[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

heeringas, heeringa 'kala (Clupea harengus)' < kasks herink 'Hering'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Heerinck, -a 'Hering'; (Göseken 1660: 629) Sohla herinck (soolaheeringas) 'pickelhering'; (Vestring 1720-1730: 35) Hering 'Ein Häring'; (Helle 1732: 93) hering 'der Häring'; (Hupel 1780: 136, 154) äring, o und e d. 'der Hering'; hering, -i r. 'Hering'; (Lithander 1781: 4) Haug häringiga tuwitud; (Hupel 1818: 42) hering, -i r. d. 'Hering'; (Lunin 1853: 6, 27) äring, -i r. 'сельдъ, сельëдка'; hering, -i r. d. 'сельдъ'
• Murded: eeringas sporS L K; eering sporeP(iering Hag Amb VMr Iis, jeering, jääring Kod); eering M T; heeri|ng, -n´g V(hereng Lut) (EMS I: 571)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 87, 119 hǟriṅg, -i, -a (P) 'Häring'; hēriṅg, -i, -e (d); hēriṅgas, hēriṅga (P) '= hǟriṅg'; Wiedemann 1893: 78, 108 hǟring, -i, -a (P) (hēring, hēringas) 'Häring'; hēring, hēringa, hēringi, hēringe (d); hēringas, hēringa (P) = hǟring; ÕS 1980: 154 heeringas;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 herink, harink 'Hering'; Schiller-Lübben herink, harink 'Hering'; pekelherink, pickelherink 'gesalzener Hering'; MND HW II: 1 hêrinc, hârinc, hērinc 'Hering'
• Käsitlused: < sks Hering (EEW 1982: 313; EES 2012: 72; Kendla 2014: 190); < kasks herink (Raun 1982: 11; Liin 1964: 64)
• Läti keel: lt ẽriņģis, ẽrings Hering (Sehwers 1953: 34); lt ēriņģis Hering < sks (Kettunen 1938: 49);
• Sugulaskeeled: sm silli [1580] Hering < mrts silke (SSA 3: 181); sm haarkala Strömling, baltischer Hering < asks hering 'Hering' (Bentlin 2008: 204); lv ēriń, ēriŋ Hering < sks (Kettunen 1938: 49); lv ēriņ heeringas; siļķe (LELS 2012: 60)

hingesti, hingesti 'tuline, keevaline (hobune)' < kasks hengist, hingest 'Hengst'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `hingesti 'väga tuline hobune' Kuu; hingiśt Kan; iŋŋisti Khk; ingusti Hlj (EMS I: 1015, 1017, 1022; Saareste I: 472); hingist KJn Kan; hingis Hel (Regilaul 2003-2016)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 † hiṅṅesti (d, P) 'feurig, hitzig (z.B. Pferde)'; Wiedemann 1893: 126 † hiṅṅesti (d, P) 'feurig, hitzig (z.B. Pferde)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hingest, hingst, heng(e)st, henxst 'Reitpferd, insbes. leichtes Streitroß; allg. für (männliches) Pferd (erst 16. Jh.)'
• Käsitlused: < kasks hengist, hingist (EEW 1982: 359); < rts hingst 'Hengst' (Alvre 2001: 191); < germ, vrd mrts hengist, hingist, hingest (‹ kasks hingest, hengest) (SSA 1: 156)
• Läti keel: lt † iņ̃ģests (1638 inghi∫ts) Hengst < mnd. hingest, hinxt, hengest [JS: laenuperioodiks 1500-1638] (Sehwers 1918: 61, 87, 148); iņ̃ģests ein Hengst < mnd. hingest 'Hengst' (Sehwers 1953: 42);
• Sugulaskeeled: sm hengisti, -stö, hingisti, -stö (Agr) ori, hevonen / Hengst, Pferd; lv iŋkst < germ, vrd mrts hengist, hingist, hingest, rts hingst, mt hengst (‹ kasks hengest, hingest) (SSA 1: 156); lv iŋ̄kst unbändiges Pferd < vrd sks Hengst (Kettunen 1938: 74); lv iŋ̄kst < kasks hengist, hingist (SKES: 68)

jakk, jaki 'lühike pealisrõivas' < kasks jacke, sks Jacke

• Esmamaining: Jannsen 1861
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1861) 13.12: meesterahwa sallid ja naesterahwa jakkid
• Murded: jakk, jaki 'lühike kuub' eP(jaki); jökk Sa; jäkk Pä; jak´k eL; jakki R (EMS II: 35)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 151 jakk, jaku 'Jacke'; troi-jakk (P) 'geschlossene, über den Kopf gezogene Jacke'; Wiedemann 1893: 138 jake, jakke (S); jakk, jaki, jaku 'Jacke'; troi-jakk (P) 'geschlossene, über den Kopf gezogene Jacke'; ÕS 1980: 199 jakk 'riietusese';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 jacke 'Teil der Rüstung, kurzer Oberrock, gesteppte wattierte Jacke; Jacke, modisches Kleidungsstück'
• Käsitlused: < kasks jacke ~ sks Jacke (EEW 1982: 536; SSA 1: 234); < kasks jacke (Raun 1982: 20; EES 2012: 96)
• Läti keel: lt jaka Jacke < dt. (Sehwers 1918: 62, 148; Sehwers 1953: 43);
• Sugulaskeeled: sm jakku [1637] takki / Jacke < rts jacka 'nuttu, takki' (‹ kasks jacke); lv jak̄ < kasks jacke ~ sks Jacke (SKES: 112; SSA 1: 234); lv jak̄, (SjW) žak̄ Jacke < sks (Kettunen 1938: 83, 404); lv jak jakk; jaka (LELS 2012: 82)

karn, karni 'lihakauplus' < kasks scharne 'Fleischladen'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 471) Leeha karn 'fleisch-Marckt'; (Helle 1732: 131) lihhakarn 'die Scharnen'; (Piibel 1739) Keik, mis lihha-karnis müakse, sedda söge; (Hupel 1818: 72) karn, -i r. d. 'Fleischbude, Fleischmarkt; lf. Scharn'; (Lunin 1853: 50) karn, -i r. d. 'мясная лавка'
• Murded: karn, `karni 'lihakauplus' R; kar´n, karni (-r´-) Khk Vll L Ha Koe ViK VlPõ Hls Krk; kär´n Mih Tõs (EMS II: 758)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 274 kar´n, kar´ni 'Fleischbude, Scharen'; kär´n, kär´ni (P) '= kar´n'; Wied 1869/1893: 234/213 kar´n, kar´ni (kär´n) 'Fleischbude, Scharen'; ÕS 1980: 240 † karn 'lihakauplus';
• Saksa leksikonid: MND HW III scharne, schāre, scharre, scherne 'Verkaufsbank, Verkaufsstand, Marktbude der Fleischer und Bäcker'
• Käsitlused: < kasks scharne (EEW 1982: 714; Raun 1982: 32; Liin 1964: 48; Raag 1987: 324; EES 2012: 132); < kasks scharne, scherne (Ariste 1972: 98)
• Läti keel: lt skãrnis, skãrņi [Glück 1689/1694 Skahrnî] Scharren < mnd. scharne (Sehwers 1918: 34, 94, 158); lt skãrņi Scharren, Fleischbank < mnd. scharne 'Bank, auf welcher Fleisch, Brot usw. feil gehalten wurde' (Sehwers 1953: 106); skārnis Scharren, Fleischbank < mnd. scharne (Jordan 1995: 87);
• Sugulaskeeled: lv skarn lihakarn; skārnis (LELS 2012: 295)

kipper, kipri 'laevnik' < kasks schippere 'Schiffer'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 107) Kipper, kippri∫t '∫chiffer'; laiwamees 'schiffer'; (Göseken 1660: 297) Kipper, -i 'Schiffer'; (Vestring 1720-1730: 80) Kippar 'der Schiffer'; (Helle 1732: 322) kippar 'der Schiffer'; (Piibel 1739) Agga se pealik wottis ennam tüürmanni ja kipri nou kuulda; (Hupel 1780: 181) kippar r. 'ein Schiffer'; (Hupel 1818: 85) kippar, -i; kiper, -pri r. d. 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; (Lunin 1853: 60) kippar, -i ~ kipper, -pri r. d. 'корабельщикъ, шкиперъ'
• Murded: kipper, `kipri 'laeva juht' S L Kos; kiper, `kipre Ris (EMS III: 189)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 319 kiper, kipri, kipre (P) 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; Wiedemann 1893: 287 kiper, kipri, kipre (P) (kipar) 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; ÕS 1980: 267 † kipper 'väikse laeva juht';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schipper 'Schiffer'; MND HW III schiphêr(e), schepper, schipper 'Eigentümer eines Schiffes, Schiffseigner, Reeder; Führer des Schiffes, Kapitän'
• Käsitlused: < kasks schippere (EEW 1982: 838; SSA 1: 369); < kasks schipper 'Schiffer' (Raun 1982: 40; Ariste 1963: 92; Liin 1964: 49; Ariste 1972: 92); < kasks schiphere 'Schiffer, Schiffsherr' (GMust 1948: 69, 78); < hol schipper 'laevnik' (Mereleksikon 1996: 159); < asks schipper, schiphere (EES 2012: 158)
• Läti keel: lt † šķiperis [Glück 1689/1694 Schkipperam] Schiffer < mnd. schipper (Sehwers 1918: 98, 162); šķiperis Schiffer, Seemann < mnd. schipper 'Seemann' (Sehwers 1953: 133); lt šķeperis < nd. schöpper 'Schiffer, Kahnführer' (Sehwers 1953: 130); šķiperis Steuermann < mnd. schipper 'Schiffseigner, Reeder, meist in einem Person zusammenfallend mit dem Führer des Schiffes, Kapitän' (Jordan 1995: 101); lt ķeperis nootkonna vanem < ? lv kep̆pàr 'laevakapten' ‹ kasks scheper (Vaba 2020: 995);
• Sugulaskeeled: sm kippari, skippari [1637] laivuri, kalastusryhmän päämies / Schiffer; is kippari kalastusryhmän vanhin < skand, vrd mrts skipari, rts skeppare (‹ kasks schippere) (SSA 1: 369); lvS kippar, kipper Schiffer, Steuermann (SLW 2009: 82); lv kep̆pàr Schiffskapitän (Kettunen 1938: 115); kepār kipper; kuģa kapteinis, šķiperis (LELS 2012: 113)

