus.

esimene-se 5
I.numjärgarv põhiarvust 1 (ka liitjärgarvude lõpposana), märgitakse mõnikord numbriga 1. (punktiga) v. I (punktita)
1. osutab mingite üht laadi sündmuste, nähtuste vm. rea v. millegi loenduse v. arvestuse algust. a. alguses v. eesotsas olev, loendit v. rida alustav. 1. märts. I sajand, aastatuhat. Septembri esimesel nädalal. Iga kuu esimesel teisipäeval. Esimesel elunädalal, elukuul, eluaastal. I dekaad, poolaasta. Esimene üleriigiline künnivõistlus. I maailmasõda. I klass, kursus. Esimese astme võrrand. I astme põletus, külmumine. Kuu esimene veerand. Selgroo esimene lüli. Konkursi esimene voor. Näidendi esimene vaatus. Filmi I seeria. „Tõe ja õiguse” I köide. Teose kolm esimest osa. Peeter I, Richard I Lõvisüda. Newtoni esimene seadus. Helistiku 1. aste. I oktaavi la. Esimene rühm, salk. 21. Kool. Mustamäe I mikrorajoon. Pavlovi õpetus I ja II signaalisüsteemist. I käändkond, pöördkond. Ainsuse, mitmuse 1. pööre. Elamu I sektsioon, esimene sissekäik, esimene korrus. On rivis, nimekirjas, järjekorras kahekümne esimene. On pildil paremalt esimene. Otsekoridoris esimene uks vasakul. Tuli kuulitõukes esimeseks. Jõudis ujumises esimese kümne hulka. Kooli esimene lend. Valmis metroo esimene järk. Etendus algab varsti, esimene ja teine märguanne on juba olnud. b. tähtsuselt v. väärtuselt teisest, kolmandast jne. ees v. kõrgemal asuv. Ministri esimene asetäitja. Kapteni I abi. Laeva I tüürimees. I koht, auhind, preemia. Esimene seisus. Esimese gildi kaupmees. Esimese järgu ateljee, võõrastemaja. Esimese klassi vagun, kajut. Ta on I järgu maletaja. Valgetähe ordeni I järk. Esimese sordi kaup. Esimese ringi pärijad. Täna õhtul esineb tantsijate esimene koosseis. I sopran, I alt, I tenor, I bass 'hääleliigi kõrgemad rühmad kooris v. ansamblis'. Laulab esimest 'hääleliigi kõrgemat, meloodiat kandvat' häält. Esimesed viiulid (sümfooniaorkestris). Esimene armastaja 'peamiselt armastaja osades esinev näitleja'.
2.ka pl.teat. ajavahemikul, teat. sündmuse puhul teistest kõigist varasem (ja sellele järgnevad). a. ajaliselt (kõigist) muudest v. kõigest muust eespool, enne muid olev v. olnud. On alati esimene tööle tulema. Esimene mees platsis. Õhtul viimane, hommikul esimene. Lõpetas töö esimeste hulgas. Andrese esimene tütar. Esimese öö õigus aj feodaalhärra õigus oma talupoja noorikuga selle pulmaööl magada. Minu esimene kool, õpetaja. Oli esimene, kes mulle sellest teatas. Esimene hüpe õnnestus paremini kui järgmised. Armastus esimesest pilgust. Esimene klaas sünnipäevalapse terviseks! Esimesed sammud. Esimesed vaod. Esimesed katsed keeleajakirja väljaandmiseks. Kõlasid esimesed akordid. Langesid esimesed vihmapiisad. Esimene pärib eide helmed, viimane pärib viisupaelad. b. mingil ajavahemikul (hrl. sel aastal) kõige varasem. Esimesed soojad, külmad ilmad. Esimene sügistorm. Esimesed hallad. Esimene lumi. Esimesed sinililled, maasikad. Esimene liblikas. Esimene lõoke, kuldnokk, pääsuke. Esimesed suvitajad, suplejad. Esimene uudsevili läks seemneks. See on mul tänavu esimene saanisõit. Tulid esimesed hommikused ostjad. Ärkas esimese kukelaulu ajal. c. järgnevatest kõige varasem, ajaliselt kõige lähem. Saadan kirja esimese postiga. Tulen, sõidan, maksan ära esimesel võimalusel. Esimene tuisk ajab teed uuesti umbe. d. lähim, kõige esmalt ettesattuv. Jäin esimesse taksopeatusse ootama. Ära vali, võta esimene, mis pihku juhtub! Ega esimesele vastutulijale kõlba kohe südant puistata. Tõmbaksin selle kassirisu esimese oksa külge. Haaras maast esimese käepärase kivi ja viskas.
3. varem mitteolnud v. mittekogetud. a. (ühiskonna vm. kollektiivi eksisteerimise aja jooksul). Esimene aurumasin, aatomielektrijaam. Esimene auto Tallinna tänavail. Esimene kosmoselend. Esimene selletaoline tehas Euroopas. Esimene eestikeelne trükis. Esimene naisprofessor Eestis. Meie esimene kutseline maalikunstnik, ajakirjanik. Esimene ametlikult kinnitatud kirjanike organisatsioon. Selline juhtum on meie kooli ajaloos esimene. b. (üksikolendi, eseme vm. eksisteerimise aja jooksul). Esimene armastus, suudlus, kohtumine, pettumus. Esimene rasedus, sünnitus. Esimest korda elus. Ükskord on ikka esimene kord. Esimest ja viimast korda. Näitleja esimene suurem osa. Minu elu esimene ball. Tema esimene töökoht, välisreis, meresõit. Esimene iseseisev töö. Esimene selline juhtum tema praktikas. Esimest ööd uues korteris. Esimest poega 'esimest korda' lüpsmatulev lehm. Hundipoegade esimene jaht. Esimest aastat kandev õunapuu. See on meil korteris alles esimene remont. Riie andis esimeses pesus värvi.
II.adj
1. (kõige) eesmine, eespoolne, esi-, ees-. Teatrisaali, kino esimesed read. Bussi esimesed istmed. Esimesed ja tagumised käpad. Siga sõi, esimesed jalad mollis. Tagumine tuba oli esimesest väiksem. Piletijärjekorra esimene ots oli kassa ees, lõpp ulatus tänavale.
2. esialgne, esma-. Esimene mulje on hea. Esimeses ärevuses, ehmatuses ei osatud midagi ette võtta. Asi näis esimesel pilgul väga lihtsana. Tahtis esimeses tuhinas, õhinas kohe tegutsema hakata. Esimese ähmiga ei tulnud midagi meelde. Esimene nälg, isu, janu sai kustutatud. Esimene abi 'esmaabi'.
3. muid mingis suhtes ületav, muude seast esileküündiv. a. tähtsaim, olulisim, peamine. Esimene nõue, tingimus. Hästi õppida on õpilaste esimene kohustus. Töö peab saama inimeste esimeseks eluvajaduseks. Praegu on ta esimene mure korter leida. Koju jõudnult oli tal esimene asi süüa otsida. b. silmapaistvaim, tähelepandavaim, kuulsaim; juhtpositsioonil olev, parim. Küla esimene kaunitar. Ta on üle valla esimene mees, poiss, tüdruk. Esimene jutumees, vigurivänt, tantsija, keelepeksja. Esimese numbri suli, elumees. Esimene ihnus, röövel, kelm. Klassi esimene joonistaja. Teatri esimene koomik. Esimene meister korve punuma, pitse heegeldama. Seletas enesekindlalt nagu esimene asjatundja. Esimene parimate seas. Tahab kõiges esimene olla. Ärgu hakaku esimeseks, kui asja ei tunne!

