[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

aam|palk, -palgi 'jäme palk, tala' < kasks hānenbalk 'Hahnenbalken, Hahnholz'

• Esmamaining: Masing 1825
• Vana kirjakeel: (Piibel 1739) nemmad piddid raiutud kiwwa ostma ja puid haan-palgiks; (Hupel 1818: 35) haan-palk r., d. 'Hahnbalke, grosser Querbalken'; (Masing 1825: 306) kesk rehhealla aampalgi külge rippuma; (Lunin 1853: 21) aan-palk, -i r. d. 'перекладина'
• Murded: aampalk R(haam- Nai Kuu); aampal´k Muh L(uam- Khn); aampal´k K(oam- Pil, voam- Nis); aampal´k I(uam- Kod); aamtala Vän SJn Krk; aan´pal´k M (EMS I: 52-54)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hām-pal´k, pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; Wiedemann 1893: 61 hām-pal´k, pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; ÕS 1980: 21 aampalk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 hanen-balke 'Hahnen-balken, der oberste Querbalken des Daches'; Schiller-Lübben hanebant, -bende 'Hahnebalken'; MND HW I hānenbalke, hānebalke; hānenbôm 'Hahnenbalken, Hahnholz, obere Querverbindung eines Dachsparrenpaares'
• Käsitlused: < kasks hāne-, hānenbalke (EEW 1982: 4; Raag 1987: 324; EES 2012: 41)
• Läti keel: lt vērbaļķis aampalk (ELS 2015: 19);
• Sugulaskeeled: vdj balkka tahutud palk, tala, aampalk (VKS: 157)

ahter, ahtri 'laeva või paadi päraosa' < kasks achter 'Achter, Hintersteven'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 460) laiwa hend (ahter) 'hinter Theil des Schiffs'
• Murded: `ahter S L Ris; `ahtri R (EMS I: 148)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1562 ahter, ahtri (A) 'Hintersteven'; Wiedemann 1893: 10 ahter, ahtri (A) 'Hintersteven'; ÕS 1980: 29 ahter 'laeva päraosa';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben achter 'hinter; hinten'; MND HW I achter(e) 'hinten, zurück; später';
• Käsitlused: < rts akter (EEW 1982: 32; Raun 1982: 2; Raag 1987: 333); < kasks achter 'hinten' (GMust 1948: 25, 74); < hol achter (Mereleksikon 1996: 11); < kasks achter, rts akter (EKS 2019)
• Läti keel: lt (kuģa) pakaļgals ahter (ELS 2015: 26);
• Sugulaskeeled: sm ahteri [1863] (aluksen) perä, takaosa / Heck, Hinterschiff < rts akteri ‹ kasks ~ khol achter 'veneen, aluksen (perä)peili' (SSA 1: 55); sm ahteri perä, (aluksen) takaosa; vdj ahte̮ri; ee ahter < rts akter (SKES: 7); vdj ahte̮ri ahter (VKS: 105)

alp, albi 'edev, edvistav; (rumal)uhke, narr' < kasks alver, alwer 'töricht, dumm', sks albern 'närrisch'

• Esmamaining: Kullamaa 1524
• Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 136)? Albi Peter;? Halbi Peter; (Hornung 1693: 28) Halp, Halbi / Acc. pl. Halpa 'ein Quackkelhaffter Mensch'; (Vestring 1720-1730: 32) Halp 'Närrisch (Reval)'; Halpima 'Narrisch thun (Reval)'; (Helle 1732: 91) halp 'närrisch'; halpima 'närrisch thun'; (Helle 1732: 347) Mis sa halbiga teed 'Was kann man mit dem Narren anfangen'; (Hupel 1780: 152) halp, -i (auch: alp)r. 'närrisch'; (Lunin 1853: 13) alp, -i 'глупый, дурацкiй'
• Murded: al´p L K I M T; alp S; `alpi R; hal´p V (EMS I: 293-294)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 hal´p, hal´bi 'albern, närrisch'; hilbu-hal´p 'Putznärrin'; hal´plane, -ze '= hal´p'; Wiedemann 1893: 26 hal´p, hal´bi (hal´plane) 'albern, närrisch'; hilbu-hal´p 'Putznärrin'; ÕS 1980: 39 alp;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben alf '(böser) Geist, Elf'; MND HW I *alf, alp 'böser Geist'; *alver, alvern, alwer 'töricht, dumm';
• Käsitlused: < vrd sks albern ~ ee deskr (EEW 1982: 62); < vrd asks alf '(alp naisisik)' (Raun 1982: 4); < ee deskr (EES 2012: 49)
• Läti keel: lt alveris ein Ausgelassener, Alberner < mnd. alver, alwer 'einfältig, albern, töricht, dumm' (Sehwers 1953: 2); alveris ein Ausgelassener, Alberner < mnd. alver 'töricht, dumm' (Jordan 1995: 53);
• Sugulaskeeled: lv ǭlpatõks alp, narr; āksts; ǭlpatõ alpida, narrida; ākstīties (LELS 2012: 217)

ankur1, ankru 'laevaankur' < kasks anker, rts ankare 'Anker'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 43) Ancker; Plicht Anker 'peaankur'; (Müller 1600/2007: 712) se eike Plicht Anker ollema (05.09.1606); (Gutslaff 1648-1656) wötsit neiht Anckrit ülles, n. lezit merre pähle; (Göseken 1660: 283) Ancker, -i 'Ancker'; (Göseken 1660: 316) Anckri köis 'Ancker Seil'; (VT 1686) nink heidiwä nelli Ankrid wälja Laiwa takkast; (Helle 1732: 86) ankur, -kro, -urt 'der Ancker'; (Hupel 1780: 142) ank|er, -ri d. 'der Anker'; ankri, ankri d. 'der Anker'; ank|ur, -ro r. 'der Anker'; (Lunin 1853: 14) anker, -kri r. d. 'якорь'
• Murded: `ankur R eP M; anku|r, -r´ V(`ankro, `an´kri Räp); `ankur, -i R (EMS I: 368)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur, aṅkru; aṅker, aṅkri 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅkri, aṅkri (d) '= aṅkur'; Wiedemann 1893: 36 aṅkur, aṅkru; aṅker, aṅkri 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; ÕS 1980: 46 ankur 'teatud kinnitusvahend'; Tuksam 1939: 48 Anker 'ankur';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 anker 'Anker'; anker-balke, anker-holt 'Anker halter'; Schiller-Lübben anker 'Anker'; MND HW I anker (z.B. bôch-, esping-, plicht-, krǖceanker) 'Anker';
• Käsitlused: < rts ankare, sks Anker (EEW 1982: 79-80); < germ, vrd kasks anker (Raun 1982: 4); < alggerm, vrd v-ingl ancor, asks anker, rts ankare (EES 2012: 51); < vrd kasks anker, rts ankar (‹ lad ancora) (GMust 1948: 30, 74); < kasks anker (Ariste 1940: 6; Liin 1964: 49)
• Läti keel: lt eñkurs [1638 Anckurs] Anker < mnd. anker (Sehwers 1918: 87, 147); añkurs, eñkurs Anker < mnd. anker 'Anker' (Sehwers 1953: 3, 32; Jordan 1995: 61); lt enkurojums ankurdus; enkurskrūve ankur(dus)polt (ELS 2015: 46);
• Sugulaskeeled: sm ankkuri [Agr] (aluksen) kiinnityslaite / Anker < germ, vrd mrts ankar(e), kasks anker, sks Anker (‹ lad ‹ kr) (SKES: 19; SSA 1: 76); sm ankkuri [Agr] < rts ankare (Häkkinen 2004: 54); is aŋkkuri; krj ankkuri; vdj aŋkkuri < sm ankkuri (SSA 1: 76); vdj aŋkkuri; jaakkari, jaakkori ankur; якорь (VKS: 131, 306); lvS aŋker Anker (SLW 2009: 46); lv āŋk̆kaŕ, āŋk̆kə̑r Anker (Kettunen 1938: 19); ānkaŗ ankur; enkurs (LELS 2012: 31); lv ānkaŗ anchor < rts ankare (‹ vrts ankar) (Grünthal 2015: 122); lvS anker anchor < kasks anker (Grünthal 2015: 123)

apostel, apostli 'Kristuse jünger; mingi õpetuse kuulutaja' < kasks apostel 'Apostel'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 44) Apostel, Apostlit, Apostelix, Apostlill, Postlilt; (Müller 1600/2007: 102) sē Pöha Apostle Pauluße kaas (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 49) omma Apohstlide söamet lebbi o͠ma pöha Waimo ollet leutnut; (Stahl HHb II 1637: 87) Apo∫tlide auwus kogko 'die ehrliche ver∫amlung der Apo∫teln'; (Gutslaff 1647-1657: 281) neihnde KatteToistKümmend (postlide) kahn; (Göseken 1660: 283) Postel, -i 'Apostel'; (Göseken 1660: 316) Jnger, postel 'Junger Schüler'; (Hupel 1780: 142) apost|el, -li r., d. 'der Apostel'; (Lunin 1853: 14) apostel, -tli r. d. 'Апостоль'
• Murded: `aabostel R; `apo·stel ~ `abo·stel eP(`aabo·stel JMd, aabostel Koe Iis Trm); `apoo·stel ~ `apoo·stli eL(apostol Se Lut) (EKI MK); `poostel, `poostle 'nõid; keelepeksja' Hää Saa M San VLä(`pu̬u̬s´tli) (EKI MK); `pu̬u̬stli (-ss-) 'pühakupilt' Se Lut
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 āpostel, āpostli, āpostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 37 apostel, apostli, apostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 854 pōstel säh! (S) 'Ausdruck der Verwunderung' = tohoh nurjatu!; Saareste III: 693 apostel 'evangeeliumi kuulutav Kristuse saadik'; ÕS 1980: 50 apostel 'Kristuse jünger';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben apost 'Apostat'; MND HW I apostel, appostel(e) 'Apostel, Sendbote';
• Käsitlused: < sks Apostel ~ kasks apostel (EEW 1982: 84); < kasks apostel 'Apostel, Sendbote' (Ariste 1963: 88; Liin 1964: 40; Raun 1982: 5); < sks Apostel (SSA 1: 79)
• Läti keel: lt apustulis [1585 Apo∫telle] Apostel < mnd. apostel (Sehwers 1953: 4; Jordan 1995: 54);
• Sugulaskeeled: sm apostoli [Agr] Apostel < mrts ap(p)ostol, apostel; is apostoli; vdj apostoli; krj apostola < vn апостол (SSA 1: 79); vdj apostoli (VKS: 136); lvS apustil, -d Apostel (SLW 2009: 47); lv ap̆pùstə̑ĺ, āp̆pustə̑ĺ Apostel (Kettunen 1938: 12, 19); lv apostõl apostel; apustulis (LELS 2012: 32); vdj apostola apostel (VKS: 115)
• Vrd jünger

arst, arsti 'meditsiinilise haridusega ravija' < kasks arste 'Arzt'