knoop, knoobi 'sõlm' < kasks knôp 'Knoten', vrd hol knoop

• Murded: knoop 'meremehesõlm; sõlm kiirusühikuna' Rei Phl Hää; noop Khk Emm Khn; nuup Kuu (EMS III: 351)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 347 knōp, knōbi (D, P) 'Knoten' (in P. bes., wo die Theile eines einzeln an die eines anderen geknotet werden), verschiedene Benennungen auf Schiffen sind (D): kābel-karni-, taldres-, törling-, Türgi-, waldres-, wandi-knoop; Wiedemann 1893: 313 knōp, knōbi (D, P) 'Knoten' (in P. bes., wo die Theile eines einzeln an die eines anderen geknotet werden), verschiedene Benennungen auf Schiffen sind (D): kābel-karni-, taldres-, törling-, Türgi-, waldres-, wandi-knoop; VL 2012 knoop 'kerakujuline sõlm köie otsas' '(hol knoop)'; Tuksam 1939: 571 Knoten 'sõlm (auch med. und mer.)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 knôp 'Knoten, Knopf, Knauf, Knospen'; Schiller-Lübben knopen 'knüpfen'; MND HW II: 1 knôp 'Verdickung, dicker Knoten im Schiffstau';
• Käsitlused: < …. 'Knoten' (EEW 1982: 876); < asks knôp 'Knoten im Log' (GMust 1948: 49, 79); < hol knoop (Mereleksikon 1996: 166)
• Läti keel: lt † knupis zusammengebundenes Tuch, in dem etwas getragen wird, kleiner Packen (Sehwers 1918: 151);
• Sugulaskeeled: lv knop̄ Strauss, grosses Flachsbündel (von 1 Liespfund und mehr) < kasks knôp (Kettunen 1938: 142)
• Vrd nupp

kolter, koltri 'tüüri käepide' < kasks kolter 'Kolter'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 188) koltri pu P. 'der Stiel am Steuerruder'
• Murded: `koltribu 'paadi roolipuu' Mus (EMS III: 515)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 368 kolter, kol´tri, koltre (I, P) 'Handhabe am Steuer'; kolter-pū, kol´tri-pū 'Handhabe am Steuer'; Wiedemann 1893: 333 kolter, kol´tri, koltre (I, P) (konder); kolter-pū, kol´tri-pū 'Handhabe am Steuer';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kolter 'ansa gubernaculi'; Köbler 2014 kolter 'Öse des Steuerruders ?'
• Käsitlused: < ? 'Handhabe am Steuer' (EEW 1982: 922)

korp, korba 'koorik; korp, kärn' < kasks schorf 'Schorf'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: korp, korba '(krobeline) koorik, kärn' eP M Krl; korp, `korba R; korp (-r´-), korbi Pä Trv; korp, korbu Kod (EMS III: 701-702)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 383 korp, korba; kor´p, kor´bi (P, S, SO) (kõrp) 'harte Rinde, Borke, Schorf'; Wiedemann 1893: 348 korp, korba; kor´p, kor´bi (P, S, SO) (kõrp) 'harte Rinde, Borke, Schorf'; ÕS 1980: 303 korp, korba 'karp, kärn';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorf 'Schorf, Grind, Räude'; MND HW III schorf, scharf 'Schorf, Grind; Krätze, Räude'
• Käsitlused: < kasks schorf 'koorik' (Raun 1982: 49); < asks schorf 'korp, kärn' (EES 2012: 179; EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm korppu [1637 skorpup] uunissa kuivattu (vehnä)leivän viipale / Zwieback < rts skorpa 'rupi, kuori; korppu'; is korppu < sm; vdj korppu < is ~ sm (SSA 1: 405); vdj korppu kuivik; koorik (VKS: 473)

kruvi, kruvi 'kruvi; laevakruvi' < kasks schruve 'Schraube'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 297) kruw, -i 'Schraube'; (Göseken 1660: 430) Kruw, -i 'Schraube'; (Vestring 1720-1730: 94) Kru, -i 'Die Schraube'; Kruima 'Schrauben'; (Helle 1732: 121) kru 'die Schraube'; (Hupel 1780: 191) kru, krui r. 'die Schraube'; kruuw d. 'die Schraube'; (Hupel 1818: 101) kru, krui r. 'Schraube'; kruuw, -i r. d. 'Schraube'; (Masing 1821: 149) Wimaks tulli sirp silmast wälja, ja olli hopis kruwi wänetud; (Lunin 1853: 72, 73) kru, krui r. 'винтъ, щрупъ'; kruuw, -i r. d. 'винтъ, щрупъ'
• Murded: kruvi VNg Emm Rid Juu Tür Koe MMg Plt; kruu, `kruuvi R; kruu Hi Lä K I; ruvi Saa M; rui Sa Muh Lä Pä VlPõ; kruu(v), kruuvi Lä Ha JJn Kad I; kruuv, kruvvi T; kruvv (-v´v-), kruvvi TLä V (EMS III: 891)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 kruwi, kruwi (P, SO) '= krūw'; krū, krūi, krū '= krūw'; krūw, krūwi 'Schraube'; krūwima, -wida 'schrauben'; Wiedemann 1893: 395, 396 kruwi, kruwi (P, SO) '= krūw'; krū, krūi, krū '= krūw'; krūw, krūwi (krui, krūi, krū) 'Schraube'; krūwima, krūwin; krūwitama, -tan (kruima, krūima, krūitama, rūima) 'schrauben'; ÕS 1980: 312 kruvi;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; schruven 'schrauben, winden'; MND HW III schrûve 'Gewinde; Schraubensatz zum Heben von Geschützen, Hebeschraube der Zimmerleute; Schraube als Folterwerkzeug'
• Käsitlused: < kasks schrūve (Viires 1960: 195; EEW 1982: 1002; SSA 3: 115; EES 2012: 185); < kasks schruve (Raun 1982: 52; Liin 1964: 51); < kasks schrûve 'Schraube' (GMust 1948: 26, 80)
• Läti keel: lt skrũve Schraube < mnd. schrūve 'Schraube' (Sehwers 1918: 32, 158; Sehwers 1953: 107); skrūve, skruve Schraube; Schraube am Spinnrad < mnd. schrûve 'Gewinde, z. B. in der Presse, Schraube' (Jordan 1995: 88); skrũvêt schrauben < mnd. schrūven 'schrauben' (Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 107); skrūvēt, skruvēt schrauben, erpressen < mnd. schrûven 'schrauben' (Jordan 1995: 88);
• Sugulaskeeled: sm ruuvi (kruuvi, skruuvi) [1787; 1637 skrwfvi] Schraube < rts, vrd skruv 'ruuvi' (‹ kasks schrūve 'Schraube') (SSA 3: 115); sm ruuvi Schraube < asks schrûve Schraube, Gewinde ~ rts skruv 'Schraube' (Bentlin 2008: 178); vdj kruuvi kruvi; шруп (VKS: 490); lv skre̮ù̯v, skriù̯v Schraube < kasks schruve (Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 327); skre̮ù̯və̑ schrauben < kasks schruven (Kettunen 1938: 373); skrõuv kruvi; skrūve (LELS 2012: 295); skrõuvõ kruvida; skrūvēt (LELS 2012: 295)

kört1, kördi 'põll; (alus)seelik' < kasks schorte 'Schürze'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 171) tegkisit heñesalle Schörti; (Müller 1600/2007: 152) Semprast solmsit næmat Figelecht v̈chte,ninck tegkisit heñesalle Schörti (1. advent 1601); (Virginius 1687-1690) sesuggusi Körti kandsid Kuninga Tüttred; (Hupel 1780: 185) kört, -i d. 'die Falte im Kleid'; (Hupel 1818: 92) kört, -i P. 'Weiber-Unterrock'
• Murded: kört (-r´-), kördi 'seelik' Sa Muh L VlPõ M (EMS IV: 618)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 kör´t, kör´di 'um den Leib geschlungenes Tuch; farbiger Unterrock'; Wiedemann 1893: 363 kör´t, kör´di (kor´t) 'um den Leib geschlungenes Tuch; farbiger Unterrock'; ÕS 1980: 339 † kört 'seelik';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorte 'Schurz, Schürze; als Teil der Rüstung; Panzerschurz'; MND HW III schörte 'Schurz, Schürze zum Schutze der Kleidung (auch zur männl. Berufskleidung gehörig)'
• Käsitlused: < rts skört, vrd küsks... (EEW 1982: 1160); < kasks schorte 'põll' (Raun 1982: 64; Liin 1964: 57; Ariste 1972: 92; EES 2012: 211)
• Läti keel: lt skuõtele, skuõrtele Schurzfell, Schurz für die Männer < vrd mnd. schorteldōk (Sehwers 1918: 44, 158); lt šķuotele Schürze; lange Tasche im Weiberrock < mnd. schörteldôk 'Schürze als Teil der Frauentracht' (Sehwers 1953: 134; Jordan 1995: 102);
• Sugulaskeeled: sm körtti [1637] lyhyen jakun halkio tai laskos; heränneiden jakku / Schlitz oder Falte an der Jackentaille; Jacke der Pietisten < rts skört 'nutun, takin takaosa, lieve, hännys' (‹ kasks schorte 'esiliina, -vaate) (SKES: 266; SSA 1: 485); sm körtti [1637] < rts skört (Häkkinen 2004: 549);
• Läti keel: sm körtti Rock; Unterrock; Kleid; enge Frauenjacke; Schürze < asks schörte ~ rts skörte (Bentlin 2008: 129);
• Sugulaskeeled: lvS k´ört ~ k´ürt Weiberrock (SLW 2009: 103); lvS k´ört hame < ee (SSA 1: 485); lv kē̮rt̆tan, kīrt̆tan, kǖrt̆tan Umwurf der Frauen < ? germ *skorta, vrd kasks schorte 'Schurz, Schürze', rts skjorta; lvS k´ört Weiberrock < kasks schorte (Kettunen 1938: 122, 179)

liin, liini '(purje)nöör' < kasks lîne 'Leine'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: liin, liini 'nöör; köis (merenduses)' Sa Hi L Ris; liin, `liini R (EMS V: 195)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 *līn´, līni (P) 'Leine, tünnes Tau, Warpleine'; Wiedemann 1893: 511 *līn´, līni (P) 'Leine, tünnes Tau, Warpleine'; ÕS 1980: 370 liin 'peenike nöör'; Mereleksikon 1996: 219 liin 'taimsetest või tehiskiududest keerutatud või punutud nöör';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 line 'Leine, Strick'; Schiller-Lübben line 'Leine, Strick'; MND HW II: 1 lîne 'Leine, Strick, meist aus Flachs, häufiger Handelsartikel'
• Käsitlused: < kasks line (EEW 1982: 1304; SSA 2: 74); < kasks line 'Leine, Strick' (GMust 1948: 47, 81); < sm liina
• Läti keel: lt līne liin (LELS 2012: 170);
• Sugulaskeeled: sm liina [1863] köysi, nuora / Seil, Leine < rts lina; lv līn köysi, nuora < kasks līne (SSA 2: 74); lv līn Seil, Leine < kasks lîne (Kettunen 1938: 198; Raag 1987: 327); līn liin, tugev nöör; līne, stipra virve (LELS 2012: 170)