filler-i, -it 2› ‹s
Ungari rahaühik, 1/100 forintit

geo|termiline
geotermikasse kuuluv v. puutuv, sellega seotud. Geotermiliste alade kuumaveeallikad. Geotermiline energia, jõujaam. Geotermiline aste 'vahekaugus, mille võrra peab maakoorde tungima, et temperatuur tõuseks 1 kraadi võrra (keskmiselt 33 m)'. Geotermiline gradient 'suurus, mis näitab maakoore temperatuuri tõusu iga 100 m kohta (= keskmiselt 3 kraadi)'.

grammine-se 4› ‹adj
hrl. liitsõna järelosanamassiga 1 gramm, 1 grammi raskune. Grammine kullatükk.
▷ Liitsõnad: kahe|grammine, kümne|grammine, sajagrammine.

halloween [hälõuiin] ‹-i 21› ‹s
kõigi pühakute päeva, 1. novembri eelõhtu, mil lapsed riietuvad nõidadeks või vaimudeks. Halloween'i pidama, tähistama.

happe|arv
keem tehn 1 g aines oleva happe hulka iseloomustav näitarv

herts-i 21› ‹s
füüs võnkesageduse ühik, 1 võnge sekundis (tähis Hz)

hetk|püsi
sport asendis püsimine 1 sekundi jooksul (sportvõimlemises)

I
(Rooma numbrina:) 1

joigjoiu 21› ‹s
folkl laplaste laululiik, mille viisis on tavaliselt 1–2 takti

julla16› ‹s
mer avamerejahi v. väikese laeva kaheaeruline sõudepaat 1–3 inimese tarvis. *Peale kapteni väikese julla ei lubatud ühtki paati alla lasta.. H. Sergo.

jõu|kilogramm
füüs jõuühik, mis võrdub 1 kg massiga kehale mõjuva raskusjõuga

järg|arv

1. järjekorda märkiv arv (märgitakse hrl. araabia numbriga, mille järel on punkt v. Rooma numbriga), näit. 1., 5., 10. v. I, V, X
2. keel järgarvsõna

kaabeltau14› ‹s
mer pikkusühik: 185,2 m (u. 0,1 meremiili). Mõne kaabeltau kaugusel olid ähvardavad karid. Laevade vahet võis olla paar kaabeltaud.

kaare|kraad
1/360 ringjoonest

kaare|minut
1/60 kaarekraadi

kaare|sekund
1/60 kaareminutit

kaheksandik-diku, -dikku 30

1.nummurdarv 1/8. Kolm kaheksandikku. Kaheksandik hektarit. (Üks) kaheksandik majandi pindalast on metsa all.
2.saj väiksem tünn mahuga 1/8 tündrit
3.skõnek kaheksanda klassi õpilane. Viktoriini võitsid kaheksandikud.

kaheksateist|kümnendik
murdarv 1/18. Seitse kaheksateistkümnendikku.

kahe|kümnendik
murdarv 1/20. Kolm kahekümnendikku.

kahendik-diku, -dikku 30› ‹num
mat pool [-e] (märgitakse: 1/2)

kaheteist|kümnendik
murdarv 1/12. Viis kaheteistkümnendikku.

karaat-raadi 21› ‹s

1. vääriskivide ja pärlite mittesüsteemne massiühik, võrdub 0,2 grammiga (tähis ct). Teemant kaalus 132 karaati.
2. sulamite väärismetallisisalduse mõõtühik: 1/24 sulami massist (tähis ct)

karjalaske|päev
päev, millal kari kevadel esimest korda välja lasti (eesti rahvakalendris 1. aprill). Karjalaskepäeval tuli karjast kasta, et kari hästi kasvaks.

kilovatt|-tund
el mittesüsteemne energia ja töö mõõtühik (1 kilovatt 1 tunni jooksul) (tähis kWh)

kolmandik-diku, -dikku 30

1.nummurdarv 1/3. Kaks kolmandikku. Kolm (ja) üks kolmandik. Kolmandik versta. Vett oli umbes kolmandik paaki. (Üks) kolmandik teed, teest oli käidud. Kolmandik toodangust läheb ekspordiks. Tööviljakus kasvas kolmandiku võrra.
2.svastav osa millestki. Aasta esimene kolmandik on läbi. Kõige väsitavam oli matka teine kolmandik. Teisel kolmandikul 'kolmandikajal' läks meeskond ette 3:1.

kolme|kümnendik
murdarv 1/30. Seitse kolmekümnendikku.

kolme|sajandik
murdarv 1/300

kolmeteist|kümnendik
murdarv 1/13. Seitse kolmeteistkümnendikku.

