[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

kipp, kipi 'kibu' < kasks schip 'Kiepe', vrd germ *skipa

Esmamaining: Gutslaff 1648-56
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Seh söih temma kickust, ninck jöih temma kippi sissest
Murded: kipp, kipi 'puunõu' Pha Hää Hel T V; kipp, kipu Sa Muh Lä Juu Trv Nõo sporVId (EMS III: 188)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 305, 319 kibu, kibu, keu; kibo, keo (d) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp, kipi (SW, S) '= kibu'; Wiedemann 1893: 275, 288 kibu, kibu, keu; kibo, keo (d) (kabu, kibudas, kipp) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp, kipi (SW, S) '= kibu'; ÕS 1980: 259 kibu 'kapp';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kipe 'Kiepe, ein grosser, langer Korb'; schip '(kleiner) Scheffel, Mass für trockene Dinge'; MND HW II: 1 kip, kippe 'ein Maßeinheit, Mengeneinheit, Packen, Bund, für trockene getrocknete Waren (meist Fische, Felle, Leder, Flachs usw.)'; kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb, auch als Maßeinheit'; schip 'Hohlmaß, kleiner Scheffel'
Käsitlused: < germ... (EEW 1982: 795-796); < kasks schip (Bentlin 2008: 67-68); < germ *kippōn- ; *skipa- ~ skand *kippō- ; *skipa (EES 2012: 148)
Läti keel: lt ķipis [1638 Kippis] Kippe, ein kleines Gefäß zum Schöpfen < dt. (Sehwers 1918: 89, 150); lt ķīpa großes Faß; netsartiger Sack; Bund, Haufe; großer, korpulenter Mensch < mnd. kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb' (Jordan 1995: 73); lt ķipis, ķipa kippo, kauha < ee kipp, kibu (SSA 1: 368);
Sugulaskeeled: sm kippa, kippo, kippu [1786] pieni puinen juoma-astia, kuppi, tuoppi / kleines hölzernes Trinkgefäß, Becher, Krug < skand, vrd mnor kippa 'kori', mt kippe 'värikattila'; krj kippa puinen kimpiastia; vdj tšippa tuoppi (SSA 1: 368); sm kippa, kippo, kippu < kasks schip ~ germ (Bentlin 2008: 67-68)

leeder, leedri 'lehtpuu (Sambucus nigra)' < kasks vlêder 'Flieder'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: (Hupel 1766: 63) Se pu mis saksad Holundri ehk Wlidri puuks nimmetawad, on keigeparrematte ja kallimatte pude seltsist; (Hupel 1780: 400) wledri pu; hollundri pu (r., d.) 'Hollunderbaum'; (Lunin 1853: 232) wiedri pu r. d. 'бузина'
Murded: `leeder, `leedri Muh Mih; leeder, leedri Rei Tor; leederpu (-bu) Jäm Khk; `leedripuu (`leedre-) S Mar Kir Mih Juu VJg Plv; `leetripuu Mih Amb Kod; `liitrepuu Räp; `pliidrepuu Phl (EMS V: 25)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 542 lēder, lēd´ri 'Flieder'; lēd´ri-pū 'schwarzer Flieder, Hollunder'; Wiedemann 1893: 490 lēder, lēd´ri (wlēder, wlīder) 'Flieder'; lēd´ri-pū 'schwarzer Flieder, Hollunder'; ÕS 1980: 359 leeder '(Sambucus)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vleder (u. vlêder ?) 'Flieder, Hollunder'; Schiller-Lübben vleder 'Flieder, Hollunder'; MND HW I vlêder, vlēder 'Flieder, Holunder'
Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 1259); < kasks vleder (Raun 1982: 72; EES 2012: 232; EKS 2019)
Läti keel: lt † pliẽderi, pliẽderes Flieder, Hollunder < mnd. vlēder (Sehwers 1918: 30, 155); pliẽderis Flieder, Hollunder < nd. flēder 'Flieder' (Sehwers 1953: 92); pliederi Hollunder (sambucus nigra) < mnd. vlêder (Jordan 1995: 82);
Sugulaskeeled: lv klìe̯də̑r Flieder (Syringa sp.) (Kettunen 1938: 139); lv plēdə̑r Flieder, Holunder (Raag 1987: 328); plēdõrmǭŗa, plēdõrpū leedrimari, leedripuu; plūškoka oga, plūškoks (LELS 2012: 248)

