[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

loovima, (ma) loovin 'vastutuult purjetama' < asks lofen 'luven', vrd hol loeven

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 123) Lowima 'Laviren'; (Hupel 1780: 209) lowima r. 'laviren'; (Hupel 1818: 129) lowima r. 'laviren'; (Lunin 1853: 95) lowima r. 'лавировать'
Murded: `loovima S Kse Kei; `luovima R Ris Jõe; loov, loovi 'paut; halss' Khk Mus Muh Rid; luov, luovi Ris; luov, `luovi R (EMS V: 428)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 587 lōwērima, -rin; lōwima, -win 'laviren'; Wiedemann 1893: 531 lōwērima, -rin; lōwima, -win (lūpima) 'laviren'; Wiedemann 1869: 615 lūpima, -bin (O) '= lōwima'; Wiedemann 1893: 556 lūpima, -bin (O) '= lōwima'; Wiedemann 1869: 586 lōw, lōwi 'Wendung (des Schiffes), Schlag (beim Laviren)'; anna lōwi 'stelle die Segel zum Wenden, zum Laviren'; Wiedemann 1893: 531 lōw, lōwi 'Wendung (des Schiffes), Schlag (beim Laviren)'; anna lōwi 'stelle die Segel zum Wenden, zum Laviren'; ÕS 1980: 381 loovima 'vastu tuult risteldes purjetama';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lovêren, lavêren 'lavieren'; lôf 'die Seite, von welcher der Wind herkommt, Luvseite'; Schiller-Lübben laveren 'lavieren'; lof 'die Seite, von welcher der Wind herkommt, Luvseite'; MND HW II: 1 lavêren 'gegen den Wind segeln, kreuzen; (seit 16. Jh. auch bildl.) sich hin und her winden, vorsichtig behandeln'; lôf (loef) 'Windseite, Luv'; Kluge Seemannsprache < kasks lof 'Hilfsruder, sogen. Ruderblatt'
Käsitlused: < asks lofen 'lavieren, luven, das Schiff gegen den Wind drehen' (GMust 1948: 82; SSA 2: 111); < rts lova (Raun 1982: 79; Raag 1987: 334; EKS 2019); < hol loeven (Mereleksikon 1996: 227); < asks lofen 'laeval kurssi muutma' ~ hol loeven 'loovima' (EES 2012: 250)
Sugulaskeeled: sm luovia [1823 luovata; 1787 luovi] purjehtia vastatuuleen, edetä mutkitellen / kreuzen, Umwege machen; is lōvvia luovia < rts lova 'luovia' (‹ asks lōf, hol loef ’tuulenpuoli’); vdj lōvi- < ee (SSA 2: 111); vdj loovia loovida (purjelaeva kohta); лавировать (о парусном судне) (VKS: 635); lv lùo̯i̯lə̑, lùo̯jə̑, lùo̯ĺə̑ hin und her schweben; kreuzen, lavieren (Kettunen 1938: 207); lv luoilõ loovida; lavēt, kreicēt (LELS 2012: 178)
Vrd laveerima