• Esmamaining: Awerbach 1589
• Vana kirjakeel: (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 102) Reÿede artzte '[haavaarstide]'; (Müller 1600-1606: 47) Hėė Arst woÿb heed Nouwo andada; se eike Arst; sesama Arst; syß pañeb se Arzt; (Müller 1600/2007: 94) eb nente terwelle v̈chtekit Arste waÿa olle (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 38) Neile kangedaile ei olle mitte vaya sedda arsti abbi; (Rossihnius 1632: 52) kea omma loja wasta pattu theb, se peab se Arsti kette langema; (Stahl 1637: 37) Arst, arstist 'Arst'; (Stahl HHb II 1637: 183) üx ar∫t on meile andtut 'Ein Artzt i∫t vns gegeben'; (Gutslaff 1648: 198) Temma tulleb .. Arstilt; (Göseken 1660: 283) Arst, -i 'Arzt'; (Göseken 1660: 317) Arst, -i 'Barbier'; Arsti Rijht 'Barbier Gerethe'; Arst 'wund Arzt (chirurgus)'; (Vestring 1720-1730: 21) arst, -i 'Ein Barbier; Medicus'; (Helle 1732: 87, 321) arst 'der Arzt'; (Hupel 1780: 143) arst, -i r., d. 'der Arzt'; (Lunin 1853: 15) arst, -i r. d. 'лѣкарь'
• Murded: arst ~ aŕst eP eL; `arsti R (EMS I: 444)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 ar´st, ar´sti 'Arzt'; ar´stinna 'Doctorin, Aerztin'; Wiedemann 1893: 44 ar´st, ar´sti 'Arzt'; ar´stinna 'Doctorin, Aerztin'; ÕS 1980: 54 arst;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben arste 'Arzt'; MND HW I arste (arcet, arzet, arzate, arzste, erste) 'Arzt';
• Käsitlused: < kasks arste (EEW 1982: 98; Raun 1982: 5; Ariste 1963: 88; Liin 1964: 58; EES 2012: 53)
• Läti keel: lt ãrsts, ãrste [1587 Ar∫tz] Arzt < mnd. arste (Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6); ārste, ārsts Arzt < mnd. arste (Jordan 1995: 54);
• Sugulaskeeled: lv ar̄´št Arzt (Kettunen 1938: 14); lv aŗšt arst; ārsts (LELS 2012: 35)
• Vt arstima. Vrd tohter

elevant, elevandi 'suurim maismaaloom (Elephantidae)' < kasks elefant 'Elephant'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-1656) KeicKesugkust annumb Elephanti luihst; (Göseken 1660: 327) Elewant 'Elephant'; Elewanti Nenna 'Elephanten Rüssel'; Elewanti Luh 'Helfenbein'; (Göseken 1660: 577) pöddra kont (elevandiluu) 'Helffen Bein'; (Piibel 1739) Ja kunningas teggi sure aujärre elewanti luust; (Hupel 1780: 146) elewant, -i d. 'Elephant'; (Marpurg 1805: 18) ütte hirmus suurt Elewanti; (Lunin 1853: 18) elewant, -i r. d. 'слонъ'
• Murded: elevan´t K I TLä; elevant Hi; elivan´t L M; elivant R(ele|vand, -fant Vai); elivant Muh; eele-, eeli|van´t V; elle-, ille|van´t Sa(iilevan´t Khk) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 118 ēlewant, ēlewanti 'Elephant'; Wiedemann 1893: 94 *elewant, elewanti (ēlewant) 'Elephant'; ÕS 1980: 106 elevant;
• Saksa leksikonid: MND HW I elefant, elepant, elephant 'Elefant'; elpendêr 'Elefant'
• Käsitlused: < sks Elefant (‹ lad ‹ kr) (EEW 1982: 183); < kasks elefant (Raun 1982: 7); < kasks elefant, elephant 'Elefant' (Liin 1964: 63); < asks elefant ~ sks Elefant (EES 2012: 60)
• Läti keel: lt elefants [Glück 1689/1694: Elewanta] Elefant < mnd. elefant (Sehwers 1918: 87, 147); lt zilonis elevant (ELS 2015: 105);
• Sugulaskeeled: sm elefantti [1642 elephanti] Elefant < mrts elefant (‹‹ lad ‹ kr) (SSA 1: 102); vdj elewants elevant; слон (Kreevini) (VKS: 200); lv elefan̄t̀ Elefant (Kettunen 1938: 45); lv elefant elevant; zilonis (LELS 2012: 58)

evangeelium, evangeeliumi < kasks ewangelium, lad euangelium

• Esmamaining: ametivanne 1535
• Vana kirjakeel: (ametivanne 1535, ‹ EKVTS 1997: 61) Jumall awytacko ninck theme kallis euangelium; (ametivanne 1570, ‹ EKVTS 1997: 79) mynd Jumall awytacke, ninck theme kallis Euangelion; (kohtuvanne 1600, ‹ EKVTS 1997: 96) Jummal ninck temma kallis Ewangelium mind peap awwitama!; (Müller 1600-1606: 63) Ninck on se|sinane eßimene Euangelium; (Müller 1600/2007: 64) neet Euangeliumit (18.12.1600); (Stahl HHb I 1632: 16) Pöha Waim on münd lebbi se Evangelium kutznut 'der heilige Geist hat mich durchs Evangelium beruffen'; (Rossihnius 1632: 73) lebbi se Evangelium heickanut; (Piibel 1739) Juda-rahwale tulleb armo lota ewangeliummi läbbi; (Hupel 1766: 34) meie kalli lunnastaja Jesusse sanna, mis sa ewangeliummi sees nenda loed; (Hupel 1780: 149) ewangelium, -i r., d. 'Evangelium'; (Lunin 1853: 21) ewangelium r. d. 'Евангелiе, благовѣстiе'
• Murded: `evangee·lium (e·van-), -i 'UT osa' sporeP Ran; `ehvangee·lium, -i sporeP eL; `e·hvangiljum, -i R; evangel, -i VNg Hää Lei; ehvangel, -i Krk Har; ehvan(d)ki̬i̬l Krl Rõu (EMS I: 842-843)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 95, 120 ehwangelium, -i '= ēwangelium'; ēwangelium, -i 'Evangelium'; Wiedemann 1893: 104 *ewangelium, -i (ehwangelium, ēwangelium) 'Evangelium'; ÕS 1980: 120 evangeelium, -i 'kristlik kuulutus; Jeesuse elust jutustav raamat (piiblis)';
• Saksa leksikonid: MND HW I ewangelium 'Evangelium'
• Käsitlused: < sks Ewangelium (EEW 1982: 219); < kasks ewangelium (Ariste 1963: 89; Liin 1964: 39)
• Läti keel: lt evaņģēlijs evangeelium (ELS 2015: 124);
• Sugulaskeeled: sm evangeliumi [Agr] Evangelium < mrts euangelium ~ lad euangelium 'hyvä sanoma' (SSA 1: 110); vdj evankeljumi, jevangeli(a) evangeelium; евангелие (VKS: 222, 317); lv evangēlium evangeelium; evaņģēlijs (LELS 2012: 60)

haavel, haavli 'pliikuulike laskelaengus' < kasks hāgel, sks Hagel

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 529) aaglid r. 'Schroot Pl.'; Haaglid r. 'Schroot Pl.'; hawlit r., d. 'Schroot'; (Hupel 1818: 15) aaglid 'Schroot (zum Schießen)'; (Hupel 1818: 536) Schrot (zur Flinte) 'hawlid r., d.; aaglid, haaglid r.'; (Lunin 1853: 5, 25) aaglid r. d. 'дробь (для стрѣльбы)'; hawel d. 'дробинка'; hawlid r. d. 'дробь'
• Murded: `aavel R eP(`oavel Kos, `uavel JMd Kod, `vuavel, `voavel Juu); `aavel M(aavel´ Krk); `aavli T V; `aabel Lä (EMS I: 72)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāgel, pl. hāglid 'Schrot'; Wiedemann 1893: 59 hāgel, pl. hāglid '= hāwel'; Wiedemann 1869: 70 hāwel, pl. hāwlid '= hāgel'; Wiedemann 1893: 63 hāwel, pl. hāwlid (hāgel) 'Schrot'; ÕS 1980: 145 haavel; Tuksam 1939: 443 Hagel '(Flintenschrot) pl. haavlid';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāgel 'klein gehacktes Blei, Eisen, Schrot zum Geschoß'; EWD 2005: 494 Hagel 'Niederschlag in Form von Eisstückchen'; Im frühnhd. hat Hagel (wie mnd. hāgel) daneben die in der Jägersprache noch länger bewahrte Bedeutung 'als Munition dienende Metallstückchen, Schrot'
• Käsitlused: < sks, kasks hagelschrot (EEW 1982: 246); < sks Hagel 'rahe; jämedad haavlid' (Raun 1982: 9; EES 2012: 65); < ? kasks hagel (SSA 1: 147)
• Läti keel: lt ãgele Schrot, Schießhagel < nd. hagel 'die aus Blei gegossenen Kügelchen zum Schießen auf kleines Wildbret und Federwild, auch Schrot genannt' (Sehwers 1953: 5); skrots haavel (ELS 2015: 140);
• Sugulaskeeled: sm hauli [1745] Schrotkugel < mrts haghl 'rae, hauli' (= kasks hagel, küsks hagal) (SSA 1: 147; Häkkinen 2004: 177); vdj droba, grobi; hauli haavel, haavlid; дробь (VKS: 185, 237, 251)

hakkima, (ma) hakin 'tükkideks lõikama või raiuma' < asks hacken, sks hacken

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 217) zaggema 'hacken'; (Hupel 1780: 390) hacken 'zaggama d.'; (Lithander 1781: 497) Saab se taigen sedda wisi hakkitud, siis leika sedda kahheks ossaks katki; (Hupel 1818: 419) hacken 'zaggama d.'
• Murded: akkima 'tükeldanma' Lüg Vai eP; hakkima Kuu; `akma Kod; `ak´ma Puh Krl (EMS I: 232)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 hakkima 'hacken'; Wiedemann 1893: 20 hakkima 'hacken'; ÕS 1980: 147 hakkima 'tükkideks raiuma või lõikama; tükeldama'; Tuksam 1939: 442 hacken 'hakkima, katki või tükkideks raiuma';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hacken 'hacken, hauen, schlagen, mit Beil, Messer usw. zerkleinern'
• Käsitlused: < sks hacken 'raiuma, hakkima, toksima' (EEW 1982: 262; EES 2012: 67); < kasks hacken (Raun 1982: 9); < asks hakken, sks hacken 'lõikuma, tükeldama' (EKS 2019)
• Läti keel: lt smalcināt, kapāt hakkima (ELS 2015: 143); lt akmests < nd. hackmest (Sehwers 1953: 1); lt akmeser < sks Hackmesser (Sehwers 1953: 1)

