[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

juut, juudi 'rahvus(kuuluvus)' < kasks iude, sks Jude

Esmamaining: Stahl HHb II 1637
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 114) kuÿ needt Türckit ninck Iudat v̈tlewat; (Müller 1600/2007: 314) Sesama tunnistawat meddÿ kaas Iudat ninck Türckit (16.09.1603) 'juudid'; (Rossihnius 1632: 119) Sihn ei olle üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; (Stahl HHb II 1637: 28) nedt Judalisset otis 'der Jüden thet er warten'; (Gutslaff 1648: 220) Judalinne 'Jude'; (Göseken 1660: 289) Judalinne 'Jude'; (Göseken 1660: 373) Judaliste Kool 'Juden Schul'; (VT 1686) Pahwel oppetab Judalissi nink Pagganid; (Vestring 1720-1730: 53) Judalinne 'Ein Jude'; Juda Ma 'Das Jüdische Land'; (Helle 1732: 101, 102) judalinne 'der Jude (spottweise)'; juud, -i 'der Jude'; (Piibel 1739) Judide wangipölli tulleb nende kangekaelussest; (Hupel 1780: 164) judalinne r., d. 'ein Jude (Scheltw.)'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; (Hupel 1818: 58) judalinne bl. d. 'ein Jude'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; (Lunin 1853: 39, 40) Judalinne r. d. 'жидъ'; Judi ma 'Еврейская земля'; juud, -i r. 'жидъ'
Murded: juut, juut́ 'rahvus' eP eL; `juudi R (EMS II: 235-236); `juutlane 'juut' Kod (EMS II: 237)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jūt´, jūdi 'Jude'; Wiedemann 1893: 174 jūt´, jūdi 'Jude'; ÕS 1980: 208 juut;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben jode, jodde 'Jude'; jodesche 'Jüdin'; jodenheit 'die Judenschaft, das jüdische Volk'; MND HW II: 1 jȫde, jödde, jǖde (iude, jůdhe) 'Jude'; jȫdesche, jöddesche 'Jüdin'; jȫdisch, jöddisch (yoddesch), jǖdisch 'jüdisch (von Volk oder Land, von der Religion usw.)'
Käsitlused: < kasks jude ~ sks Jude (EEW 1982: 580); < asks jude 'juut' (SSA 1: 253; EES 2012: 102); < sks Jude (Raun 1982: 22)
Läti keel: lt jūds (im Altertum) Jude (VLV 1944: 291);
Sugulaskeeled: sm juutalainen [Agr] < rts jude ~ sks Jude (Häkkinen 2004: 296); sm juutalainen [Agr Judalainen] Jude, jüdisch < rts jude 'juutalainen' (‹ kasks jude ‹‹ lad judaeus); is juutalain; krj juutalaine < sm; is juuti < ee (SSA 1: 253); vdj juudalain 1. juut; еврей; 2. juudalane, иудей (VKS: 326); vdj juutti juut; еврей (VKS: 328)

kruus1, kruusi 'tass, kruuk' < kasks krûs 'Krug'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 158) Sähl ollit enge kuhs kiwwist wessi|krosi pantut se kombe perrast sest Iuda raghwa puhastussest; (Stahl HHb III 1638: 26) kuhs kiwwi∫et we∫∫i kru∫it 'Sechs ∫teinern Wa∫∫erkrüge'; Töitket needt we∫∫ikru∫it weh kahs 'Füllet die Wa∫∫erkrüge'; (Gutslaff 1647-1657: 95) teuwtis omma Krohsi; (Göseken 1660: 291) Ruusi 'Kruß'; (Göseken 1660: 430) Ruus 'Krug (Trinckgeschir)'; (Göseken 1660: 728) öli Ruus 'Ölkrug (lecythus)'; (Hornung 1693: 23) Kruus 'ein Krug'; (Vestring 1720-1730: 94) Kruus, -si 'Der Krug'; (Helle 1732: 121, 322) kruus 'der Krug'; (Hupel 1780: 191) kruus, -i r., d. 'der Krug'; (Lithander 1781: 541) Kalla need munna walged ühhe kiwwi krusi sisse; (Hupel 1818: 101) kruus, -i r. d. 'Krug (Gefäß)'; (Lunin 1853: 73) kruus, -i r. d. 'кружка, штофъ'
Murded: kruus (-s´), kruusi 'joogianum' Hi KPõ I Hel Puh Võn San V; kruus, `kruusi R; ruus Sa L; ruus´ VlPõ M (EMS III: 887)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz´, krūzi 'Krug (Trinkgefäss)'; Wiedemann 1893: 396 krūz´, krūzi (krōz´, rūz´) 'Krug (Trinkgefäss)'; ÕS 1980: 312 kruus;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krôs, krûs 'Kanne, Trinkkanne, Krug'; Schiller-Lübben krus 'Kanne, Trinkkanne, Krug'; MND HW II: 1 kros (kroes, krois), krůs (krues) 'Krug, Kanne aus Ton'
Käsitlused: < kasks krûs, krôs 'Kanne, Krug' (EEW 1982: 1001; Liin 1964: 56; SSA 1: 422); < kasks krûs (Raun 1982: 52; Ariste 1963: 93); < asks krūs 'kann, jooginõu, kruus' (EES 2012: 185)
Läti keel: lt krũze Krug, Krause, ein irgendes Gefäß < mnd. krūs (Sehwers 1918: 32, 151); lt kruoze [1615] Krug < mnd. krōs 'Krug' (Sehwers 1953: 60); lt krũze, krũza ein irdener Krug < mnd. krūs 'Krug' (Sehwers 1953: 60); krūze, krūza, kruoze irdener Krug < mnd. krôs (Jordan 1995: 70);
Sugulaskeeled: sm kruusi, ruusi (Agr crwsi, crusi) ruukku, saviastia / Krug, Tongefäß < mrts krus 'kivi-, saviastia' (‹ kasks krus, kros 'juomakannu, ruukku') (SSA 1: 422; SKES: 1001); lvS krūs Krug (SLW 2009: 88); lv krūz Krug < kasks krūs (Kettunen 1938: 157-158); lv krūz kruus, kann; krūze (LELS 2012: 141)
Vrd kruuk