lõvi, lõvi 'lõukoer (Panthera leo)' < kasks louwe 'Löwe'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 195) Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit ülle|woitnut; (Müller 1600/2007: 210) Se Prophet Daniel nente Louwehauwade siddes (03.01.1602) 'lõviaugus'; (Müller 1600/2007: 230) Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit v̈llewoitnut (15.05.1603); (Rossihnius 1632: 196) se kurrat keub ümber, kui ütz mürriseja löuw; (Stahl HHb II 1637: 96) kus temma nende leuwide ke∫ckel olli 'da er vnter den Löwen ∫aß'; (Stahl HHb III 1638: 96) ∫e kurrat keip ümber teid kudt üx murri∫eja Lewkojer 'der Teuffel gehet vmbher wie ein brüllender Löwe'; (Stahl HHb IV 1638: 11) Nende lewide ninck maddude pehl 'Auff den Löwen vnd Ottern'; (Stahl LS I 1641: 37) kudt üx nohr Lewkoier 'wie ein Junger Lew'; (Stahl LS I 1641: 146) Daniel lewi auckus 'Daniel in der Lewen gruben'; (Stahl LS II 1649: 387) Se Löw ∫e∫t Juda Sugku∫t 'Der Löw vom Stam Juda'; (Gutslaff 1648: 225) Loeiwi Penni 'Loewe'; (Gutslaff 1647-1657: 208) kui ütz weggew louw; (Göseken 1660: 291) Loiwkoijr 'Löw'; (Göseken 1660: 482) löwkoijar mürriseb 'das brüllen des löwen'; löiwkoira mees (isalõvi) 'Löw'; löiwkoira naine (emalõvi) 'Löwin'; (Vestring 1720-1730: 123) Loukoer 'Der Löwe'; (Helle 1732: 134) lou-koer 'der Löwe'; (Piibel 1739) Jehowa kaitseb Tanieli loukoerte aukus; (Hupel 1780: 208) löuw, -i d. 'der Löwe'; (Arvelius 1787: 35) kui loukoer; (Arvelius 1787: 52) woidles ta kui löwwi; (Hupel 1818: 126, 128) löu penni d. 'Löwe'; löuw, -i d. 'Löwe'; lõukoer, -a r. 'Löwe'; (Lunin 1853: 93, 95) löu penni ~ koer d. 'левъ'; löuw, -i d. 'левъ'; lõukoer, -a r. 'левъ'
Murded: lõvi IisR Muh Pä K I eL; lõbi Lä; lovi R; lövi Sa Rei Ris (EMS V: 646); lõukoer Lüg IisR Pöi Muh L K I M TLä; lou- Kuu VNg Vai Jäm Ans Rei; löu- Sa Ris (EMS V: 637); lõupeni (lõo-) Krk Hel Har Lut (EMS V: 643)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 602 lõuw, lõuwi (d) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; Wiedemann 1893: 544 lõuw, lõuwi, lõwwi (d) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; Wiedemann 1869: 602 lõwi, lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; Wiedemann 1893: 545 lõwi, lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; ÕS 1980: 389 lõvi; † lõukoer 'lõvi';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben louwe (lauwe, lowe, lewe) 'Löwe'; MND HW II: 1 löuwe (lowe, lou), lewe (leve, leuwe), lauwe 'Löwe'
Käsitlused: < kasks louwe (EEW 1982: 1426); < kasks lo(u)we 'Löwe' (Raun 1982: 83; Raag 1987: 323, 325); < kasks louwe, lauwe, lave, lewe 'Löwe' (Ariste 1963: 96); < kasks louwe, lauwe, lowe, lewe (Liin 1964: 63; EES 2012: 261)
Läti keel: lt laũva (1638 Lawis) Löwe < mnd. louwe, lauwe 'Löwe' (Sehwers 1918: 33, 90, 152; Sehwers 1953: 69); lauva Löwe < mnd. lauwe (vorwiegend ofäl.) neben löuwe (Jordan 1995: 74);
Sugulaskeeled: sm leijona, leijoni [1642] Löwe < rts leijon (SSA 2: 59); vdj leeva ~ leff; leijoni lõvi; лев (VKS: 594, 598); lv loù̯v̆və̑z Löwe < kasks louwe, lauwe (Kettunen 1938: 203); lv louv lõvi; lauva (LELS 2012: 175)

praht, prahi 'kaubalast' < kasks vracht 'Fracht'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: praht, prahi Kuu VNg Jäm Khk Kaa Emm Hää KJn; praht, prahe Tõs Khn; `prahti, prahi VNg; raht, rahi Jäm Mus KJn (EKI MK; EMS VII: 730; Saareste II: 362)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 961 praht, prahi 'Fracht'; praht-waṅker 'Frachtwagen'; Wiedemann 1893: 871 praht, prahti, prahi 'Fracht'; praht-waṅker 'Frachtwagen'; ÕS 1980: 532 praht '(laeval) veetav kaup, last'; Mereleksikon 1996: 331 prahiraha '(hol vracht, sks Fracht)'; VL 2012 praht '(sks Fracht, hol vracht)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vracht 'Schiffsmiete, Frachtgeld; Vermietung od. Mietung des Schiffes; Befrachtung das Schiffes mit Waren'; vrachten 'den Schiffer mit Fracht versehen, ihn in sein Schiff heuern'; Schiller-Lübben vracht 'Fracht; Lohn für die Fracht'; MND HW I vracht 'Frachtgeld, -summe'; Fracht, gefrachtete Ladung
Käsitlused: < kasks vracht ~ sks Fracht (EEW 1982: 2162); < kasks vracht 'last' (Raun 1982: 127; EES 2012: 384); < kasks vracht 'Fracht' (GMust 1948: 5, 67, 88); < kasks vracht 'laevalast' (Kõmmus 2016: 519)
Läti keel: lt prakts, prakte Fracht (Sehwers 1953: 94);
Sugulaskeeled: sm rahti [Agr frachtin 'laivamaksu'] tavaran kuljetus t. siitä perittävä maksu / Transport; Fracht; Frachtgut < rts frakt, fracht 'laivamaksu, rahtimaksu' (‹ kasks vracht) (SSA 3: 38); sm rahti Transport, Fracht < asks vracht 'Fracht, Ladung' ~ rts frakt 'Fracht' (Bentlin 2008: 166); lv frak̄t Fracht (Kettunen 1938: 54)