haspel, haspli 'tööriist lõnga vihti ajamiseks' < kasks haspel 'Haspel, Weife'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 217) Langelöim /o 'Haspell'; (Hupel 1780: 144) aspel, -pli r. d. 'Haspel'; (Hupel 1818: 40) haspel, -plir. d.; haspli pu r. d.; haspli, haspli d. 'Weife, Haspel'; (Lunin 1853: 25) haspel, -pli; haspli pu r. d. 'катушка, мотовило; воротъ'
• Murded: `aspel R; `aspel S(`asper Khk Kär); `aspel sporL K I M Puh; `aspli T; `asvel Pöi L sporK; `astel Pä (EMS I: 477)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 haspel, has´pli 'Haspel, Weife'; Wiedemann 1893: 49 haspel, has´pli 'Haspel, Weife'; ÕS 1980: 152 haspel 'riist lõnga vihti kerimiseks';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 haspel 'Garnwinde zum Abhaspeln des Garns von der Spule'; haspelen 'das gesponnene Garn abhaspeln, von der Spule auf den Haspel bringen'
• Käsitlused: < sks Haspel ~ kasks haspel (EEW 1982: 302; SSA 1: 145); < kasks haspel (Raun 1982: 11); < sks Haspel (EES 2012: 71); < asks haspel 'Haspel' (EKS 2019)
• Läti keel: lt aspiles Haspel (Sehwers 1953: 4); lt tītavas haspel (ELS 2015: 150);
• Sugulaskeeled: sm haspeli [1798] vyyhdinpuu / Haspel < rts haspel (SSA 1: 145); sm haspeli Haspel < asks haspel ~ rts haspel ~ ee haspel (Bentlin 2008: 216)

jaht, jahi 'küttimine, jahilkäik, jahipidamine' < kasks jacht 'Jagd'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 109) teye wihastate se porto jachti; (Stahl 1637: 74) portojacht, portojachtust 'Hurerey'; (Stahl HHb III 1638: 50) Hohrajachto 'Hurerey'; (Gutslaff 1647-1657: 164) om ka hendas portojachtust; (Göseken 1660: 287) Hoorajacht 'Hurerey'; (Göseken 1660: 570) portojacht (liiderdamine) 'Hurerey'; (Vestring 1720-1730: 44) Jaht 'Der Lärmen, Unruh'; (Helle 1732: 95, 97) horajaht 'die Hurerey'; jaht 'der Lärm, Unruh'; (Hupel 1780: 159) jaht, jahhi r., d. 'Streit, Zank, Lerm, Unruhe, Jagd'; (Arvelius 1787: 17) läks jahhi peäle; (Hupel 1818: 50) jaht, jahhi r., d. 'Streit, Zank, Lärm, Unruhe; die Jagd'; (Lunin 1853: 33) jaht, jahhi r. d. 'раздоръ, ссора, драка, шумъ; охота'
• Murded: jaht 'küttimine' R(`jahti VNg Vai); jaht eP(jast Kod, jäht Pöi Muh Emm); jaht eL (EMS II: 26)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 jaht, jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; Wiedemann 1893: 136 jaht, jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; ÕS 1980: 198 jaht 'küttimine';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben jacht 'Jagd'; MND HW II: 1 jacht (jagt) 'Vervolgung; Jagd, Jagdunternehmen; eilige Suche, Nachfrage'
• Käsitlused: < kasks... ~ sks Jagd (EEW 1982: 533); < kasks jacht (Raun 1982: 19; Ariste 1963: 90; SSA 1: 233; EES 2012: 96)
• Läti keel: lt *jakts Jagd < mnd. jacht (Sehwers 1918: 39, 148); lt jakts Jagd; Spaß, Scherz, Possen < nd. jagd 'Jagd,; ein wüstes und ausgelassenes Lärmen und Toben vieler Leute, die in rasender Lustbarkeit wie toll umherspringen und jubeln' (Sehwers 1953: 43); jakts, jakte Jagd < mnd. jacht (Jordan 1995: 64);
• Sugulaskeeled: sm jahti [1593] pyynti, metsästys / Jagd < mrts iakt 'metsästys, metsänkäynti, ajo' (‹ kasks jacht); krj jahti < sm; is jahti < sm ~ ee; vdj jahti < sm ~ ee; lv jakt´ ajo, pyynti; meteli < lt jakts (SSA 1: 233); sm jahti Jagd < asks jacht ~ rts jakt (Bentlin 2008: 117); lv jak̄t´ Jagd (auch Lärm) < kasks jacht (Kettunen 1938: 84); lv jakt jaht; medības (LELS 2012: 82)

jakk, jaki 'lühike pealisrõivas' < kasks jacke, sks Jacke

• Esmamaining: Jannsen 1861
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1861) 13.12: meesterahwa sallid ja naesterahwa jakkid
• Murded: jakk, jaki 'lühike kuub' eP(jaki); jökk Sa; jäkk Pä; jak´k eL; jakki R (EMS II: 35)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 151 jakk, jaku 'Jacke'; troi-jakk (P) 'geschlossene, über den Kopf gezogene Jacke'; Wiedemann 1893: 138 jake, jakke (S); jakk, jaki, jaku 'Jacke'; troi-jakk (P) 'geschlossene, über den Kopf gezogene Jacke'; ÕS 1980: 199 jakk 'riietusese';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 jacke 'Teil der Rüstung, kurzer Oberrock, gesteppte wattierte Jacke; Jacke, modisches Kleidungsstück'
• Käsitlused: < kasks jacke ~ sks Jacke (EEW 1982: 536; SSA 1: 234); < kasks jacke (Raun 1982: 20; EES 2012: 96)
• Läti keel: lt jaka Jacke < dt. (Sehwers 1918: 62, 148; Sehwers 1953: 43);
• Sugulaskeeled: sm jakku [1637] takki / Jacke < rts jacka 'nuttu, takki' (‹ kasks jacke); lv jak̄ < kasks jacke ~ sks Jacke (SKES: 112; SSA 1: 234); lv jak̄, (SjW) žak̄ Jacke < sks (Kettunen 1938: 83, 404); lv jak jakk; jaka (LELS 2012: 82)

juut, juudi 'rahvus(kuuluvus)' < kasks iude, sks Jude

• Esmamaining: Stahl HHb II 1637
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 114) kuÿ needt Türckit ninck Iudat v̈tlewat; (Müller 1600/2007: 314) Sesama tunnistawat meddÿ kaas Iudat ninck Türckit (16.09.1603) 'juudid'; (Rossihnius 1632: 119) Sihn ei olle üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; (Stahl HHb II 1637: 28) nedt Judalisset otis 'der Jüden thet er warten'; (Gutslaff 1648: 220) Judalinne 'Jude'; (Göseken 1660: 289) Judalinne 'Jude'; (Göseken 1660: 373) Judaliste Kool 'Juden Schul'; (VT 1686) Pahwel oppetab Judalissi nink Pagganid; (Vestring 1720-1730: 53) Judalinne 'Ein Jude'; Juda Ma 'Das Jüdische Land'; (Helle 1732: 101, 102) judalinne 'der Jude (spottweise)'; juud, -i 'der Jude'; (Piibel 1739) Judide wangipölli tulleb nende kangekaelussest; (Hupel 1780: 164) judalinne r., d. 'ein Jude (Scheltw.)'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; (Hupel 1818: 58) judalinne bl. d. 'ein Jude'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; (Lunin 1853: 39, 40) Judalinne r. d. 'жидъ'; Judi ma 'Еврейская земля'; juud, -i r. 'жидъ'
• Murded: juut, juut́ 'rahvus' eP eL; `juudi R (EMS II: 235-236); `juutlane 'juut' Kod (EMS II: 237)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jūt´, jūdi 'Jude'; Wiedemann 1893: 174 jūt´, jūdi 'Jude'; ÕS 1980: 208 juut;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben jode, jodde 'Jude'; jodesche 'Jüdin'; jodenheit 'die Judenschaft, das jüdische Volk'; MND HW II: 1 jȫde, jödde, jǖde (iude, jůdhe) 'Jude'; jȫdesche, jöddesche 'Jüdin'; jȫdisch, jöddisch (yoddesch), jǖdisch 'jüdisch (von Volk oder Land, von der Religion usw.)'
• Käsitlused: < kasks jude ~ sks Jude (EEW 1982: 580); < asks jude 'juut' (SSA 1: 253; EES 2012: 102); < sks Jude (Raun 1982: 22)
• Läti keel: lt jūds (im Altertum) Jude (VLV 1944: 291);
• Sugulaskeeled: sm juutalainen [Agr] < rts jude ~ sks Jude (Häkkinen 2004: 296); sm juutalainen [Agr Judalainen] Jude, jüdisch < rts jude 'juutalainen' (‹ kasks jude ‹‹ lad judaeus); is juutalain; krj juutalaine < sm; is juuti < ee (SSA 1: 253); vdj juudalain 1. juut; еврей; 2. juudalane, иудей (VKS: 326); vdj juutti juut; еврей (VKS: 328)

jänn, jänni 'ummik, kitsikus' < ? asks jan

• Murded: jän´n 'kimbatus; kitsikus; kaotus(seis) kaardimängus' sporeP eL; jänn hvR (EMS II: 307-308)
• Eesti leksikonid: VSS 1917: 54 jänn 'murt. soperrus'; keel jääb jänni 'kieli kangistuu'; EÕS 1925: 147 jänn; ÕS 1980: 211 jänn 'ummik, väljapääsmatu seisund, kimbatus; ka kaardimängus'
• Käsitlused: < asks Jan(n) (Ariste 1937: 133; Raun 1982: 23); < asks jan 'jänn, kitsikus' (‹ asks isikunimi Jan) (EES 2012: 105)
• Läti keel: lt janis › palikt jaņuos Schneider, sein, werden < nd. jann (Wenn einer im Spielen ein doppeltes Spiel verliert, so sagt man in Bremen: He hett Jann verlaren.) (Sehwers 1953: 43); lt palie̯g jan´es (beim Kartenspiel) (Kettunen 1938: 84);
• Sugulaskeeled: lv ja’ńńə̑z im Stich, in Verlegenheit (Kettunen 1938: 84)

kaal, kaalu 'kaalumisseade' < kasks schale 'Schale; Wage'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 234) Kale 'Schale'; (Gutslaff 1648: 245) Kâl, Kâla 'Wage'; (Gutslaff 1648-56) Enge teill peawat ollema öigke kahle, öigket lohdit, öigket wackat; (Göseken 1660: 295) Kaal, -i 'Schaal'; (Göseken 1660: 379) Kahli 'Schale (Wageschale)'; (Virginius 1687-1690) Kulda andis täma Kaaloga, keigesugguste Teenistusse Riistade tarwis; (Vestring 1720-1730: 55) Kaal, -lo 'Gewicht, Wagschale'; (Hupel 1780: 166) kaal, -o r., d. 'Gewicht, Waagschale, Waage'; (Hupel 1818: 60) kaal, -o r. d. 'Gewicht, Waage'; (Lunin 1853: 40) kaal, -o r. d. 'вѣсъ, вѣсы'
• Murded: kaal, kaalu 'kaalumisseade; raskus' eP(koal, kual); kaal, kaalu eL; kaal, `kaalu R (EMS II: 387)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 kāl, kālu; kāl´, kāli 'Wage, Wagschale, Gewicht (zum Wägen)'; Wiedemann 1893: 232 kāl, kālu; kāl´, kāli 'Wage, Wagschale, Gewicht (zum Wägen)'; ÕS 1980: 215 kaal, kaalu '(keha)raskus; kaalumisseade';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schale 'Wagschale'; Schiller-Lübben schale 'Gewichts-, Wagschale'; MND HW III schâle 'Schale der Waage';
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 617); < germ (vrd kasks schale) (Raun 1982: 24); < kasks schale 'Gewichtsschale, Wagschale' (Liin 1964: 48; EES 2012: 108); < asks schale 'kauss, jooginõu; teatav mõõtühik; kaalukauss' (EKS 2019)
• Läti keel: lt skãle [1638 Skahle] < mnd. schāle (Sehwers 1918: 94); lt skãle Wagschale < mnd. schāle 'Wagschale' (Sehwers 1953: 106); skāle Wage, Schalwagen < mnd. schâle (Jordan 1995: 87);
• Sugulaskeeled: sm kooli (1787; 1644 Wichti skoli 'vaakakuppi') pyöreä matalahko vati, malja / (Trink)schale, Schüssel < rts skål 'malja, kulppo' (SSA 1: 399); lv skō̬l Waagschale < kasks schale (Kettunen 1938: 373); lv skǭlõd kaal; svari (LELS 2012: 295)
• Vrd vaag