kord|arv
mat naturaalarv, mis on esitatav arvust 1 erinevate naturaalarvude korrutisena

kores-e 4› ‹s
põll mulla jämedad osad (läbimõõt üle 1 mm)

kraad1-i 21› ‹s

1. teat. mõõtühik. a. nurga ja kaare mõõtühik: 1/90 täisnurgast v. sellele vastav kaareosa, 1/360 ringjoonest. 24 kraadi lõunalaiust, 116 kraadi idapikkust. Nõlva kaldenurk oli 15 kraadi. Sirged lõikuvad 45 kraadi all. b. temperatuuri mõõtühik. Väljas on mõned kraadid sooja, külma. Pluss, miinus kolm kraadi. Ruumi temperatuur tõusis, langes paar kraadi. Kraadiklaas näitab viis kraadi alla, üle nulli. 10 kraadi Celsiuse, Réaumuri, Fahrenheiti järgi. Vesi hakkab keema 100 kraadi Celsiuse juures. Poisil oli paar kraadi palavikku. Keha temperatuur on 36,7 kraadi. Segu kuumutatagu 70 kraadini. c. alkohoolsete jookide alkoholisisalduse mõõtühik. Viina kangus kraadides. Veini kanguseks oli 12 kraadi. d. toote happelisuse, vee kareduse v. mingi muu mõõtühik
▷ Liitsõnad: kaare|kraad, laius|kraad, nurga|kraad, pikkuskraad; külma|kraad, soojakraad; kirjakraad.
2. teadustöö eest saadav kvalifikatsiooninimetus. Teaduslikku kraadi andma, omandama. Ajaloomagistri, meditsiinikandidaadi, filosoofiadoktori kraad. Kraadiga õppejõud, teadustöötaja. Tal on juba kraad kaitstud.
▷ Liitsõnad: doktori|kraad, kandidaadi|kraad, magistrikraad.
3. auaste, aukraad. Auastmelt oli ta eelmisest komandörist kraad kõrgem. *See polnud küll mõni harilik varjulolija, vaid saksa lendur, päris kõrges kraadis. V. Ilus.
4. aste [astme] (2. täh.), määr. Meeleolu oli viimase kraadini üles kruvitud. Ärevus, tuju tõusis kõige kõrgema kraadini. Käsk kõlas juba kraad kurjemalt. Temas oli teatav kraad jultumust. *Mulle paistis, et Timo muutus mu küsimuse peale kraadi võrra kahvatumaks. J. Kross.
5. kõnek kraadiklaas. Paneb endale igal õhtul kraadi kaenla alla. Palju kraad ka näitab?

kuu15› ‹s

1. Maale lähim taevakeha, Maa kaaslane. a. (tavalises tekstis üldnimena). Ümmargune, kollane, särav, kahvatu kuu. Kasvav, kahanev kuu. Vana, noore kuu ajal. Kuu alles loodi 'on noorkuu'. Kuu esimene, viimane veerand. Kuu hõbedane valgus. Kuu tõuseb, loojub. Kuu kerkib metsa kohale, paistab aknast sisse. Kuu tuli pilve tagant välja. Polnud näha kuud ega tähti. Käi, mine, sõida, keri kuu peale (tõre, tõrjuv ütlus kellegi tüütu jutu, soovi vms. peale). b.suure algustähegaastr. Kuu mass, läbimõõt, pind, kraatrid. Kuu faasid. Kuu ja Maa vaheline kaugus. Lend Kuule. Automaatjaam laskus Kuule. Esimene inimene Kuul.
▷ Liitsõnad: noor|kuu, pool|kuu, täis|kuu, vana|kuu, veerandkuu.
2. astr planeedi kaaslane, satelliit. Marsi, Jupiteri, Saturni kuud.
▷ Liitsõnad: tehiskuu.
3. astr Kuu tiirlemisaeg ümber Maa. Sünoodiline kuu 'ajavahemik Kuu kahe ühesuguse faasi vahel'.
4. (hrl. kalendrikuu tähenduses:) 28–31-päevane ajavahemik, 1/12 aastast. Aastas on kaksteist kuud. Kuu lõpul, lõpus, algul, alguses, keskel. Sel, möödunud, tuleval kuul. Ta luges 'arvestas' kuid ja nädalaid. Täna on juba kahekümnes, varsti on kuu läbi. Ehituse valmimine lükkus kuust kuusse edasi. Kontinentaalses kliimas on kõige külmemaks kuuks jaanuar ja kõige soojemaks juuli. || umbes 30-päevane ajavahemik mis tahes päevast alates. Kuu aega puhkust. Olin kaks kuud haiglas. Nägin teda umbes kuu aja eest. Töö lõpetamiseks kulub paar kuud. Ta oli kuude kaupa kodust ära. Terve kuu ei ole sadanud. Möödusid mõned kuud. Töö tehti ära kolme kuuga. Linnas elamise esimesed kuud. Naine on kolmandat kuud rase. Käisin maal kaks korda kuus.
▷ Liitsõnad: aprilli|kuu, augusti|kuu, detsembri|kuu, jaanuari|kuu, juuli|kuu, juuni|kuu, kalendri|kuu, mai|kuu, märtsi|kuu, novembri|kuu, oktoobri|kuu, septembri|kuu, veebruarikuu; heina|kuu, jaani|kuu, jõulu|kuu, jüri|kuu, küünla|kuu, lehe|kuu, lõikus|kuu, mihkli|kuu, nääri|kuu, paastu|kuu, vastla|kuu, viinakuu; algus|kuu, kevad|kuu, lõpu|kuu, suve|kuu, sügis|kuu, talvekuu; elu|kuu, külma|kuu, praktika|kuu, puhkuse|kuu, püügi|kuu, rasedus|kuu, sõja|kuu, teenistus|kuu, treeningu|kuu, töö|kuu, õiekuu; hoog|kuu, hoogtöö|kuu, liiklus|kuu, sõprus|kuu, teatri|kuu, tuletõrjekuu.

kuue|kümnendik
murdarv 1/60. Seitseteist kuuekümnendikku.

kuuendik-diku, -dikku 30

1.nummurdarv 1/6. Kolm kuuendikku ehk pool. Kuuendik teest, teed oli käidud. Umbes (ühel) kuuendikul õpilastest olid ülesanded tegemata.
2.skõnek kuuendikumaa. *Vana Lepp, kehv vabadik mõisa kruusase kuuendiku peal, oli aasta seitsme eest ära surnud.. E. Vilde.

kuueteist|kümnendik
murdarv 1/16. Kolmteist kuueteistkümnendikku.

