[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kruss, krussi 'juukselokk; (juukse)keerd' < kasks krûs, krūse 'kraus'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 223) kahare 'krauß'
• Murded: krus´s, krus´si 'keerd; kihar' Mär Aud K I(kurss Trm); krus´s, krussi Jäm Tõs; kruss, `krussi Kuu Jõh; (k)russ, (k)russu sporL (EMS III: 882; EMS IV: 97); `krussi (-s´s-) 'keerdu; käharasse' R Jaa Emm Ha ViK TaPõ Ran Rõu; `russu(s) 'krussi(s); keerdu(s)' L(`krussus Lih Tõs) (EMS III: 882-883); krous, krousi 'krooge; keerd' Hi Han Saa sporK Kod Pst Ran; krous, `krousi Hlj Jõh; krous´s Ote; kraus´s Har; rous, rousi Kaa Pä (EMS III: 874)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426 kräss, krässu (krus´s´, kräs´s´) 'Krausheit'; Wiedemann 1893: 387 kräss, krässu (krus´s´, kräs´s´) 'Krausheit'; ÕS 1980: 312 kruśs 'kihar, keerd';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krûs (krues) 'kraus, gekräuselt, in Falten gelegt; gelockt, lockig'
• Käsitlused: < ee kruus 'Krausheit, Gelock' (EEW 1982: 1000-1001); < asks krūse 'käharus, säbarus' (EKS 2019)
• Läti keel: lt krũsz kraus < mnd. krūs (Sehwers 1918: 71, 151; Sehwers 1953: 60); krūzs kraus < mnd. krûs (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm (k)ruusi, (k)ruusa, (k)ruusu koriste; koristelu < rts krus(ningshyvel) 'koristeluväline'; sm kruusata [1622] kähertää hiuksia; rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristellas'; krj kruušata koristaa leikkauksilla < sm (SSA 1: 422)
• Vrd kruus3. Vt krussima

polvärk, polvärgi 'umbreeling' < kasks bolwerk 'Bollwerk'

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: `pulvärk, `pulvärgi 'sadamamuul' Hlj VNg; `pulvärk, pulvärgi (pool-) 'sadamasild' Khk Mus Krj Jaa Tõs Khn Tor KJn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 890 pull-wär´k, wär´gi (P) 'Bollwerk (am Hafen)'; EÕS 1930: 855 pulvärk 'kalda tugisein, kaitsetamm'; ÕS 1980: 546 pulvärk 'kalda tugisein, kaitsetamm';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bolwerk 'urspr. Bohlenwerk, hölzerne Wehr; später jede Befestigung (auch von Erde)'; Schiller-Lübben bolwerk 'urspr. eine hölzerne Wehr, ein Werk von Bohlen'; MND HW I bōlwerk, bolwerk, bōlewerk 'Verbindung starker Bohlen, Wehr, Schanz-, Befestigungs-, Festungswerk; Damm, Mole zum Schutz der Hafenanlage, Hafenbollwerk, Liegeplatz für Schiffe'
• Käsitlused: < kasks bolwerk, vrd sks Bollwerk (EEW 1982: 2223); < kasks bolwerk 'Bollwerk (am Hafen)' (GMust 1948: 58, 87); < asks bolwerk 'puitkindlustus, plankudest konstruktsioon' (EES 2012: 391)
• Läti keel: lt † bul̃verkis [1638 Bullwercks] Bollwerk, Vorwerk < mnd. bolwerk [JS: laenuperiood 15. saj kuni 1638] (Sehwers 1918: 29, 85, 144); lt bulverķis Bollwerk < mnd. bolwerk 'Schanz-, Befestigungs-, Festungswerk' (Sehwers 1953: 20);
• Sugulaskeeled: sm bolvärkki [1642] valli, vallitus / Bollwerk < mrts bolwärk (‹ kasks bolwerk) (SSA 1: 95); lv bulà-, bul̄drik-pūᴅ Zaunstangen; bulàpū zu’ogə̑ Zaun aus dicken Stangen, Bollwerk; bul̄vie̯r, bul̄ver Stangenzaun < lt bul̄ve̬rs 'Bollwerk' (Kettunen 1938: 31)

priske, priske 'täidlane, jõuline; terve' < kasks vrisk 'frisch'

