|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
Leitud 1 artikkel
saag, sae 'tööriist' < kasks sāge 'Säge'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 103) ∫ai, ∫ai∫t '∫age'; (Gutslaff 1648: 233) Saje 'Sage (Serra)'; (Göseken 1660: 295) Saij 'Sage'; (Göseken 1660: 605) Sai 'Sage (serra)'; Saijema 'Sagen (serrare)'; (Göseken 1660: 607) saij lahastket (saelaastukesed) 'Sägespönne (serrago)'; Sage Laud 'Brett gespalten'; Say Laud 'Brett gespalten'; Saagi purro (saepuru) 'sage spän'; (Göseken 1660: 608) SaySepp 'Sagen-Schmid (serrarius)'; (Virginius 1687-1690) nink jaggas neid Sagide, Raud-Haakide ja Kirwestega ärra; (Vestring 1720-1730: 211) Saag, -gi 'Die Säge'; (Helle 1732: 171, 322) saag 'die Säge'; (Piibel 1739) satis neid ärra sagedega, ja raud-ekkedega, ja kirwestega tööd teggema; (Hupel 1780: 261) saag, sagi od. sae r., d. 'die Säge'; (Hupel 1818: 212) saag, -i od. sae r. d. 'Säge; lf. Sage'; (Lunin 1853: 164) saag, -i ~ sae r. d. 'пила'
- Murded: saag, sae R Sa Muh sporL; saag (soag, suag), sae K I; sae Hi Kod; saeg, sae Lä Ris Trm; saag´, sae eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1117, 1118 sāe, sāe (D) '= sāg'; sāg, sāe 'Säge'; Wiedemann 1893: 1012 sāg, sāe (sāe) 'Säge'; ÕS 1980: 610 saag;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben sage 'Säge'; MND HW III sāge 'Säge'
- Käsitlused: < kasks sāge, saghe 'Säge' (EEW 1982: 2643-44); < kasks sage (Viires 1960: 60; Ariste 1963: 103; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 150; EES 2012: 453)
- Läti keel: lt zãģis [1638 Saghis] Säge < mnd. sage 'Säge' (Sehwers 1918: 54, 100, 165; Sehwers 1953: 162); lt zāģis, zāģe Säge, Instrument zum Schneiden der Kimme < mnd. sāge 'Säge' (Jordan 1995: 111);
- Sugulaskeeled: sm saha [Agr] Säge; is saha; krj saha; vdj saha < mrts sagha 'saha' (SSA 3: 141); lv zò̬i̯ɢ, zōiɢ Säge < kasks sage (Kettunen 1938: 401); lv zǭig saag; zāģis (LELS 2012: 377)
- Vt saagima