kuup|detsimeeter
1/1000 kuupmeetrit (tähis dm3)

kuup|kilomeeter
1 000 000 000 kuupmeetrit (tähis km3). *Antarktise jäähulga üldmaht on kahekümne miljoni kuupkilomeetri ringis. E. Kreem.

kuup|meeter
ruumalaühik: aluseks on kuup, mille serva pikkus on 1 meeter (tähis m3). Tee parandamiseks veeti mitukümmend kuupmeetrit kruusa. Puidumassi mahtu arvestatakse kuupmeetrites ehk tihumeetrites.

kuup|millimeeter
1/1 000 000 000 kuupmeetrit (tähis mm3)

kuup|sentimeeter
1/1 000 000 kuupmeetrit (tähis cm3)

kuuria1› ‹s

1. pol seisuse v. varandusliku tsensuse alusel moodustatud valijate liik mõnedes maades. Maaomanike, talupoegade, tööliste kuuria (näit. tsaristlikul Venemaal).
2. paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan. Paavsti kuuria.
3. aj keskaegne tähtsamaist vasallidest koosnev nõukogu feodaali juures
4. aj rahvajaotus Vana-Roomas (1/10 triibusest)

kvartkvardi 21› ‹s

1. muus diatoonilise helirea neljas aste; nelja diatoonilise astme vaheline intervall
2. puistainete (USA-s ka vedelike) mahu mõõtühik, u. 1 liiter. Kvart õlut, vett.
3. trük neljandikformaat

kvartal-i 2› ‹s

1. veerandaasta (algusega 1. jaan., 1. apr., 1. juuli ja 1. okt.). Kalurid täitsid esimese kvartali püügiplaani. Ehitamist alustatakse kolmandas kvartalis. Maja peab valmima selle kvartali lõpuks.
2. hrl. ristuvate tänavatega piiratud linnaosa; linnajagu. Kesklinna kvartalid. Linna äärele on kerkinud uued viiekorruseliste majade kvartalid. Kool asub siit mõned kvartalid edasi. Linnas oli pärast sõda kvartalite kaupa varemeid. *Sel õhtupoolsel ajal oli juudi kvartalis väga umbne ja palav. M. Hange (tlk).
▷ Liitsõnad: elamu|kvartal, sadama|kvartal, töölis|kvartal, uus|kvartal, ärikvartal.
3. mets metsaosa, mida piiravad täisnurkselt ristuvad sihid. Raietöid alustati kvartalis nr. 83. Mets põles mitmes kvartalis.
▷ Liitsõnad: metsakvartal.

kõrg|vaakum
füüs gaasi olek rõhul alla 0,1 paskali

kõrva|hark
zool kuni 1,5 cm pikkune tumepruun väle putukas, harksaba (Forficula auricularia)

kümnendik-diku, -dikku 30› ‹num
murdarv 1/10 e. 0,1. Viis kümnendikku ehk pool. Neli (ja) kolm kümnendikku. Kümnendik sentimeetrit. Kümnendik saagist, viljast. Ta ei tea kümnendikkugi sellest mis mina. Arvutas kümnendiku täpsusega.

kümnend|kaal [-u]
ka pl.mittevõrdõlgne kangkaal, mille õlgade suhe on 1:10, detsimaalkaal

küünalküünla 20› ‹s

1. kergesti sulavast põletusainest ning tahtsüdamikust valgusallikas. Suur, pikk, jäme küünal. Valged, värvilised küünlad. Poolik küünal. Küünalt põletama, kustutama. Küünal põleb, suitseb, kustus. Valati, kasteti rasvast küünlaid. Panin kuusele küünlad külge. Küünlad on alles süütamata. Tuul puhus küünla ära. Küünalde sära. Kirik, kuusk säras küünaldes. Maja põles nagu küünal. Sirge kui küünal. | piltl. *Kastanid seisid õites, puude laialisirutatud oksad olid täis kõrgeid valevaid küünlaid. O. Jõgi (tlk). *Õige äratundmine on küünal, mis valgustab teed.. A. Saal.
▷ Liitsõnad: ilu|küünal, jõulu|küünal, kalmu|küünal, leina|küünal, parafiin|küünal, rasva|küünal, steariin|küünal, vaha|küünal, vigurküünal; elu|küünal, õieküünal; elektri|küünal, suitsu|küünal, säraküünal.
2. tehn gaasisegu süütamise seadis sisepõlemismootori silindris, süüteküünal. Mootorrattale pandi uued küünlad. Traktor lakkas töötamast küünla rikke tõttu.
3. el valgustugevuse vananenud mõõtühik (umbes 0,9-1,1 kandelat). Rahvusvaheline küünal.
4. farm ravimküünal
▷ Liitsõnad: pärakuküünal.
5. kõnek küünlapäev. *Siis veel sedamoodi: jõulust kuus nädalat küünlasse, küünlast kümme kündi, künnist kümme jaani .. H. Sergo.

laius|kraad
geogr 1/360 Maa meridiaanist, sellise laiusega (u. 111 km) ekvaatoriga paralleelne mõtteline vöönd maakerast. Purjetati viie laiuskraadi võrra põhja poole. Ületati 60. laiuskraad. Laev jõudis Lissaboni laiuskraadile. Kamtšatka on Šotimaaga samal laiuskraadil.

laius|minut
geogr 1/60 laiuskraadist

lai|võrk
info arvutivõrk, mis kasutab järjestikuseid liine ja mille ulatus ületab 1 km. Kohtvõrk ja laivõrk.