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: (Hupel 1766: 30) Kui sa terwe olled siis sa sööd kül priskeste; (Hupel 1780: 247, 317) prisk (lehhast) r., d. 'frisch'; wrisk d. 'frisch, lebhaft'; (Hupel 1818: 191, 293) prisk, -e od. -i r. d. 'frisch, lebhaft'; wrisk d. 'frisch, lebhaft'; (Lunin 1853: 148, 235) prisk, -e od. -i r. d. 'живый, скорый, проворный'; wrisk d. 'свѣжiй, живый'
• Murded: prisk, `priski Kuu Hlj VNg Lüg Jõh; `priski Vai; `priske (-s´-) VNg Jõh IisR sporeP Hls TLä San Krl; pris´k, pris´si Har; `pris´ki Rõu Plv Vas; pris´s, pris´si Krl Rõu; `priska Jõe; `riske Khk Vll Jaa Pöi Muh Mih PJg Tor KJn M (EKI MK; EMS VII: 753)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 966, 970, 1058, 1557 priske, priske 'frisch, munter, kräftig'; prüske (O) '= priske'; riske '= priske'; wriske '= priske'; Wiedemann 1893: 876 priske, priske (wriske, prüske, riske) 'frisch, munter, kräftig'; ÕS 1980: 535 priske;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vrisch 'frisch, neu, jung'; vrisch-, vrislig 'frisch, jung, rüstig, gewandt'; Schiller-Lübben vrisch 'jung, frisch, wohlgemuth (wie hochd.)'; MND HW I vrisch, vris, vresch 'frisch, soeben hergestellt; neu, ungebraucht; gesund, kräftig';
• Käsitlused: < ... 'frisch' (EEW 1982: 2176); < kasks vrisch (Raun 1982: 128); < asks vrisch 'noor, värske, rõõmus' (EES 2012: 385)
• Läti keel: lt prišs frisch (Sehwers 1953: 95); brišs, prišs [1697, 1761 frisch] < mnd. vrisch (Sehwers 1953: 17, 95); brišs frisch < mnd. vrisch (Jordan 1995: 57);
• Sugulaskeeled: sm friski, priski, riski (1786) raikas, raitis; terve, reipas, vahva ja suuri / frisch, kalt; stark, groß < rts frisk 'tuore, viileä, raikas; terve' (‹ kasks vrisch = küsks frisc, sks frisch); is riski voimakas; krj riski, priski, priški rivakka, reipas, sukkela, terve, eloisa, vilkas, ahkera < sm (SSA 1: 118); lv priš̄, pris̄k frisch (Kettunen 1938: 312)
• Vrd värske

puuk, puugi 'pisuhänd, kratt' < kasks spûk 'Spuk', vrd rts puke

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 576) pughk (kratt) 'zwerg (pumilio)'; (Hupel 1818: 197) puuk, pugi r. 'Genius oder Drache, welcher Milch von Andern zuschleppen soll'; (Lunin 1853: 153) puuk, pugi r. 'генiй, змѣй, коnорый долженъ носить отъ других молоко'
• Murded: puuk, puugi Khk Kaa Pha Vll Jaa Pöi Kul Kod MMg Äks Ksi Lai Plt KJn Hel T V(-k´); puuk, puuga Jäm Mus Muh; puuk, puugu Saa (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 999 pūk, pūgi, pūga (P) 'Drache, geisterhaftes Wesen, welches angeblich Schätze zuträgt, auch den Kühen die Milch aussaugt'; Wiedemann 1893: 906 pūk, pūgi, pūgu, pūga (P) 'Drache, geisterhaftes Wesen, welches angeblich Schätze zuträgt, auch den Kühen die Milch aussaugt' = empli (d); ÕS 1980: 550 puuk 'lestaline (Ixodes); kratt';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spôk, spûk 'Spuk, und concr. spukhaftes Wesen, Gespenst'; MND HW III spôk (spoyk, spouk), spůk, spôke 'Spuk, gespenstisches Wesen; Unwesen; Spukgestalt, Gespenst, Scheingestalt'
• Käsitlused: < kasks puuk (EEW 1982: 2259-60); < asks puuk ~ rts puke (Raun 1982: 133); < kasks spôk, spûk (Liin 1964: 65); < rts puke 'kratt' ~ asks spōk, spūk 'kummitus, tont' (EES 2012: 397)
• Läti keel: lt spuoks Spuk, Gespenst < mnd. spôk (Sehwers 1918: 160; Jordan 1995: 94);
• Sugulaskeeled: lv pùi̯`k, pū`k Drache; Windstoss, Windhose < germ (Kettunen 1938: 313, 321); lv spùo̯k̀ Spuk, Gespenst < kasks spōk (Kettunen 1938: 380); lv pūik kratt, puuk; pūķis (LELS 2012: 256)