liiper, liipri 'teritaja, lihvija' < kasks sliper 'Schleifer'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `liiper, `liipre 'libisti' Juu (EMS V: 198); `leepima 'teritama; lihvima' Tõs Tor; `liepima VNg Lüg (EMS V: 37); `liipima 'teritama; lihvima' RId Sa Muh Lä Tõs Juu Koe VJg Trm Plt; `liipma Kod (EMS V: 198)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 *līper, līpri, līpre (W, P) 'Schleifer'; Wiedemann 1893: 512 *līper, līpri, līpre (W, P) 'Schleifer'; Wiedemann 1869: 543 *lēper, lēpri 'Schleifer'; lēpri-kiwi 'Schwefelkies'; Wiedemann 1893: 492 *lēper, lēpri 'Schleifer'; lēpri-kiwi 'Schwefelkies';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sliper 'Messer-, Scherenschleifer'; Schiller-Lübben slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; MND HW III slîper 'der Waffen und Werkzeug schleift, Schleifer'
• Käsitlused: < kasks sliper 'Schleifer' (EEW 1982: 1263); < kasks sliper (EEW 1982: 1305)
• Läti keel: lt slĩpêt schleifen < mnd. slīpen 'schleifen, schleichen' (Sehwers 1953: 111);
• Sugulaskeeled: sm liipata (1787) hioa, teroittaa / schleifen < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' (SSA 2: 74)
• Vt liipima

liipima, (ma) liibin 'teritama; lihvima' < kasks slipen 'schleifen'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `liipima 'teritama; lihvima' RId Sa Muh Lä Tõs Juu Koe VJg Trm Plt; `liipma Kod (EMS V: 198); `leepima Pä; `liepima VNg Lüg (EMS V: 37); `liipama Pä JMd Kod TLä Kam (EMS V: 197)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 līp, lībi (P) 'Streichriemen, feiner Schleifstein'; Wiedemann 1893: 511 līp, lībi (P) 'Streichriemen, feiner Schleifstein'; Wiedemann 1869: 565 līpama, -bata (pada) 'schleifen (auch Töne, in d. Musik)'; *līpima, -bin 'schleifen'; terale līpima rihma peal 'auf dem Riemen abstreichen (ein Rasirmesser)'; Wiedemann 1893: 512 līpama, -bata (pada) (limpama) 'schleifen (auch Töne, in d. Musik)'; *līpima, -bin 'schleifen'; terale līpima rihma peal 'auf dem Riemen abstreichen (ein Rasirmesser)'; EÕS 1925: 391 liipima 'ihuma, leepima'; ÕS 1980: 370 liipama 'jalga järele vedades lonkama; noaga üle luisu või rihma tõmbama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; Schiller-Lübben slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; MND HW III slîpen 'sich gleitend bewegen; (Waffen, Schneidewerkzeuge) scharf machen, schärfen, spitzen'
• Käsitlused: < skand... ~ kasks slipen 'schleifen' (EEW 1982: 1305); < kasks slipen (Raun 1982: 75); < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' (SSA 2: 74); < alggerm *sleipan-, vrd asks slipen 'teritama, ihuma; hiilima, aeglaselt liikuma', asks slipen 'teritama, ihuma, lihvima' (EES 2012: 240)
• Läti keel: lt slĩpêt schleifen; wackelnd, latschig gehen < mnd. slīpen 'schleifen, schleichen' (Sehwers 1918: 159; Sehwers 1953: 111); slīpēt schleifen, wetzen; wackelnd, latschig gehen < mnd. slîpen 'sich gleitend bewegen; schärfen, spitzen' (Jordan 1995: 90);
• Sugulaskeeled: sm liipata [1787] hioa, teroittaa / schleifen; krj liipata < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' (SSA 2: 74); sm liipata seitwärts gleiten, rutschen, schlittern < ? asks slîpen (Bentlin 2008: 232); lv slīp̀ schleifen < kasks slipen (Kettunen 1938: 374)
• Vt liiper1

looper, loopri 'köis' < kasks lôper 'Läufer'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `looper, `loopri '(laeva)köis' Khk Emm Khn(-õr); `lu̬u̬per, `lu̬u̬pre Hää (EMS V: 421)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 lōper, lōpre (P) 'Lauftau (das über eine Blokrolle geht)'; Wiedemann 1893: 529 lōper, lōpre (P) 'Lauftau (das über eine Blokrolle geht)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 loper 'Läufer, so heisst in der Seemannsprache der eine von zwei in dieselbe Linie fallenden Gegenständen der dem Forbeifahrenden näher ist und deshalb zu laufen scheint; Scheiben-, Blocktau'; lôp-line '?Scheiben-, Blocktau'; Schiller-Lübben lopline 'Laufleine?'; MND HW II: 1 lö̂per (loiper, lopper) 'laufendes Tauwerk; der obene, sich drehende Mühlstein'
• Käsitlused: < ... 'Lauftau' (EEW 1982: 1362); < asks looper 'Lauftau' ~ hol looper (GMust 1948: 46, 82, 102)
• Vrd lööper

lõuend, lõuendi 'linane või kanepine riie' < kasks louwent

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 85) louwend, louwendist 'Leinwand'; (Göseken 1660: 481) louwend 'leinwand'; (Göseken 1660: 386) kallis louwend 'kostlich Linwand'; kallis peenikeñe louwend 'Ka͠mertuch'; (Göseken 1660: 558) peenikenne Louwend 'klein Linwand'; (Vestring 1720-1730: 111, 123) Lauent, Lauendit 'Leinwand'; Louend(it) 'Leinwand'; (Helle 1732: 134) louendid 'Leinwand'; (Hupel 1766: 7) Sesamma louendi tük te siis tassaseks; (Hupel 1780: 201, 208, 209) lauent, -i r. 'Leinwand'; löwwend, -o d. 'Leinwand'; louendid r. 'Leinwand'; (Hupel 1818: 126) löwwend, -o od. -i d. 'feine Leinwand'; (Lunin 1853: 93) löwwend, -o od. -i d. 'тонкое полотно'
• Murded: lõuend, -i 'linane riie' Muh Kse Pä Ha Jä Lai Plt; löuend Krj Ris; louend Jäm Ans Hi; `louend(i) Kuu VNg; `lõuvend Lüg Jõh; lõvend (-n´d) I Plt M Ote (EMS V: 630); lõhvend Ksi (EMS V: 574); lõugend Mär Ris Kei (EMS V: 634); lõveng Kod (EMS V: 645)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 600, 601 lõuend, lõuendi 'feine Leinewand, Budenleinewand'; lõugend, -i (P) '= lõuend'; Wiedemann 1893: 543 lõuend, lõuendi (lõugend, läbend, lõbend, lõwwend, lõiendik) 'feine Leinewand, Budenleinewand'; Wiedemann 1869: 603 lõwwend, lõwwendi (d) '= lõuend'; Wiedemann 1893: 545 lõwwend, lõwwendi (d) '= lõuend'; ÕS 1980: 389 lõuend 'labane riie, haril. linane või kanepine';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lu- (lou-, lo-, lu-, le-, li)want, -went, -wet 'Leinewand, namentlich die grobe, zu Säcken etc. gebraucht'; MND HW II: 1 lînwant, lîne-, lî-, linne-, linnenwant; lēnewant, lēn-, (lein-), lēnen-, lenne-, lentwant; lewant, leuwant, löwant, (loywant, lawant), löuwant, lü̂want; -went (-vent), -wet 'Leinwand, aus Flachsgarn gewebtes Tuch, eine der verbreitesten Handelswaren, sehr unterschiedlich in Wert und Wendung'
• Käsitlused: < kasks louwent (EEW 1982: 1423; Raun 1982: 83); < kasks lu-, lou-, lo-went (Liin 1964: 56); < kasks (Raag 1987: 324); < asks louwent, louwant 'jämedakoeline linane riie' (EES 2012: 260)

meig, meiu 'kasepuu või -oksad (suvistepühiks)' < kasks mei, meige 'der Monat Mai'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 226) Hack /o 'Mey'; (Göseken 1660: 496) Meykuh (mai) 'Mey (majus)'; (Vestring 1720-1730: 135) Meioot 'Meien, Bircken laub'; (Hupel 1780: 215) meiud (meiood P.) r. 'Mayen, Birkenlaub'
• Murded: mei, meiu Muh Hi Mar; meig, meiu Sa (EKI MK); `meiud (pl.) Kuu; meiukuu 'maikuu' S; meikuu Mär (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 mei, meiu 'Maie, Maibirke'; meiu-kū (O) 'Maimonat'; Wiedemann 1893: 593 mei, meiu 'Maie, Maibirke'; meiu-kū (O) 'Maimonat'; ÕS 1980: 414 meig 'murd. (pühadeks) tuppa toodud noorte lehtedega puu või oksad';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 mei, meig 'der Monat Mai; Frühling, fig. Blüte, Flor'; Pl. meige, meigen 'grüner Festzweig, Reis von Birken etc. zum Schmuck der Kirchen u. Häuser'; Schiller-Lübben mei, meig(e) 'der Monat Mai; Frühling, Blüte'; MND HW II: 1 mey, meye (meyg, *may) 'der Mai, der Monat; Frühling, Zeit der Blüte; Maienbusch, grüne Zweige von Birken zum Pfingstfest'
• Käsitlused: < kasks meje (EEW 1982: 1524); < kasks mei, meige (SKES: 339; Liin 1964: 43; Haak 1976: 85; EES 2012: 279)
• Läti keel: lt meĩja grüne Zweige, junge Birkenbäume < mnd. meige (Sehwers 1918: 33, 153); lt meĩja Maie < nd. mei 'ein grüner Birkenzweig, welcher im Frühling zur Ausschmückung der Häuser dient' (Sehwers 1953: 78);
• Sugulaskeeled: sm meiju [1850; Agr meijnlehdille] juhannuskoivu, koivunoksa / junge Birke als Schmuck zu Johanni, Birkengrün < rts maj 'lehvä, limo' (‹ kasks mei, meije 'lehvä, koivunoksa') (SSA 2: 156); lv meì̯, meì̯ə̑z Maie, Birke < kasks mei, meige (Kettunen 1938: 219)