liin-i 21› ‹s

1. ka van teat. punkte ühendav (kujutletav) sirge joon; sellel paiknev esemete, rajatiste v. inimeste rida; rinne. Aiapostid ei ole liinis, kaks posti on liinist väljas, need tuleb liini ajada. Laev hoidis majaka liini(le). Mitu kaevikute liini. Piirikindlustuste liin, Maginot' liin. Pataljon läks, saadeti liinile. Väejooksikud olid liinilt pagenud. *Ajajad pandi [ajujahis] piki [metsa]sihti liinile, äärmistele meestele näidati suund kätte .. O. Tooming. || (males:) ruutude rida. Tal on vabaettur d-liinil. || võistkonnamängudes sama ülesandega mängijate rühm. Edurivi mängis hästi, ka teised liinid olid oma ülesannete kõrgusel. || (koos järjekorranumbriga tänavanimena). *Ei, see Maret küll ei ela kolmandal liinil vanas puumajas .. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: ees|liin, finiši|liin, kaitse|liin, lahingu|liin, ründe|liin, stardi|liin, sõja|liin, tule|liin, vee|liin, väeliin.
2. ka tehn millegi kestvalt kasutatav kindel kulgemistee. a. maa-, vee- v. õhutee, mida mööda toimub korrapärane liiklus kahe punkti vahel. Tartu-Tallinna liinil on käigus palju ekspressbusse. Istute trammi nr. 3 ja sõidate liini lõpp-peatuseni. Lennufirma avas uue liini. Bussid lähevad liinile. b. (elektri- v. sideliini kohta). Meil pole elektrit, torm on liini rikkunud. Montöörid kontrollivad, parandavad liini. Telefoni teel ei saadud ühendust, liin on rikkis, kinni. c. (automaatliini vm. vooluliini kohta). Klaasitehas paigaldas uue pressklaasi tootmise liini. Kommivabrikus läks käiku täidisnätsu liin.
▷ Liitsõnad: (auto)bussi|liin, kaug|liin, kiir|liin, laeva|liin, lennu|liin, linna|liin, lähi|liin, maa|liin, metroo|liin, rannasõidu|liin, raudtee|liin, reisi|liin, ring|liin, sise|liin, trolli(bussi)|liin, vee|liin, välis|liin, õhuliin; abonendi|liin, elektri|liin, kaabel|liin, kontakt|liin, kõrgepinge|liin, magistraal|liin, paralleel|liin, raadiorelee|liin, side|liin, sise|liin, telefoni|liin, telegraafi|liin, õhu|liin, ülekandeliin; automaat|liin, konveier|liin, montaaži|liin, pakkimis|liin, tootmis|liin, villimis|liin, vooluliin.
3. põlvnemise, suguluse jada. a. põll (sordiaretuses:) ühe isetolmleva taime järglased; (tõuaretuses:) ühe väärtusliku isaslooma järglased b. (inimeste kohta:) veresugulaste ülenev v. alanev jada. Sugulus ema, isa liinis. Muusikaanne on tal emapoolse liini esivanemailt. Abielu ei lubata sõlmida otsejoones ülenevas või alanevas liinis sugulaste vahel. Pärineb suguvõsa vanemast, nooremast, Rootsi, Laiuse liinist. *Et võiksin ka perekonna asutada ning Lepistikkude liini edasi viia. O. Kruus.
▷ Liitsõnad: aretus|liin, puhas|liin, sugulasliin; ema|liin, isa|liin, mees|liin, naisliin.
4. (tegutsemis- v. mõtte)suund. Tal on taotlustes, tegutsemises oma kindel liin. Oma liinist kinni pidama, kõrvale kalduma. Romaani süžee areneb kahes liinis. Ta püüab mitmes liinis tegutseda. Ants ajab Mallega liini 'püüab kurameerida, kurameerib'. *Juhivad ja juhivad kümmet liini pidi, aga isegi ei tea, kuidas kolhoos peaks õieti välja nägema. H. Kiik. *.. Malta ordu Vene prioraadi suurkantsler. Nii et selle ordu liinis keisrist järgmine mees. J. Kross.
▷ Liitsõnad: arengu|liin, kõrval|liin, käitumis|liin, süžee|liin, tegevusliin.
5. mer taimsetest v. tehiskiududest hrl. kolmekeeline kuni 25 mm ümbermõõduga tugev nöör. Tõud, trossid ja liinid. Laseb liini vette, lappab liini paati. *Ankrutuled olid .. välja pandud, lood liini otsas triivi määramiseks põhja lastud .. A. Hint.
▷ Liitsõnad: ahtri|liin, ankru|liin, logiliin.
6. vana pikkusühik, näit. inglise mõõdusüsteemis 1/12 tolli, Venemaal 1/10 tolli (= 2,54 mm)

liiter-tri, -trit 2› ‹s
vedelike ja puistainete mahumõõt, 1 dm3 (tähis l). Liiter piima, õlut, tangu. 20 liitrit pohli. Napp, kõva, kuhjaga liiter herneid. Riidevärv sulatatakse pooles liitris vees. Suhkrust ja liitrist mahlast keedetud siirup. Kas müüd marju liitriga või kiloga? Kui palju jõhvikate liitrist küsitakse? || kõnek liitrine pudel viina. Naabrimees tõi liitri liikudeks kaasa. *Riia tegi tallimehele pool liitrit .. J. Peegel. || liitrine mõõtenõu. Plekist liitrid ja toobid.
▷ Liitsõnad: deka|liiter, detsi|liiter, hekto|liiter, milliliiter; piima|liiter, viina|liiter, õlleliiter.

loodloe, loodi 21› ‹s
endisaegne massimõõt, 1/32 naela, s.o. 12,797 grammi. *.. astumata sisse ühtegi kauplusse, ostmata naela silku või loodi sahhariini .. R. Sirge.

mai|krahv
aj 1. mai pidustustel valitud juhataja

mai|paraad
1. mail korraldatud sõjaväeparaad (vahel ka üldse 1. mai demonstratsiooni kohta)

mai|püha
1. (mõnes riigis ka 2.) mai riikliku (töölis)pühana. Enne, pärast maipühi. Maipühade ajal.

mai|rongkäik
töötajate rongkäik 1. mail. Mairongkäik liikus üle peaväljaku.

makro|analüüs
keem suhteliselt suurte ainekoguste (vähemalt 1 g) analüüs

matt1mati 21› ‹s

1. väiksem madal ümmarguse põhjaga puunõu (näit. terade, jahu jaoks). Võttis kotist mati teri. Perenaine tõi aidast matiga jahu. || matitäis. Matt herneid, kaeru, jahu. *.. mul on kaeru ühes. Põllutegemisest jäi mõni matt üle. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: jahumatt.
2. endisaegne peam. vilja mahumõõt Eestis, 1/2 külimittu (Põhja-Eestis 6 toopi)
3. mativili (veskis jahvatamise tasuks). Mölder võttis matti. Veskis tuli matti anda. || piltl kellelegi (v. millelegi) langev osa millestki; millegi pealt lõigatav kasu. Valvur sai vangidele tulnud pakkidelt matti. Osav ärimees oskab igalt poolt matti võtta. Karjapoiss andis koerale alati oma toidupoolisest matti. Varblased on kohe jaol, et kanade toidust matti võtta. Küll on igasuguseid makse – palgalt võetakse mitu matti. *Otsekoheselt tunnistas ta paaril korral üles, et ta jällegi .. oma meelekergusele ja lõbujanule matti maksnud ja oma rõõmukarikat alkoholiga täitnud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: veskimatt.