matt2, mati 'alus, kate põrandal' < kasks matte, sks Matte

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 493) matte wohd (ehmestega täidetud voodi) 'bette / Flocken bette'; (Göseken 1660: 728) holgka matt 'flocken Bette'; (Lenz 1796: 12) allati nida, et ne matti käe pärräst om, misga neid [wina puid] äkkitse ö külma wasta kinni woip katta.
Murded: mat´t, mati Sa Muh Rei; mat´t, mat´i L Juu JMd VJg Iis KLõ M Rõu Plv; matti, madi Vai; matt, mattu (madu) Kuu Lüg Jõh (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 mat´t´, mati 'Matte'; põranda-mat´t´ 'Fussmatte'; Wiedemann 1893: 576 mat´t´, mati 'Matte'; põranda-mat´t´ 'Fussmatte'; ÕS 1980: 411 matt '(näit. jalgade pühkimiseks)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben matte 'Decke, Matte (von Stroh oder Weiden geflochten, auch von Leder)'; MND HW II: 1 matte 'aus gröberen pflanzlichen Stoffen (Binsen, Bast, Stroh) gewebte Decke, Unterlage, Teppich (auch zur Geschützdeckung, zum Verpacken von Waren)'
Käsitlused: < sks Matte ~ kasks matte (EEW 1982: 1517); < kasks matte (Raun 1982: 90; Liin 1964: 53; EES 2012: 278)
Läti keel: lt mate Matte < nd. matte (Sehwers 1953: 77);
Sugulaskeeled: sm matto [1637] peite (et. lattialla); länkien pehmike; is mattu olkinen peite < mrts matta 'matto' (‹ kasks matte, küsks matta); lv mat´ matto < sks Matte (SSA 2: 155); vdj mattu matt; мат (VKS: 711); lv mat̄´, maš̄´ Matte (aus Lindenbast geflochten) (Kettunen 1938: 217); lv maţ (jala)matt; paklājiņš (LELS 2012: 184)

mett, meti 'lõngade immutusvedelik' < kasks smette, smitte 'Kleister in der Weberei'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 140-141) mette +. r. d. 'Schlichte od. lf. Schmitte der Leinweber'; mettejahho 'Mehl zur Schmitte'; mitte +. r. d. 'Weberschmitte'
Murded: met´t, meti 'nõrk kliister' Jäm Koe Plt Pil (EKI MK); mitt (mit´t), miti 'kangrukliister' Muh Vig Mih Aud Trv Krk Ote San V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 658, 659, 673 mete, mette 'Schlichte, Weberkleister'; met´t´, meti '= mete'; mit´t´, miti (W) '= mete'; Wiedemann 1893: 595 mete, mette (met´t´, mit´t´) 'Schlichte, Weberkleister'; ÕS 1980: 421 mett, meti 'tekst. kleepuv vedelik kanga lõimede immutamiseks';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smitte, smette 'in der Weberei der Kleister, womit man den Aufzug, die Scherung stärkt'; Schiller-Lübben smitte, smette 'in der Weberei der Brei oder Kleister, womit man den Aufzug, die Scherung, stärkt'; MND HW II: 1 smitte, smette 'Brei oder Kleister mit dem die Leineweber den Aufzug stärken'
Käsitlused: < kasks smette, smitte (Ariste 1983: 44); < asks smitte, smette 'puder või kliister lõngalõimede tugevdamiseks' (EES 2012: 281)
Läti keel: lt smite [1638 Smittes] die Schlichte, der Weberkleister zum Schlichten, Leimwasser zum Steifen des Garns < kasks smitte 'in der Weberei der Kleister, womit man den Aufzug, die Scherung, stärkt' (Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 113)
Vt mettima