rihv, rihva 'kivirähk; leetseljak meres' < kasks rif, sks Riff

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: riuhk, rihva 'klibu; kruus' Sa Muh Phl Kse Han Var; rihk, rihva Khk; rihvk, rihva Khk Jaa Pöi; rihv, rihva Khk Pha Kse Var Tõs (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1053, 1052 rihw, -a 'Riff' = rihk; rihk, riha (P, W) 'Kies, ”Grant”'; Wiedemann 1893: 954 rihk, riha (P, W) (krihk, rihw, rõhk) 'Kies, ”Grant”; Riff'; rihw, -a 'Riff' = rihk; Wiedemann 1869: 1046 rehw, rehwi 'Riff'; Wiedemann 1893: 948 rehw, rehwi 'Riff'; ÕS 1980: 590 rihv 'kaldaäärne kivirähk, klibu';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rif, ref 'Fels oder Sandbank in der See'; Schiller-Lübben rif, ref 'schmale Sandbank in der See (altnorw. rif, schwed. ref, dän. rev, ndl. rif)'; MND HW II: 2 rif, ref 'Felsenbank, Klippe im Meer, Riff'
• Käsitlused: < sks Riff 'Kies, Grant' (EEW 1982: 2470); < kasks rif (Raun 1982: 142); < kasks rif 'Sandbank im Meere'; < asks rif, ref 'leetseljak' ~ sks Riff 'veealune kalju; leetseljak' (EES 2012: 426); < mnd. ref 'Riff, schmale Sandbank in der See'; < asks Riff 'Riff' (GMust 1948: 9, 90)
• Läti keel: lt † rava Riff, Sand- oder Steinbank im Meere < mnd. ref, reve (Sehwers 1918: 29, 156); lt rēve steiniges Feld; Reihe von Erhöhungen < mnd. rif (ref); pl. reve 'Fels oder Sandbank in der See' (Jordan 1995: 85);
• Sugulaskeeled: sm riutta [1683] pitkähkö, osittain vedenalainen rantakivikko, särkkä / Riff < germ, vrd mrts gryt 'kivi, sora' (SSA 3: 84)

saagima, (ma) saen < kasks sagen 'sägen'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 605) Saijema 'Sagen'; (Göseken 1660: 738) erra saijn 'Absagen'; (Vestring 1720-1730: 213, 214) Saema oder Sagima 'Sägen'; sagima 'sägen'; (Piibel 1739) saega saetud seest- ja wäljaspiddi,; Neid on kiwwidega wissatud, löhki sagitud, kiusatud; (Hupel 1780: 262) saema r. 'sägen'; sagima r. 'sägen'; (Hupel 1818: 212, 213) saagma d. 'sägen'; sagega leikama r. d. 'sägen'; saema r. 'sägen'; (Lunin 1853: 164, 165) saagma, sagima d. 'пилить'; saema r. 'пилить'
• Murded: `saagima (-oa-, -ua-) R Sa Muh sporLä Tõs Vän Tor Hää K I; `saema Jaa Pöi Hi; `saegma Mar Tõs; `saagma (-ua-) Var Khn Saa KJn Vil; saag´ma (-me) M TLä San Urv Krl Lei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1118 sāema, sāeda (D) '= sāgima'; sāgima, sāen; sāgma (d) 'sägen'; Wiedemann 1893: 1012 sāgima, sāen; sāgma (d) (sāema) 'sägen'; ÕS 1980: 610 saagima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben sagen 'sägen'; MND HW III sāgen 'sägen, absägen'
• Käsitlused: < kasks sagen 'sägen' (EEW 1982: 2644; Liin 1964: 51; EES 2012: 453)
• Läti keel: lt zãģêt [1638 ∫aghet] sägen < mnd. sagen 'sägen' (Sehwers 1918: 100, 165; Sehwers 1953: 162); lt zāģēt sägen < mnd. sāgen '(ab)sägen' (Jordan 1995: 111);
• Sugulaskeeled: lvS sād´, -ub sägen (SLW 2009: 170); lv zò̬i̯gə̑, zō̬igə̑ sägen < kasks sagen (Kettunen 1938: 401); zǭigõ saagida; zāģēt (LELS 2012: 377)
• Vt saag

triip, triibu 'joon' < kasks strîpe 'Streifen'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 252) tripolinne r. 'streifig'; (Lunin 1853: 199) tribuline d. 'полосатый'
• Murded: triip, `triibu (`triipu) R; triip, triibu Jäm Hi Lä KPõ I Plt San Krl Rõu Vas Lei(streip, streibi); riip, riibu Khk Jaa Pöi Muh Pä KJn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1323 trīp, trību 'Streifen, Strich'; Wiedemann 1893: 1197 trīp, trību 'Streifen, Strich'; ÕS 1980: 726 triip;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stripe 'Streifen, bes. am Zeug'; Schiller-Lübben stripe 'Streifen'; MND HW III strîpe 'eingewebter Streifen bes. in Leinen- und Wollgewebe; Streifen auf der Körperhaut; Bandstreifen; schmaler Landstreifen'
• Käsitlused: < kasks stripe, vrd sks Streifen (EEW 1982: 3270); < kasks stripe (Raun 1982: 181; EES 2012: 545); < asks stripe 'triip, viir, jutt, riba' (EKS 2019)
• Läti keel: lt strĩpa Streifen < mnd. strīpe (Sehwers 1918: 48, 160); strĩpa, strĩpe Streifen, Strich, Linie < nd. strīpe 'Streifen' (Sehwers 1953: 125; Jordan 1995: 98);
• Sugulaskeeled: lv rip̆pù(š)-strīp̆pə̑ᴅ Streifen im Frauenrock < kasks stripe; strīp̀ Strich, Besatz < kasks stripe (Kettunen 1938: 338, 383); lv trīp Strich, Besatz (Raag 1987: 328); strīp triip, joon; svītra, līnija; strīpli, strīplimi triibuline; strīpains (LELS 2012: 305)