meierõhulises asendis›, merõhutus asendis› ‹meie e. me, meid, meisse, meis, meist, meile, meil, meilt, meieks e. meiks, meieni, meiena, meieta, meiega
pronmitmuse 1. isiku asesõna vt mina
1. osutab vähemalt kahesele rühmale, kuhu kõneleja v. kirjutaja (juhuslikult v. sünnipäraselt) kuulub v. tunneb end (ea, soo, ideoloogia vm. põhjal) kuuluvat. Meie ja teie. Meie – sina ja mina (tema ja mina, teie ja mina, nemad ja mina). Meid on kokku viis. Mitte keegi meist. Kellelgi meist tuleks minna. Meie Mardiga. Mis ta meist tahab, mis tal meiega asja on? Meil pole sellega pistmist. Meieni polnud see uudis veel jõudnud. Püüdke (ilma) meieta hakkama saada. Jäägu see jutt meie vahele, teistel pole vaja seda teada. Siis me hakkasime minema. Me kahekesi jäime teistest maha. Meie kui väikerahvas. Meie maa, rahvas, riik. Meie linnad ja külad, kogu me maa. Ivan on meie keele ära õppinud. Meie ajal, päevil. Meie ajaarvamise järgi, enne meie ajaarvamist. Meil oli suur perekond, meid oli kokku üheksa. Meie ema, vanaisa, Mari. Meie uus õpetaja. Me naised pidime sõja ajal ka meeste tööd ära tegema. Hurraa, meie omade võit! Me peame õnne tänama, et nii läks. Leib on vanem kui meie. *Las kasvame, me tõusev sugu .. G. Suits. ||hrl. väliskohakäänetesmärgib kõneleja v. kirjutaja peret, kodu, töö- v. elupaika, kodumaad jne. Jaan oli lapsena meil karjapoisiks. Tule mõnikord meile, meie poole. Naabrid olid eile õhtul meil. Nad olid meilt koju minnes vihma kätte jäänud. Meilt on bussipeatusse 2 km. Tule meile tööle. Ei meil ega mujal maailmas. Meil, meie kandis, meie pool räägitakse murret. Meilt eksporditakse puitu. Meile sissetoodud taimeliigid. || märgib määratlemata isikute ringi. Olgu meil siin näiteks mõõdud 5 × 5 × 7. Mida me mõistame kupeerimise all? Kuidas me selle kohta ütleksime?
2. kasut. mina asemel. a. (autori tagasihoidlikkuse väljendamiseks). Et oma mina mitte esile tuua, räägib ta ettekandes kogu aeg, et meile näib, paistab, meie arvates on nii. b. van (võimutäiuse rõhutamiseks). Keisrid ütlevad enda kohta meie. Meie, Aleksander I, Jumala armust kogu Venemaa keiser.
3. kõnek kasut. sina v. teie asemel (hrl. patsiendi v. väikelapsega suheldes). Ja kuidas me ennast täna tunneme? Täna me võime juba üles tõusta, kõndimist harjutada.
4. kõnek ka iroon kasut. tähtsustades tema asemel. Näe, meil [= imikul] on juba kaks kikut suus! Sealt ta tulebki – ja oh, küll me oleme ikka üleslöödud kui vau!

mere|miil
mer merenduses kasutatav pikkusühik, võrdub meridiaanikaare 1' pikkusega (kokkuleppeliselt 1852 m). Saar asub veel sadade meremiilide kaugusel. Laev läbis üle 3000 meremiili.

miin2-i 21› ‹s
(massiühik). a. aj Vanade Idamaade ja Vana-Kreeka massiühik (= 1/60 talenti) ja rahamünt (= 100 drahmi) b. Kreeka massiühik 1836. aastast (= 1,5 kg)

mikro|lained pl
füüs elektromagnetiliste võnkumiste piirkond lainepikkusega 1 mm kuni 1 m

millimeetri|paber
joonestamiseks kasutatav ühele küljele trükitud ruudustikuga paber, mille ruutude suurus on 1 mm2. Kavand joonestati millimeetripaberile.