määre, määrde < kasks smer 'Schmiere'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `määre 'võie' R; määre (-ea-, -ia-) Sa Muh Phl sporL K I TLä Rõn Rõu (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 mǟre, mǟrde, mǟrme 'Schmiere'; Wiedemann 1893: 592 mǟre, mǟre, mǟrde, mǟrme 'Schmiere'; ÕS 1980: 443 määre;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smer, smêr 'Fett, Schmer'; Schiller-Lübben smêr; smêr 'Schmeer, Fett'; MND HW III smēr 'von Tieren gewonnenes Fett, bes. Schweinefett; Schmierfett zum Fetten von Leder; Wagenschmiere'
Käsitlused: < kasks smer (EEW 1982: 1627; Raun 1982: 98)
Läti keel: lt *smẽrs, smẽre Schmiere < mnd. smēr (Sehwers 1918: 30, 159); smẽre, smẽrs Schmiere < mnd. smēr 'Schmiere' (Sehwers 1953: 112); smēre, smērs Wagenschmiere; Schmiere; Salbe überhaupt < mnd. smēr (Jordan 1995: 91);
Sugulaskeeled: lv smēr määre; smērs, ziede (LELS 2012: 297)
Vt määrima

piste|maaker, -maakri 'käsitööline, ehtesepp' < asks piste(l)māker

Eesti leksikonid: EKSS 4: 307 pistemaaker 'aj. lihtrahvale eeskätt ehteid, ka sadulsepa- ja muud käsitööd teinud ja seda turustanud käsitööline ja pudupoodnik keskaja Tallinnas';
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 ○piste(l)mâker, -mȇker, pistenmâker 'Handwerker der Leder u. a. Waren mit metallenen Beschlägen und Zierat versieht'; pistele 'metallener Beschlag, Zierat'
Käsitlused: < asks piste(l)māker 'käsitööline, kes nahk- jm tooteid metallist kaunistuste ja rautistega varustab; pudupoodnik' (EES 2012: 373; EKS 2019)

plasku, plasku '(plekk)pudel' < rts flaska 'Flasche', vrd kasks vlasche

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) se kolmas kannab ütte lascke wihna; (Göseken 1660: 285) Laski 'Flasche'; (Göseken 1660: 466) lascki (pudel) 'flasche'; (Piibel 1739) iggaühhele leiwa-kakko ja kauni tükki lihha , ja plasko wina; (Hupel 1780: 243) plas, -si r., d. 'die Flasche'; (Hupel 1818: 184) plas, -si u. plask, -o r. d. 'Flasche'; (Lunin 1853: 143) plas, -si r. d. 'фляга; ролущтофъ'
Murded: `plasku R(`pläsku Jõh); `plasku Rei; `lasku (-s´-) Khk Mus Kaa Muh KJn Hel Nõo Kam; plas´ku Jäm sporLä PJg Tor Hää sporKPõ I Plt Hel Har Rõu; pläs´ku Mar Juu Ote Plv; läsku Hls Krk (EKI MK; EMS VII: 570)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 923 plask, plasku 'Flasche'; plas´s´, plas´s´i 'Flasche'; Wiedemann 1893: 837 plask, plasku; plasku, plasku 'Flasche'; plas´s´, plas´s´i 'Flasche'; ÕS 1980: 519 plasku 'kõnek. plekknõu';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vlasche 'Flasche (von Zinn, Glas, Holz, Leder)'; Schiller-Lübben vlasche 'Flasche'; MND HW I vlasche, ○vlesche 'Flasche (meist aus Zinn, daneben auch Leder, Holz, Glas); Weinflasche'
Käsitlused: < kasks... 'Flasche' (EEW 1982: 2095); < kasks vlasche ~ Erts flask (Raun 1982: 124); < kasks vlasche (Liin 1964: 53); < rts flaska (Raag 1987: 334; EES 2012: 375)
Läti keel: lt *blašķe [1638 Bla∫ckis] Flasche < mnd. vlasche [JohS: laenatud vahemikus 1500-1638] (Sehwers 1918: 49, 84, 143); lt blašķe Flasche < mnd. vlasche (Sehwers 1953: 13; Jordan 1995: 56); lt blašķe Jagdflasche (VLV 1944: 204);
Sugulaskeeled: sm lasku, flasku [Agr] peltinen maitokannu; puinen maito- tai piimäleili; pullo / Blechkanne; Lägel aus Holz; Flasche < mrts flaska 'pullo' (‹ kasks vlasche); krj lasku puinen maitolekkeri < sm (SSA 2: 50); lv blaš́̄k vierkantige Flasche < kasks vlasche (Kettunen 1938: 24); lv ǟrgamunā sõduriplasku; blašķe; blašk plasku; blašķe (LELS 2012: 41, 44); vdj fl´aška, fl´ääga plasku; фляжка (VKS: 225)