triiv2, triivi '(laeva, paadi) tihtimismaterjal' < asks Drīve

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: triiv, `triivi 'pragude täide' Jõe Kuu Hlj VNg; triiv, triivi Jäm Hi Rid Mar Hää Ris JõeK(triive); riiv, riivi Khk Mus Jaa (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1323 trīw, trīwi 'Kalfatern, Alles, womit kalfatert wird'; trīw-raud 'scharfes Kalfatereisen'; Wiedemann 1893: 1198 trīw, trīwi (rīw) 'Kalfatern, Alles, womit kalfatert wird'; trīw-raud 'scharfes Kalfatereisen'; EÕS 1937: 1569 triiv 'triivimis-, tihtimismaterjal, -aine'; ÕS 1980: 726 triiv 'tihtimismaterjal';
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Drīve 'Gerät des Dachdeckers, womit er die Stroh- und Reetlagen eben klopft'
• Käsitlused: < asks drîven 'stossen, klopfen, schlagen' (GMust 1948: 22)
• Läti keel: lt drīve (LELS 2012: 55);
• Sugulaskeeled: sm rive [1880 triivi] tilke / Dichtungsmaterial < rts driv 'tilke' (SSA 3: 85); lv drīv triiv, tihtimismaterjal; drīve (LELS 2012: 55)
• Vrd triivima2

trükk, trüki 'trükkimine; trükipilt; trükipartii' < kasks druck 'Druck; Druck (eines Schriftwerks)'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 252) trük d. 'Abdruck (des Buches)'; (Lunin 1853: 199) trük d. 'отпечатокъ (книги)'
• Murded: trükk, trügi Kuu; trükk, trükki R(trükki Vai); trükk (-k´k), trüki Rei Mar Mär Hää Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt Puh Ote San Urv Plv Vas; rükk, rüki Khk Kse Pär Tor KJn Trv Hls; trikk, triki Jäm Jaa (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1327 trükk, trüki 'Druck, Abdruck, Druckerei'; Wiedemann 1893: 1201 trükk, trüki 'Druck, Abdruck, Druckerei'; ÕS 1980: 729 trükk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben druck 'Druck, Bedrängnis'; MND HW I druk 'Bedrängnis, Druck; Druck (eines Schriftwerks)'
• Käsitlused: < asks druck 'surve, rõhumine' (EES 2012: 548)
• Läti keel: lt driķe, druka Druck (von Büchern) < nd. drück 'der Bücherdruck' (Sehwers 1918: 146; Sehwers 1953: 28); druka (LELS 2012: 55);
• Sugulaskeeled: lv druk̄ Buchdruck (Kettunen 1938: 41); lv druk trükk; druka (LELS 2012: 55)
• Vt trükkima

töök, töögi 'prunt, punn (laeval)' < kasks dȫveke 'Döbel, Zapfen'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: töök, töögi 'vee väljalaskeava paadis; prunt selle ava sulgemiseks; Harjus lähkriprunt' Pha Vll Pöi Jaa Muh Hi Rid Mar Ha(tüök Jür) (EKI MK; Ariste 1940a: 31-32); töök, `töögi 'prunt, kork, punn' Hlj (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300, 1319 tōk, tōgi (D) 'der Pfloch, welcher das Loch (tōgi-auk) im Boden des Bootes verstopft, und beim Aufziehen an's Land heraudgezogen wird, um das Wasser hinauszulassen'; tȭk, tȭgi '= tōk'; Wiedemann 1893: 1176 tōk, tōgi (D) (tȭk) 'der Pfloch, welcher das Loch (tōgi-auk) im Boden des Bootes verstopft, und beim Aufziehen an's Land heraudgezogen wird, um das Wasser hinauszulassen';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben dovicke 'eine tappe'; MND HW I dȫveke 'Zapfen'
• Käsitlused: < kasks dȫveke 'Zapfen' (Ariste 1940b); < kasks dȫvike, dȫveke 'Zapfen' (GMust 1948: 95)
• Vrd took