minarõhulises asendis›, marõhutus asendis› ‹minu e. mu, mind, minusse e. musse, minus e. mus, minust e. must, minule e. mulle, minul e. mul, minult e. mult, minuks, minuni, minuna, minuta, minuga e. muga
pronainsuse 1. isiku asesõna, osutab kõnelejale, lausungi väljendajale endale vt meie Seda teame ainult mina ja sina. Ma joonistan, arvutan, pesen. Ma olen juba söönud. Eks ma öelnud, et ära mine! Mina tulen ka kaasa. Seda minagi, et vara on minna. See olin mina, kes helistas. Mina, Tõnu Kukk, tõendan, et .. Minu Piret ja sinu Valli käivad ühes klassis. Matti on mu vend. See raamat on minu oma. Pull tuli otse minu poole. Sa oled minu vastu ikka hea olnud. Minu arvates sa hilinesid. Mind koheldi hästi. Halloo, kas te kuulete mind? Kas sa usud minusse? Minusse on ta alati hästi suhtunud. Sa kahtled minus. Mus tõusis viha. Mis te minust tahate? Ta ei ole must kunagi hoolinud. Palun, ulata mulle suhkrut. Minule küll tundub, et oht on möödas. Ta on mulle armas. Mis mul ometi arus oli! Minulgi on pilet olemas. See töö tuleb mul endal ära teha. Mult varastati mantel. Minult pole neil midagi saada. Minuni jõudis vaid plahvatuse kaja. Proovi end hetkeks minuna kujutleda! Minuta ei tehta siin midagi. Minuga juhtus hull lugu. Krõõt sarnaneb minuga. Miks sa minuga ei räägi? Vaata, mis nad on minuga teinud! Minuga on lood kehvad. || mitmesugustes (püsi)ühendites, väljendites, hüüatustes. Mis mina nüüd! Ah, mis nüüd mina! Oh sa mu aeg! Mu jumal! Mis see minu asi on? Ma sulle näitan! Kuidas sina mulle, nii mina sulle. Minu pärast mingu või maailm hukka. Minugi poolest võib minema hakata. Kui sa minu nahas peaksid olema! Minu ajad on möödas. Minu arust on emal õigus. Minu teada on Emmal poeg. See märkus oli kivi minu kapsaaeda. Minusse see asi ei puutu! Lapsed on minusse (läinud). Minust ei ole asja. Minule (sellest jamast) aitab, katsuge ise hakkama saada! Mul ei ole sinust sooja ega külma. Õige mul mees või asi. Kus mul asi! Ena mul asja! Vaadake te mul! Kus tuli mul keelaja välja! „Kah mul tark!” põlastas naine. Siin sa mul oledki! Vaata mul Evaldit, millega hakkama sai! || genitiivse atribuudina kellegi poole pöördumisel viisakus- v. poolehoiuavaldustes. Mu daamid ja härrad! *Ärge unustage, mu armas, et mina olen siin hingekarjane. V. Veber (tlk). ||koos verbiga käskiva kõneviisi ainsuse 2. v. 3. pöördeshrl kõnek osutab tegevuse sunnitusele, kohustuslikkusele. Ma toogu 'pean tooma, mul kästi tuua' arstitõend. Mina tehku tema tahtmist mööda. Mina tee ja toimeta, aitäh ei ütle keegi. Mina too vett ja lõhu puid, tema ei liiguta midagi. || mina'p, minap (rõhutavalt, kinnitavalt:) just mina. Minap see olengi, keda nad otsivad. Mina'p ta sulle soovitasingi. *.. ütles: „Mina'p see peegli leidja olen ..” J. Kunder.

mina|vorm
kirj kirjandusteose vm. kirjatöö vorm, milles sisu antakse edasi 1. isikus, jutustaja/kirjutaja juhtumuste, elamuste v. mõtetena. Novell oli kirjutatud minavormis päevikuna. Juhan Liivi minavormis luuletus „Rändaja”. Kirjanik kasutab oma jutustustes sageli minavormi.

minut-i 2› ‹s

1. 1/60 tundi, 60 sekundiga võrduv ajaühik; sellise kestusega ajavahemik (tähis min.); lühike ajavahemik, hetk, viiv. Tunnis on 60 minutit. Kell on kaheksa ja kolm minutit, kolm minutit kaheksa läbi, kümne minuti pärast seitse. Umbes 20 minutit sõitu ja olemegi kohal. Hilinesin mõne minuti. Tulin viis minutit varem. See on lähedal, mõne minuti tee. Minutit kümmekond tagasi oli ta veel siin. Last ei või minutikski üksi jätta. Aega on vähe, iga minut on kallis. Aeg on igav, minutid roomavad, venivad. Lugesin oodates minuteid. Loengud algavad täpselt, minuti pealt. Jõudsin kohale viimasel minutil 'hädavajalikul hetkel'. Direktor peaks iga minut 'kohe, iga hetk, kõige lähemal ajal' tulema.
▷ Liitsõnad: alg(us)|minut, karistus|minut, lõpu|minut, mängu|minut, oote|minut, puhke|minut, töö|minut, vaikusminut.
2. nurga ja kaare mõõtühik: 1/60 kraadi (tähis ). Konstrueerige nurk 40 kraadi 25 minutit! 115 kraadi 35 minutit idapikkust.
▷ Liitsõnad: kaare|minut, nurgaminut.

nelik|võit
sport 1.–4. koha võitmine sama võistkonna liikmete poolt. Suusamaratonis üritasid norralased nelikvõitu.

neli|pühad pl
kirikl seitsmes pühapäev (ja 1–2 sellele järgnevat päeva) pärast ülestõusmispühi ristiusupühana püha vaimu väljavalamise tähistamiseks, suvisted. Nelipühiks toodi noori kaski tuppa.

nelja|kümnendik
murdarv 1/40. Viis neljakümnendikku (5/40).

neljandik-diku, -dikku 30

1.nummurdarv 1/4. Kaks neljandikku on pool. Kaks (ja) üks neljandik. || (hulgalt, koguselt). Neljandik õpilasi lõpetas klassi heade ja väga heade hinnetega. Kolm neljandikku põldudest on küntud. Toodang suurenes neljandiku võrra.
2.svastav osa millestki. Teekonna esimene, viimane neljandik.
3.skõnek neljanda klassi õpilane. Meie kooli neljandikkudel on kolm paralleelklassi.

nelja|sajandik
murdarv 1/400. Viis neljasajandikku.

neljateist|kümnendik
murdarv 1/14

niiskus-e 5 või -e 4› ‹s
tahke aine, vedeliku v. gaasi vee- v. veeaurusisaldus; milleski sisalduv vesi v. veeaur. Mulla, soola, õhu niiskus. Mullas on niiskust liiga vähe. Puidu niiskus protsentides. Niiskusest hallitanud seinad. Maja tahab korralikult kütta, et niiskusest jagu saaks. Kurgil olgu kasvamiseks niiskust ja sooja paras jagu. Niiskusest küllastunud õhk. Gaasi absoluutne niiskus '1 m3 gaasi veeaurusisaldus grammides'. Gaasi suhteline niiskus 'gaasis sisalduva ja samadel füüsikalistel tingimustel samas gaasis maksimaalselt sisalduda võiva veeauru suhe protsentides'. || midagi kattev vähene vesi vm. vedelik; sellega kaetud olek. Klaasidelt valgub aknalauale niiskust. *Ja poisigi silmadesse valgus niiskus, kui ema nuutsudes palve lõpetas .. R. Roht. *Läigib / niiskus nina all .. F. Kotta (tlk).
▷ Liitsõnad: eri|niiskus, liig|niiskus, õhuniiskus.

nina|sarvik
zool Aafrika ja Kagu-Aasia suur peaaegu karvadeta paksunahaline kabjaline, kel on nina- ja laubaluude kohal 1 v. 2 sarve. Must, valge, india, jaava, sumatra ninasarvik.