seemis, seemise < kasks sēmes(ch) 'Sämisch'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 618) Seemisck nachk 'Seemisch leder'; sämisck nachk 'Sämisch leder (aluta)'; (Hupel 1818: 220) semisk nahk d. 'Semischleder'; (Lunin 1853: 171) semisk nahk d. 'замша'
Murded: seemis, -e Khk; `säämüs, `säämükse Kuu (EKI MK); siemiskanahk Iis; seemiskinahk Muh Mar Vig Nõo; seemisnahk (-ie-) Jõh Jäm Mär VJg Trm Kod Puh; seebisnahk Khk Käi Tõs Hls Krk; `säämisnahk Lüg (EKI MK); seemiskeri (-ie-) nahk 'seemisnahk' Hag VJg Trm Plt KJn (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1143 sēmis, sēmisk; sēmisk-nahk 'Sämischleder'; Wiedemann 1893: 1035 sēmis, sēmisk; sēmisk-nahk 'Sämischleder'; ÕS 1980: 623 seemisnahk 'rasvaga pargitud väikeloomanahk';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 semes, semesch 'sämisch, ölgar (vom Leder)'; Schiller-Lübben semes, semesch 'sämisch, vom Leder; ölgares (weiches) Waschleder, durch Walken mit Fett (Seim?), Thran etc. ohne Lohe oder Alaun bereitet'; MND HW III sêmes(ch), sêms(ch), sêmisch '(Leder:) sämisch, ölgar'
Käsitlused: < kasks sēmes(ch)-, sēmischledder 'sämisch-, Sämischleder' (EEW 1982: 2733); < kasks sēmes(ch) (Liin 1964: 56; Raun 1982: 154; Raag 1987: 324; SSA 3: 245; EES 2012: 464)
Läti keel: lt † ziẽmiška âda [1638 Seemi∫chkis] Sämischleder (Sehwers 1918: 101, 165); lt ziẽmišķis, ziẽmiška âda sämisch, Sämischleder < mnd. semesch 'sämisch' (Sehwers 1953: 164); ziemišķa, ziemišķis sämisch < mnd. sêmes(ch) (Jordan 1995: 111);
Sugulaskeeled: sm säämiskä, säämyskä [1637 sämiskä] pehmeä (pesu)nahka / Sämischleder < rts sämsk (‹ kasks sēmes(ch-) 'säämiskäinen', sēmischleder 'säämiskänahka') (SSA 3: 245); sm säämiskä Sämischleder < asks semisch, sêm(e)s(ch), rts sämisk, sämesk (Bentlin 2008: 186); lv zem̄žgēl´, zem̄`š-nō̬’gə̑ Sämischleder < kasks semesch (Kettunen 1938: 399; Raag 1987: 328); zem1snǭ'gõ seemisnahk; zamšāda (LELS 2012: 376)

teenima, (ma) teenin 'ametis olema; elatist hankima; pälvima' < kasks dênen 'dienen'