lõvi, lõvi 'lõukoer (Panthera leo)' < kasks louwe 'Löwe'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 195) Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit ülle|woitnut; (Müller 1600/2007: 210) Se Prophet Daniel nente Louwehauwade siddes (03.01.1602) 'lõviaugus'; (Müller 1600/2007: 230) Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit v̈llewoitnut (15.05.1603); (Rossihnius 1632: 196) se kurrat keub ümber, kui ütz mürriseja löuw; (Stahl HHb II 1637: 96) kus temma nende leuwide ke∫ckel olli 'da er vnter den Löwen ∫aß'; (Stahl HHb III 1638: 96) ∫e kurrat keip ümber teid kudt üx murri∫eja Lewkojer 'der Teuffel gehet vmbher wie ein brüllender Löwe'; (Stahl HHb IV 1638: 11) Nende lewide ninck maddude pehl 'Auff den Löwen vnd Ottern'; (Stahl LS I 1641: 37) kudt üx nohr Lewkoier 'wie ein Junger Lew'; (Stahl LS I 1641: 146) Daniel lewi auckus 'Daniel in der Lewen gruben'; (Stahl LS II 1649: 387) Se Löw ∫e∫t Juda Sugku∫t 'Der Löw vom Stam Juda'; (Gutslaff 1648: 225) Loeiwi Penni 'Loewe'; (Gutslaff 1647-1657: 208) kui ütz weggew louw; (Göseken 1660: 291) Loiwkoijr 'Löw'; (Göseken 1660: 482) löwkoijar mürriseb 'das brüllen des löwen'; löiwkoira mees (isalõvi) 'Löw'; löiwkoira naine (emalõvi) 'Löwin'; (Vestring 1720-1730: 123) Loukoer 'Der Löwe'; (Helle 1732: 134) lou-koer 'der Löwe'; (Piibel 1739) Jehowa kaitseb Tanieli loukoerte aukus; (Hupel 1780: 208) löuw, -i d. 'der Löwe'; (Arvelius 1787: 35) kui loukoer; (Arvelius 1787: 52) woidles ta kui löwwi; (Hupel 1818: 126, 128) löu penni d. 'Löwe'; löuw, -i d. 'Löwe'; lõukoer, -a r. 'Löwe'; (Lunin 1853: 93, 95) löu penni ~ koer d. 'левъ'; löuw, -i d. 'левъ'; lõukoer, -a r. 'левъ'
Murded: lõvi IisR Muh Pä K I eL; lõbi Lä; lovi R; lövi Sa Rei Ris (EMS V: 646); lõukoer Lüg IisR Pöi Muh L K I M TLä; lou- Kuu VNg Vai Jäm Ans Rei; löu- Sa Ris (EMS V: 637); lõupeni (lõo-) Krk Hel Har Lut (EMS V: 643)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 602 lõuw, lõuwi (d) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; Wiedemann 1893: 544 lõuw, lõuwi, lõwwi (d) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; Wiedemann 1869: 602 lõwi, lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; Wiedemann 1893: 545 lõwi, lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; ÕS 1980: 389 lõvi; † lõukoer 'lõvi';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben louwe (lauwe, lowe, lewe) 'Löwe'; MND HW II: 1 löuwe (lowe, lou), lewe (leve, leuwe), lauwe 'Löwe'
Käsitlused: < kasks louwe (EEW 1982: 1426); < kasks lo(u)we 'Löwe' (Raun 1982: 83; Raag 1987: 323, 325); < kasks louwe, lauwe, lave, lewe 'Löwe' (Ariste 1963: 96); < kasks louwe, lauwe, lowe, lewe (Liin 1964: 63; EES 2012: 261)
Läti keel: lt laũva (1638 Lawis) Löwe < mnd. louwe, lauwe 'Löwe' (Sehwers 1918: 33, 90, 152; Sehwers 1953: 69); lauva Löwe < mnd. lauwe (vorwiegend ofäl.) neben löuwe (Jordan 1995: 74);
Sugulaskeeled: sm leijona, leijoni [1642] Löwe < rts leijon (SSA 2: 59); vdj leeva ~ leff; leijoni lõvi; лев (VKS: 594, 598); lv loù̯v̆və̑z Löwe < kasks louwe, lauwe (Kettunen 1938: 203); lv louv lõvi; lauva (LELS 2012: 175)

mold, molli 'küna' < kasks molde, molle 'Mulde'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 227) Moldi 'Molde'; (Göseken 1660: 293) molli 'Mulde'; (Göseken 1660: 750) üx moll 'molde'; (Hornung 1693: 39) Mold, Molli, Moldi / Acc. pl. Moldisid 'ein kleiner Kübel'; (Vestring 1720-1730: 140) Mold, -di 'Die Molde'; (Helle 1732: 140, 322) mold 'die Molle'; (Piibel 1739) peawad selget seggatud wilja söma, mis puhhetud puhhe-molliga ja wisklabbidaga; (Hupel 1780: 218) mold, molli r., d. 'Molle, Mulde'; (Helle 1732: 353) Sigga lähhäb, mold (künna) jääb ikka 'geh du nur hin, ich will doch wol wieder Volck kriegen'; (Hupel 1780: 218) mold, molli r. d. 'Molle, Mulde'; (Hupel 1818: 143) mold, -i od. molli r. d. 'Mulde, Molde'; (Lunin 1853: 107) mold, -i od. molli r. d. 'корыто, лотокъ'
Murded: mold, `molli R; mold (moll), molli Hi; mol´d (mol´l), molli Sa Muh; mol´d (mol´l), mol´li L K I Trv T V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 675 mol´d, mol´l´i 'Mulde'; Wiedemann 1893: 610 mol´d, mol´l´i (moll) 'Mulde'; moll, molli (D) '= mol´d'; EÕS 1925: 516 mold 'lühem, vähem küna, haril. sigade söötmiseks (Mulde)'; moll '= mold'; ÕS 1980: 427 mold 'küna';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben molde, molle 'Mulde, länglich ausgehöhltes, hölzernes Gefäss'; MND HW II: 1 molde, mōlde (moulde), molle 'Mulde, größeres längliches flaches Holzgefäß, meist ausgehauen, auch gebunden (vorzüglich für Fisch, auch andere Lebensmittel oder Baumaterial)'
Käsitlused: < kasks molde (EEW 1982: 1547; Raun 1982: 92; SSA 2: 171); < kasks molde, molle (Viires 1960: 87; Liin 1964: 54; EES 2012: 283)
Läti keel: lt mul̃da [1638 Mullda] Mulde (Sehwers 1918: 92, 154); mul̃da Brottrog, Mulde (Sehwers 1953: 80);
Sugulaskeeled: sm molti (murt.) suolan hienonnusastia, kalanperkausastia, sian kaukalo / Holzgefäß zum Zerstoßen von Salz, Gefäß zum Ausnehmen von Fischen, Futtertrog < ee mold (SSA 2: 171); vdj molti, moldi pohemold; ночовка (VKS: 739); lvS moll (1828) Trog (SLW 2009: 123); lv moĺ̄ᴅ Mulde, Trog < kasks molde (Kettunen 1938: 232); mȯļd mold; sile, mulda (LELS 2012: 194)