naat, naadi '(laevakere) jätkukoht' < kasks nât 'Naht'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: naat (naet), naadi 'tõrvatakk laevaplankude tihtimiseks; purjeõmblus; raudpulk laevakaarte ühendamiseks (Ris)' Mus Emm Rei Tõs Khn Ris; knaat, `knaadi VNg (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 720 nāt´, nadi (P) 'Fuge (in der Brettverkleidung eines Schiffes)'; Wiedemann 1893: 652 nāt´, nadi (P) 'Fuge (in der Brettverkleidung eines Schiffes)'; Tuksam 1939: 708 Naht 'õmblus';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 nât 'Naht; das Nähen'; Schiller-Lübben nât 'Naht'; MND HW II: 1 nât (naet), Pl. nêde 'Naht, zum Heften von Kleidungsstücken oder als Ziernaht; genietete Naht, Fuge am Panzer; Näharbeit'
• Käsitlused: < ? sks Naht (EEW 1982: 1651); < kasks nât 'Naht' (GMust 1948: 22, 84); < hol naad (Mereleksikon 1996: 284); < sks Naht 'õmblus' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: lv nō̬`t Naht (Kettunen 1938: 253)

narr, narri 'veiderdaja' < kasks narre 'Narr'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 226) meÿe olleme nÿ|sarnset hulluth Narrit; narrija: eth sina üx Iumala S: narÿa ollet; (Müller 1600/2007: 316) meÿe olleme nÿsarnset hulluth Narrit (16.09.1603); (Rossihnius 1632: 232) SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit, se|perrast et teye tarckat ollete; (Stahl 1637: 94) nar, narri∫t 'Narr'; (Stahl LS II 1649: 601) ∫e ∫ahkut üx Nar ∫e∫inna∫e Jlma ∫iddes 'der werde ein Narr in die∫er Welt'; (Stahl LS II 1649: 618) ommat ne͠mat Narriz ∫ahnut '∫ind ∫ie zu Narren worden'; (Gutslaff 1648: 228) Jeck /e 'Narr'; (Göseken 1660: 293) Narr 'Narr'; (Göseken 1660: 518) narr 'thor (stultus)'; narr 'Narr'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Jürgen Narrij (‹ narri ~ ?Nargö); (Hupel 1780: 222) nar, -ri (od. narr) r., d. 'Narr, Thor, Gaukler'; (Hupel 1818: 150) nar, -ri r. d. 'Narr; Thor; Gaukler'; (Lunin 1853: 114) nar, -ri r. d. 'дуракъ, безумецъ, глупецъ'
• Murded: narr, `narri 'kerglane, alp; naeruväärne' R(`narri); nar´r, nar´ri (-rr-) Sa Muh Rei Lä K I eL; narr, narra Pä Hls (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 717 nar´r´, nar´r´i; narr, narra (P) 'Narr, Thor, Gaukler, Possenreisser, ausgestopfter Lockvogel'; nar´r´ima, nar´r´in 'Possen treiben, necken, täuschen'; Wiedemann 1893: 650 nar´r´, nar´r´i; narr, narra (P) 'Narr, Thor, Gaukler, Possenreisser, ausgestopfter Lockvogel'; nar´r´ima, nar´r´in 'Possen treiben, necken, täuschen'; ÕS 1980: 450 narr;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 narre 'Narr'; MND HW II: 1 narr, (seltener) nar 'Narr, Tor, dummer, unvernüftiger Mensch; Narr, närrische Figur, Possenreißer'
• Käsitlused: < kasks narre 'Narr' (EEW 1982: 1671; Raun 1982: 101; Ariste 1963: 97-98; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 94; Raag 1987: 324; EES 2012: 308)
• Läti keel: lt nar̃s, ner̃ris Narr < mnd. narre (Sehwers 1918: 29, 154); lt nar̃ris, ner̃ris Narr < nd. narr (Sehwers 1953: 82);
• Sugulaskeeled: sm narri [1616] ilveilijä; hupsu / Narr; Hanswurst < rts narr 'hupsu; ilveilijä, narri' ( ‹ kasks narre) (SSA 2: 206); sm narri Narr < asks nar(re) 'Narr, Tor' ~ rts narr (Bentlin 2008: 148); lv nō̬ra (nō̬ŕa) Narr; Scherz < kasks narre (Kettunen 1938: 253); nar alp, narr; āksts (LELS 2012: 204)
• Vt narrima

nüppel, nüpli 'vemmal' < kasks knüppel, sks Knüppel

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: nüppel, `nüpli (-e) Plt KJn Trv Hls Rõu; `nüpli, `nüpli Nõo Krl Vas (EKI MK); `nüplik, -u 'jäme vits' Hää Ksi Plt (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 770 nüplik, nüpliku (P) 'dünner Stock'; Wiedemann 1893: 699 nüpal, nüpel, nüpli (nüpli) 'Knüttel'; ÕS 1980: 470 'nüblik'; nüppel 'nüblik ('tugev painduv vits')';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 knuppel 'Knüppel'; Schiller-Lübben knup(p)el 'Knüppel'; MND HW II: 1 knüppel (knupel, knopel) 'Knüppel, Knittel, Prügel als Schlagwaffe'
• Käsitlused: < sks Knüppel (EEW 1982: 1807); < kasks knuppel (Raun 1982: 109); < asks knup(p)el ~ sks Knüppel 'malakas, vemmal' (EES 2012: 331); < asks knuppel 'kaigas, malakas' (EKS 2019)
• Läti keel: lt knipele Knüttel < nd. knüppel 'Knüttel' (Sehwers 1953: 54); lt † knipelêt brodieren < mnd. knüppelen 'klöppeln' (Sehwers 1918: 151); knipelēt prügeln; ein wenig schlagen, beißen oder kneifen < mnd. knüppelen 'mit einem Knüppel schlagen, verprügeln' (Jordan 1995: 68);
• Sugulaskeeled: lv knip̆pìĺ Knoten; Knüppel (Kettunen 1938: 142)

polvärk, polvärgi 'umbreeling' < kasks bolwerk 'Bollwerk'

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: `pulvärk, `pulvärgi 'sadamamuul' Hlj VNg; `pulvärk, pulvärgi (pool-) 'sadamasild' Khk Mus Krj Jaa Tõs Khn Tor KJn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 890 pull-wär´k, wär´gi (P) 'Bollwerk (am Hafen)'; EÕS 1930: 855 pulvärk 'kalda tugisein, kaitsetamm'; ÕS 1980: 546 pulvärk 'kalda tugisein, kaitsetamm';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bolwerk 'urspr. Bohlenwerk, hölzerne Wehr; später jede Befestigung (auch von Erde)'; Schiller-Lübben bolwerk 'urspr. eine hölzerne Wehr, ein Werk von Bohlen'; MND HW I bōlwerk, bolwerk, bōlewerk 'Verbindung starker Bohlen, Wehr, Schanz-, Befestigungs-, Festungswerk; Damm, Mole zum Schutz der Hafenanlage, Hafenbollwerk, Liegeplatz für Schiffe'
• Käsitlused: < kasks bolwerk, vrd sks Bollwerk (EEW 1982: 2223); < kasks bolwerk 'Bollwerk (am Hafen)' (GMust 1948: 58, 87); < asks bolwerk 'puitkindlustus, plankudest konstruktsioon' (EES 2012: 391)
• Läti keel: lt † bul̃verkis [1638 Bullwercks] Bollwerk, Vorwerk < mnd. bolwerk [JS: laenuperiood 15. saj kuni 1638] (Sehwers 1918: 29, 85, 144); lt bulverķis Bollwerk < mnd. bolwerk 'Schanz-, Befestigungs-, Festungswerk' (Sehwers 1953: 20);
• Sugulaskeeled: sm bolvärkki [1642] valli, vallitus / Bollwerk < mrts bolwärk (‹ kasks bolwerk) (SSA 1: 95); lv bulà-, bul̄drik-pūᴅ Zaunstangen; bulàpū zu’ogə̑ Zaun aus dicken Stangen, Bollwerk; bul̄vie̯r, bul̄ver Stangenzaun < lt bul̄ve̬rs 'Bollwerk' (Kettunen 1938: 31)

prakk, praki 'laevavrakk' < kasks wrak, sks Wrack

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: prakk, praki 'laeva riismed' Hää (EKI MK); prakk, praki 'vrakk, laeva riismed' Sa (Saareste II: 358)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 961 *prakk, praki (P) 'Schiffstrümmer, Wrack'; Wiedemann 1893: 871 *prakk, praki (P) 'Schiffstrümmer, Wrack'; Wiedemann 1869: 1557 *wrakk, wraki 'Wrack, Schiffwrack'; Wiedemann 1893: 1404 *wrakk, wraki 'Wrack, Schiffwrack'; wrāk, wrāgi 'Wrack, Schiffswrack'; EÕS 1930: 820 prakk 'praak; laevarusud'; ÕS 1980: 800 vrakk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wrak 'Schiffswrak'; wrak 'beschädigt'; Schiller-Lübben wrak, wrack 'untauglich, beschädigt; bes. von einem beschädigten, durch Strandung etc. untauglich gewordenen Schiff';
• Käsitlused: < kasks ~ sks Wrack (EEW 1982: 2162); < sks Wrack 'Schiffstrümmer, Wrack' (GMust 1948: 88)
• Läti keel: lt braks das Wrack < mnd. wrack (Sehwers 1953: 15); braks Wrack, Untauglicher; zerbrechlich, untauglich < mnd. wra(c)k 'Ware, die beschädigt, verdorben, untauglich ist und daher geringer taxiert wird' (Jordan 1995: 56);
• Sugulaskeeled: lv brak̄ Wrack < kasks wrack (Kettunen 1938: 27)
• Vrd vrakk