kamm, kammi 'peasuga' < kasks kam

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 221) sugga / kamm 'Kamm'; (Göseken 1660: 289) Kamm, -i 'Kam'; (Göseken 1660: 387) Kamm 'weber Kam, pecten'; (Hornung 1693: 33) Kam, Kammi / Acc. pl. Kammisid 'ein Kamm'; (Vestring 1720-1730: 64) Ka͠m 'Ein Kam'; (Helle 1732: 106) kam 'der Kam'; (Hupel 1780: 171) kam, mi r., d. 'der Kamm'; arw kam 'ein undichter Kamm'; (Hupel 1818: 69) kam, mi r., d. 'der Kamm'; arw kam, tiht kam 'ein weiter-, ein deichter Kamm'; (Lunin 1853: 47) kam, -mi r. d. 'гребень'; arw, tiht kam 'рѣдкiй, частый гребень'
• Murded: kamm, kammi 'kamm; kangasuga; linahari' eP eL; kamm, `kammi R (EMS II: 619)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216 kamm, kammi 'Kamm'; harw kamm 'grober, undichter Kamm'; tiht kamm 'feiner, dichter Kamm'; rēt´-kamm 'Weberkamm'; Wiedemann 1893: 197 kamm, kammi 'Kamm'; harw, sūr´ kamm 'grober, undichter Kamm'; tiht, wähe-kamm 'feiner, dichter Kamm'; rēt´-kamm 'Weberkamm'; ÕS 1980: 230;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kam '(Hahnen)kamm; Grenzstein, der kammartig hervorragend ist'
• Käsitlused: < sks Kamm (EEW 1982: 681; SSA 1: 295; EES 2012: 125)
• Läti keel: lt ķe͠mme (1638 Kemmes) Kamm < mnd. kam, pl. kämm (Sehwers 1918: 25, 89, 149; Sehwers 1953: 63);
• Sugulaskeeled: sm kampa (1637) Kamm < skand, vrd mrts kamber, rts kam 'kampa, (kukon, katon) harja' (SSA 1: 295); is kamʙa (Hev) kamm (Laanest 1997: 60); vdj greebeni kamm; гребёнка (VKS: 236); lv kem < asks kamm (Kettunen 1938: 114); lvS kämm < asks kämm (SLW 2009: 97)
• Vrd reet|kamm

kapp, kapi 'panipaik' < kasks schap 'Schrank'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kapp, -u 'Kip'; (Göseken 1660: 391) karrika-kapp 'Becher Schranck'; (Göseken 1660: 749) üx kap kelri pehl 'keller Schapff'; (Göseken 1660: 597) Rohga Kapp (toidukapp) 'speise Köten (armarium)'; (Göseken 1660: 619) Seina Kapp 'Wandschrencklein (riscus)'; (Vestring 1720-1730: 66) Kap, -pi 'Ein Schöpff oder Schranck'; (Helle 1732: 108, 322) kap 'der Schrank oder Schap'; (Hupel 1780: 173) kap, -pi r., d. 'Schrank, Schapp, das Lädchen am Spinnwock'; (Hupel 1818: 71) kap, -pi r. d. 'Schrank; lf. Schapp; das Kästchen am Spinnrade'; (Lunin 1853: 49) kap, -pi r. d. 'шкапъ, подставецъ'
• Murded: kapp, kapi 'mööbliese' VJg I KJn; kaṕp, kapi Muh Khn eL; kapi, kapi Sa Rei L KPõ VlPõ; kappi VNg Vai (EMS II: 709)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 227 kapp, kapi 'Schrank, Kästchen am Spinnrade'; Wiedemann 1893: 207 kapp, kapi (kapi) 'Schrank, Kästchen am Spinnrade'; ÕS 1980: 235 kapp 'esemete panipaik';
• Saksa leksikonid: MND HW III schap (schaep) 'Schrank, Spind, Wandschrank; Schrein zum Aufbewahren der Altargeräte'
• Käsitlused: < kasks schaf (EEW 1982: 699); < kasks schap (SKES: 135; Raun 1982: 31; Liin 1964: 53; SSA 1: 264; EES 2012: 129)
• Läti keel: lt skapis Schrank (Schaff) < mnd. schap (Sehwers 1918: 40, 158); skapis Schrank < mnd. schap, schapp (Sehwers 1953: 106); skapis, skaps Schrank < mnd. schap (Jordan 1995: 87);
• Sugulaskeeled: sm kaappi [1637] pöydän t. lipaston laatikko / Schrank, Schubfach < mrts skap, skāp (‹ kasks schap); is kaappi; vdj kaappi kaappi, pöytälaatikko; krj skoappi kaappi < sm kaappi (SKES: 135; SSA 1: 264); is kaappi (Hev) kapp (Laanest 1997: 56); lvS kaep (1828) Schrank (SLW 2009: 78); lv käp̄ Schrank < kasks schap (Kettunen 1938: 176); lv käp kapp; skapis (LELS 2012: 111)

karp1, karbi 'laadik' < kasks karpe 'Kiste'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 233) Karpekeñe 'Schachtel'; (Gutslaff 1647-1657: 221) teggit o[mm]a Nouwo Karpit wallales; (Göseken 1660: 289) Karpekenne 'Karpe (Schachtel)'; (Göseken 1660: 391) karpikenn 'büchs (darin man etwas leget)'; Karpeken 'Lädelein (Schrein)'; (Göseken 1660: 598) Rochto-karp / Rochto ladikas 'artzeney Schranck'; (Göseken 1660: 670) tulli karpecken (tulekustutusnõu) 'Feuwer Karpe'; (Hornung 1693: 28) Karp, Karbi / Acc.pl. Karpisid & Karpa 'ein Kästlein'; (Helle 1732: 108) karp 'die Schachtel'; (Hupel 1780: 173) karp, -bi r.; -pi d. 'Schachtel, liefl. Karb'; (Hupel 1818: 72) karp, -i od. -bi r. d. 'Schachtel; lf. Karp'; (Lunin 1853: 50) karp, -i r. d. 'ларьчикъ, коробочка'
• Murded: kar´p, karbi (-r´-) 'kast(ike)' Sa L K I eL; karp, `karbi R (EMS II: 761)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234 kar´p, kar´bi 'Schachtel, (d) niedriger Schrank'; Wiedemann 1893: 213 kar´p, kar´bi 'Schachtel, (d) niedriger Schrank, Muschel'; ÕS 1980: 240 karp;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karpe, kerpe 'hölzernes Gefäß, Kiste (in den Ostseeländern gebraucht, eig. ein Hohlmaß, finn. karpi)'
• Käsitlused: < ? slaavi..., ? balti..., ? kasks... [von ungewissem Ursprung] (EEW 1982: 715); < ? kasks karpe 'kast' (Raun 1982: 32; EES 2012: 133); < kasks karpe 'puinen kirstu' (SSA 1: 316)
• Läti keel: lt kārba (LELS 2012: 46);
• Sugulaskeeled: sm karppi (1745) puinen laatikko, rasia / Holzschachtel < ee karp (‹ kasks karpe) (SSA 1: 316); sm karppi < ee karp (Bentlin 2008: 66-67); is karppa, karppi rasia; vdj karppi rasia, koppa; lv kar´p, kärp puinen rasia, kotelo (SSA 1: 316); lv kar̄´`p Kästchen, Büchse; kär̄`p, kar̄´`p hölzernes Kästchen, Schachtel < ee karp (Kettunen 1938: 107, 177); lv boks karp; kārba (LELS 2012: 46)

kast, kasti '(puust) täisnurkne mahuti' < kasks kaste 'Kasten'

• Esmamaining: Stahl HHb III 1638
• Vana kirjakeel: (Stahl HHb III 1638: 152 'laev') emmis se pehwa, kus Noa kasti sisse lex 'Bis an den Tag, da Noe zu der Archen eingieng'; (Stahl LS I 1641: 453 'laegas') kus üx o͠ma wilja Jummala Kasti sisse andis 'wenn einer seiner Güter an den Gottesdienst wendete'; (Göseken 1660: 289) Kasti 'Kaste'; (Göseken 1660: 394) kasti (vangla) '[Gefangnis]'; kasti pannema 'einziehen (ins Gefängnis)'; kasti sisse (heitma) '[Gefangen setzen]'; kasti [sisse pistma] '[Gefangen setzen]'; (Göseken 1660: 351) hullkasti (hullumaja) 'tollhaus'; (Hornung 1693: 23) Kast 'ein Baur-Gefängniss auff den Höfen'; (Helle 1732: 322) kast 'der Kasten'; (Hupel 1780: 175) kast, -i r. 'der Kasten'
• Murded: kas´t 'karp, laegas' Sa L K I eL; kast R Muh Hi Ris (EMS II: 810-812)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 218 kas´t, kas´ti 'Kasten'; Wiedemann 1893: 240 kas´t, kas´ti 'Kasten'; ÕS 1980: 244 kast '(pakkimiseks, asjade sissepanemiseks)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kaste, kasse, kase 'Kasten, größerer Behälter; Truhe; Reliquienschrein'
• Käsitlused: < sks Kasten, kasks kast, kaste (EEW 1982: 724; SSA 1: 325); < kasks kast (Raun 1982: 32; Raag 1987: 323); < kasks kast(e) 'Gefängnis', vrd rts kast 'Laden' (Raag 1987: 336); < kasks kast, kaste (Ariste 1963: 92; Liin 1964: 45, 65); < asks kaste, kass 'hoiukoht või -kamber, mahuti' (EES 2012: 134)
• Läti keel: lt kaste, skaste Kasten, Kiste < mnd. kast, kaste 'Behälter' (Sehwers 1918: 57, 149; Sehwers 1953: 48; Jordan 1995: 66); lt skaste Gefängnis < nd. kaste 'Gefängnis' (Sehwers 1953: 105);
• Sugulaskeeled: sm kasti (1874) kehikko, laatikko; oven kehys, ikkunalauta, lokerolaatikko; sillan arkku / Kasten; TüreinfassungFensterbrett; Setzkasten, Senkkasten < rts kast ~ ee kast (‹ sks Kasten ~ kasks kast, kaste) (SSA 1: 325); lvS kast Kasten (SLW 2009: 80); lv kas̄t Kasten < sks (Kettunen 1938: 108); lv kast kast; kaste (LELS 2012: 107)