mood, moodi 'komme; tava' < kasks môde 'Mode'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Modykas, Safferyn; (Gutslaff 1647-1657: 241) teije is hejtta Leino mohdolle; (Göseken 1660: 202) mohdo 'Gebrauch'; (Hupel 1818: 480) mood, -i r. d. 'Mode'; Mode 'wiis r. d.; mood r. d.'; (Lunin 1853: 108) mood, -i r. d. 'мода, обычай'
Murded: muod, `muodi R(`muodi Vai); moed, moe (moodi) Sa Muh Lä Ris; mood, moodi (-uo-) Hi L K I; mu̬u̬d, moodu eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 676, 678 mōd, mōé; mōd, mōu 'Mode, Art, Weise, Gestalt, Form'; mōt´, mōdi; mōt, mōdu '= mōd´'; Wiedemann 1893: 611 mōd, mōe; mōd, mōu (mōt´, mōt) 'Mode, Art, Weise, Gestalt, Form'; EÕS 1925: 518 mood '(Mode, Art, Weise)'; ÕS 1980: 429 mood, moe;
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 +*môde (mood) 'Mode, neuester Brauch'; +môdekrēvet 'Modekrankheit'
Käsitlused: < sks Mode (EEW 1982: 1548; SSA 2: 179; EES 2012: 283); < asks Mood (Raun 1982: 92)
Läti keel: lt muõde [1782] Mode (Sehwers 1953: 81);
Sugulaskeeled: sm muoti [1749] Mode < rts mod 'käytäntö; tapa; muoti; kuosi'; is muoti < sm ~ ee (SSA 2: 179); vdj mooda komme, tava, mood; обычай, обряд, мода (VKS: 739); lvS muoda Art, Weise, Mode (SLW 2009: 124); lv mùo̯ᴅ Mode, Weise, Art (Kettunen 1938: 234); mūod mood; mode (LELS 2012: 199)

müürima, (ma) müürin 'müüri laduma' < kasks mü̂ren 'mauern'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 90) mührima, mührin, mühri∫in, mührinut 'Mauren'; (Göseken 1660: 514) müürima 'mauren'; mühritut 'gemauret'; müüri Sepp 'maurer'; (Virginius 1687-1690) ni hääste Müritut Linnade, kui kaas Küllade eest; (Hupel 1780: 219) müürma r., d. 'mauren'; (Hupel 1818: 145) müürma r. d. 'mauern, mauren'; (Lunin 1853: 109) müürma r. d. 'производить каменную работу; класть кирпичи въ строение; муровать'
Murded: `müürima Lüg Vai Jäm Rei Mar Kse Mih VMr VJg Iis; `müürümä Kuu Khn; `müirima Khk Vll Mär Tõs Hää JMd Trm Plt; `müür´mä (-üi-) Kod KJn Trv Krk Võn (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 mǖrima, -rin 'mauern'; Wiedemann 1893: 642 mǖrima, -rin 'mauern'; ÕS 1980: 445 müürima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 muren 'mauern,; bauen; jem. einmauern'; MND HW II: 1 mü̂ren 'mauern, mit Steinen aufbauen, auf-, ausmauern'
Käsitlused: < kasks mûre, mûr (EEW 1982: 1645); < kasks muren (Ariste 1972: 96; Raun 1982: 99; EES 2012: 302); < ee müür (‹ kasks mure) (Ariste 1963: 97); < kasks mūren (Liin 1964: 52)
Läti keel: lt mũrêt mauern < mnd. mūren (Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 82); mūrēt mauern; sehr langsam etwas tun < mnd. mü̂ren 'mauern' (Jordan 1995: 79);
Sugulaskeeled: sm muurata (Agr) mauern < mrts mura 'muurata' (SSA 2: 186); vdj müüriä müürida, müüri laduda; класть каменную стену (VKS: 782); lv mīrt̆tə̑ mauern (Kettunen 1938: 226); lv mīrtõ müürida; mūrēt (LELS 2012: 190)
Vt müür

pilduma, pillun 'heitma, loopima' < kasks spillen, spilden 'aufbrachen, verschwenden'

Esmamaining: Stahl HHb II 1637
Vana kirjakeel: (Stahl HHb II 1637: 2) Temma teep weggi omma ke∫∫i warrede kah∫ / ninck errapillup / kumbat Körgket ommat 'Er übet gewalt mit seinem Arm / vnd zerstrewet die hof fertig sind'; (Virginius 1687-1690) Mina näggin koggone Jsraelid ärra pillotut ollewa Mäggide möda
Murded: `pilduma Kuu Lüg Khk Hää Saa JJn VJg Iis Trm VlPõ; `pilluma Muh L Äks Ksi; `pülduma Jäm Hi; `pülluma Sa; `pildma Kod KodT KJn M(-me); `pilma Tõs Hel T V (EKI MK; EMS VII: 468)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 900, 903 pilduma, pillun (SO) = pilluma; pilluma, pillun (pilduma) ausfliessen, verschüttet, verstreut werden; pillub sõnad sūst wäl´ja 'er schüttet die Worte aus dem Munde'; Wiedemann 1893: 815, 818 pilduma, pillun (SO) = pilluma; pilluma, pillun (pilduma) ausfliessen, verschüttet, verstreut werden; pillub sõnad sūst wäl´ja 'er schüttet die Worte aus dem Munde'; ÕS 1980: 513 pilduma;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spilden, spillen 'aufbrauchen, anwenden, verschwenden; ungenutzt, unangewandt lassen'; Spilder 'Verschwender'; Schiller-Lübben spillen, spilden 'aufbrauchen, verwenden, besonders zu unnützen Dingen, verschwenden, neben ab fallen lassen'; MND HW III spilden, spillen 'ausgeben, aufwenden; übermäßig ohne Not verschwenderisch verbrauchen, verbringen, vertun; unrechtmäßig verbrauchen'
Käsitlused: < ? kasks spilden, spillen (EEW 1982: 2046-2047); < kasks spilden (Raun 1982: 122; EES 2012: 369); < germ ~ ? kasks spilden, spillen (SKES: 562-563)
Sugulaskeeled: lv pillõ pilduda; mest, mētāt (LELS 2012: 242)
Vrd pillama