pruukima, (ma) pruugin 'kasutama, tarvitama' < kasks brûken 'gebrauchen'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 273) meÿe needt piddame brukima, ninck sagkedasti laulma; (Müller 1600/2007: 306) meÿe needt piddame brukima, ninck sagkedasti laulma (16.09.1603); (Stahl HHb I 1632: A) ke temma nimmi kurja∫t pruckip 'der ∫einen Nahmen mißbrauchet'; (Stahl HHb I 1632: Hij) eth meije ∫e prukime 'das wir es gebrauchen'; (Stahl 1637: 44) prüchkma, prüchkin, prüchk∫in, prüchknut 'gebrauchen'; kürja∫t prühckima 'mißbrauchen'; (Stahl HHb IV 1638: 155) Keicke asjade eddes pruhcki ∫e pöha öchto∫öhmenaja 'Für allen dingen brauch das heilige Nachtmahl'; (Gutslaff 1648: 439) kurjaste prukma 'mißbrauchen'; (Göseken 1660: 283) pruhkima 'Brauchen'; (Göseken 1660: 571) ruhkima 'Brauchen'; kuriast ruhkima 'mißbrauchen'; (Göseken 1660: 728) oigkeste ruuhkima 'Gebrauchen'; (Göseken 1660: 737) erra ruhckitut pöld 'Acker der auß gebrauchet ist'; (VT 1686) nink pruhksime Appi / nink keüdime seddä Laiwakest kinni; (Vestring 1720-1730: 188) prukima '- -'; (Helle 1732: 348) Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; (Piibel 1739) agga meie ei olle sedda melewalda mitte prukinud; (Hupel 1766: 6) pruki warsti need rohhud, mis ma ettespiddi sind öppetan; (Hupel 1780: 247, 260) prukima r., d. 'brauchen'; pruukma d. 'brauchen'; rukima P. 'gebrauchen'; (Hupel 1818: 191) prukima, pruukma r. d. 'brauchen, gebrauchen'; (Lunin 1853: 148) prukima, pruukma r. d. 'употреблять, имѣть нужду'
• Murded: `pruukima 'kasutama' R Jäm Hi L K I; `pruuk´ma T V; `pruukme M; `ruukima Sa Muh (EKI MK; EMS VII: 770)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 969, 1093 prūkima, -gin 'gebrauchen, brauchen, verbrauchen'; rūkima '= prūkima'; Wiedemann 1893: 880, 989 prūkima, -gin 'gebrauchen, brauchen, verbrauchen'; rūkima '= prūkima';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruken 'nötig haben, gebrauchen'; Schiller-Lübben bruken 'gebrauchen, sich bedienen'; MND HW I brûken, gebrûken, brü̂ken 'brauchen, benutzen, gebrauchen, anwenden; verwenden'
• Käsitlused: < kasks brūken (EEW 1982: 2185; SSA 2: 413); < kasks bruken (Raun 1982: 128; Ariste 1963: 101; Liin 1964: 54; EES 2012: 386)
• Läti keel: lt *brũķêt gebrauchen < mnd. brūken (Sehwers 1918: 144); lt brũķêt < mnd. brūken 'gebrauchen' (Sehwers 1953: 18); brūķēt gebrauchen; trinken, saufen < mnd. brûken 'gebrauchen' (Jordan 1995: 57);
• Sugulaskeeled: sm pruukata (ruukata) [Agr] olla tapana; käyttää, pitää / gewöhnlich tun, pflegen; benutzen, halten < rts bruka (‹ kasks bruken) (SSA 2: 412-413); is prūkata < sm (SSA 2: 413); vdj pruukkia pruukida, kasutada; употреблять, применять (VKS: 966); lvS brūt´, -ub gebrauchen (SLW 2009: 52); lv brùi̭k̆kə̑ gebrauchen < kasks bruken (Kettunen 1938: 30); brūikõ pruukida, tarvitada; lietot, brūķēt (LELS 2012: 49)
• Vt pruuk

pruul, pruuli 'pruulija' < kasks bru(w)er 'Brauer'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 571) Pruul (pruulija) 'Bierbrauwer'; (Göseken 1660: 443) need pruuli kiwwit 'die Brau-Steine'; (Vestring 1720-1730: 188) Pruul, Pruar '- -'; (Hupel 1780: 247) pruli; pruul, -i d. 'der Brauer'; (Hupel 1818: 191) pruer, -i r. '(Bier)Brauer'; pruul, -i r. d.; pruli d. 'Brauer,; Branntweinbrenner'; (Lunin 1853: 148) pruer, -i r. 'пивоваръ'; pruul, -i r. d.; pruli d. 'пивоваръ, винокуръ'
• Murded: `pruual (`pruuvar), -i Kuu; `pruual (`pruuval, `pruuvel, `proovel, `pluuar), -i L Koe Trm Plt KJn; `pruuel, -i JMd Puh; `pruuval, -i Vai; `provval, -i Iis; pruul, pruuli Jäm Khk Vll Muh Rei Ris Ann Kod; ruul, ruuli Jäm Khk Vll Muh Tor; `ruuvel, `ruuvle Saa Hls; `ruubel, `ruubli Pst Hls Krk; `ruvvel, `ruvle Trv (EKI MK; EMS VII: 771; Saareste I: 140); `ruulija Khk Muh; `pruuli Kam Võn San V (EKI MK; EMS VII: 771)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prūl´, prūli 'Brauer'; Wiedemann 1893: 880 prūl´, prūli 'Brauer'; Wiedemann 1869: 969, 970 prūer, prūeri 'Brauer'; prūar, prūari; prūbel, prūbli (F) '= pruer'; prūwel, prūwli, prūwle (P) = prūl´; Wiedemann 1893: 880 prūer, prūeri (prūel, plūer, prūar, prūbel, prūl´, plūr´, prūwel) 'Brauer'; prūwel, prūwli, prūwle (P) = prūl´; Wiedemann 1869: 615 lūr, lūri (lūar) 'Brauer'; õlle-lūr 'Bierbrauer'; Wiedemann 1893: 556 lūr, lūri (lūar) 'Brauer'; õlle-lūr 'Bierbrauer'; ÕS 1980: 541 pruul;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruwer (bruer) 'Brauer'; Schiller-Lübben bruwer, bruere 'Brauer'; MND HW I brûwer, brouwer 'Brauer, Bierbrauer, Essigbrauer'
• Käsitlused: < kasks... 'Brauer' (EEW 1982: 2186); < kasks bru(w)er (Raun 1982: 128); < kasks brūwer (Liin 1964: 55); < kasks (Raag 1987); < asks bruwer, bruere 'õllepruulija' (EES 2012: 387)
• Läti keel: lt brũveris, brũvelis [1638 Bruweris] Brauer < mnd. brūwer (Sehwers 1918: 40, 85, 144); brũveris, brũvelis < mnd. brūwer (Sehwers 1953: 19); brūveris (neben brūvelis) Brauer < mnd. brûwer (Jordan 1995: 58);
• Sugulaskeeled: lvS brúv ~ bruv (olt) brauen (Bier) (SLW 2009: 52); lv bre̮ù̯və̑ brauen < kasks brūwen (Kettunen 1938: 29)
• Vt pruulima

punn, punni 'prunt' < kasks spunt, sks Spund

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 574) punnima (põrandat tegema; punniga laudu kokku panema) 'einlegen (den bühnen)'; punnetut 'gespündet / getaffelt'; punnitut (tahveldatud) 'getaffelt'; (Vestring 1720-1730: 193) Pun, -ni 'Ein Spunt'; (Hupel 1780: 250) pun, -ni P. 'der Spunt'; (Hupel 1818: 195) pun, -ni r. d. 'Spund; (Bouteillen) Kork'; (Lunin 1853: 151) pun, -ni r. d. 'шпунка, втулка; пробка'
• Murded: punn, `punni 'kork' Kuu Hlj Sa; pun´n, punni Sa Hi L VJg I KJn Kõp M TLä V (EKI MK); punn, `punni 'laudu ühendav keel; soon või äär lauaservas' Lüg Vai; pun´n, punni Sa Emm Kul Var Mih Hää Nis HJn Trm Kod M Ran Har Plv (EKI MK); pun´t, pun´di 'puust kork' Mär (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 985 pun´n´, pun´n´i; punn, punnu 'harter, gedrungener rundlicher Gegenstand (Ball, Knaul, kleiner Lägel, Propf, Spund, Zapfen)'; Wiedemann 1893: 894 pun´n´, pun´n´i; punn, punnu (run´n´) 'harter, gedrungener rundlicher Gegenstand (Ball, Knaul, kleiner Lägel, Propf, Spund, Zapfen)'; EÕS 1930: 861 punn 'tehn. laual (Feder, Spund)'; ÕS 1980: 548 punn 'prunt';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spunt 'Verschlusszapfen, bes. mitten oben auf dem Fasse; Spundloch'; MND HW III spunt 'Spundloch, Zapfloch; Spund, Zapfen des Fasses; Zapfen eines Brettes der in die Nute paßt'
• Käsitlused: < sks Spund (EEW 1982: 2232); < kasks spunt (Raun 1982: 131); < asks spunt 'sulgemispunn; punniauk' ~ sks Spund 'punn, prunt' (EES 2012: 392)
• Läti keel: lt spuñde Spund < nd. spund (Sehwers 1953: 118); lt spuñdêt spunden < nd. spunden (Sehwers 1953: 118);
• Sugulaskeeled: lv pun̄´ Spädel; Propfen, Spund (Kettunen 1938: 314); lv puņ punn; spunde, tapa; puņņõ punnida; spundēt (LELS 2012: 257)

punt, pundi 'kimp' < kasks bunt, sks Bund

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 210) Wicht /u 'Bündlein (manipilus)'
• Murded: punt, `pundi 'kimp, kahl; kobar; salk' R(`pundi Vai); pun´t, pundi Pha Pöi Emm L Kei Juu Pee VJg I Äks VlPõ Trv Hls T Krl Har Rõu Räp Lei Lut; punt, punda Vll (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 986 pun´t, pun´di (P) 'Bund, Bündel (bes. von Flachs, Stroh)'; Wiedemann 1893: 895 pun´t, pun´di (P) 'Bund, Bündel (bes. von Flachs, Stroh)'; EÕS 1930: 862 punt 'linu (Knocke); võtmeid (Bund)'; ÕS 1980: 548 punt 'kimp, salk'; Tuksam 1939: 176 Bund 'kimp, neos';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bunt 'Bund, Bündel'; MND HW I bunt 'Bund, Verbindung, Bündnis; Bündel, das Zusammengebundene'; Hupel 1795: 39 Bund 'heißt alles was gebunden ist, z.B. ein Rogenbund st. Garbe, ein Bund Langstroh st. Schütte, ein Strauchbund st. Welle'
• Käsitlused: < sks Bund (EEW 1982: 2234); < kasks bunt (Raun 1982: 131); < asks bunt, buntwerk 'karusnahad' ~ sks Bund 'kubu, viht, kimp' 392 (EES 2012); < sks Bund 'kimp, kubu' (EKS 2019)
• Läti keel: lt *buñte Bund < mnd. bunt (Sehwers 1918: 145); lt buñte Bündel < mnd. bunt 'Bündel' (Sehwers 1953: 21); bunte, bunts Bund, Bündel < mnd. bunt (Jordan 1995: 58);
• Sugulaskeeled: sm puntti nippu, paketti, pakka, käärö / Bündel, Packet, Pack(en) < rts bund 'kimppu, tukku, mytty; lankamitta' (‹ kasks bunt, bund) (SSA 2: 429); lv bun̄´t̀ Bund (Kettunen 1938: 31); lv buņţ punt, kimp; saišķis, kūlītis, bunte (LELS 2012: 51)