kiil, kiilu 'talb; riidesiil' < kasks kîl 'Keil'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 83) kiil, -o r. d. 'Keil'; (Lunin 1853: 58) kiil, -o r. d. 'клинъ; слѣпень; cтрѣлка у чулка, ластовица у рубахи'
• Murded: kiil, kiilu 'talb; vahetükk, (riide)siil' S L K eL; kiil, kiili Käi Rei Mär JMd JJn VMr VJg I; kiil, `kiili R (EMS III: 80)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīl, kīlu, kīlo; kīl´, kīli 'Keil'; Wiedemann 1893: 304 kīl, kīlu, kīlo; kīl´, kīli 'Keil'; ÕS 1980: 261 kiil '(näit puulõhkumiseks)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîl (kiel) 'Keil als Werkzeug, aus Eisen oder Holz'
• Käsitlused: < germ... (EEW 1982: 807-808); < kasks kīl 'puus' (Viires 1960: 80; Raun 1982: 37; SSA 1: 357); < asks kīl (EES 2012: 151)
• Läti keel: lt *ķĩlis (1638 Kielies) Keil < mnd. kīl (Sehwers 1918: 23, 89, 150; Sehwers 1953: 67); ķīlis Keil < mnd. kîl (Jordan 1995: 72); ķīlēt keilen, einen Keil eintreiben < mnd. kîlen (Jordan 1995: 72);
• Sugulaskeeled: sm kiila [1865] vaaja; vaatteen levityskaista / Keil; Zwickel; lvS kihls (1829) Keil < germ *kīla-z, vrd küsks kīl, kasks kīl; is kīla; krj kiila < sm (SSA 1: 357); vdj kiili kiil (töövahend); клин (VKS: 430); lv kīl´ Pflock, Keil (= vaĭ̯gà) < kasks kīl; kīl´ə̑ Keil eintreiben < kasks kilen (Kettunen 1938: 132-133); lv kīl´ < kasks kīl (SSA 1: 357); kīļ kiil; ķīlis (LELS 2012: 121)

koge, koge 'kogelaev' < sks Kogge, vrd asks kogge Hiliseid kirjapanekuid arvestades on koge-sõna jõudnud kirjakeelde saksa keele vahendusel, aga tõenäoliselt on ta siia jõudnud palju varem, millele osutab leidumus läti ja liivi keeles.

• Murded: kogi (koge) 'muistne, XIV-XVI sajandi 1-3 mastiga purjekas' (Saareste II: 358)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 279 koge 'keskaegne purjekas';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kogge 'ein breites, rundliches Schiff, meist zum Kriege gebraucht'; 'dickbauchiges Schiff'; MND HW II: 1 kogge (kocge, koge) 'Kogge, bis ins 15. Jh. der große Schiffstyp der hansischen Seeschiffsfahrt';
• Käsitlused: < sks Kogge (EEW 1982: 884; EKS 2019)
• Läti keel: lt kuģis Schiff < mnd. kogge 'ein breites rundliches Schiff' (Sehwers 1918: 61, 151; Sehwers 1953: 60; Jordan 1995: 70); lt koge koge (ELS 2015: 307);
• Sugulaskeeled: sm koggi Itämeren merirosvojen pelossa koggit liikkuvat usein suuremmissa laivueissa (Aalto, Helkala 2015: 97); lvS koig, -id, kod´ Schiff (SLW 2009: 84); lv kᵁo'iɢ Schiff < rts kogg, kasks kogge (Kettunen 1938: 172)

kook, koogi < kasks koke 'Kuchen'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 82) Kohck, kohckist 'Kuche'; (Gutslaff 1648: 223) Watsa 'Kuche'; (Gutslaff 1648-56) ütte öhljeleiba kohki, ninck ütte ohhokesst watza; (Göseken 1660: 291) Koock, -a 'Kuche'; (Göseken 1660: 425) Kohk 'kuche (placenta)'; Kohke Paggar 'Kuchelbecker'; kohkekesset 'Küchlein (der Apotheker)'; (Göseken 1660: 591) Raud kohck 'Oblat / EysenKuche'; (Göseken 1660: 728) ölikohk 'ölkuche (laganum)'; (Göseken 1660: 566) peperkohck 'pfefferkuch'; (Virginius 1687-1690) Hapnematta Leiba, nink Hapnematta Koki, Ölliga seggatut; (Vestring 1720-1730: 91) Kook, -ki 'Der Kuchen'; (Helle 1732: 119, 322) kook 'der Kuchen'; (Piibel 1739) ta walmistas neile jodud ja küpsetas hapnematta kogid; (Hupel 1780: 189) kook, -i r., d. 'der Kuchen'; (Lithander 1781: 517) Kaks korda peab koki ahjo seest wäljawoetama; Kui se kook wägga happuks jääb; (Arvelius 1782: 66) saia ja koki; (Hupel 1818: 97) kook, -i r. d. 'der Kuchen'; (Lunin 1853: 69) kook, -i r. d. 'пирогъ'
• Murded: kook, koogi 'küpsetis' eP(kuo-, kua-); kuok, `kuogi R; kuuk, koogi eL (EMS III: 589)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōk, kōgi 'Kuchen'; Wiedemann 1893: 355 kōk, kōgi 'Kuchen'; ÕS 1980: 297 kook;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 koke 'Kuchen (Brot)'; Schiller-Lübben koke 'Kuchen'; MND HW II: 1 kôke (koeke, koike, kouke) 'Kuchen, kleineres oder größeres Stück Gebackenes';
• Käsitlused: < kasks koke 'Kuchen' (EEW 1982: 939; Raun 1982: 47; Ariste 1963: 93; Raag 1987: 324; EES 2012: 175); < kasks kōke (Liin 1964: 55)
• Läti keel: lt † kuõka Kuchen < mnd. kōke (Sehwers 1918: 151); lt kũka Kuchen < dt. (Sehwers 1918: 68); kuoka, kuõķis Kuchen < nd. kōk, kōke 'Kuchen; ein allgemeiner Name dem Backwerk (nicht Brot oder Semmel)' (Sehwers 1953: 61); kūka, kuoka Kuchen < mnd. kôke (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: lv kok̄, kō̬k̀ Kuchen (Kettunen 1938: 143, 148)

kool, kooli 'õppeasutus' < kasks schole 'Schule'

• Esmamaining: Tartumaa 1582
• Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Kolie Mikk; (Müller 1600-1606: 149) Schoel, Schole, Scholi; Scholi ninck Kirckode sisse leckitama; (Müller 1600/2007: 248) ilma KirckIssandate ninck Scholi Poÿsidte kaas (17.07.1603) 'ilma koolipoisteta'; (Müller 1600/2007: 340) Muito eth Kirckut ninck Scholit 14.10.1603); (Rossihnius 1632: 153) mönne sahte teye peßma teye kohli sissen, ninck sahte neid perran|kiwsama üttest lihnast teise; (Stahl HHb II 1637: 18) kolit / kirckut ülle∫piddanut 'Schul / Kirch erhalten'; (Stahl LS II 1649: 636) meije Kirckode ninck Kohlide ∫ees 'in vn∫ern Kirchen vnd Schulen'; (Gutslaff 1648: 236) Kôli 'Schule'; (Gutslaff 1647-1657: 225) oppis neihnde kohlide sissen; (Göseken 1660: 297) Kooli 'Schuel'; (Göseken 1660: 425) Kohli 'schule'; Kooli keima 'in die schule gehen'; (Göseken 1660: 373) Judaliste Kool 'Juden Schul'; (Vestring 1720-1730: 91) Kool, -li 'Die Schule'; (Helle 1732: 119) kool 'die Schule'; (Helle 1732: 308) suur kool 'die Trivial-Schule'; (Hupel 1766: 117) se ei lähhä ennam koli, waid arwab ennast walmis öppetud ollewad; (Hupel 1780: 189) kool, -i r., d. 'Schule'; (Hupel 1818: 97) kool, -i r. d. 'Schule'; (Lunin 1853: 69) kool, -i r. d. 'школа, училище'
• Murded: kool, kooli 'õppeasutus' Hi L K(kuo-, kua-); koel, kooli Sa Muh Lä; kuul, kooli VlPõ eL; `kuol(i) R (EMS III: 593)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōĺ, kōli 'Schule'; Wiedemann 1893: 356 kōĺ, kōli 'Schule'; ÕS 1980: 297 kool;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schole 'Schule'; Schiller-Lübben schole 'Schule'; MND HW III schôle (schoule) 'Schule als klösterliche Einrichtung, Klosterschule; Universität, Hochschule'
• Käsitlused: < kasks schole 'Schule' (EEW 1982: 940; Raun 1982: 47; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 61; Ariste 1972: 92; EES 2012: 176)
• Läti keel: lt skuõla [1587 tho Skole] Schule < mnd. schōle 'Schule' (Sehwers 1918: 55, 81, 158; Sehwers 1953: 108); skuola, škuola Schule, Wissen, Fertigkeit, Kunst < mnd. schôle 'Schule' (Jordan 1995: 88);
• Sugulaskeeled: sm koulu [Agr scoulu] Schule < rts skola (= kasks schole) ‹ lad schola 'luento, esitelmä; oppilaitos ‹ kr) (SSA 1: 414); is koulu (Len) kool (Laanest 1997: 81); lv skùo̯l Schule < kasks schole (Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 328); skùo̯lə̑ schulen < sks (Kettunen 1938: 373); skūol kool; skola; skūolõ, skūoltõ koolitada; skolot (LELS 2012: 296)

kool|meister, -meistri '(kooli)õpetaja' < asks scholemêster, -mêͥster koolmeister-sõna ei-diftongi lähtekohaks võib olla alamsaksa meister või saksa Meister

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 210) oma Arma Schoelmeistri wasta; (Müller 1600/2007: 372) ned nohret ScholÿPoisit oma Arma Schoelmeistri wasta Scholi siddes v̈tlewat (11.11.1603); (Gutslaff 1648-1656) tullewat sest suhre Kohlmeistri Koddust; (Göseken 1660: 297) Koolmester 'Schulmeister'; (Göseken 1660: 425) Koolmester 'schulmeister'; Koolmester 'Caplan'; Koolmeistri palck 'schul-Geld'; Kooli pehlene (koolmeister) 'unterlehrer (ludi magister)'; (Vestring 1720-1730: 91) Koolmeister 'Ein Schulmeister'; (Hupel 1766: 117) koolmeistril on kül teggemist et temma öppetab lapsi ramatut ning peatükkid luggema; (Hupel 1780: 189) koolmeester (koolmeister) r. 'Schulmeister'; (Arvelius 1787: 25) Kolmeister olli ölnud; (Arvelius 1790: 45) Kirriku öppetaja kitis koolmeistrit; (Hupel 1818: 97) koolmeester od. koolmeister, -tri r. d. 'Schulmeister'; (Lunin 1853: 69) koolmeester ~ koolmeister, -tri r. d. 'школьный учитель'
• Murded: kool`meister (kuol-, kuul-, koul-) 'õpetaja' R eP eL (EMS III: 603, 775)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 357 kōl´meisterdama 'schulmeistern'; Wiedemann 1893: 593 kōl´-meister 'Schulmeister'; ÕS 1980: 298 † koolmeister;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schol(e)-mêster 'Schulmeister'; Lübben 1888 mêster, meister 'Meister; bes. ehrenvoller Titel für Lehrer, Gelehrte, Ärzte etc.'; MND HW III schôl(e)mêͥster 'Titel eines Stifts- oder Domherrn, scolasticus; Rektor der städtischen Schule; Schulmeister, Lehrer; Dorfschulmeister, Dorflehrer'
• Käsitlused: < sks Schulmeister (EEW 1982: 940); < kasks schole-mester (Liin 1964: 61); (Ariste 1940)
• Läti keel: lt † skuõlmeĩsteris [1638 Skohl-mei∫ters] Schulmeister (Sehwers 1918: 55, 95, 158); skuõlmeisteris Schulmeister < nd. schōlmeister (Sehwers 1953: 108); skuolmeistars Schulmeister, Lehrer < mnd. schôl(e)mêster (Jordan 1995: 88);
• Sugulaskeeled: lvS skuolmeister Schulmeister (SLW 2009: 176); lv skùo̯lmeì̯stə̑r (Kettunen 1938: 373); lv skūolmēstar koolmeister; skolmeistars (LELS 2012: 296)

koor, koori 'kirikurõdu; laulukoor' < kasks kôr 'Chor'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 149) nente Schole Poÿside kaas Chore siddes laulame; (Müller 1600/2007: 262) nente Schole Poÿside kaas Chore siddes laulame (17.07.1603) 'kooris'; (Göseken 1660: 285) Koor, -i 'Chor'; (Göseken 1660: 426) Koori 'Chor'; Koori laulajat 'Chor singer'; (Hupel 1780: 189) koor, -i r. 'das Chor in der Kirche'; (Hupel 1818: 97) koor, -i r. d. 'Chor in der Kirche'; (Lunin 1853: 70) koor, -i r. d. 'хоры въ церкви'
• Murded: koor, koori 'kirikurõdu; kooripealne; laulukoor' Sa Hi L K(-uo-, -ua-); kuur´, koori eL (EMS III: 616); koort, koordi 'kooriruum' Vig Iis(-ua-); kuord VNg Lüg (EMS III: 626); korr, korra 'koor(ipealne)' Lut (EMS III: 705); kuur, kuuri 'kooripealne' Emm Lä (EMS IV: 167)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 396, 467 kōr´, kōri 'Chor, Emporkirche; Sängerchor, Chorgesang'; kūr´, kūri 'Chor, Emporkirche'; Wiedemann 1893: 359, 424 kōr´, kōri (kōr´d, kōrd, kōrt) 'Chor, Emporkirche; Sängerchor, Chorgesang'; kūr´, kūri 'Chor, Emporkirche'; Wiedemann 1869: 1311 tõra, tõra (S) 'Saal, Kirchenchor'; Wiedemann 1893: 1187 tõra, tõra (S) 'Saal, Kirchenchor'; ÕS 1980: 299 koor;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kôr (koer, koir), chôr 'Sängerchor, Gesamtheit der Sänger oder Sprecher; abgeteilter Platz in der Kirche, in dem die Geistlichkeit, der Chor aufgestellt ist, erhöhter Altarraum, hoher Chor'
• Käsitlused: < kasks kôr (EEW 1982: 944; Raun 1982: 48); < asks kôr (Liin 1964: 43); < asks kōr 'koor' (‹ lad chorus ’koor, tants’) (EES 2012: 176-177)
• Läti keel: lt kuõris das Chor in der Kirche; der Chor (Sehwers 1953: 61);
• Sugulaskeeled: sm kuori [Agr chori] kirkon sisin osa, jossa (pää)alttari sijaitsee; laulukunta, kuoro / Chor, Sängerchor < mrts kor, chor, choor 'kuoro, laulajien paikka kirkossa' (SSA 1: 442); vdj hoora, hoorõ laulukoor; хор (VKS: 262, 263); lv kùo̯r´ Chor (Kettunen 1938: 165); lv kūoŗ koor; koris; kūoŗ kiriku lääneosa rõdu; koris, balkons baznīcā (LELS 2012: 152)
• Vrd väär

koot2, koodi 'vart (ka tähekogus)' < kasks kote

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 91) Kood, -di 'Ein krümmer Dresch Flegel'; (Hupel 1780: 189) koot, -i r., d. 'Dreschflegel'; (Hupel 1818: 97) kood, -i r.; -e d. 'Dreschflegel; Klöppel am Dreschflegel'; (Lunin 1853: 69, 70) kood, -i r.; -e d. 'молотило; цѣпь; валекъ'; koot '= kood'
• Murded: koot, koodi 'rehepeksuriist' Pä K I(-uo-, -ua-); kuut´, koodi Hää Sa TaPõ eL; kuot, `kuodi IisR (EMS III: 635-636)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´, kōdi 'Dreschflegel, der Klöppel; das Sternbild d. Orion'; Wiedemann 1893: 361 kōt´, kōdi 'Dreschflegel, der Klöppel; das Sternbild d. Orion'; ÕS 1980: 300 koot 'endisaegne rehepeksuriist, pint';
• Saksa leksikonid: MND HW III schot 'Holz zur Dielung, Täfelung, zum Decken von Dächern'
• Käsitlused: < kasks kote, kute 'Huf, Klaue, Knöchel; Würfel' (EEW 1982: 946); < asks kote 'pahkluu, kederluu, kabi; täring' (EKS 2019)

kopp, kopa 'suurem varrega anum' < ? kasks koppe, vrd sm koppa

• Esmamaining: VT 1686
• Vana kirjakeel: (VT 1686) Nink töine Engel kallas omma Koppa Merre; (Hupel 1780: 189) kop, -pa d. 'eine Schale, Kippe zum Schöpfen'; (Hupel 1818: 98) kop, -pa d. 'Schale; Schöpfgefäß; grosse Bauerlöffel'; tee kop 'Theetasse'; (Lunin 1853: 70) kop, -pa d. 'чашка, ковшъ'; tee kop 'чайная чашка'
• Murded: kopp, kopa 'puukauss' Saa KJn M San; kopp, kopa 'vahend vedeliku tõstmiseks' Pä VJg Iis TaPõ VlPõ eL (EMS III: 650)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 377 kopp, kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; Wiedemann 1893: 342 kopp, kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; ÕS 1980: 301 kopp;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kop, koppe 'Becher'; kope, kupe, kove 'grosses Fass, Kufe (= 110 stoveken)'; koppeke 'kleine Schale, Ober-Fasse'; MND HW II: 1 kop, koppe (Pl. köppe) 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Maßgefäß für Butter und trockene Ware; Schröpfkopf; Kopf als Körperteil'
• Käsitlused: < lms, vrd sm koppa (EEW 1982: 948; EES 2012: 177); < ? kasks koppe, vrd sm koppa (Raun 1982: 48); < kasks koppe (Viires 1960: 86); < kasks kop, koppe (Liin 1964: 53)
• Läti keel: lt kapa ein kleines Maß < asks kopp, koppe 'ein Hohlmaß' (Sehwers 1953: 47);
• Sugulaskeeled: sm koppa [1786] kanto- tai säilytyskori, vasu; ontto tai kupera esine; kupu, suojus, kotelo (Korb; Hohlkörper; Haube, Gehäuse < lms deskr (SSA 1: 400); sm kuppi (1637) Tasse, Napf; is kuppi; krj kuppi; vdj kuppi < rts kopp 'kuppi' (todennäk. samalta taholta erikseen myös ee kopp: kopa 'kauha, kippo; kuppi') (SSA 1: 446)

korv, korvi < kasks korf 'Korb'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1538
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1538) Korue, Mattis; (Rossihnius 1632: 156) minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja lebbi se mühri maha lassetut; (Stahl 1637: 80) korw, korwi∫t 'Korb'; (Stahl HHb III 1638: 39) öhe korwi ∫ees 'in einem Korbe'; (Gutslaff 1648: 222) Korw 'Korb'; (Gutslaff 1647-1657: 171) korwi sissen; (Göseken 1660: 289, 428) Korw, -i 'Korb'; (Göseken 1660: 728) hölgka körwit (õlgkorvid) 'flechten (corbes)'; (Göseken 1660: 469) Leiba korwi 'brodkorb'; (Göseken 1660: 597) Rohga korw (toidukorv) 'speise Korb (sporta)'; (Göseken 1660: 629) Sohla körw 'Salzfas (salinum)'; (Göseken 1660: 698) Wanckri korw 'Wagen Korb'; (Göseken 1660: 635) suu korw 'Beiskorb / Maulkorb'; (Vestring 1720-1730: 93) Korw 'der Korb'; (Hupel 1780: 190) korw, -i r., d. 'der Korb'; (Lithander 1781: 550) et se kui üks korw seäl ülle seisab; (Hupel 1818: 99) korw, -i r. d. 'Korb'; (Lunin 1853: 71) korw, -i r. d. 'корзина'
• Murded: kor´v, korvi (-r´-) 'punutud nõu; veoki osa' Sa L K I eL; korv, korvi Muh Hi Aud Saa; korv, `korvi R; kor´b, korbi (-r´-) L; kori, korvi Jäm Mus Hää Saa Hls (EMS III: 727)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 385 kor´w, kor´wi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; Wiedemann 1893: 350 kor´w, kor´wi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; ÕS 1980: 305 korv;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 korf 'Geflochtenes Korb'; Schiller-Lübben korf '(geflochtenes) Korb'; MND HW II: 1 korf 'Korb, geflochtener Behälter, zur Verpackung von Gegenständen, Waren, Obst, Brot, kleinen Tieren, Glas, auch als Maß (Tragkorb, Wagenkorb, Mastkorb, Bienenkorb)'
• Käsitlused: < kasks korb 'Korb' (EEW 1982: 962); < kasks korf (Raun 1982: 49; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 54; SSA 1: 402; EES 2012: 179)
• Läti keel: lt *kur̃vis (1587 septinge kurwes) Korb < mnd. korf (Sehwers 1918: 29, 80, 152); kurvis Korb < mnd. korf 'Korb' (Sehwers 1953: 62); kurvis Korb; Korb auf dem Schlitten; Netz; Raum über einem piedarbs (zum Strohaufstapeln benutzt) < mnd. korf 'Korb; Wagenkorb, geflochtenes Überdach des Planwagens; Korb zum Fischfang, Bunge' (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm kori (Agr) koppa, vasu, vakka; korireki, korja ( Korb; Schlittenkasten < mrts korgher 'kori, koppa, vasu'; is kori; krj kori; vdj kori < sm (SSA 1: 402); lvS kurb Korb (SLW 2009: 91); lv kur̄v Korb < kasks korf (Kettunen 1938: 168); kurv peenem korv; kurvis, grozs (LELS 2012: 154)

kratsima, (ma) kratsin 'kraapima; sügama' < kasks krassen, kratzen Eesti keelele on avaldanud mõju mõlemad alamsaksa sõnavormid.

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 70) krassima 'kratzen'; (Göseken 1660: 429) krassima 'kratzen'; (Hupel 1818: 100) kratsma r. d. 'kratzen'; (Masing 1825: 79) [peawad] tullist wallu ja pärrast paisetust teggema, mis kui sedda kratsitakse, kärnäle lähheb; (Lunin 1853: 72) kratsma r. d. 'чесать'
• Murded: `krat´sima (-t-) 'kraapima, küüntega sügama' R Jäm Vll Emm Rei Lä sporKPõ Lai TLä; `krat´sma sporT V(-mõ Krl); `rat´sima (-t-) Khk Vll Pöi Vig Kse Han Vän Tor Saa SJn; `rat´sma Var KJn sporM(-me) (EMS III: 816); `krätsima 'kratsima, küüntega tõmbama' Ans Pha Emm LäLo (EMS III: 916)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 krat´sima 'kratzen'; Wiedemann 1893: 384 krat´sima 'kratzen'; EÕS 1925: 275 kratsima 'sügama, kraapima, kriimustama'; ÕS 1980: 308 kratsima; Tuksam 1939: 591 kratzen 'kaapima, kriipima; kratsima, sügama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kratzen, krassen 'kratzen'
• Käsitlused: < sks kratzen 'kratsima' (EEW 1982: 890; EES 2012: 182); < asks kratzen 'kratsima, kraapima' (EKS 2019)
• Läti keel: lt skrāpēt kraapima, kratsima (ELS 2015: 343)

kruus2, kruusa 'jäme liiv' < kasks grûs 'Grus, Kies', Bsks Gruus

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1553) Crus, Michell; (Gutslaff 1648-56) teggi tedda üttes tühjas ruhsi hunnickus igkawest sehni päiwani; (Göseken 1660: 287) grues / Rües 'Gries'; (Helle 1732: 162) prüggi 'Gruus von Stein und Kalck'; (Hupel 1780: 191, 261) kruus, -i r., d. 'Gruus, Kieß'; krusane r., d. 'grusig, kiesicht'; ruus, -a r. 'Gruuß, Kieß'; (Arvelius 1790: 189) sawwe ja penikest krusi; (Hupel 1818: 101) kruus, -a r. d. 'Kies, Grand; lf. Gruus'; (Lunin 1853: 73) kruus, -a r. d. 'хрящъ; крцпный песокъ; колчеданъ'
• Murded: kruus, kruusi 'kivisegune liiv' Hi L KPõ MMg (Saareste II: 580); kruus, `kruusi R; ruus, ruusi Khk Pöi Muh Lih Kse Pä SJn; kruus, kruusa Jäm Hi Kse Var KuuK I Plt TLä Kam Räp Se; kruus, `kruusa RId; ruus, ruusa Pha Vll Mär Pä VlPõ eL (EMS III: 887)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz, krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1893: 396 krūz, krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1869: 1093 rūz, rūza; rūz´, rūzi 'Kies, „Grus“'; Wiedemann 1893: 990 rūz, rūza; rūz´, rūzi (rūsk) 'Kies, „Grus“'; ÕS 1980: 312 kruus;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 grôs(e), grûs 'was in kleine Stücke zerbrochen ist / bes von Stienen = killustik, kruus'; Schiller-Lübben grôs(e), grûs 'zerbröckeltes Gestein, Schutt'; MND HW II: 1 grûs (grôs) 'Graus; Schutt, zerkleinerte Rückstände, zerstoßene Steine, Steinschutt'
• Käsitlused: < kasks grûs (EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; Liin 1964: 62); < Bsks Grus (Ariste 1963: 248); < asks grūs 'kiviprügi, rusu, kruus' (EES 2012: 184)
• Läti keel: lt grũzis, gruzis (1644 grus, Glück 1689/1694 Gru∫eheem) Abfälle, Schutt, Graus < mnd. grūs 'Graus, Schutt, kleine Brocken, Stückchen' (Sehwers 1918: 43, 87, 148; Sehwers 1953: 37); gruzis Stäubchen, Körnchen, Hälmchen; Pl.: Abfälle, Schutt, Graus, Geröll < mnd. grûs (Jordan 1995: 63);
• Sugulaskeeled: vdj graviliiva kruus; гравий (VKS: 235)

kuller, kulleri 'kiirkäskjalg' < asks kurēr 'Kurier'

• Esmamaining: Tarto-maa 1806
• Vana kirjakeel: (Tarto-maa 1806) 15.08: Kurreli tullewa nink läwa /--/ ei tija kas om kurrel woi muido üts teekäüja; (Masing 1822: 292) agga läkkitas sesamma kulleritega töiste Kindralitele sõnna
• Murded: `kuller 'kiirkäskjalg' L Juu Jä KJn; kuller Muh Mär Koe Kod Plt Har; kuler R VJg; kurel Rõn; korel´ San; hullõr Vas (EMS III: 1021)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 446 kuller, kulleri, kulleru 'Courier'; Wiedemann 1893: 406 kuller, kulleri, kulleru (kurer, kurel) 'Courier'; Wiedemann 1869: 467 *kūrēr, -i 'Courier'; Wiedemann 1893: 425 *kūrēr, -i; kūrīr, -i 'Courier'; ÕS 1980: 317 kuller 'kiirkäskjalg'; Tuksam 1939: 605 Kurier 'kuller, kiirkäskjalg, virgats'
• Käsitlused: < asks kurēr 'kuller' (Raun 1982: 55; EES 2012: 190); < sks Kurier (EEW 1982: 1034)
• Läti keel: lt kulieris, kuliers [1782] Kurier < nd. kurēr (Sehwers 1953: 60); lt kurjērs Kurier (VLV 1944: 320); lt kurjērs kuller (ELS 2015: 357);
• Sugulaskeeled: sm kuriiri (coureri) (1747) pikalähetti / Kurier < rts kurir (SSA 1: 447); vdj kurjeri kuller; курьер (VKS: 515)

kupp, kupu 'nupp, (kupu)sarv' < kasks kop 'Kopf'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 436) Kupp 'Kopp (der Bader)'; Kupp 'Laskopff (Badekopff)'; Kuppi lasckma 'koppe lassen'; kuppe laskia (kupupanija) 'Pader'; (Göseken 1660: 466) lassekupp (laskmiskupp) 'Laskopff (Badekopff)'; (Vestring 1720-1730: 101) Kuppoot 'Die Bader-Gläser'; Kuppo laskma 'schröpfen'; (Helle 1732: 124) kup 'die kleine Beule, ein tiefes Näpfgen'; kuppar 'der einen schröpft'; (Piibel 1739) sörmuksid, körwa-ehted ja kuppudega wösid; (Hupel 1780: 195) kup, kuppo 'kleine Beule, tiefes Näpfchen'; (Arvelius 1790: 38) laskis temmale … kuppo; panni kupposarwed peäle; (Hupel 1818: 108) kup, -po r. d. od. -pu d. 'kleine Beule; tiefes Näpfchen'; (Lunin 1853: 77) kup, -po r. d. 'шишка, волдырь; бусы; рожки'
• Murded: kupp, kupu 'kupuklaas või -sarv' eP eL; kupp, kuppu R; kupp, kupa VId (EMS IV: 52-54); kuppima 'kuppu laskma' R Aud Kad; kuppama Lüg Kod; kuppuma VNg (EMS IV: 55-56)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 454 kupp, kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; Wiedemann 1893: 413 kupp, kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; ÕS 1980: 320 kupp 'muhuke, kubel; nupp, kupulaskmisvahend';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kop 'Kopf, Schröpfkopf, ventosa'; Schiller-Lübben kop 'Kopf; Schröpfkopf'; MND HW II: 1 kop, ○koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Schröpfkopf (zur Ader lassen)'
• Käsitlused: < rts... (EEW 1982: 1052); < kasks kop (Raun 1982: 56); < asks Kopp (Liin 1964: 58); < asks kopp 'pea; kupp' (EES 2012: 193)
• Läti keel: lt ķepe Schröpfkopf < mnd. kop (Sehwers 1918: 149; Jordan 1995: 71); ķepēt schröpfen < mnd. köppen (Sehwers 1953: 64; Jordan 1995: 71);
• Sugulaskeeled: sm kupata, kupita (Agr) schröpfen; is kuppia kupata; krj kupata kupata, iskeä suonta; vdj kuppia kupata; ee kuppida kupata < rts koppa 'kupata' (kasks, hol koppen) (SSA 1: 444); sm kuppari (1637) Schröpfer(in); is kuppari; krj kuppari; vdj kuppuri; ee kuppar kuppari < rts koppare 'kuppari, välskare' (SSA 1: 446); lv kep̄ Schröpfkopf; Einrichtung zum Blutabzapfen; kep̆pìdi pānda schröpfen, Schröpfköpfe setzen (Kettunen 1938: 115); lv kup kupp; bankas (LELS 2012: 153)

kärpima1, (ma) kärbin 'teritama' < kasks scherpen 'scherfen'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 453) kerpima (teravaks lõikama, teritama) 'schärffen (das Holtz)'; (Piibel 1739) omma raud-labbidast kerpima; (Hupel 1780: 168) hobbose raudu kärpma d. 'die Hufeisen schärfen lassen'; (Hupel 1818: 64) kerpima r. 'schärfen'; (Lunin 1853: 56) kerpima r. 'острить, точить'
• Murded: `kärpima (-mä) 'teritama, õhemaks tegema' R; `kär´pmä (-me) Kod eL (EMS IV: 507; Saareste II: 731)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275 kär´pima, -bin 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; Wiedemann 1893: 249 kär´pima, -bin (kar´pima, kerpima) 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ÕS 1980: 336 kärpima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 scherpen 'schärfen, spitzen'; MND HW III scherpen, schirpen, scharfen '(Werkzeug, Waffen) scharf machen, schärfen an Schneide und Spitzen; (Pfähle) zuspitzen'
• Käsitlused: < ?... 'schärfen, abscheren, beschneiden' (EEW 1982: 1142); < kasks scherpen 'teritama' (Ariste 1972: 97); < ? kasks scherpen 'teritama' (Raun 1982: 63); < asks scharpen (Liin 1964: 54); < kasks scherpen 'teritama' (Uibo 2010: 373)
• Läti keel: lt šķẽrpêt schärfen, wetzen, kratzen < nd. scherpen 'schärfen' (Sehwers 1953: 132); lt šķērpēt schärfen, wetzen < mnd. scherpen (Jordan 1995: 101)