plaat, plaadi < kasks plate 'Platte'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 592) raud plaati 'plaat (lamina)'; (Virginius 1687-1690) kiskus Hiskias Juda Kuningas Jssanda Koa Uksed ärra, nink need Kullased Platit; (Piibel 1739) sa pead teggema ühhe öhhukesse plati puhtast kullast; (Lithander 1781: 503) wotta ühhe ni suure ümmargusse plekk-plati, kui need kokidki on; (Hupel 1818: 184) plaat, -i r. d. 'eiserne Platte; lf. Plate'; (Lunin 1853: 143) plaat, -i r. d. 'желѣзный листь, жесть'
Murded: plaat, `plaadi Kuu VNg Lüg; plaat, `plaada Lüg Jõh; plaat (-t´), plaadi Hi Mar Mär Hää sporKPõ Iis Kod Plt TLä VId; laet, laadi Sa Muh; laat´, laadi Mär Vig Lih Kse PJg Tor M (EKI MK; EMS VII: 554)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 924, 521 plāt´, plādi (lāt´) 'Platte, Metallplatte'; lāt´, lādi '= plāt´'; Wiedemann 1893: 838 plāt´, plādi (lāt´) 'Platte, Metallplatte'; ÕS 1980: 518 plaat;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 plate 'Platte, bes. plattgeschlagenes Metall; Brustplatte'; Schiller-Lübben plate 'Platte; die eiserne Brustplatte'; MND HW II: 2 plāte 'flache Scheibe, Platte; Holzscheibe, Metallplatte'
Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 2091); < kasks plate (Raun 1982: 124; Liin 1964: 51; EES 2012: 375)
Läti keel: lt † plãte Platte < mnd. plate (Sehwers 1918: 155); plāte, plāts Platt, Blechplatte, Fliese; Hölzchen, darin der Mühlenstock läuft; Überachse; kantiges Holz über den Wagenachse, auf dem der Wagenkorb ruht < mnd. plate 'Platte' (Jordan 1995: 82);
Sugulaskeeled: sm laatta [1648] levy, littea kivi; litteä, laakea / Platte, flacher Stein; flach, platt < mrts plāta 'tasainen pinta, levy' (‹ kasks plāte) (SSA 2: 33-34); sm laatta Platte, flacher Stein; flach, platt < asks plāte ~ rts plåt (Bentlin 2008: 131); lv plō̬`t´, plå̬̄`t´ Platte (Kettunen 1938: 303); lv plat plaat; plate; plǭt plaat; plāts (LELS 2012: 247, 248)

püts, pütsi 'veeämber (laevas)' < kasks pütz, butze 'Pütze'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: püts, pütsi 'puust või puldanist veeämber, mida laevadel tarvitatakse' Hi; pits, pitsi Emm (Saareste II: 1202)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1006 püts, pütsi (D) '„Pütze“, Wassereimer'; lāg-püts 'Eimer zum Schöpfen von aussen'; Wiedemann 1893: 912 püts, pütsi (D) '„Pütze“, Wassereimer'; lāg-püts 'Eimer zum Schöpfen von aussen';
Käsitlused: < kasks pütz (EEW 1982: 2352); < asks Pütze 'Pfütze, Wassereimer' (GMust 1948: 52, 89); < kasks pütz (SKES: 674); < sks Pütze (SSA 2: 452)
Sugulaskeeled: sm pytsy [1863] puusanko (et. laivassa); puupytty / Holzeimer, Pütz; kleines Holzfäßchen < rts pyts 'laiva- t. palosanko' (‹ asks, vrd hol puts) (SSA 2: 452); lvS put́̄s Pfütze; lv put́̄š (SLW 2009: 156)

pütt, püti 'puuanum' < kasks bütte 'Bütte'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 301) Sadda pütti öli; (Gutslaff 1648: 221) Puetti uwrd, -e 'Ki͠ming'; (Gutslaff 1648: 242) Pütt /o 'Tonne'; (Gutslaff 1648: 224) Püttikenne 'Lechel'; (Gutslaff 1647-1657: 80) se wessi löppis erra se pütticko sissest; (Göseken 1660: 585) pütt 'bütte / Gefäs'; püttiken 'bütte / Gefäs'; (Göseken 1660: 392) karrane püttiken (plekknõu) 'blächern büchslein'; (Hornung 1693: 33) Püt, Pütti / Acc. pl. Pütta 'eine Bütte'; (Vestring 1720-1730: 192) Püt, -ti 'Eine Tonne, Vaß'; (Helle 1732: 163) püt 'ein hölzern Gefäß, Bütte'; (Helle 1732: 348) Nenda kui püt on, nenda kaas 'dignum patella operculum'; (Hupel 1780: 249) püt, -ti r., d. 'hölzern Gefäß, Bütte, Tonne, Faß'; (Hupel 1818: 194) püt, -ti od. selt. -ta r. d. 'Bütte, Tonne, Faß, hölzernes Gefäß'; (Lunin 1853: 151) püt, -ti r. d. 'кадка, чапъ, ушать, бочка, банка'
Murded: pütt, pütti R(pütti, püdi VNg); püttü, püdü Kuu Vai; püt´t (-tt), püti S(pütt, püta Jäm Kär Kaa); püt´t, püti L(pütt, püta Kse Var Tõs Hää); püt´t, püti K I M T; püt´t, pütü Võn San V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1006 püt´t´, püti; pütt, pütü (d) 'Bütte, Milchgefäss, Lägel, Zelle'; Wiedemann 1893: 912 püt´t´, püti; pütt, pütü (d) 'Bütte, Milchgefäss, Lägel, Zelle'; ÕS 1980: 565 pütt 'anum';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 butte 'Bütte, hölzernes Gefäss (meist auf dem Rücken getragen)'; MND HW I bütte 'Bütte; Wanne, Balje, Spülwanne; Fäßchen, Tönnchen'
Käsitlused: < kasks bütte, vrd sks Bütte (EEW 1982: 2352); < kasks butte (Viires 1960: 99; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 137; EES 2012: 408); < kasks bütte (SKES: 674); < asks Butt, Butte (Liin 1964: 53)
Läti keel: lt bute [1638 Buttes] Butte < nd. butte (Sehwers 1918: 85, 145);
Sugulaskeeled: sm pytty [1637] kannellinen pienehkö puuastia / kleines Holzfäßchen mit Deckel < mrts bytta (SSA 2: 452; SKES: 674); is püttü; krj pytty; vdj pütt´sü < sm (SSA 2: 452); vdj püttü pütt, puunõu; кадка, деревянная посуда (VKS: 1017); lvS pütt [1769 pütki] Fass (SLW 2009: 161-162); lv pit̄ (püt̄) Tonne < vrd sks Bütte, rts bytta (Kettunen 1938: 293); pit pütt, tünn; muca, muciņa; bentsīnpit, tȭra pit bensiinivaat, tõrvatünn; benzīna muca, darvas muca (LELS 2012: 43, 245)