seemis, seemise < kasks sēmes(ch) 'Sämisch'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 618) Seemisck nachk 'Seemisch leder'; sämisck nachk 'Sämisch leder (aluta)'; (Hupel 1818: 220) semisk nahk d. 'Semischleder'; (Lunin 1853: 171) semisk nahk d. 'замша'
Murded: seemis, -e Khk; `säämüs, `säämükse Kuu (EKI MK); siemiskanahk Iis; seemiskinahk Muh Mar Vig Nõo; seemisnahk (-ie-) Jõh Jäm Mär VJg Trm Kod Puh; seebisnahk Khk Käi Tõs Hls Krk; `säämisnahk Lüg (EKI MK); seemiskeri (-ie-) nahk 'seemisnahk' Hag VJg Trm Plt KJn (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1143 sēmis, sēmisk; sēmisk-nahk 'Sämischleder'; Wiedemann 1893: 1035 sēmis, sēmisk; sēmisk-nahk 'Sämischleder'; ÕS 1980: 623 seemisnahk 'rasvaga pargitud väikeloomanahk';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 semes, semesch 'sämisch, ölgar (vom Leder)'; Schiller-Lübben semes, semesch 'sämisch, vom Leder; ölgares (weiches) Waschleder, durch Walken mit Fett (Seim?), Thran etc. ohne Lohe oder Alaun bereitet'; MND HW III sêmes(ch), sêms(ch), sêmisch '(Leder:) sämisch, ölgar'
Käsitlused: < kasks sēmes(ch)-, sēmischledder 'sämisch-, Sämischleder' (EEW 1982: 2733); < kasks sēmes(ch) (Liin 1964: 56; Raun 1982: 154; Raag 1987: 324; SSA 3: 245; EES 2012: 464)
Läti keel: lt † ziẽmiška âda [1638 Seemi∫chkis] Sämischleder (Sehwers 1918: 101, 165); lt ziẽmišķis, ziẽmiška âda sämisch, Sämischleder < mnd. semesch 'sämisch' (Sehwers 1953: 164); ziemišķa, ziemišķis sämisch < mnd. sêmes(ch) (Jordan 1995: 111);
Sugulaskeeled: sm säämiskä, säämyskä [1637 sämiskä] pehmeä (pesu)nahka / Sämischleder < rts sämsk (‹ kasks sēmes(ch-) 'säämiskäinen', sēmischleder 'säämiskänahka') (SSA 3: 245); sm säämiskä Sämischleder < asks semisch, sêm(e)s(ch), rts sämisk, sämesk (Bentlin 2008: 186); lv zem̄žgēl´, zem̄`š-nō̬’gə̑ Sämischleder < kasks semesch (Kettunen 1938: 399; Raag 1987: 328); zem1snǭ'gõ seemisnahk; zamšāda (LELS 2012: 376)

seemisker, seemiskeri 'seemisparkal' < kasks semesch-gerwer 'Sämischgerber'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 618) Seemischer (parkal, nahksepp) 'gerber'; Seemischer 'weisgerber (alutarius)'; (Helle 1732: 309) semiskeri weski 'die Stampf-Mühle'; (Hupel 1780: 266) semiskär, -i d.; semiskerwer, -i r. 'Weißgerber, Semischgerber'; (Hupel 1818: 220) semiskär, -i r. d.; semiskerwer, -i r. 'Weiß- od. Semischgerber'; (Lunin 1853: 171) semis kär, -i r. d. 'сыромятникъ'
Murded: seemiskeri (-ie-) nahk 'seemisnahk' Hag VJg Trm Plt KJn (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1143 sēmis, sēmisk; sēmisk-kǟr, sēmisk-kerwer 'Sämischgerber'; Wiedemann 1893: 1035 sēmis, sēmisk; sēmisk-kǟr, sēmisk-kerwer 'Sämischgerber'; EÕS 1937: 1290 seemisparkija 'Sämischgerber'; ÕS 1980: 623 seemisparkimine;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 semes, semesch 'sämisch (vom Leder)'; gerwer 'Gerber, Lederbereiter'; MND HW III sêmes(ch)gērer, sêmschērer 'Gerber von Sämischleder'; sêmesmāker 'Gerber von Sämischleder (Reval. Bürgerb. 1468)'
Käsitlused: < kasks semesch 'sämisch' + kerver 'Gerber' (EEW 1982: 2733); < asks semesgerer (Liin 1964: 50)
Läti keel: lt ziemišķis sämisch; ziemišķa āda Sämischleder < mnd. semesch 'sämisch' (Sehwers 1953: 164); ziemišķa, ziemišķis sämisch < mnd. sêmes(ch) (Jordan 1995: 111);
Sugulaskeeled: sm säämiskämaakari [1678] < rts sämsk + makare (‹ asks sēmesch + maker) (Häkkinen 2004: 661, 1245)