Esmamaining: Boierus 1587
Vana kirjakeel: (Boierus 1587, ‹ EKVTS 1997: 90) jätta se yli|kaugni ninck re͠msa taiwase isa maha, kwn temale tienut ninck sana wötnut oli; (Müller 1600-1606: 353) kÿtat, niñck tenidt Iumala; (Müller 1600-1606: 353) thenida; vordenisnuth; tehniswat; (Müller 1600/2007: 194) Sÿß lasckem meidt kaas heelmelel meddÿ Lehemeße thenida (25.12.1601); (Müller 1600/2007: 216) meÿe sen igkewesse Surma olleme verdehninuth (03.01.1602) 'ära teeninud'; (Rossihnius 1632: 367) teddä thenimä ilma pelckmatta sinno ello jgga; ne͠mat auwo sissen piddame, neid thenitzeme, söña kuhleme; (Rossihnius 1632: 419) sest meije egga|peiwal palju pattu teeme, ninck kül selcke nuchtlusse verthenime; (Stahl HHb I 1632: Biij) tenida 'dienen'; (Stahl HHb I 1632: Fij) Mea ollet ∫inna ommade pattude kahs Jummala jures? teninut 'Wa ha∫tu denn mit deinen Sünden bey GOtt verdienet?'; (Stahl HHb II 1637: 118) Hammo on verdenitud ∫e palck 'Fürleng∫t i∫t ∫chon verdient der Lohn'; (Stahl HHb II 1637: 247) minna ollen ∫e ∫urma vordeninut 'ich hab den Todt ver∫chuld'; (Stahl 1637: 48) denima, denin, deni∫in, deninut 'Dienen'; (Gutslaff 1648: 210) erjama 'dienen (servire)'; (Gutslaff 1647-1657: 115, 116) Rahgwat thenikut Sinulle; Omma möhka pähl saht Sinna ellada, ninck Sinnu weljelle thenida; (Gutslaff 1647-1657: 233) eth t. ülles touwsis n. neihle thenizes neihnde man olles; (Göseken 1660: 657) teenima 'Dienen'; teenima 'Auffwarten'; teenima 'verdienen (mereri)'; (Göseken 1660: 739) errateenima 'verdienen'; (Vestring 1720-1730: 246) Tenima 'Dienen'; (Helle 1732: 187) tenima 'dienen, verdienen'; (Hupel 1766: 40) omma waeste laste ning perre toidust ärraraiskad ning iggawest hukkatust tenid; (Hupel 1766: 122) iggaüks tulleb heamelega selle jure tenima kes omma perret hästi toidab ning kattab; (Hupel 1780: 282) tenima r., d. 'dienen'; (Hupel 1818: 244) tenima r., d. 'dienen'; (Lunin 1853: 192) tenima r., d. 'служить, прислуживать'
Murded: `teenima (-ie-) R eP; `teenma (-mä) Mar Tõs Khn Vän; `ti̬i̬nima (-mä) Hää KJn; `ti̬i̬n´mä (-me) Kod eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēnima, -in; tēn´mä (d) 'dienen'; tēnüsk, tēnüski (d) 'Verdienst'; Wiedemann 1893: 1151 tēnima, -in; tēn´mä (d) 'dienen'; tēnistlik, tēnistliku; tēnistuslik, tēnistusliku 'verdienstlich; dienstlich'; tēnüsk, tēnüski (d) 'Verdienst, Dienstlohn'; ÕS 1980: 700 teenima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dênen 'dienen'; Schiller-Lübben denen 'dienen'; vordênen 'durch Dienst erwerben, verdienen, durch Gegendienste erwidern, vergelten, dienend leisten'; MND HW I dênen 'dienen, Dienst verrichten, leisten, helfen'
Käsitlused: < kasks dênen (EEW 1982: 3109; Raun 1982: 173; Raag 1987: 324); < kasks denen (Ariste 1963: 105; Liin 1964: 50); < asks dēnen 'teenima, teenistuses olema'
Läti keel: lt diẽnêt dienen < mnd. dēnen 'dienen' (Sehwers 1918: 53, 146; Sehwers 1953: 26); dienēt dienen < mnd. dênen (Jordan 1995: 60);
Sugulaskeeled: sm tienata [1860] ansaita (rahaa) / (Geld) verdienen; is tēnata ansaita; krj tienata < rts tēna, tjäna 'palvella; soveltua, kelvata, hyödyttää, auttaa; ansaita' (SSA 3: 289); lvS dienub (Prs3Sg) dienen (SLW 2009: 53); lv dēn´ə̑ dienen (Kettunen 1938: 37); dēņõ teenida, teenistuses olla; dienēt, kalpot; dīenõ teenida (sõjaväes); dienēt (LELS 2012: 52-53)
Vrd teener, teenistus