puuk, puugi 'pisuhänd, kratt' < kasks spûk 'Spuk', vrd rts puke

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 576) pughk (kratt) 'zwerg (pumilio)'; (Hupel 1818: 197) puuk, pugi r. 'Genius oder Drache, welcher Milch von Andern zuschleppen soll'; (Lunin 1853: 153) puuk, pugi r. 'генiй, змѣй, коnорый долженъ носить отъ других молоко'
• Murded: puuk, puugi Khk Kaa Pha Vll Jaa Pöi Kul Kod MMg Äks Ksi Lai Plt KJn Hel T V(-k´); puuk, puuga Jäm Mus Muh; puuk, puugu Saa (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 999 pūk, pūgi, pūga (P) 'Drache, geisterhaftes Wesen, welches angeblich Schätze zuträgt, auch den Kühen die Milch aussaugt'; Wiedemann 1893: 906 pūk, pūgi, pūgu, pūga (P) 'Drache, geisterhaftes Wesen, welches angeblich Schätze zuträgt, auch den Kühen die Milch aussaugt' = empli (d); ÕS 1980: 550 puuk 'lestaline (Ixodes); kratt';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spôk, spûk 'Spuk, und concr. spukhaftes Wesen, Gespenst'; MND HW III spôk (spoyk, spouk), spůk, spôke 'Spuk, gespenstisches Wesen; Unwesen; Spukgestalt, Gespenst, Scheingestalt'
• Käsitlused: < kasks puuk (EEW 1982: 2259-60); < asks puuk ~ rts puke (Raun 1982: 133); < kasks spôk, spûk (Liin 1964: 65); < rts puke 'kratt' ~ asks spōk, spūk 'kummitus, tont' (EES 2012: 397)
• Läti keel: lt spuoks Spuk, Gespenst < mnd. spôk (Sehwers 1918: 160; Jordan 1995: 94);
• Sugulaskeeled: lv pùi̯`k, pū`k Drache; Windstoss, Windhose < germ (Kettunen 1938: 313, 321); lv spùo̯k̀ Spuk, Gespenst < kasks spōk (Kettunen 1938: 380); lv pūik kratt, puuk; pūķis (LELS 2012: 256)

rihv, rihva 'kivirähk; leetseljak meres' < kasks rif, sks Riff

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: riuhk, rihva 'klibu; kruus' Sa Muh Phl Kse Han Var; rihk, rihva Khk; rihvk, rihva Khk Jaa Pöi; rihv, rihva Khk Pha Kse Var Tõs (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1053, 1052 rihw, -a 'Riff' = rihk; rihk, riha (P, W) 'Kies, ”Grant”'; Wiedemann 1893: 954 rihk, riha (P, W) (krihk, rihw, rõhk) 'Kies, ”Grant”; Riff'; rihw, -a 'Riff' = rihk; Wiedemann 1869: 1046 rehw, rehwi 'Riff'; Wiedemann 1893: 948 rehw, rehwi 'Riff'; ÕS 1980: 590 rihv 'kaldaäärne kivirähk, klibu';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rif, ref 'Fels oder Sandbank in der See'; Schiller-Lübben rif, ref 'schmale Sandbank in der See (altnorw. rif, schwed. ref, dän. rev, ndl. rif)'; MND HW II: 2 rif, ref 'Felsenbank, Klippe im Meer, Riff'
• Käsitlused: < sks Riff 'Kies, Grant' (EEW 1982: 2470); < kasks rif (Raun 1982: 142); < kasks rif 'Sandbank im Meere'; < asks rif, ref 'leetseljak' ~ sks Riff 'veealune kalju; leetseljak' (EES 2012: 426); < mnd. ref 'Riff, schmale Sandbank in der See'; < asks Riff 'Riff' (GMust 1948: 9, 90)
• Läti keel: lt † rava Riff, Sand- oder Steinbank im Meere < mnd. ref, reve (Sehwers 1918: 29, 156); lt rēve steiniges Feld; Reihe von Erhöhungen < mnd. rif (ref); pl. reve 'Fels oder Sandbank in der See' (Jordan 1995: 85);
• Sugulaskeeled: sm riutta [1683] pitkähkö, osittain vedenalainen rantakivikko, särkkä / Riff < germ, vrd mrts gryt 'kivi, sora' (SSA 3: 84)

rullima, (ma) rullin 'veeretama, keerutama; rulli keerama' < kasks rullen, rollen 'rollen'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 232) wêritama 'rollen'; (Vestring 1720-1730: 210) Rullima 'Rollen'; (Hupel 1780: 260, 288) rullima r. 'rollen'; trullima r., d. 'rollen'; (Lithander 1781: 497) pärrast rulli sedda laua peäl kättega; (Hupel 1818: 211, 252) rullima P. 'rollen, walzen'; trullima r. d. 'rollen, walzen'; (Lunin 1853: 163, 199) rullima r. 'катать бѣлье'; trullima r. d. 'катать, свивать, углаживать каткомъ'
• Murded: `rul´lima 'rulliga töötama, tasandama' Khk Kär Vll Muh Rei Lä Tor Hää Ris Kei JõeK Amb Pil; `trul´lima (-ll-) R Juu Jä ViK I Plt; `rul´ma Vig Var Mih Tõs Khn Saa KJn M(-me); `trul´ma Kod T V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rul´l´ima, -in, rul´ma (d) 'rollen, wälzen'; Wiedemann 1893: 986 rul´l´ima, -in, rul´ma (d) 'rollen, wälzen'; rul´l´i ajama 'zusammen rollen'; uksi kaudu ker´jamas rul´l´ima 'sich bettelnd umher treiben'; ÕS 1980: 602 rullima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rullen 'auf Rollen, Walzen bewegen; auf-, zusammenrollen'; MND HW II: 2 rullen, rüllen, rollen 'sich rollend bewegen; etw. mehrfach herumdrehen, rollen; etw. in zylindrische Form bringen, aufrollen; etw. auf Rollen, Walzen bewegen; mit einem Fahrzeug fahren'
• Käsitlused: < kasks rullen (EEW 1982: 2552; EES 2012: 438)
• Läti keel: lt rul̃lêt rollen (Sehwers 1918: 157); lt rul̃lêt rollen (Wäsche); walzen (ein Feld) < nd. rullen (Sehwers 1953: 102); rullēt rollen (Wäsche); walzen (ein Feld) < mnd. rullen 'auf Rullen, Walzen bewegen; auf-, zusammenrollen' (Jordan 1995: 85);
• Sugulaskeeled: sm rullata kartuta vaatteira; jyrätä; sotkea < mrts rulla (SSA 3: 102); is rullaᴅaɢ (Len) rullida (Laanest 1997: 171); lvS rull rollen (SLW 2009: 166); lv ru ̀ĺĺə̑ rollen, walzen, mangeln < sks (Kettunen 1938: 347); ruļļõ rullida, rullile keerata; rullēt (LELS 2012: 276); skruļļõ rullida, rulli keerata; rullēt, skrullēt (LELS 2012: 295)
• Vt rull

rööp 'õnar, sisselõige, sälk, soon, renn, valts' < kasks grōpe ~ lt gruõpe

• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 206) Rööp, röpad 'Die Wagen und Schlitten Spuren auffn Wege'; (Hupel 1780: 258) rööp, -a r. d. 'Wagen- oder Schlittenspur, Fahrgleise'; (Hupel 1818: 208) rööp, -e r. d. 'Gleis, Fuhr- od. Fahrgleise'; (Lunin 1853: 161) rööp, -e r. d. 'колея, колесовая выбоина'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫp, rȫbe (P) '= rōbas'; Wiedemann 1893: 979 rȫp, rȫbe (P) '= rōbas'
• Käsitlused: < kasks grōpe ~ lt gruõpe (Vaba 2018: 482); < kasks grope, vrd rts grop (Metsmägi 2016: 161-162)

siisike, siisikese 'lind (Carduelis spinus)' < kasks sîsek 'Zeisig'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 520) paolind P.; zisike d. 'Zeischen (Vogel)'; (Hupel 1818: 294) zisike 'Zeisig (Vogel)'; (Lunin 1853: 173, 336) sisike r. d. 'чижикъ'; zisike 'чижикъ'
• Murded: pajulind (paiu-) Kuu Lüg Vai Rid Mar Hää Nis Amb Iis Trm (EKI MK); paiu sisass Har; paiu tsirk Har Plv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1162 sīzikene, sīzikeze 'Zeisig (Acanthis Spinus)'; Wiedemann 1893: 1054 sīzikene, sīzikeze (sīskene) 'Zeisig (Acanthis Spinus)'; sō-sīzikene 'gelbe Bachstelze (Budytes flav.)'; Wiedemann 1869: 1333 tsīzikene, tsīzikeze (d) 'Zeisig (Acanthis Spinus)'; tsīskene, -ze (d) '= tsīzikene'; Wiedemann 1893: 1026 tsīzikene, tsīzikeze (d) (tsīskene) 'Zeisig (Acanthis Spinus)'; ÕS 1980: 636 siisike[ne] 'lind (Carduelis spinus)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sisek, cisek, sisex, ziseke 'Zeisig'; Schiller-Lübben sisek 'Zeisig'; MND HW III sîsek, sîsex, sîseke(n) 'Zeisig'
• Käsitlused: < sks... (EEW 1982: 2786); < kasks sisek (Raun 1982: 156); < sks... (Mäger 1967: 182); < asks sisek, ziseke 'siisike' (EES 2012: 471); < asks sisek (‹ tšehhi čižek 'siisike') (EKS 2019)
• Läti keel: lt cīsķens (Sehwers 1953: 24)

soldat, soldati 'sõdur; mängukaart' < kasks soldât, sks Soldat, vrd vn солдат

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-1656) neihle Soldanille saih nöuw, eth ne. seda wangi rahwast peassit erra tapma; (Göseken 1660: 519) need Soldatit munstrima 'Mustern (lustrare)'; need Soldatit ülle wahtima 'übersehen'; (Helle 1732: 322) soldan 'der Soldat'; (Hupel 1780: 272) soldan od. soldat r., d. 'der Soldat'; (Hupel 1818: 228) soldan od. soldat, -i r., d. 'Soldat; der Knecht im Kartenspiel'; (Lunin 1853: 177) soldan, soldat, -i r. d. 'солдать; валетъ (в картахъ)'
• Murded: `soldat, -i Hlj RId Sa Muh(`soldadi); soldat, -i sporL KPõ I Ksi Plt Pil KJn Hel T; soldat, soldadi Emm Rei; `soldan, -i Vig Mih Khn Saa Juu KJn Kõp Vil M Kam San V; `soldand, -i Kuu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1166 soldat, soldati '1. Soldat; 2. Bube (im Kartenspiel)'; soldan, soldani (P) = soldat; Wiedemann 1893: 1057 soldat, soldati (soldan) '1. Soldat; 2. Bube (im Kartenspiel)'; soldan, soldani (P) = soldat; EÕS 1937: 1413 soldat 'sõdur (Soldat); kaardimängus (Bube)'; ÕS 1980: 647 soldat, -i; Tuksam 1939: 903 Soldat 'sõdur, soldat';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 soldenêr, (seltener) soldat, soldêr 'Söldner, stipendiarius'; Schiller-Lübben soldât, soldener, solder 'Söldner' (‹ lad soldatus); MND HW III soldât 'Söldner'; soldeman, söldenêr(e), söldêr(e) 'Söldner'
• Käsitlused: < sks Soldat ~ vn солдат (EEW 1982: 2845); < sks Soldat, vn солдат (Raun 1982: 159; SSA 3: 197); < asks soldāt 'palgasõdur' ~ sks Soldat ~ vn soldat 'sõdur' (‹ lad soldatus, solidatus 'palgatu') (EES 2012: 478); < sks Soldat (EKS 2019)
• Läti keel: lt zal̄dãts Soldat (Sehwers 1953: 161); lt zal̄dãts, zal̄dats (SLW 2009: 171; Kettunen 1938: 401); lt kareivis Soldat (VLV 1944: 481); lt zaldāts soldat (ELS 2015: 795);
• Sugulaskeeled: sm soltaatti [1615] sotamies / Soldat < rts soldat (‹ it soldato); krj saltatta; Akrj saldat; vps saudat; vdj soldatti < vn солдат (SSA 3: 197); lvS saldāt Soldat (SLW 2009: 171); lv zōldat̀ Soldat (Kettunen 1938: 401); lv zōldat soldat; zaldāts (LELS 2012: 377)