salpeeter, salpeetri < kasks salpeter, sks Salpeter

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 610) Salpeter 'Salpeter (nitrum)'; (Piibel 1739) Et sa ennast kül salpeetri lähhilissega pesseksid; (Hupel 1766: 12) se rohhi mis saksad salpetriks hüüdwad, sedda pead sinna ennesele otsima Apteke peält; Sesamma salpeter on paljo parrem kui se wanna Juda sit; sesamma salpeter lämmatab sedda liapallawust; (Hupel 1818: 215) salpeeter, -tri r. d. 'Salpeter'; (Lunin 1853: 167) salpeeter, -tri r. d. 'селитра'
Murded: `salpieter, `salpietri VNg Lüg; `salpiester, `salpiestri Vai; `salpeeter, ´salpeetri (-ie-) Sa Muh Hi Lä Tor Hää Ha JMd JJn Koe VJg Trm Kod Plt KJn; `salpi̬i̬ter, `salpi̬i̬tre M Kam San; `salpi̬i̬tre V(`salpi̬i̬dre) (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1165 salpēter, salpētri 'Salpeter'; Wiedemann 1893: 1001 salpēter, salpētri 'Salpeter'; ÕS 1980: 615 salpeeter '(mõnede lämmastikhappe soolade nimetus)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 salpeter 'Salpeter'; MND HW III salpeter, -petter 'Salpeter'
Käsitlused: < sks Salpeter [‹ lad salpetrae] (EEW 1982: 2686); < asks salpeter 'Salpeter' (Liin 1964: 62)
Läti keel: lt zal̃peteris Salpeter (Sehwers 1918: 165); zalpēters (Kettunen 1938: 354); lt salpetris salpeeter (ELS 2015: 758);
Sugulaskeeled: sm salpietari [1643 saltpietari] (kalium)nitraatti / Salpeter < rts salpeter (‹ lad salpetra 'suolakivi') (SSA 3: 149); lv salpēt̆tə̑r Salpeter (Kettunen 1938: 354)

traat, traadi 'traat; piginöör' < kasks drât 'Draht'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 667) Traati 'Dratt / Pickdrat'; Traat 'schusterdrat (filum picatum)'; (Göseken 1660: 562) picki löng (pigitraat) 'schusterdrat (filum picatum)'; (Virginius 1687-1690) Nink teggi sedda Kulda Tradiks, et sedda wois kuddoda; (Vestring 1720-1730: 255) Traat '- -'; Tradit 'Gardienen Stangen (Reval)'; (Helle 1732: 191) tradid 'Gardienen Stange'; (Piibel 1739) taggusid need kuld-platid öhhukesseks ja leikasid neid tradiks; (Hupel 1780: 288) traat, -i r., d. 'Drath'; (Lithander 1781: 557) Kui need raudtradit täis on poetud, siis kasta neid taigna sisse; siis tomma need tratid holega seest wälja; (Lenz 1796: 42) laske ka sedda lauade Mulda ütte Raud-Draat-Seggla läbbi; (Hupel 1818: 251) traat, -i r. d. 'Drath; Pech- od. Eisendrath'; (Lunin 1853: 199) traat, -i r. d. 'проволока; дратва; капитель'
Murded: traat, `traadi R(`traati Vai); traat, traadi Emm Rei Lä; traat, traadi (-oa-, -ua-) KPõ I Plt; traat´, traadi T Urv Krl Rõu Plv Räp; traet, traadi Jäm Lä Ris; raet, raadi Sa Muh; raat, raadi Pä KJn; raat´, raadi Krl Har Vas Se; raad´, raadi M; raad´, rae Äks Kõp Vil Trv (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1033, 1320 rāt´, rādi '= trāt´'; trāt´, trādi 'Draht'; pigi-trāt´ 'Pechdraht'; Wiedemann 1893: 1195 trāt´, trādi (rāt´, rād´) 'Draht'; pigi-trāt´ 'Pechdraht'; ÕS 1980: 722 traat;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 drât 'Draht, Faden (von Flachs etc., Metall)'; Schiller-Lübben drât 'Draht, Bindfaden, Zwirn'; MND HW I drât 'Faden, Draht (Bastdraht, Bindfaden, Pechdraht, Metalldraht)'
Käsitlused: < kasks drât ~ sks Draht (EEW 1982: 3258; Raun 1982: 180); < kasks drât 'Draht' (Liin 1964: 51); < asks drāt 'traat; nöör, niit' ~ sks Draht 'traat' (EES 2012: 543)
Läti keel: lt drãte, drãts [1638 Drahte] Draht < mnd. drāt (Sehwers 1918: 30, 86, 146; Sehwers 1953: 27); drāte Draht < mnd. drât (Jordan 1995: 60);
Sugulaskeeled: vdj draatva pigitraat < vn дратва (VKS: 185); lv drō̬t́̀ Draht < kasks drāt (Kettunen 1938: 41); lv strō̬`t́ Draht (= drō̬`t´); Pechdraht < kasks drāt (Kettunen 1938: 383); lv drǭţ traat; drāts; strǭţ traat; stieple (LELS 2012: 55, 305)