tull, tulli 'aerutugi' < kasks dulle, dolle 'Dolle'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 671) tollit (aerude toed paadi parda küljes) 'der pflock im Boht, dazwischen die Ruder ligen'; Tollit 'Ruder-Ring (transtrum)'; (Hupel 1780: 286) tollid, aeru tollid r. 'die Stöcke zwischen welchen die Ruder liegen'
Murded: toll, `tolli 'aerutull' Jõe Kuu VNg Jõh; tol´l, tolli S L Ris Kei JõeK (EKI MK); tull, `tulli Jõe Kuu Hlj VNg; `tulli, `tulli VNg Vai; tul´l, tulli Jäm (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1348 tul´l´, tul´l´i 'der vordere, krumme Ruderpflock'; tul´l´i-pulk 'der hintere, gerade'; Wiedemann 1893: 1219 tul´l´, tul´l´i 'der vordere, krumme Ruderpflock'; tul´l´i-pulk 'der hintere, gerade'; ÕS 1980: 737 tull 'aeru tugi paadi serval';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dolle, dulle 'Ruderpflock, -nagel'; MND HW I dulle, dolle 'Ruderpflock, Dolle'
Käsitlused: < kasks dolle, dulle (EEW 1982: 3350; Liin 1964: 49; Ariste 1972: 98); < kasks dulle (Raun 1982: 184); < kasks dulle 'Ruderpflock' (GMust 1948: 6, 27, 93); < rts tull, asks dolle, dulle 'tull; tugev puust nael' (EES 2012: 553); < asks dolle, dulle 'tull' (EKS 2019)
Läti keel: lt duļļi Zapfen, zwischen welchen die Ruder liegen; hervorragende Zapfen am Bauernwagen < mnd. dulle (Sehwers 1918: 41); dulles, duļļi Ruderpflöcke < mnd. dulle 'Ruderpflock, Dolle' (Sehwers 1953: 29); duļļi Bolzen zum Rudereinlegen, Ruderpflöcke, zwischen welchen die Ruder liegen < mnd. dulle 'Rudepflock, Dolle' (Jordan 1995: 60);
Sugulaskeeled: lv tol̄ < kasks dolle; vdj tulli < ee tull (SKES: 1393); lv toĺ̄, duĺ̄ Ruderpflock, Dolle < kasks dolle, dulle (Kettunen 1938: 427); lv toļ tull; dullis (LELS 2012: 328)
Vrd klamp

tüürima, (ma) tüürin 'laeva juhtima' < kasks stü̂ren 'steuern'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 681) Tührima 'Stewren (gubernare)'; (Vestring 1720-1730: 258) Türima 'Steuern'; (Helle 1732: 192) türima 'das Ruder führen, steuern'; (Piibel 1739) neid pöörtakse wähhema türiga, kuhho pole se, kes türib, sedda ial tahhab aiada; (Hupel 1780: 290) türima r. 'steuern, das Ruder führen'; tüürma r., d. 'steuern, lenken'; (Hupel 1818: 255) türima r. d. 'steuern, das Ruder führen'; tüürma r. d. 'steuern, lenken'; (Lunin 1853: 202) türima r. d. 'править (рулемъ)'; tüürma r. d. 'править, управлять рулемъ'
Murded: `tüürima (-mä) Jõe Kuu VNg Vai; `tüirima (-üü-) Sa Muh Emm Rei Mar Mär Kse Vän Tor Hää Juu JMd VJg Plt KJn; `tüür´mä (-üi-) Kod Trv Hls TLä San Krl Vas; `tüürama VNg (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1372 tǖrima, -in (tǖrama) 'steuern'; tǖrama '= tǖrima'; Wiedemann 1893: 1240 tǖrima, -in (tǖrama) 'steuern'; ÕS 1980: 753 tüürima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben sturen 'steuern, lenken'; MND HW III stü̂ren 'steuern, lenken; fahren'
Käsitlused: < kasks sturen (EEW 1982: 3511; Liin 1964: 49; Ariste 1972: 96; Raag 1987: 324; EES 2012: 573)
Läti keel: lt stũrêt steuern < mnd. stūren 'steuern' (Sehwers 1918: 161; Sehwers 1953: 127); lt stūrēt, stīrēt steuern < mnd. stü̂ren 'steuern' (Jordan 1995: 99); lt štĩrêt schnell, ausgelassen, unbeholfen gehen (von menschen); gerade vorwärts (ohne sich einen Weg zu suchen) gehen < nd. stǖren 'steuern; gehen, weggehen; hin und her schwanken' (Sehwers 1953: 140);
Sugulaskeeled: sm tyyrätä [1745] ohjata, komentaa; kuljettaa < rts styra, vrd kasks sturen, sks steuern (SSA 3: 351); lv tīrə̑, tǖrə̑ steuern < kasks sturen (Kettunen 1938: 424); lv tīrõ tüürida; stūrēt (LELS 2012: 327)
Vt tüür2