kään, kääni '(vankri) kaitseraud; lahas; rööbas' < kasks schene 'Schiene'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 590) Rattaste keenit (rattakumerused) 'schien im Rade (absis)'; (Vestring 1720-1730: 57) Kään 'die Schäne am Wagen'
• Murded: kään (-n´), kääni 'vankri puutelje kaitseraud' Sa Muh L K(-ea-, -ia-, -eä-); kään´, kääni eL; kään, `kääni R; kiän´, kiäni I (EMS IV: 569)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 282 kǟn´, kǟni 'Eisenschiene an der Axe des Bauerwagens'; Wiedemann 1893: 255 kǟn´, kǟni 'Eisenschiene an der Axe des Bauerwagens';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schene 'Schiene als Teil der Rüstung, am Wagenrade, in der Sägemühle, als Gerät der Schuster'; schenen 'schienen, durch Eisen- oder Holzschienen verbinden und befestigen'; MND HW III schēne, schenne 'Eisen das zum Beschlag verschiedener Gegenstände dient, spez. Rad- und Achsenbeschlag';
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 1153); < kasks schene (Liin 1964: 49; Ariste 1972: 97)
• Läti keel: lt *šĩne, šķiẽne [1638 Schkehnes] Schiene < mnd. schene (Sehwers 1918: 97, 161); lt šķẽne, šķiẽne Schiene < mnd. schēne 'Schiene' (Sehwers 1953: 131, 132); šķienêt schienen < mnd. schēne, schēnen (Sehwers 1953: 132); šķêne, šķiene Radschiene; Schiene, Eisen unter der Schlittensohle, eiserner Beischlag unter der Schlittensohle; Schiene an der hölzernen Wagenachse; Brettchen, das vor und hinter die sich kreuzenden Fäden geschoben wird (beim Weben) < mnd. schēne 'Eisen, das zum Beschlag verschiedener Gegenstände dient, spez. Rad- und Achsenbeschlag' (Jordan 1995: 100)

kört2, kördi 'jahusupp' < kasks görte 'Grütze'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 86) Kört 'Mehl-Suppe Welling Reval'; (Helle 1732: 117) kört 'die Meel-Suppe, Welling'; (Helle 1732: 380) koddo lakkuwad körti, leent ehk mis käes on 'zu Hauß lecken sie iht Grütz, Wassersuppen, oder was man denn hat'; (Hupel 1780: 185) kört, -i r. 'Mehlsuppe, dünner Grütz; Welling'; (Arvelius 1790: 74) küpseks keedetud körti; (Hupel 1818: 92) kört, -i r. 'Mehlsuppe; dünne Grütze; Welling'; (Lunin 1853: 65) kört, -i r. 'кисель; жидкая каша'
• Murded: kör´t, kördi 'jahusupp' Sa L sporK eL; kör´t (-r-), kör´di (-r-) Pä Kei Tür ViK I Plt SJn Pst Puh Har Rõu Räp; kört, `kördi R (EMS IV: 618)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 kör´t, kör´di 'Mehlsuppe'; Wiedemann 1893: 363 kör´t, kör´di 'Mehlsuppe'; ÕS 1980: 339 kört 'jahusupp';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 görte (grütte) 'Grütze (Buchweizen, Gerste, Hafer, Mannagras); Grützbrei (bôkwê(i)teng)'; Niedersächsisches Görte, Grütte 'Grütze, Graupen; die aus Görte zubereitete Speise'
• Käsitlused: < kasks gorte 'tangupuder' (Raun 1982: 64); < asks gorte 'kört, jahusupp' (EES 2012: 211)

köök, köögi 'söögivalmistamisruum' < kasks kȫke 'Küche'

• Esmamaining: Kullamaa 1524
• Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 140) Janus koeke; (Gutslaff 1648: 223) Köki 'Küche'; (Göseken 1660: 291) Köeck, -i 'Küche'; (Göseken 1660: 456) köhki 'Küche'; köhki rihst 'küchen gereht'; (Vestring 1720-1730: 85) Köö, -gi 'Die Küche'; Köök, -gi 'Die Küche'; (Helle 1732: 116, 322) köök 'die Küche'; (Piibel 1739) ja kögid ollid tehtud alla müride külge ümberringi; (Hupel 1780: 185) köök, kögi r., d. 'die Küche'; (Arvelius 1790: 147) toa körwas olli temmal köök; (Hupel 1818: 91) köök, kögi r. d. 'die Küche'; (Lunin 1853: 64, 69) köök, kögi r. d. 'кухня'; köök, -e d. 'крестьянская кцхня'
• Murded: köök, köögi eP(-üö-, -üe-); kü̬ü̬ḱ, köögi eL; küök, `küögi R (EMS IV: 629)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫk, kȫgi 'Küche'; Wiedemann 1893: 364 kȫk, kȫgi 'Küche'; ÕS 1980: 340 köök;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 koke, kokene, koke-hûs 'Küche; alles, was zur Küche gehört = Hoflager'; MND HW II: 1 kȫke (kocke, kogge), kāke, kȫke(ne) 'Küche, Kochhaus, Kochgelegenheit, Feldküche; allg. Versorgung mit Speisen, Verpflegung'
• Käsitlused: < kasks koke (EEW 1982: 1162; Raun 1982: 64); < kasks kokene, koke (Liin 1964: 52); < kasks köke (Ariste 1972: 95); < kasks (Raag 1987: 324); < asks koke, köke 'köök' (EES 2012: 212)
• Läti keel: lt ķẽķis Küche < mnd. kȫke 'Küche' (Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 64; Jordan 1995: 71); ķêķis Küche < nd. kȫke (Sehwers 1953: 64);
• Sugulaskeeled: sm kyökki, köökki, köykki [1732] keittiö / Küche < rts kök 'keittiö' (‹ kasks koke, kokene); vdj kȫkki < sm ~ ee (SSA 1: 469; SKES: 258); vdj kuhni, köökki köök, laevaköök, kambüüs; кухня, камбуз (VKS: 493, 551); lv kēk̀, kē'k̀ Küche < kasks koke (Kettunen 1938: 117); lv kēk köök; virtuve, ķēķis (LELS 2012: 112)

köömen, köömne 'rohttaim (Carum carvi)' < kasks kȫmen, kȫmel 'Kümmel'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 270) teije Kümnest annate - - sest Köhmnest; (Piibel 1739) et teie kümnest maksate müntist ja tillist ja köömnist; (Hupel 1766: 91) siis panne weel jure … kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; (Hupel 1780: 185) köömlid r., köömne d. 'Kümmel Pl.'; (Lithander 1781: 670) Köömli wiin 'Kümmel-Brandwein'; Wotta üht naela Köömlid; (Arvelius 1790: 67) peeneks tougatud köömnid; (Hagemeister 1790: 16) köömli suppi; (Hupel 1818: 91) köömne r. d.; köömlid pl. r.; köömli pl. d. 'Kümmel'; (Lunin 1853: 64) köömne r. d. 'тминъ'
• Murded: köömen, `köömne 'maitsetaim' Muh Lä Koe Sim I Plt; köömen, `kü̬ü̬mne eL; `köömel, `köömli (-le) Sa Emm L Ha SJn; `köömel, `kü̬ü̬mle Hää Kod VlPõ Hls Krk; `köömer Kaa Kär Mär Pä; köömes Pöi Rei; kööme Tõs VMr Lai; `küöme R(`küeme Jõh, `kiemen Lüg) (EMS IV: 630)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫmel, kȫmli 'Kümmel'; kȫmen, kȫmni; kȫmer, kȫmri '= kȫmel'; Wiedemann 1893: 364 kȫmen, kȫmni; kȫmer, kȫmri '= kȫmel'; kȫmel, kȫmli (kömmel, kȫmen, kȫmer) 'Kümmel'; ÕS 1980: 340 köömen 'rohttaim (Carum), ka selle vili';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 komen, komîn, kämen, kamen, kamîn 'Kümmel'; MND HW II: 1 kȫme, kȫmen (kömmen), kȫmel (kömmel), kāme, kōmîn 'Kümmel, Cuminum cyminum'
• Käsitlused: < kasks komen (EEW 1982: 1162; Raun 1982: 65); < kasks kome(n), komîn (Liin 1964: 63); < asks kome(n) 'köömen' (EES 2012: 212)
• Läti keel: lt ķẽmele, ķiemeles, ķimeles < nd. kȫmel (neben kȫme) 'Kümmel' (Sehwers 1953: 64-65; Jordan 1995: 71);
• Sugulaskeeled: sm kumina (Agr) Kümmel; is kummīna; krj kumina, kumino; vdj kumina < rts kummin, mrts kumin (‹ kasks komen, komin) (SSA 1: 434); vdj gul´ba köömen; тмин (диал. гульба) (VKS: 240); vdj kumina köömen; тмин (VKS: 507); lvS kiemil Kümmel (SLW 2009: 82); lv kìe̯mgə̑z, kīmgə̑z, kìe̯mil Kümmel (Carum carvi) < sks (Kettunen 1938: 124); kīemgõz, kīmgõz köömen; ķimene (LELS 2012: 117, 122)

lamp, lambi 'valgusti' < kasks lampe, sks Lampe

• Esmamaining: Kullamaa 1524
• Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 137) Lamp Oloff; (Rossihnius 1632: 182) ninck tulli sinna törwa kühnlede lampide, möhkade ninck oade kahn; (Stahl HHb III 1638: 217) ninck lampide kah 'mit Fackeln / Lampen'; (Stahl LS I 1641: 22) ölli ommas lampis 'Oel in vn∫ern Lampen'; (Gutslaff 1648: 224) Lampe 'Lampe'; (Gutslaff 1647-1657: 277) Kumbat o[mm]at lampet wötsit; meije lampet Kistwat erra; (Göseken 1660: 291) Lampi 'Lampe'; (Göseken 1660: 464) lampi 'lampe'; (Vestring 1720-1730: 109) Lamp, -pi 'Die lampe'; (Helle 1732: 128, 322) lamp 'die Lampe'; (Hupel 1780: 200) lamp, -i r. 'Lampe'; (Hupel 1818: 115) lamp, -i r. d. 'Lampe'; (Lunin 1853: 84) lamp, -i r. d. 'лампада'
• Murded: lamp, lambi eP; lamp, `lambi R; lam´p, lambi (-m´-) eL (EMS IV: 899)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 500 lamp, lambi 'Lampe'; Wiedemann 1893: 454 lamp, lambi 'Lampe'; ÕS 1980: 353 lamp '(valgustusvahend)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lampe 'Lampe, Leuchte'; Schiller-Lübben lampe 'Lampe, Leuchte'; MND HW II: 1 lampe 'Lampe, Leuchte, Beleuchtungsgerät mit Öl'
• Käsitlused: < sks Lampe ~ kasks lampe (EEW 1982: 1226); < kasks lampe (Raun 1982: 69; Ariste 1963: 95; Liin 1964: 53; EKS 2019); < asks lampe ~ sks Lampe (EES 2012: 226)
• Läti keel: lt la͠mpa Lampe (Sehwers 1918: 152; Sehwers 1953: 68); lampa (Kettunen 1938: 184; LELS 2012: 159);
• Sugulaskeeled: sm lamppu [Agr] Lampe < mrts lampa (‹ kasks lampe); is lamppu; krj lamppu < sm (SSA 2: 43); krj lamp, lamppa; vps lamp < vn лампа; is lamppi; vdj lamppi < ee; lv lamp < ? ee lamp ~ lt lampa (‹ sks) (SSA 2: 42-43); is lamppu lamp (Laanest 1997: 96); vdj lamppa, lamppi, lamppu lamp; лампа (VKS: 574); lv lam̄`p Lampe (Kettunen 1938: 184); lv lamp lamp; lampa (LELS 2012: 159)