tükk, tüki 'pala, osa' < kasks stucke 'Stück'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 376) Meÿe tahame - - kax löhikest tücki paÿatada; (Müller 1600/2007: 110) v̈x tück leiba (23.01.1601); (Müller 1600/2007: 158) se toine tück meddÿ Pöha Catechismo Oppetußest (1. advent 1601) 'osa'; (Rossihnius 1632: 396) Ninck nemmat pannit temmale ette ütte tücki kützetüt kalla ninck mett; (Stahl HHb I 1632: A) Nedt Wihs Pehtückit 'Die Fünff Häupt∫tück'; (Stahl HHb I 1632: Biij) Se e∫∫imenne Tück 'Der er∫te Artickel'; (Stahl HHb II 1637: 155) üx muldatück 'Ein Erdenkloß'; (Stahl HHb III 1638: 68) öhe tücki küp∫etut kalla 'ein ∫tück vom gebraten Fi∫ch'; (Stahl 1637: 119) Tück, [tück]i∫t '∫tück'; (Brockmann 1637: 93) Sest Rahast sahp sul Tück (keß tehp?); (Gutslaff 1648: 234) paa tück 'scherbel'; (Gutslaff 1647-1657: 59) ninck panni igga tücki temma töise tücki wasto; se letz neihde tückide wahjel möhda; (Göseken 1660: 297) Tück, -i 'Stücke'; (Göseken 1660: 505) mulda tück 'erd-klos'; (Göseken 1660: 607) Sabba-tück 'schwantz-stück'; (Göseken 1660: 680) Tück 'Stück (frustrum)'; Tückiken 'Stücklein (particula)'; Tücki kombel (tükkhaaval, tükiviisi) 'Stückweise (carptim)'; (Vestring 1720-1730: 258) Tük, -ki 'Ein Stück'; (Helle 1732: 192, 323) tük 'das Stück'; (Helle 1732: 357) Tük on sikko sarw, teine juukse karw 'bald sein bald grob (ist das Garn)'; (Hupel 1766: 7) Wötta siis üks … loendi ehk rie tük; (Hupel 1780: 289) tük, -ki r., d. 'das Stück; Scherbe; Kanone'; (Hupel 1818: 254) tük, -ki r., d. 'Stück; Scherbe'; (Lunin 1853: 201) tük, -ki r. d. 'кусокъ'
Murded: tükk, tügü Kuu; tükk, tükki R(tügi Vai); tükk, tüki eP(tükk, tükü Khn); tük´k, tüki M T; tük´k, tük´ü V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1365 tükk, tüki, tükü (d) (tüksus) 'Stück (Theil Absatz, Paragraph, Klumpen)'; Wiedemann 1893: 1233 tükk, tüki, tükü (d) (tüksus) 'Stück (Theil Absatz, Paragraph, Klumpen)'; ÕS 1980: 751 tükk;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stucke 'Stück, Theil eines Genzen, Sache, Ding, Umstand, Einzelheit'; MND HW III stücke, ○sticke 'Teil eines Ganzen (Bruchstück, Splitter, Scherbe; Abschnitt, Kapitel); einzelnes Stück aus einer Vielzahl'
Käsitlused: < kasks stucke ~ sks Stück (EEW 1982: 3483); < kasks stucke (Raun 1982: 189; Ariste 1963: 107; Liin 1964: 48, 65; Ariste 1972: 96; EES 2012: 570)
Läti keel: lt † stuķis Stück < mnd. stucke (Sehwers 1918: 161); stiķis Stück, etwas eingelegtes; ein besonderer Streich, ein besonderes Stückchen, ein Scherz, ein Kunstgriff; ein Tanzstückchen; ein komischer Vorfall < nd. stück (Sehwers 1953: 122);
Sugulaskeeled: sm tykki [1637 Stycki] raskas tuliase, kanuuna / Geschütz, Kanone < rts stycke 'kappale, pala; kanuuna'; is tükki; vdj tükki tykki < sm (SSA 3: 343); is stuukka (Kos) tükk (Laanest 1997: 186); lv stik̄ Stück < sks (Kettunen 1938: 381); lv stik tükk, lugu; gabals; stik tihi; stiķis (LELS 2012: 304)

türgi, türgi < asks turcke 'Türke'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 377) Türck 'türklane'; Iuda echk Türcke Rachwa æst peetuth sama; Türcke 'Türgi'; (Müller 1600/2007: 314) Sesama tunnistawat meddÿ kaas Iudat ninck Türckit (16.09.1603) 'türklased'; (Stahl HHb II 1637: 142) ninck tallita ∫e Pawe∫ti ninck Turcki tappetu∫∫e 'vnd stewr deß Pabst vnd Türcken mord'; (Vestring 1720-1730: 261) Turck, -gi 'Der Türcke'; (Helle 1732: 193) turk 'der Türcke'; türki-rahwas 'die Türcken'; (Hupel 1780: 291) turk, -i r., d. 'der Türcke'; turki rahwas r., d. 'die Türcken'; (Warg 1781: 16) Türgi oad; (Marpurg 1805: 37) pool Türki rikist; (Hupel 1818: 257) turk r. d. 'Türke'; (Lunin 1853: 204) Turk, -i r. d. 'Турокъ'; Turki rahwas 'Турки'
Murded: `türgi Kuu; türgi S Mar Vig Lih Kse sporPä Ris Juu Tür Pai Koe VMr Kad VJg Plt Pil KJn M Ran Kam Ote Rõn San Krl Har; türgü VId; `turgi Kuu Lüg Jõh Vai VJg IisK Iis Kod (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1369 tür´k, tür´gi; türklane, türklaze = tur´k, turklane; Wiedemann 1893: 1238 tür´k, tür´gi; türklane, türklaze (D) = tur´k, turklane; Wiedemann 1869: 1353 tur´k, tur´gi 'türkisch'; turklane (turklaene), turklaze 'Türke'; Wiedemann 1893: 1224 tur´k, tur´gi (türk) 'türkisch'; Turklane (Turklaene, Türklane) 'Türke'; ÕS 1980: 752 türgi [keel, diivan];
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben Turkie, Turkerie, Turkerlant 'Türkei'
Käsitlused: < asks Törck(en) 'türklane' (Liin 1964: 65); < asks turke 'türklane' (EES 2012: 572)
Läti keel: lt turks (Kettunen 1938: 422);
Sugulaskeeled: sm turkki(lainen) [1732] < mrts turk 'turkkilainen'; krj turkki, turkkilainen < sm (SSA 3: 335); lv tir̄k̀, tür̄k̀ Türke (Kettunen 1938: 422)