njuuton-i, -it 2› ‹s
füüs jõuühik: jõud, mis kehale massiga 1 kg annab kiirenduse 1 m/s2 (tähis N)

nurga|kraad
mat nurga mõõtühik, 1/360 täispöördest

nurga|minut
mat 1/60 nurgakraadi. Üks nurgakraad on 60 nurgaminutit.

nurga|sekund
mat 1/60 nurgaminutit

nõrknõrga 23

1.adjmitte tugev, kõva, kindel v. vastupidav. a. (ainete, esemete, taimede vms. kohta). Jää on alles nõrk. Sild, tala on liiga nõrk. Nõrga pinnase kaevamisel tuleb augu servi kindlustada. Nõrga koorega muna. Puul on nõrgad rippuvad oksad. Pumpas nõrgaks läinud jalgrattakummi jälle täis. Kui tainas on liiga nõrk, sõtku jahu juurde. Nõrga varrega, juurestikuga taimed. *.. vallid olid Tuunisel nõnda nõrgad, et võidi neid õla tõukega lammutada. A. Saareste (tlk). | piltl. Oletus, teooria on nõrgal alusel, nõrkadel jalgadel. b. (inimese v. looma kehalise oleku, tervise jm. kohta). Jäi nii nõrgaks, et ei jõudnud käiagi. Jalad, põlved läksid, lõid nõrgaks. Jalad on põlvist nõrgad. Ehmatus võttis ihu nõrgaks. On palavikust, näljast nõrk. Nõrga kondiga, kehalt nõrk plikanääps. Käed on nõrgad kandma. Tal on nõrk tervis, nõrgad kopsud. Umbses ruumis läheb süda nõrgaks. Linnupoegadel on tiivad alles nõrgad. Üks vanadusest väeti, teine noorusest nõrk. Mitmed mesilaspered jäid kevadeks õige nõrgaks. Õrnem, nõrgem sugu 'naised, naiste sugu'. *.. kaebas nõrka olemist, heitis pikali ja sinna jäigi. V. Ilus. c. (inimese meelte, vaimsete võimete, iseloomu, moraali jms. kohta). Nõrk mälu, nägemine, kuulmine. Tal on nõrk iseloom, tahtejõud. Inimene on nõrk, ei suuda kiusatustele vastu panna. Mees oli viina, naiste vastu nõrk. Lõi ülekuulamisel nõrgaks ja tunnistas kõik üles. Minu nõrk aru, mõistus ei võta seda kinni. Ta on nõrkade närvidega. Läks enne surma peast, arust nõrgaks. *.. magustoidu ees veel olin nõrk. K. Ristikivi. *Tiirase naise poolt äravõrgutatud nõrk meesterahvas ... E. Rannet. d.substantiivselt(kellegi v. millegi kohta). Rikas koorib vaest, vägev nülib nõrka. Nõrgad jäävad olelusvõitluses alla. *Nõrgemad taganesid; kes rahulikult [püstolit laadiva] Tootsi juurde seisma jäid, nende julguse üle avaldati imestust. O. Luts.
2.adj(intensiivsuselt, tõhususelt, võimsuselt) vähene v. väike. Päike on suhteliselt nõrk täht, suhteliselt nõrga heledusega. Nõrk raadiosaatja. Nõrga suurendusega luup. Aine nõrk viskoossus, elastsus. Tal on nõrgemad prillid kui minul. Nõrk lainetus, veevool, tuul, sadu, öökülm, maavärin. Nõrga läbivooluga järv. Keedetakse nõrgal tulel, küpsetatakse nõrgas kuumuses, nõrgas ahjus. Nõrgad püsilokid. Nõrk rahusti, antiseptikum. Nõrgad 'aeglaselt reageerivad' leelised, happed. Valu jäi nõrgemaks. Avaldas vaid nõrka vastuseisu, vastupanu, protesti. Nõrk trööst, lootus. Nõrk riik, majandus, sõjavägi, kuningavõim. || lahja, väikese kontsentratsiooniga. Nõrk soolvesi, siirup, värvilahus. Jootis imikut nõrga kummeliteega. Nõrga soolaga heeringad, kurgid. || halvasti v. vaevalt nähtav, kuuldav v. tuntav. Nõrk hääl, heli, kaja. Nõrgad hüüded, oiged. Kuulsin nõrka krabinat, sahinat, niutsumist. Nõrgad punktiirjooned. Nõrk templijälg. Nõrk kauge kuma. Parkides on juba nõrka rohelust märgata. Näole tekkis nõrk naeruvine. Meel võib olla nõrk või üsnagi tugev lõhn. *Istud nagu ämblik keset võrku ja tunned niitide nõrgimatki võbinat .. L. Metsar (tlk). || keel. Nõrgad klusiilid b, d, g. Nõrk aste 'astmevaheldusega sõna II-välteline või b, d, g kao v. muutusega vorm'.
3.adjkehv, vilets; ebarahuldav, küündimatu. Keskpärased ja nõrgad õpilased. XII c oli lõpuklassidest kõige nõrgem. Matemaatikas on ta nõrk, vaevalt veab nõrga kolme välja. Matemaatika on kogu kooliaja olnud ta nõrk koht, külg. Nõrk ettevalmistus, keeleoskus, juhtimine. Nõrk ujuja ärgu mingu kaldast kaugele. Ta on nõrk ärimees, näitleja. Odaviskes jäi ta võitjast 10 cm võrra nõrgema tulemusega teiseks. Novellivõistlusele oli saadetud ka üsna nõrku töid. Nõrgad põhjendused, tõendused. *Ja siis veel – pealevisked on nõrgad! Aina mööda ja mööda. H. Pukk. | piltl. Selle ilu kirjeldamiseks on mu sulg nõrk, jääb mu sulg nõrgaks.
4.svan hinne "1” v. mitterahuldav hinne üldse. Poisil oli tunnistusel mitu nõrka. *.. et selle töö eest tuleks lihtsalt nõrk välja panna. Mul hakkas aga kahju sellist sirget numbrit kirjutada .. E. Järs.

närvi|kiud
anat (inimesel:) kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast kattest koosnev kuni 1 m pikkune närviraku jätke. Närv koosneb närvikiudude kimpudest. | piltl. Tundis lähenevat ohtu iga närvikiuga. Kuulatas, iga närvikiud erutusest värisemas.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur