[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

aader, aadri 'veresoon' < wruss ader(e) ~ âder(e) 'Ader'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 35) ader, adri∫t 'Ader'; (Stahl HHb IV 1638: 259) ∫ihs ka∫wit Adrit ninck leeha nende pehle; (Stahl LS I 1641: 234) luide ninck Adride kahs 'mit Beinen vnnd Adern'; (Gutslaff 1648: 206) Son /e 'Ader (Vena)'; (Göseken 1660: 283) Ader, -i 'Ader'; (Göseken 1660: 307) ader, -i 'Ader'; adri laskma 'Aderlassen'; (Göseken 1660: 705) werri Sohn 'Blut-Ader'; (Göseken 1660: 692) Waimo Sohn (tuiksoon, arter) 'PulsAder'; (Helle 1732: 83) Adrit laskma 'zur Ader lassen'; (Hupel 1766: 3) Nüüd ei sa sinno werri mitte nende adritte läbbi jooksma
• Murded: `aader R(`aatri Vai); `aader eP(`oa- Juu Kos, `voa- Juu); `aader M Puh San; `aadre Nõo Plv Räp; `aadri V (EMS I: 44); `aater, `aatre JJn; `vuater, `vuatri Juu (EMS I: 69)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 āder, ād´ri 'Ader'; ād´rit laskma 'zur Ader lassen'; Wiedemann 1893: 59 āder, ād´ri 'Ader'; ād´rit laskma 'zur Ader lassen'; ÕS 1980: 21 † aader 'veresoon';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 ader(e) 'Ader, Blutröhre'; Schiller-Lübben ader(e) 'Sehne, Flechse; Blutröhre, Ader'; MND HW I âder(e) 'Ader, Blutröhre';
• Käsitlused: < sks Ader ~ kasks âder(e) 'Blutröhre, Ader' (EEW 1982: 2); < sks Ader (Hinderling 1981: 51); < kasks ader(e) 'Ader' (Raun 1982: 1; Ariste 1963: 87; Liin 1964: 58; EES 2012: 41)
• Läti keel: lt *ãdere Ader < mnd. ādere (Sehwers 1918: 141); ādere Ader in weiterem Sinne, Sehnen einschliessend < mnd. âder(e) (Jordan 1995: 53);
• Sugulaskeeled: lv ō̬də̑r, ō̬də̑rz, å̄də̑r, Ader (Kettunen 1938: 19, 266)

aam, aami 'suur vaat; vedelike mõõtühik' < kasks âm(e) 'Ohm, Fass'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Haam, -i 'Hahm'; (Hupel 1780: 529) aam, -i r. 'ein großes oder Stück-Faß'; (Hupel 1818: 15) aam, -i r., d. 'Stueckfass, Ahme'
• Murded: aam eP(oam Juu Kos, voam Juu, vuam JMd); aam´ Saa M San; `aami R (EMS I: 50)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ām, āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; Wiedemann 1893: 60 ām, āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; ÕS 1980: 21 aam 'suur vaat; endisaegne vedelikumõõt';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 am(e) 'Ahm, Ohm, Tonnenmass für Wein, seltener für Bier'; Schiller-Lübben ame, am 'Ahm, Ohm, Tonnenmaß für Wein, seltener für Bier'; MND HW I âme, âm 'Ohm; ein Hohlmaß';
• Käsitlused: < kasks âm(e) 'Ohm, Fass' (EEW 1982: 3); < kasks ame, am (Liin 1964: 53; Raun 1982: 1; EES 2012: 41); < kasks ame (Viires 1960: 102; Hinderling 1981: 181; SSA 1: 46)
• Läti keel: lt † ãms, ãma Ohm < kasks āme, ām (Sehwers 1918: 141); ãms, ãma Ohm (Flüssigkeitsmaß) < nd. āme, ām Ohm (Sehwers 1953: 6); āma, āms Ohm (Flüssigkeitsmaß) < mnd. âme (Jordan 1995: 53);
• Sugulaskeeled: sm aami [Agr] vanha neste- (155 l) ja heinämitta (60 leiviskää); suuri astia / Ohm; altes Maß; großes Gefäß < mrts aam 'vanha vetomitta' (‹ kasks ame 'vanha viinamitta' ‹ lad ‹ kr) (SKES: 1; SSA 1: 46; Häkkinen 2004: 20)

aamen, aameni 'kinnitussõna palve või jutluse lõpul' < lad amen, kasks âmen 'Amen'

• Esmamaining: Kullamaa käsikiri 1524
• Vana kirjakeel: (Kullamaa käsikiri 1524, Koell 1535, ‹ EKVTS 1997: 60, 99) Amen; (Müller 1600-1606: 31) Amen; (Müller 1600/2007: 80) Amen (18.12.1600); (Rossihnius 1632: 38) Amen; (Stahl HHb I 1632: 4) Amen; (Gutslaff 1647-1657: 229) amen
• Murded: `aamen R(`aameni Lüg); `aamen Sa K(`oa- Juu Kos); `aamen M T; `uamen I; `aamõn´ V (EKI MK); `aamen Muh Phl Vig Pä (Regilaul 2003-2016)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 āmen, āmne 'Amen'; Wiedemann 1893: 60 āmen, āmne 'Amen'; ÕS 1980: 21 aamen;
• Saksa leksikonid: MND HW I āmen 'Schluß des Gebetes, eines frommen Wunsches';
• Käsitlused: < sks Amen ~ kasks âmen (EEW 1982: 3); < kasks amen (Raun 1982: 1); < lad āmēn 'aamen' (EKS 2019)
• Läti keel: lt āmen (LELS 2012: 30);
• Sugulaskeeled: sm aamen [Agr] rukouksen, saarnan tms. lopetussana / amen < rts, sks, lad amen, kr amén (‹ heebrea āmēn 'tõsi, todella, totisesti') (SSA 1: 46); vdj aamin, amin aamen (VKS: 97); lv āmen aamen; āmen (LELS 2012: 30)

aam|palk, -palgi 'jäme palk, tala' < kasks hānenbalk 'Hahnenbalken, Hahnholz'

• Esmamaining: Masing 1825
• Vana kirjakeel: (Piibel 1739) nemmad piddid raiutud kiwwa ostma ja puid haan-palgiks; (Hupel 1818: 35) haan-palk r., d. 'Hahnbalke, grosser Querbalken'; (Masing 1825: 306) kesk rehhealla aampalgi külge rippuma; (Lunin 1853: 21) aan-palk, -i r. d. 'перекладина'
• Murded: aampalk R(haam- Nai Kuu); aampal´k Muh L(uam- Khn); aampal´k K(oam- Pil, voam- Nis); aampal´k I(uam- Kod); aamtala Vän SJn Krk; aan´pal´k M (EMS I: 52-54)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hām-pal´k, pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; Wiedemann 1893: 61 hām-pal´k, pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; ÕS 1980: 21 aampalk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 hanen-balke 'Hahnen-balken, der oberste Querbalken des Daches'; Schiller-Lübben hanebant, -bende 'Hahnebalken'; MND HW I hānenbalke, hānebalke; hānenbôm 'Hahnenbalken, Hahnholz, obere Querverbindung eines Dachsparrenpaares'
• Käsitlused: < kasks hāne-, hānenbalke (EEW 1982: 4; Raag 1987: 324; EES 2012: 41)
• Läti keel: lt vērbaļķis aampalk (ELS 2015: 19);
• Sugulaskeeled: vdj balkka tahutud palk, tala, aampalk (VKS: 157)

aarduk, aarduki 'roguskinuustik (ihu pesemiseks)' < kasks hârdôk 'Haartuch'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `(h)aarduk R; `aarduk ViK(`uar- Kad); `aar|dok, -tok L; `aalduk, -i K(aal- Juu JMd, `oal|duk Amb, `oaldruk HJn); `aardük R Hi (EMS I: 49, 57, 58); haartükk 'pesunuustik' RId TaPõ; haalduk Jä; aadukas 'roguskinuustik' Hlj (Saareste III: 211)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 69 *hārdok, hārdoki 'Haartuch'; Wiedemann 1893: 61 *hārdok, hārdoki 'Haartuch';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 hârdôk 'Haartuch (zum Seihen); härenes Gewand'; Schiller-Lübben hârdôk 'Haartuch'; MND HW I hârdôk, hâredôk 'Haartuch';
• Käsitlused: < kasks hârdôk 'Haartuch' (EEW 1982: 243)
• Läti keel: lt ãzduōgs, ãzduoks Haartuch < kasks hārdōk (Sehwers 1918: 27, 142); ãduags ein aus Leingarn gestricktes oder aus Leinwand genähtes Säckchen, welches früher in der Badestube mitgenommen wurde, um sich damit zu waschen < nd. hārdōk 'Haartuch' (Sehwers 1953: 5); āzduogs Haartuch < nd. hārdōk 'Haartuch' (Sehwers 1953: 7)

advent, advendi 'kirikuaasta 4 jõulueelset nädalat' < lad adventus, kasks advent(e) 'Advent' Toetava kaasmõjuga on võinud olla saksa Advent

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Müller 1600/2007: 146) Needt Pöhapeiwadt sest Issanda tullemesest (1. advent 1601) 'Issanda tulemise pühapäevad'; (Rossihnius 1632: 39) palwe Adventi ajal; (Göseken 1660: 283) Adwent, -i 'Advent'
• Murded: adven´t Rõu; `atvent Kuu; atvin´t Har (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1002 tulemize-püha 'Advent'; Wiedemann 1893: 908 tulemize-püha 'Advent'; ÕS 1980: 25 advent 'Kristuse tulemise aeg';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben advente 'Advent, die Adventszeit'; MND HW I advent(e) 'Advent, Adventszeit';
• Käsitlused: < kasks advente (Liin 1964: 43); < kasks advent (Hinderling 1981: 82-83); < sks Advent 'advent' (EKS 2019)
• Läti keel: lt advents Advent (VLV 1944: 27; SLW 2009: 49); advente advent (LELS 2012: 21);
• Sugulaskeeled: sm adventti [Agr] kirkkovuoden aloittava sunnuntai / Advent < mrts advent ‹ lad adventus 'tulo, saapuminen' (SKES: 4; SSA 1: 50); lvS atvent Advent (SLW 2009: 49); lv atven`t Advent (Kettunen 1938: 18); advent advent; advente (LELS 2012: 21)

altar, altari 'usutalituste laud kirikus' < kasks altar 'Altar', lad altāre

• Esmamaining: Koell 1535
• Vana kirjakeel: (Koell 1535, ‹ EKVTS 1997: 74) altari peel; (Müller 1600-1606: 40) Altarÿ, Altare, Altarist; (Müller 1600/2007: 258) on kaas Lauliat sen Altarÿ iure sædtnuth 17.07.1603); (Rossihnius 1632: 45) Se Sacrament sest Altarist; (Stahl HHb I 1632: 6) se Sacrament sest Altarist 'das Sacrament des Altars'; (Gutslaff 1648: 206) Altar 'Altar'; (Gutslaff 1647-1657: 48) ütte Altarit; (Göseken 1660: 283) Altar, -i 'Altar'; (Helle 1732: 321) Altar 'der Altar'; (Hupel 1780: 142) altar, -i r., d. 'der Altar'; alt|re, -ri d. 'der Altar'; (Lunin 1853: 13) altar, -i r. d. 'Aлтарь'
• Murded: `altar R eP M; `altri ~ `al´tri V; `al´tre TLä (EMS I: 299)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 altar, altari 'Altar'; altre, altre; altri, altri (d) 'Altar'; Wiedemann 1893: 26 altar, altari 'Altar'; altre, altre; altri, altri (d) 'Altar'; ÕS 1980: 40 altar;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 altar, alter; altâr (oltar, olter) 'Altar'; Schiller-Lübben altar, alter 'Altar'; MND HW I altă̂r, alter, olter, altâre 'Altar';
• Käsitlused: < sks Altar ~ kasks altar, alter (EEW 1982: 65); < kasks altar 'Altar' (Raun 1982: 4); < kasks altar, alter (Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 87; Liin 1964: 43); < sks Altar (SKES: 16-17; SSA 1: 71)
• Läti keel: lt al̃tãris [1585 taes Altaers] Altar < mnd. altar (Sehwers 1953: 2); altāris altar (LELS 2012: 29);
• Sugulaskeeled: sm alttari [Agr] alttari; jnk työn suorituspaikka, koroke / Altar < mrts altari, altáre (SSA 1: 71); is alttari; krj alttari, olttari, oltar´i < vn алтарь, олтарь (SSA 1: 71); vdj jolttari altar; алтарь (VKS: 319); lv ālt̆tar < sks Altar (SKES: 16-17); lv āltar < lt alters 'alttari' (SSA 1: 71); lvS altar (SLW 2009: 44); lv å̄lt̆tar, ālt̆tar Altar (Kettunen 1938: 18, 20); lv āltar altar; altāris (LELS 2012: 29)

amet, ameti 'kutse-, tööala; teenistus-, töökoht' < kasks am(m)et 'Amt'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 40-41) A͠meti, Ammeti, A͠metist; (Müller 1600/2007: 70) tæma A͠meti prast (18.12.1600); 80 Kuÿ tæma oma A͠meti siße astis 18.12.1600; (Rossihnius 1632: 45) Se Inimene ei the sedda ... essi, enge Ammeti perrast; (Stahl 1637: 36) Ammet, ammetist 'Ampt'; Ammetist erratöstma; [Ammetist] erraheitma 'Vom Ampt verstossen'; (Stahl HHb II 1637: 57) ammetit töitada 'Amt zu erfüllen'; (Gutslaff 1648: 206) Ammit 'Ampt'; (Gutslaff 1647-1657: 171) ammit; panni - - kelri ammite pähle; (Göseken 1660: 283) Ammet, -i 'Ambt'; (Göseken 1660: 314) Ammet 'Ambt; Beruff; Handwerck'; (Helle 1732: 86) ammet 'das Amt'; ammet-mees 'der Handwerksmann'; (Helle 1732: 356) Temmal on hea küne-ammet 'er läst die Finger gerne kleben'; (Hupel 1766: 118) öppiwad monnesugust tundmist, teggemist, ammetit, kunsti, maiapiddamist; (Hupel 1780: 142) ammet, -i r. d. 'Handwerk, Amt, Dienst, Verwaltung; ueble Gewohnheit'; (Lunin 1853: 13) ammet, -i r. d. 'должность, ремесло, служба'
• Murded: am(m)et eP(amõt Khn, aamet Kaa); amet M; `ammet R; `ammõt´ V; anep L (EMS I: 321-323); am(m)at, -t´ 'amet' Saa Kõp M San Har Lei; aamat, -t´ Vas Se Lut (EMS I: 315)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33 amet, ameti (SW, S) = ammet; Wiedemann 1893: 29 amet, ameti (SW, S) = ammet; Wiedemann 1869: 34 ammet, ammeti 'Amt, Geschäft, Dienst'; Wiedemann 1893: 30 ammet, ammeti (amet, annep) 'Amt, Geschäft, Dienst'; Wiedemann 1869: 39 annep, annepi (W) = ammet; Wiedemann 1893: 34 annep, annepi (W) = ammet; ÕS 1980: 41 amet;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 amt, ambt, am-bet, am-mecht, -micht, -met, -mit 'Handwerk; Handwerkszunft; Geschäftsbetrieb jeder Art'; Schiller-Lübben ammet 'ein Handwerk, die Handwerkszunft, Amt'; MND HW I ambacht, ammecht, ammet, ambet, ampt, amt 'Amt, Dienstverrichtung';
• Käsitlused: < kasks ammet (EEW 1982: 69; Ariste 1963: 87-88; Liin 1964: 50; Raag 1987: 324; EES 2012: 50); < kasks am(me)t (Raun 1982: 4)
• Läti keel: lt amats (1585 ammate) Handwerk, Amt, Beruf, Zunft, Gewerbe < kasks ammet, amet '(zünftiges) Handwerk' (Sehwers 1918: 70, 141); amats Handwerk < mnd. ammet, amt, ambacht (Jordan 1995: 53);
• Sugulaskeeled: sm ammatti [n. 1580] virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino / Beruf, Amt, Gewerbe < kasks ambacht, ambecht, ammecht, ammet, ambet usw. 'Amt, Dienst' (Bentlin 2008: 61); sm ammatti [n. 1580] virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino < germ, vrd gt ambaht(i), küsks ambe(h)t, kasks ammet, sks Amt 'käsityö, ammatti, virka'; is ammatti; krj ammatti ammatti, työ; vahinko, vaikea asia, pula < sm (SSA 1: 73); vdj ammatti, ammõtti, ammatši ammatti, työ < sm ammatti ~ ee am(m)et (SKES: 17; SSA 1: 73; VKS: 129); lv amàt̀ handwerk, amt (Kettunen 1938: 9); lv amāt käsityö, toimi < lt amats ‹ kasks (SSA 1: 73); lv amāt amet, käsitöö; amats, profesija (LELS 2012: 29)

amm, amme '(võõra) lapse imetaja' < kasks amme 'Amme'

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 10) ammit ∫e∫t pöha∫t ri∫ti Kircku∫t 'Seugammen der Kirchen'; (Gutslaff 1647-1657: 100) ninck temma Amme; (Göseken 1660: 315) Amm 'Saugend Weib (Saug Amme)'; (Virginius 1687-1690) sis surri Tebora, Rebekka Am, nink mattetti maha Petelis; (Hornung 1693: 32) Am, Amme 'eine Amme'; (Helle 1732: 86, 321) am 'die Amme'; (Hupel 1766: 156) Kui lapse emma, ehk se naene kes emma assemel on, se am, ennast wihhastab; (Hupel 1780: 142) am, amme r., d. 'die Amme'; (Lunin 1853: 13) am, amme r. d. 'кормилица'
• Murded: amm R eP V(aḿm Vas); amme Kse Tõs VJg KJn Hel (EMS I: 324)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33 amm, amme 'Amm'; Wiedemann 1893: 29 amm, amme 'Amm'; ÕS 1980: 42 amm 'lapse imetaja';
• Saksa leksikonid: MND HW I amme 'Amme';
• Käsitlused: < sks Amme ~ kasks amme (EEW 1982: 70); < kasks amme 'Amme' (Raun 1982: 4; Ariste 1963: 88; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 94; EES 2012: 50); < sks Amme (SSA 1: 73)
• Läti keel: lt a͠mma, a͠mba, e͠mba, e͠mma [1638 Amba, Amma] Amme (Sehwers 1918: 25, 87, 141; Sehwers 1953: 2, 31);
• Sugulaskeeled: sm amma [Agr] lapselle hankittu vieras imettäjä; lapsenhoitaja / Amme; Kinderpflegerin < rts amma; vrd mrts amma 'imettäjä, lapsenhoitaja ‹ asks amme (SSA 1: 73); lvS ämm, äm Amme (SLW 2009: 228); lv äm̄ Amme (Kettunen 1938: 513); äm amm; zīdītāja (LELS 2012: 41)