vooder1, voodri 'alusriie; seinavooderdis' < kasks vôder 'Unterfutter (an Kleidern)'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 716) woeder pañema rijhde all 'futtern / die Kleider'; kingat woedrima kallewa kaas (kingi kaleviga vooderdama) 'futtern die Schuh mit Lacken'; (Göseken 1660: 516) nachkane woder 'Peltzwerck'; (Göseken 1660: 619) Sejna woeder (seina vooderdis) 'Pannel'; Seina Woeder 'Futter an den Wand'; (Göseken 1660: 715) wohdri kallewe 'futter tuch (subductitius)'; (Piibel 1739) ta on need woodrid seedri-puust peält ärrakiskunud; (Hupel 1780: 315) woder, dri r., d.; wodri d. 'Futterzeug'; (Hupel 1818: 289) woder, -dri r., d.; wodri d. 'ein Futter; Futterzeug, Unterfutter'; (Lunin 1853: 232) woder, -dri r. d. 'подкладка, матерiал для подкладки'
Murded: `vooder Hi eP(-uo-); `ooder Sa Ha; `uuder Saa M; `vuudre V; `vööder, `vöödri 'pihik' Hi (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1536, 1537 wōder, wōd´ri, wōdre 'Futter, Unterfutter'; wōdre, wōdre (d) = wōder; Wiedemann 1893: 1386 wōder, wōd´ri, wōdre (wōdre) 'Futter, Unterfutter'; wōdre, wōdre (d) = wōder; Wiedemann 1869: 819 ȫder, ȫdri (D) 'Tragband (am leinenen Weiberrock)'; Wiedemann 1893: 743 ȫder, ȫdri (D) 'Tragband (am leinenen Weiberrock), Rockleibchen'; ÕS 1980: 798 vooder;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 voder 'Futter; Unterfutter; Pelzwerk'; voderen 'unter-, ausfüttern (Kleidung)'; Schiller-Lübben voder, vôr 'Futter, Unterfutter'; voderen (voren) 'unter-, ausfüttern'; MND HW I vōder (voeder, vouder) 'Unterfutter, Pelzfutter'; vôderen, vôdern 'füttern, ausfüttern, mit Futter, Pelz ausschlagen; unterfüttern';
Käsitlused: < kasks vôder (EEW 1982: 3908; Raun 1982: 208; Liin 1964: 56; Haak 1976: 87); < kasks vodere (Ariste 1972: 96); < asks voder (EES 2012: 611)
Läti keel: lt vuoders, uõdere Futter unter einem Kleide < mnd. vōder 'Unterfutter' (Sehwers 1953: 160, 147); uodere Futter, Unterfutter (an Kleidern); Anputz bei Mauern < mnd. vôder (Jordan 1995: 105);
Sugulaskeeled: sm vuori, fuori [1637] Futter (eines Kleidungsstücks) < rts foder (Bentlin 2008: 200); lvS uoder Futter (SLW 2009: 209); lv ùo̯d́ə̑r Kleiderfutter, Unterfutter < kasks voder (Kettunen 1938: 454); ūoḑõr vooder; odere, padrēbe (LELS 2012: 345)
Vt vooderdama1. Vrd õõder

veebiliides @ veebihaldur