vaat, vaadi 'aam, tünn' < kasks vat 'Fass'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 383) kax suhrd hirmsat Vate piddab ollema; Sen toÿse Vate sid:; (Müller 1600/2007: 542) se v̈che Vate siddes omat paliu ninck hæd Önne (14.06.1605); (Stahl 1637: 55) waht, wahti∫t 'Faß darin man getrenck helt'; (Stahl LS I 1641: 172) on ∫e pea kolme waht We∫∫i olnut 'Seyn es drey Ahmen Wa∫∫er gewe∫en'; (Gutslaff 1648: 243) Wâti 'Vaß'; (Göseken 1660: 285) waat, -i 'Fas'; (Göseken 1660: 747) öhhe waahti algkama (vaati avama) 'Auffthun Ein Faß (relinire)'; (Göseken 1660: 710) wijhna waat (veinivaat) 'weinfas (cadus)'; (Göseken 1660: 636) suhr waat 'weit Fas (cupa capacior)'; (Göseken 1660: 454) Kessi wahti 'Hand Fas'; (Göseken 1660: 687) Waahti 'Fas (dolium)'; waahti kallatusse pehl (vaat hakkab tühjaks saama) 'Fas, das auff der Neige ist'; (Göseken 1660: 319) asti 'Fas / Geschir'; (Hornung 1693: 28) Waet, Wadi / Acc. fing. Waeti / Acc. pl. (sid) & Waeta 'eine Tonne von 120 Stoff'; (Vestring 1720-1730: 272) Waat, -ti 'Ein Faß'; (Helle 1732: 199) waat 'das Vaß'; (Piibel 1739) wiis wati ja nellikü͠mend kanno; (Hupel 1780: 299) waat, G. wadi od. wati r., d. 'das Faß'; (Hupel 1818: 268) waat, -i; wadi r. d. 'Faß'; (Lunin 1853: 214) waat, -i; wadi r. d. 'бочка'
Murded: vaat (-t´), vaadi (-oa-, -ua-) Hi L K I eL; vaat, `vaadi R(`vaati Vai); vaet, vaadi Sa Rid Mar Ris; aet (aõt), aadi Muh Khn (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1466 wāt´, wādi 'Fass'; Wiedemann 1893: 1324 wāt´, wādi 'Fass'; ÕS 1980: 762 vaat;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vat 'Fass, Gefäss, Behälter; Schlüssel, Toller'; Schiller-Lübben vat 'Faß, Gefäß'; MND HW I vat (vad), ○vāt 'Gefäß jeder Art und Größe, Behälter, Faß, Topf; Maßangabe für flüssige und trockene Waren; Schlüssel, Teller aus Ton oder Metall'
Käsitlused: < kasks vat (Viires 1960: 102; Ariste 1963: 107; Liin 1964: 53; EEW 1982: 3610; Raun 1982: 194; SSA 3: 418; EES 2012: 583)
Läti keel: lt vãte, vãts [1638 Wahte] Faß < mnd. vat 'Faß, Gefäß, Behälter' (Sehwers 1918: 100, 164; Sehwers 1953: 152; Jordan 1995: 108);
Sugulaskeeled: sm vati [Agr fati] tarjoilu- t. ruokailuastia, aluslautanen, kulho, pesuastia; (vanh.) tynnyri / flache Schale, Platte, Teller, Untertasse, Waschschüssel; (früher auch) Faß; is vadi vati; krj vati saviruukku, puukulho < mrts fat, faat, fatt 'tynnyri' (SSA 3: 418); vdj vaatti; is vaatti < ee vaat; sm vaatti (SKES: 1584; Nirvi 1971: 649); lvS vāt, vaåt, vāot, vā°t, vaot Fass (SLW 2009: 213); lv vō̬`t´ Fass (= pit̄) < kasks vat (Kettunen 1938: 501); vǭţ vaat; vāts, muca (LELS 2012: 370)

vang, vangi 'vangistatu, vahialune' < kasks vangene 'Gefangene'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 398) üx waine Wangk; ollet nedt Iacobe Wangkit erra|pæstnuth; (Müller 1600/2007: 212) tæma væe kaas wangkix wotnut (03.01.1602); (Müller 1600/2007: 484) errapæstma ne Wangkit (09.09.1604); (Stahl HHb I 1632: Hiij) ke ilma ∫üdt Wangis ommat 'die ohn jhr ver∫chulden Gefangen ∫ein'; (Stahl HHb III 1638: 39) ninck tachti∫ münd wangix wotta 'vnd wolte mich greiffen'; (Rossihnius 1632: 413) Sehl pöhal enge piddi se mah|sundia se kombe perrast selle raghwalle ütte wangi wallale andma; (Stahl HHb II 1637: 36) piddis meid omma ricku ∫iddes wangis 'hielt vns in ∫eim Reich gefangen'; (Stahl HHb II 1637: 85) Se Kurratiwangk minna ollin 'Dem Teuffel ich gefangen lag'; (Stahl 1637: 54) wangk, wangki∫t 'Gefang'; wangkix wotma 'Gefangen nehmen'; (Stahl HHb III 1638: 151) Minna ollen wangk olnut 'Ich bin gefangen gewe∫en'; (Stahl LS II 1649: 516) ninck ∫e Wangki wangkix wotnut 'vnd ha∫t das Gefängniß gefangen'; (Gutslaff 1648: 215) Wangis 'Gefangen'; (Gutslaff 1647-1657: 55) omma welli olli wangis errawihtut; (Gutslaff 1647-1657: 135) kui ollessit nemmat möhka kah wangis sahnut; (Göseken 1660: 698) wangk 'Gefangen, Gefangener'; wangki kodda 'und der gefangenen haus'; wangix wotma 'Gefangen nehmen'; wangitohrn 'Kercker'; (Hornung 1693: 23) Wang 'ein Gefangener'; (Vestring 1720-1730: 281) Wang, -gi 'Ein Gefangener'; (Helle 1732: 203) wang 'der Gefangene'; wangi-torn 'das Gefängnis'; wangus 'die Gefangenschaft'; (Piibel 1739) Juda kunningas Jojakin olli wangi widud; heitis temma neid keigekindlama wangitorni; (Hupel 1780: 306) wang, -i r., d. 'ein Gefangener'; (Hupel 1818: 276) wang, -i r. d. 'gefangen; ein Gefangener'; (Lunin 1853: 222) wang, -i r. d. 'узникъ, пленный'; wangitu r. d. 'пленный, заточенный'
Murded: vang, `vaŋŋi R; vang, vangi (-ŋŋ-) eP; van´g, vangi eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1445 waṅg, waṅṅi 'Gefangenschaft, concr. Gefangener'; Wiedemann 1893: 1306 waṅg, waṅṅi 'Gefangenschaft, concr. Gefangener'; ÕS 1980: 773 vang;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vangene 'der Gefangene'; Schiller-Lübben vangen 'gefangen, der Gefangene'; MND HW I vangen(e), gevangen(e) 'Gefangener, Kriegsgefangener, Gerichtsgefangener'
Käsitlused: < sks gefangene ~ kasks vangen (EEW 1982: 3705-3706); < kasks vangene (Raun 1982: 197); < kasks vangen 'gefangen; der Gefangene' (Ariste 1963: 108; Liin 1964: 45; EES 2012: 590); < kasks vangen 'Arrestant' ~ rts fånge, fange, vrd mrts fange, fonge (Raag 1987: 339)
Läti keel: lt *vañguõt gefangennehmen < mnd. vangen (Sehwers 1918: 164); lt pangãt gefangen nehmen < dt. fangen (Sehwers 1953: 85); lt vaņģôt gefangen nehmen < nd. fangen (Sehwers 1953: 151); lt van´g´inieks der Gefangene (Kettunen 1938: 470);
Sugulaskeeled: sm vanki [Agr fangi] Gefangene(r); is vanki vankeus; krj vanki vanki; ee vang; lv vaŋ´gli vanki; lv vaŋ´g vankila; vankeus < mrts faŋge 'vanki' (SSA 3: 405); lv vaŋ́̄ɢ Gefängnis, Gefangenschaft < germ (Kettunen 1938: 470); vaŋ̄´gli, vaŋ̄gnik̆kà der Gefangene (Kettunen 1938: 470); lv vaņgnikā vang; gūsteknis, ieslodzītais (LELS 2012: 354)