taaler, taalri 'endisaegne rahaühik' < kasks dāler 'Thaler'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 344) kuÿ tæmalle mitto tuhat Talerit echk Kuld Penningit saab antuth; (Müller 1600/2007: 144) kuÿ tæmalle mitto tuhat Talerit echk Kuld Penningit saab antuth (30.01.1601); (Gutslaff 1648: 90) Wannathaler 'Thalerus'; (Gutslaff 1647-1657: 257) [saht] ütte pohle Thaleri leuwda; (Göseken 1660: 609) Saxa wanna Thaler 'ReichsThaler'; (Göseken 1660: 697) wanna Thaler (hõbemünt) 'ReichsThaler'; (Helle 1732: 204) wanna taler 'ein Reichs-Thaler'; (Helle 1732: 339) Kes weringit ep hoia, se ep sa ellades taalrit kokko 'Wer den Groschen nicht achtet, kommt nimmer zum Thaler'; (Hupel 1780: 277, 279) tader, -i d. 'der Thaler'; taler, taalri r. 'der Thaler'; (Hupel 1818: 234, 235, 239) taalder, -dri r. d. 'der Thaler'; tader, -i r. d. selt. 'der Thaler'; taler, taalri r. d. 'Thaler'; (Lunin 1853: 184, 187) taalder, -dri r. d. 'талеръ'; tader, -i r. d. 'талеръ'; taler, taalri r. d. 'талеръ'
• Murded: `taaler, `taaldri Kuu Jäm Rei Kse Vän Trv San Plv(`taalõr); `taalder, `taaldri Sa Muh Rei Mar Han Mih Ris Kos JMd VJg; `daaldrõ Lei; `talder, `taldri Kse Juu; `taader, `taadri Kul Han Khn Hää Plt KJn Kõp Trv; `taadri Har Vas (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1244, 1245 tāder, tādri (P) '= tāler'; tālder, tāl´dri (P) '= tāler'; tāler, tāl´ri, tāl´dri 'Thaler'; Wiedemann 1893: 1126 tāler, tāl´ri, tāl´dri (tāder, tālder) 'Thaler'; ÕS 1980: 687 taaler 'aj. (hõbemünt); maa hindamise ühik Liivimaal';
• Saksa leksikonid: MND HW I dāler, dalder 'Taler'
• Käsitlused: < sks Thaler (‹ Joachimsthaler), vrd kasks da(a)ler (EEW 1982: 3025); < asks da(a)ler (Raun 1982: 168); < kasks dāler, dalder (Liin 1964: 48); < asks dāler, dalder ~ sks Taler (EES 2012: 505)
• Läti keel: lt dãlderis [1638 Dahlderis] Taler < mnd. dāler [JS: laenuperioodiks 1519-1638] (Sehwers 1918: 22, 86, 145); lt dalderis, dãlderis Taler < mnd. dāler, dalder (Sehwers 1953: 25);
• Sugulaskeeled: sm taalari [1572 sata dalarita] vanha rahayksikkö / Taler < rts daler (‹ asksks da(a)ler ‹ Joachimsthaler 1519) (SSA 3: 248; SKES: 1186); lv dōldər < ee taalder (SKES: 1186); lv dō̬ldə̑r Taler < vrd lt dālderis (Kettunen 1938: 39); lv dǭldõr taaler; dālderis (LELS 2012: 53)

tiin, tiinu 'kaanega (liha)nõu, vann, toober' < kasks tîne, vrd rts tina

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 248) Tiin, -ni 'Eine länglichte Küfe'; (Helle 1732: 188) tiin 'die längliche Kufe'; (Hupel 1780: 284) tiin, i r. 'der längliche Küfen (Kübel, Kufe)'; (Hupel 1818: 245) tiin, -i r. d. 'ein länglicher Kübel'; (Lunin 1853: 193) tiin, -i r. d. 'лоханъ'
• Murded: tiin, `tiinu Kuu; tiin, tiinu Jäm Ris Pai Trm Plt KJn Ote; tiin´, tiini Trv Hls Krk Kan Lut; tein´, teini Lei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1285 tīn, tīni; tīn, tīnu (P) 'Zuber, Kübel, Wanne, Fleischgeschirr'; Wiedemann 1893: 1163 tīn, tīni; tīn, tīnu (P) 'Zuber, Kübel, Wanne, Fleischgeschirr'; ÕS 1980: 711 tiin, tiinu 'pinnamõõt' van;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 tine 'Butte, Kübel, Zuber; dem tineken'; Schiller-Lübben tine '(tinne)'
• Käsitlused: < kasks tîne (› tiin, tiini), rts tina (› tiin, tiinu) (EEW 1982: 3156); < kasks tine (Viires 1960: 101); < kasks tine (tinne) (Liin 1964: 53); < kasks tīne (SSA 3: 292)
• Läti keel: lt *tĩnis, tĩne ein großes, rundes hölzernes Gefäß mit einem Deckel < mnd. tīne 'Kübel, Zuber, Butte' (Sehwers 1918: 162; Sehwers 1953: 143); tīna, tīne aus einem Holz gehöhltes Gefäß mit Deckel zum Aufbewahren von Kleidern, Mehl, Getreide usw. < mnd. tine 'Butte, Kübel, Zuber' (Jordan 1995: 103); lt stĩnis, stĩne ein großes, ründes hölzernes Gefäß mit einem Deckel < mnd. tīne (Sehwers 1953: 123);
• Sugulaskeeled: sm tiinu [1637] suurikokoinen kimpiastia / Bottich < rts tina (‹ kasks tīne 'saavi, sammio, sanko'); lv tīn´ iso kannellinen laatikko t. pyöreäpohjainen astia, tiinu < kasks tīne (SSA 3: 292); lv tīn´ Kasten; Zuber; Aussteuer; rundes Gefäss mit Deckel zum Aufbewahren von Korn, Mehl < kasks tine (Kettunen 1938: 424); lv tīņ 1. astja (vilja, jahu, kaasavara hoidmiseks); tīne; 2. kirst; šķirsts; 3. toober; toveris (LELS 2012: 327)

tokk2, toki 'lõngatokk, -viht' < kasks docke, sks Docke

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 159) titto 'Docke'; (Vestring 1720-1730: 253) Tok, -ko 'Eine Docke'; (Hupel 1780: 286) tok, -ko r. 'eine Docke'; (Hupel 1818: 250) tok, -ko ~ -ki r. 'Docke'; (Lunin 1853: 197) tok, -ko ~ -ki r. 'кукла, мотокъ'
• Murded: tokk, tokki 'lõngaviht' VNg Lüg; tokk, toki Rei Mar Kse Aud Tor Ris Juu JJn VJg Iis (EKI MK); tokk, togi Kuu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1291 tokk, toki, toku 'Docke'; nȫri-tokk (P) 'ein Bündel von zwölf Faden Schnur'; Wiedemann 1893: 1169 tokk, toki, toku 'Docke'; nȫri-tokk (P) 'ein Bündel von zwölf Faden Schnur'; ÕS 1980: 716 tokk 'lõngavihike'; Tuksam 1939: 201 Docke '(Puppe) nukk; (Schnur usw.) tokk, kimbuke';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 docke 'Puppe, Figur; Strohbündel (in Puppenform) zum Dachdecken'; Schiller-Lübben docke 'Puppe; Strohbündel, welches zwischen die Dachziegel gelegt wird, um den Regen abzuhalten'; MND HW I docke 'Puppe, Figur; Bündchen, Bündel von Garn, Seide; Strohbündel, die unter Pfannen, Schindeln gelegt wird'
• Käsitlused: < kasks docke, rts docka 'Puppe; Docke, Fitze, Bündel, Päckchen' (EEW 1982: 3211); < asks docke 'nukk, kuju; õlekubu' ~ sks docka 'nukk; lõngaviht' (EES 2012: 536); < sks Docke (SSA 3: 306)
• Läti keel: lt daka, daķis Docke < nd. docke (Sehwers 1953: 25);
• Sugulaskeeled: sm tokka [1787] nukke; lankavyyhti; nippo, kääry / Puppe < rts docka 'nukke; nippu, lankavyyhti' (‹ asks docke, sks Docke) (SSA 3: 306); krj dokka Puppe < sm tokka (SKES: 1332-1333)

tops, topsi 'väike anum, viinapits' < kasks dop, sks Topf

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 250) tops, -i r. 'kleiner Becher, Tumler'; (Lunin 1853: 198) tops, -i r. 'бокалъ, кубокъ'
• Murded: tops, `topsi 'väike (joogi)nõu, viinapits; karbike, toos' VNg Jõh Vai; tops, topsi sporSa Muh Emm Mär Vig Kse sporPä Ris Juu HJn JMd Koe VJg Trm Kod Äks Plt KJn; toṕs, topsi M TLä San V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1295 tops, topsi (P, S) 'kleines Gefäss, Branntweinbecher'; Wiedemann 1893: 1172 tops, topsi (P, S) (tups, tut´s) 'kleines Gefäss, Branntweinbecher'; ÕS 1980: 720 tops 'väike kruus; toos';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dop, doppe 'hohle Rundung; Schale, Kapsel, Kelch, Topf'; top 'Topf'; Schiller-Lübben dop, doppe 'hohle Rundung; Schale, Kapsel, Kelch, Hülse'; MND HW I dop, doppe 'etwas Rundes, Hohles; Schale, Kappe, Kapsel; Topf (top)'
• Käsitlused: < ee deskr ~ sks Topf ~ kasks top (EEW 1982: 3362); < ee toos (deskr) (Raun 1982: 180); < ? asks dop(pe) 'kapsel, karbike, kest' ~ sks Topf 'pott, kastrul; pütt' (EES 2012: 540)
• Vrd topp3

troi, troi 'kampsun' < kasks troie 'Jacke, Wamms'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: troi 'meesterahva kampsun; lühike meestekuub' Sa Rei Khn Hää; tröi Nai; troijökk 'isaste riie' Jäm (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 troi-jakk, jaku (P) 'geschlossene, über den Kopf zu ziehende Jacke'; Wiedemann 1893: 1198 troi-jakk, jaku (P) 'geschlossene, über den Kopf zu ziehende Jacke';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 troie, troge, troige 'Jacke, Wamms (zur kriegerischen Ausrüstung gehörend)'; Schiller-Lübben troie, troge, troye 'Jacke, Wamms' [Noch erhalten im ostfries. tröje, gestickte Unterjacke für Männer, in Form einer Blouse.]
• Käsitlused: < kasks troÿe, troie, trôge 'Männerrock, Jacke' (EEW 1982: 3275; SSA 3: 133); < kasks troie 'Jacke, Wams' (Ariste 1930: 10; GMust 1948: 71, 94); < kasks troie, troge 'jakk, vammus' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm röijy (tröijy, treiju) [1616 röjyd] lyhyt naisten pusero, jakku; miesten takki; villatakki, lapsen nuttu / kurze Frauenjacke od. -bluse; Männerjacke; Wolljacke, Kinderjäckchen < mrts tröia 'röiju, ruumiinmyötäinen vartalon yläosaa verhoava vaatekappale' (‹ kasks trōge 'takki, jakku') (SSA 3: 133)

tung|raud, -raua 'tõstevahend' < asks dûm(e)kraft [+ raud 'Eisen'], sks Daumkraft