troost, troosti 'trööst, lohutus' < kasks trôst 'Trost'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 360-361) se keike parremb Trost nĩck röÿmu; (Müller 1600/2007: 88) meÿe trost ninck röhm (28.12.1600); (Müller 1600-1606: 336) eth eb meÿe üchtekit troste Sana woÿme kuldta; (Stahl 1637: 122) Troh∫t, [trohst]i∫t 'Tro∫t'; (Stahl HHb II 1637: 165) ∫e∫t oigke∫t u∫cko tro∫ti∫t 'für deß rechten Glaubens-Tro∫t'; (Gutslaff 1648: 242) Trôst, Röhm /a 'Trost'; (Göseken 1660: 299) troost, -i 'Trost'; (Göseken 1660: 668) Rohst 'trost (solatium)'; (Vestring 1720-1730: 256) Troost '- -'; (Hupel 1766: 105) siis temma südda tunneb trosti kesk omma willetsusse sees; (Hupel 1780: 288) trööst, -i d. 'der Trost'; (Hupel 1818: 252) troost, -i r. 'Trost'; trööst, -i d. 'Trost'; (Lunin 1853: 199) troost, -i r. 'утѣшенiе'; trööst, -i r. 'утѣшенiе'
Murded: truost, `truosti Kuu VNg Lüg; troost, troosti JMd Trm; roest, roosti Vll (EKI MK); trüöst, `trüösti VNg; trööst, tröösti (-üö-, -üe-) Jäm Rei Kse Han JJn VJg Iis Plt KJn; roost, röösti Khk Vll Tor; tr̬ü̬üst, tröösti Hää Kod Puh San Krl Rõu; r̬ü̬üst, röösti Trv Krk (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1325 trōs´t, trōs´ti 'Trost'; trȫs´t, trȫs´ti 'Trost'; Wiedemann 1893: 1199 trōs´t, trōs´ti 'Trost'; trȫs´t, trȫs´ti 'Trost'; EÕS 1937: 1571, 1572 troost '= trööst'; trööst 'loht, lohutus'; ÕS 1980: 728, 729 troost 'trööst'; trööst;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trôst 'Gemütsberuhigung; Trost, Tröstung'; Schiller-Lübben trôst 'Gemüthsberuhigung, Zuversicht'
Käsitlused: < kasks trost ~ sks Trost (EEW 1982: 3277); < kasks trôst (Raun 1982: 181; Ariste 1963: 106; Liin 1964: 59; Raag 1987: 325); < asks trōst 'südamerahustus; lohutus; agar abi' (EES 2012: 546)

üür, üüri 'elamispinna tasu' < kasks hü̂re 'Heuer'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 219) rent /e 'heure'
Murded: üür, `üüri R(hüür Kuu, `üüri Vai); üür (-r´), üüri Iis Trm Hls San Krl VId; üir, üiri Khk Vll Muh Rei sporL sporKPõ VlPõ (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1415 hǖr´, hǖri 'Miethe'; Wiedemann 1893: 1280 hǖr´, hǖri (ǖr´) 'Miethe'; Wiedemann 1893: 1280; ÕS 1980: 828 üür;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben hure 'Heuer, Miete, Pachtgeld'; MND HW II: 1 hü̂re (huere, hyre), hü̂er, hü̂r 'Pacht-, Mietvertrag; Geldzahlung oder Naturallieferung aus einem Miets-, Pachtvertrage, Zinszahlung; Lohn, Arbeitslohn, Sold, insbes. Heuer des Seemanns'; Kluge Heuer 'Miete, Lohn' < nd. hüre
Käsitlused: < Erts..., vrd kasks hure, asks hü̂r (EEW 1982: 4106); < kasks hure (Raun 1982: 219); < rts hyra (SSA 1: 202); < rts hyra ~ asks hure 'üür, rent, rendiraha' (EES 2012: 637)
Läti keel: lt ĩre Miete < nd. hǖre, mnd. hǖre (Sehwers 1918: 148; 71); īre Miete < mnd. hǖr, hǖre (Sehwers 1953: 42); lt eire Miete, Pacht, Heuer (Sehwers 1953: 31); irē Miete < mnd. hǖre (Jordan 1995: 64);
Sugulaskeeled: sm hyyry [1721] vuokra; merimiehen pesti / Miete, Heuer < rts hyra 'vuokra, pesti' (‹ kasks hūre, hüre 'vuokra, pesti); krj hyyri, hyyry vuokra; jauhatuspalkkio < sm; lv īr vuokra < lt īr(e) 'vuokra' (‹ kasks resp. ee) (SSA 1: 202); lv īr Pachtgeld, Pachtstelle < kasks hüre (Kettunen 1938: 81); lv īr üür, īre (LELS 2012: 77)
Vt üürima

veebiliides @ veebihaldur