ankur1, ankru 'laevaankur' < kasks anker, rts ankare 'Anker'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 43) Ancker; Plicht Anker 'peaankur'; (Müller 1600/2007: 712) se eike Plicht Anker ollema (05.09.1606); (Gutslaff 1648-1656) wötsit neiht Anckrit ülles, n. lezit merre pähle; (Göseken 1660: 283) Ancker, -i 'Ancker'; (Göseken 1660: 316) Anckri köis 'Ancker Seil'; (VT 1686) nink heidiwä nelli Ankrid wälja Laiwa takkast; (Helle 1732: 86) ankur, -kro, -urt 'der Ancker'; (Hupel 1780: 142) ank|er, -ri d. 'der Anker'; ankri, ankri d. 'der Anker'; ank|ur, -ro r. 'der Anker'; (Lunin 1853: 14) anker, -kri r. d. 'якорь'
• Murded: `ankur R eP M; anku|r, -r´ V(`ankro, `an´kri Räp); `ankur, -i R (EMS I: 368)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur, aṅkru; aṅker, aṅkri 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅkri, aṅkri (d) '= aṅkur'; Wiedemann 1893: 36 aṅkur, aṅkru; aṅker, aṅkri 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; ÕS 1980: 46 ankur 'teatud kinnitusvahend'; Tuksam 1939: 48 Anker 'ankur';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 anker 'Anker'; anker-balke, anker-holt 'Anker halter'; Schiller-Lübben anker 'Anker'; MND HW I anker (z.B. bôch-, esping-, plicht-, krǖceanker) 'Anker';
• Käsitlused: < rts ankare, sks Anker (EEW 1982: 79-80); < germ, vrd kasks anker (Raun 1982: 4); < alggerm, vrd v-ingl ancor, asks anker, rts ankare (EES 2012: 51); < vrd kasks anker, rts ankar (‹ lad ancora) (GMust 1948: 30, 74); < kasks anker (Ariste 1940: 6; Liin 1964: 49)
• Läti keel: lt eñkurs [1638 Anckurs] Anker < mnd. anker (Sehwers 1918: 87, 147); añkurs, eñkurs Anker < mnd. anker 'Anker' (Sehwers 1953: 3, 32; Jordan 1995: 61); lt enkurojums ankurdus; enkurskrūve ankur(dus)polt (ELS 2015: 46);
• Sugulaskeeled: sm ankkuri [Agr] (aluksen) kiinnityslaite / Anker < germ, vrd mrts ankar(e), kasks anker, sks Anker (‹ lad ‹ kr) (SKES: 19; SSA 1: 76); sm ankkuri [Agr] < rts ankare (Häkkinen 2004: 54); is aŋkkuri; krj ankkuri; vdj aŋkkuri < sm ankkuri (SSA 1: 76); vdj aŋkkuri; jaakkari, jaakkori ankur; якорь (VKS: 131, 306); lvS aŋker Anker (SLW 2009: 46); lv āŋk̆kaŕ, āŋk̆kə̑r Anker (Kettunen 1938: 19); ānkaŗ ankur; enkurs (LELS 2012: 31); lv ānkaŗ anchor < rts ankare (‹ vrts ankar) (Grünthal 2015: 122); lvS anker anchor < kasks anker (Grünthal 2015: 123)

ankur2, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < kasks anker, vrd sks Anker

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 464) wijhna oem 'weinfas'; (Hupel 1780: 142) ankur, -kro r. 'der Anker'; anker, -kri r. 'der Anker'; (Lithander 1781: 652) Kuida marja-wina ehk wee tarwis jöhwi riet peab ankrude sisse seädma; (Hupel 1818: 26) ankur, ankro r. d.; anker, ankri r. d. 'Anker, Schiffsanker; kleines Fäßchen'; (Lunin 1853: 14) ankur, ankro r. d.; anker, ankri r. d. 'якорь; маленькiй боченокъ'
• Murded: `ankur Lüg eP(`ankor MMg); `ankur M TLä; `ankru T V(`hankri Plv); `ank|ur, -ri Lüg Vai; `ankuri- Kuu Jõh (EMS I: 367-368)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur, aṅkru 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅker, aṅkri '= aṅkur'; aṅkri, aṅkri (d) '= aṅkur'; Wiedemann 1893: 36 aṅkur, aṅkuri (aṅker, aṅkri) 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅkri, aṅkri (d) = aṅkur; ÕS 1980: 46 ankur '(väheldane) vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt';
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches anker 'Flüssigkeitsmaß, 30-40 l enthaltend; Gefäß, aus dem man Bier trinkt';
• Käsitlused: < rts ankare ~ kasks anker ~ sks Anker (EEW 1982: 80; EES 2012: 51); < kasks anker 'Anker' (Viires 1960: 102; EKS 2019); < ? sks Anker (SSA 1: 76)
• Läti keel: lt eñkurs Anker < mnd. anker (Sehwers 1918: 147); enkurs Anker (als Flüssigkeitsmaß) < mnd. anker 'Anker' (Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: sm ankkuri [1738] vanha vetomitta (n. 40 l), pieni tynnyri / altes Hohlmaß (ca 40 l), kleines Faß < rts ankare (‹ asks ‹ lad) (SSA 1: 76); sm ankkuri Flüssigkeitsmaß; Holzgefäß < vrd sm ankkuri 'Anker' (kein nd. Lehnwort) (Bentlin 2008: 62)