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: tung- (tun´g-) Kuu Hlj Sa Muh Emm Rei Lä Juu JMd Koe VJg Trm Kod Plt Krk San Räp; tunk- (-n´-) Kse Var sporPä Iis Plt KJn Hls Krk TLä Har Plv Vas; tong- VNg Lüg VJg Krk (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1351 tung-raud, raua; tunk-raud, raua (P) '”Daumkraft”, Daumenwelle'; Wiedemann 1893: 1222 tung-raud, raua; tunk-raud, raua (P) '”Daumkraft”, Daumenwelle'; ÕS 1980: 738 tungraud 'tehn. (tõstevahend)';
• Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Dumenkraft [dūmkraft] 'Daumkraft, Handwinde, wie sie bes. zum Anheben von schweren Wagen und Dreschmaschinen gebraucht wird. (Vgl. dän. donkraft, holl. dommekracht.)'
• Käsitlused: < vrd kasks dûm(e)- (EEW 1982: 3359); < asks dûmkraft (Raun 1982: 184); < asks dūmkraft, dummkraft ~ rts domkraft, donkraft ~ sks Daumkraft ~ vn domkrát (‹ hol dommekracht 'tungraud) (EES 2012: 555)
• Sugulaskeeled: sm tunkki nostolaite / Hebebock, Wagenheber < rts domkraft, donkraft (‹ asks dūmkraft, dummkraft; hol dommekracht, duimkracht; vrd kasks dūme, hol duim 'peukalo' + kracht 'voima') (SSA 3: 326); sm tunkki < rts tunkraffi, tunkrahvi (Häkkinen 2004: 1352)

tuur, tuura 'kala (Acipenser Sturio L.)' < kasks stôr 'Stör'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 673) Töri kalla 'Stör (sturio)'; (Vestring 1720-1730: 63) Tuur-Kalla 'ein Stöhr'; (Hupel 1780: 292) tuura kalla P. 'der Stöhr (Fisch)'
• Murded: tüir, tüira Mus; stüir, stüira Phl (EKI MK); `tuurakala Lüg; tuurakala Muh Emm Rid Mar Khn JMd Trm; tüirkala ~ stüirikala Phl; tüirakala Mus; tüürakala Ans Rid Hää (EKI MK); töönakala Khk; töörakala Jäm Khk Rei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1360 tūr, tūra; tūra-kala 'Stör'; Wiedemann 1893: 1231 tūr, tūra; tūra-kala 'Stör'; Wiedemann 1869: 1372 tǖr, tǖra (tǖras); tǖra-kala (D) 'Stör'; Wiedemann 1893: 1240 tǖr, tǖra (tǖras); tǖra-kala (D) 'Stör'; Wiedemann 1869: 1305 tȫr, tȫra, tȫra-kala 'Stör' (Acipenser Sturio); Wiedemann 1893: 1181 tȫr, tȫra, tȫra-kala 'Stör' (Acipenser Sturio); ÕS 1980: 742 tuur = tuurakala (Acipenser);
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stor(e) 'Stör'; Schiller-Lübben stôr 'Stör'; MND HW III stȫr(e) (stoer), ○stür 'Stör'
• Käsitlused: < ... 'Stör' (EEW 1982: 3390); < kasks stor(e) (Raun 1982: 186); < kasks stôr (Liin 1964: 64; Kendla 2014: 190); < ? asks stōr 'tuur' (EES 2012: 559)
• Läti keel: lt stuõre Stör < mnd. stōr 'Stör' (Sehwers 1953: 127); lt stūre, store Stör (acipenser sturis) < mnd. stü̂r (neben stȫr(e)) (Jordan 1995: 99); lt stora Stör (VLV 1944: 506);
• Sugulaskeeled: lvS tǖr Stör (SLW 2009: 207); lv tīr, tǖr, tīr-kala Stör (Acipenser sturio) < asks stur, kasks sture (Kettunen 1938: 424)

tõu, tõu 'köis' < kasks tow, touwe 'Tau'

• Esmamaining: Schüdlöffel 1843
• Vana kirjakeel: (Schüdlöffel 1843: 31) Massinad käiwad, tõuid wenniwad pingule
• Murded: tõu (töu) '(slepi)tross' Khk Pöi Muh Ris (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1316, 1317 tõu, tõui ~ tõū (P) 'Seil, Tau'; tõuw, tõuwi 'Tau, Seil'; Wiedemann 1893: 1191, 1192 tõu, tõui ~ tõū (P) 'Seil, Tau'; tõuw, tõuwi (tauw) 'Tau, Seil'; ÕS 1980: 744 tõu 'köis, tross'; Mereleksikon 1996: 438 tou (tau, tõu) 'hol touw)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 touwe, tow 'Tau, Seil'; Schiller-Lübben dow (douwe, dawe, dau) 'Thau'; MND HW I douwe, dow (dou, dauwe, *douch) 'Tau'
• Käsitlused: < kasks touwe, tow, tau ~ mrts togh (EEW 1982: 3429); < kasks tow (Raun 1982: 187); < kasks touwe, tow 'Tau, Seil' (GMust 1948: 47, 94; Uibo 2010b: 925); < asks touwe, tow, tau 'tööriist; vanker; kangasteljed; laevaseadmestik, eriti köis; puri' [sub tou] (EES 2012: 543)
• Läti keel: lt taũva das Tau < mnd. touwe, tou (Sehwers 1918: 33, 162; Sehwers 1953: 142); tauva Tau, Seil < mnd. touwe, tow, tau (Jordan 1995: 103);
• Sugulaskeeled: sm touvi [1699] paksu köysi / Tau < mrts togh, rts tåg, vrd kasks touwe, tow, tau 'laite; työkalu; köysi (laivassa)', hol tou(we) 'köysi' (SSA 3: 316; SKES: 1366); is tovvi köysi, jolla merrat kiinnitetään; vdj tovvi < sm (SSA 3: 316); sm touvi Tau < kasks touwe, tow, tau 'Tau, Seil' (Bentlin 2008: 94); lv touv tou, tõu; tauva (LELS 2012: 329)

tääv, täävi '(laevas)' < kasks steven, rts stäv

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: tiev, `tievi 'tugev püstpuu laeva ees- ja tagaotsas' Jõe Kuu Hlj VNg(`tievi); tiev, tievi Kad; tääv, täävi (-eä-) Sa Hi Rid Mar Kse Han Var Tõs Hää; tääve Aud; tääb, tääbi Rid Mar; teav, teavi Muh; tävi Khn; steev, steevi Ris (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1256 tǟw, tǟwi (P) 'Steven, Schiffsteven'; Wiedemann 1893: 1137 tǟw, tǟwi (P) 'Steven, Schiffsteven'; ÕS 1980 tääv 'laeva ninas või päras kiilust tekini ulatuv tugev puu või raud';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 steven 'Vorderbalken, Schnabel des Schiffes'; Schiller-Lübben steven 'Vordertheil, Schnabel des Schiffes' [steven ist ein starkes, krumm laufendes Holz, das auf dem vorsten (vorde-) oder hintersten (achtersteven) Ende des Kieles fast lothrecht ruht]; MND HW III ○steven 'vorderer Bauteil des Schiffes, Vordersteven'
• Käsitlused: < sm täävi (‹ rts stäv ‹ kasks steven) (EEW 1982: 3466); < germ, vrd kasks steven, rts stäv (Raun 1982: 189); < kasks steven 'Steven, Vordersteven' (GMust 1948: 21, 94); < hol steven 'post, tääv' (Mereleksikon 1996: 12); < asks steven 'laeva esiosa; tugev puu laeva otstes', rts stäv 'tääv' (EES 2012: 568); < asks steven, rts stäv (EKS 2019)
• Läti keel: lt tẽviņš Vorder- und Hintersteven am Schiffen < dt. Steven (Sehwers 1953: 142);
• Sugulaskeeled: sm tievi, täävi < rts stäv 'kaula' (SKES: 1286)

tünn, tünni 'puuanum' < kasks tunne, tonne 'Tonne'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 255) tünnik r. 'ein Fäßchen, Tönnchen'
• Murded: tünn, `tünni Kuu VNg Lüg Vai; tün´n, tünni sporSa Muh Rei Mar Mär Kse Tõs Hää Juu JMd Koe VMr Kad VJg Iis Trm Lai Plt KJn Trv Hls TLä TMr Võn sporV; tön´n, tönni Khk Rei Kse Var Vil Hel Ote Rõn San Urv Rõu Plv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1368 tünder, tün´dri, tündre 'Tonne'; tün´n´, tün´n´i (P) = tünder; Wiedemann 1893: 1238 tünder, tün´dri, tündre (tün´n´) 'Tonne'; ÕS 1980: 752 tünn;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 tunne, tonne 'Tonne; Seetonne zur Markierung des Fahrwassers'; Schiller-Lübben tunne, tonne
• Käsitlused: < kasks tunne (Viires 1960: 103; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 3496; Raun 1982: 190; EES 2012: 572); < rts ? tunna, tönna 'Tonne' (SKES: 1453)
• Sugulaskeeled: sm tynnyri [Agr; 1580 tynnöri] Tonne, Faß < mrts tunna, tynna 'tynnyri' (SSA 3: 346); vdj tünni < ee tünn (SKES: 1453)
• Vrd tonn