veerima, (ma) veerin 'vaevaliselt lugema' < kasks bôkstavêren 'buchstabieren'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 287) werima 'buchstabiren'; (Helle 1732: 379) [nad] werewad 'sie Buchstabieren'; mõistab jo pookstawerida 'wird sie schon können Buchstabieren'; (Hupel 1780: 310) werema, werima r. 'buchstabiren'; (Hupel 1780: 351) werema, werima r.; tähte möda (perrä) luggema d. 'buchstabiren'; (Hupel 1818: 282) werima r. 'buchstabiren'; (Lunin 1853: 226) werima r. 'складывать (буква)'
Murded: `vierimä, -ma 'tähthaaval lugema' R; `veerima (-ie-) Jäm Khk Muh Hi Mär Kse sporPä Ha JMd VJg Sim Iis Trm Ksi VlPõ; `veerema Ris; `veerma Mar Tõs Hää; `veer´mä Trv Hls; `viirmä Kod TLä San V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1497 wērima, -in 'buchstabiren, abgebrochen sprechen'; Wiedemann 1893: 1351 wērima, -in 'buchstabiren, abgebrochen sprechen'; ÕS 1980: 780 veerima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bokstaven 'buchstabieren'; Schiller-Lübben bôkstaven 'buchstabieren'; MND HW I bôkstāven, *bôkstavēren 'buchstabieren, richtig schreiben'
Käsitlused: < asks bookstaveren 'buchstabieren' (EEW 1982: 2133); < asks bōkstavēren (Raun 1982: 200; EES 2012: 596); < kasks (Raag 1987: 324)
Läti keel: lt *buõksterêt buchstabieren < nd. bōkstern (Sehwers 1953: 21);
Sugulaskeeled: lv buk̄štìḙrə̑ buchstabieren (Kettunen 1938: 31); lv bukštīerõ veerida; burtot, boksterēt (LELS 2012: 50)
Vt pookstav

veering, veeringu < kasks vêrink 'Ferding'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: (Hornung 1693: 15) Wäring, Wäringi / Acc. Wäringid / Acc. pl. Wäringud 'ein halb öhr'; (Vestring 1720-1730: 287) Wering, -gi 'Ein Ferding'; (Helle 1732: 207) wering 'der Ferding (Münze)'; (Helle 1732: 339) Kes weringit ep hoia, se ep sa ellades taalrit kokko 'Wer den Groschen nicht achtet, kommt nimmer zum Thaler'; (Piibel 1739) Eks wiis warblast kahhe weringe eest ei müda; (Hupel 1780: 310) wering, -i r. 'ein Ferding (Münze)'; (Hupel 1780: 369) wering, tibbo r. d. 'Ferding'; tibbu d. 'Ferding'
Murded: `viering, -e (-u) 'rahaühik' VNg; veering (-ie), -i Khk Kod Plt; veering, -a Kär (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1497 wēring, wēringi 'Ferding'; witsa-wēring (pt) 'Randducaten'; Wiedemann 1893: 1351 wēring, wēringi 'Ferding'; witsa-wēring (pt) 'Randducaten'; ÕS 1980: 780 veering, -u '(raha)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vêrink, vêrlink 'ein Fiertelpfenning'; vêrdink 'quadratus, der vierte Teil einer Gewichtseinheit, der vierte Theil einer Münzeinheit, bes. einer Mark'; Schiller-Lübben vêrdink, verink 'der vierte Theil einer Gewichtseinheit, der vierte Theil einer Münze'; MND HW I vêrinc 'Vierding, Münze'; vêrdinc 'Vierding; Münzeinheit, im allg. vierter Teil einer Mark'; vêrlinc, virlinc 'Vierling, 1/4 Pfennig'
Käsitlused: < kasks vêrink (EEW 1982: 3778; Raun 1982: 201; Raag 1987: 324); < kasks vêrinc (Liin 1964: 48); < asks vērink, vērdink 'veering, 1/4 marka' (EES 2012: 596)
Läti keel: lt vẽrdiņš [1638 Wehrdings] Ferding (eine nicht mehr geltende Münze) < mnd. vērdink 'der vierte Teil einer Münzeinheit' (Sehwers 1918: 40, 100, 164; Sehwers 1953: 156); vērdiņš, vērdiņģis Ferding (eine nicht mehr geltende Münze, 1,5 Kopeken) < mnd. vêrdinc 'Vierging; viertel Teil eines Maßes oder Gewichtes; Münzeinheit, Silbermünze' (Jordan 1995: 108);
Sugulaskeeled: sm fienteli, vienteli, fienteri, vienteri [1886] vanha painomita, 1/4 naulaa / Viertelpfund < rts fjǣndeil 'neljäsosa' (SSA 1: 114); lvS vērning Ferding (SLW 2009: 219); lv vērniɢ Ferding (eine alte Münze) < kasks vêrdink 'der viertel Teil einer Münze' (Kettunen 1938: 481)
Vrd veerand

veebiliides @ veebihaldur