anskop, anskopi 'tiislit ja range ühendav rihm' < kasks halskoppel 'Halskoppel'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: an(t)skopp eP(`altskop Vig); antskoppi Lüg Jõh; kantskopp Sim Vas; antskoppel VNg Juu; altkoppel Juu; aleskoppel Rei (EMS I: 372); antskapid ~ antskopi rihmad 'rinnused, hobuse rinnarihmad' Puh (Saareste I: 191)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 ans-kapid, -kapide (O) 'Brustriemen (am Anspann der Pferde)'; Wiedemann 1893: 34 ans-kapid, -kapide (O) 'Brustriemen (am Anspann der Pferde)'; Wiedemann 1869: 31 hals-kopel, pl. hals-koplid (D) 'Deichselhalter'; Wiedemann 1893: 26 hals-kopel, pl. hals-koplid (D) 'Deichselhalter';
• Saksa leksikonid: MND HW I halskoppel 'Halskoppel, Teil des Geschirrs, breiter Riemen der dem Pferde um den Hals gelegt wird';
• Käsitlused: < ... (EEW 1982: 81); < asks halskoppel ~ sks Halskoppel 'kaelarihm' (EES 2012: 51); < asks halskoppel ~ sks Halskoppel (Viires 1974: 248)
• Läti keel: lt añckapele Halskoppel < nd. halskoppel, halskappeln 'Riemen mit Kette, die an ein Stück der Deichselspitze befestigt ist, um den Wagen beim Halten zu hemmen' (Sehwers 1953: 2-3)

antvärk, -värgi 'käsitööline' < kasks hant-werk 'Handwerk'

• Esmamaining: Arvelius 1790
• Vana kirjakeel: (Stahl LS II 1649: 635) üx Ammetmees kudt üx Kaupmees 'ein Handwercker wie ein Kauffman'; (Arvelius 1790: 181) hantwerki mees
• Murded: `antvärk eP(-verk Rid Hää); `antvärk M T; `antvärki, -verki R; `hantvärk V (EMS I: 376)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 hant-vär´k, -wär´gi 'Handwerk(er)'; hant-werkel, -wer´kli 'Handwerker'; hant-wärkre, -wärkre (d) 'Handwerker'; hant-wär´gi-inimene 'Handwerker'; Wiedemann 1893: 34 hant-vär´k, -wär´gi 'Handwerk(er)'; hant-werkel, -wer´kli 'Handwerker'; hant-wärkre, -wärkre (d) 'Handwerker'; hant-wär´gi-inimene 'Handwerker'; Saareste IV: 830 † antvärgid 'käsitöölised, keskkiht alevis, linnas'; EÕS 1925: 85 hantvärk 'käsitööline'; ÕS 1980: 48 † antvärk 'käsitööline; ametimees';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben hant-werk 'Thätigkeit mit der Hand; das mit der Hand gemachte; die Gesamtheit der Handwerker, Mitglieder der Zunft'; MND HW I hantwerk 'Händewerk, Arbeit der Hände; Handwerk, sowohl Beruf an sich wie die Tätigkeit'; hantwerke, hantwerker 'Handwerker';
• Käsitlused: < kasks hant-werk 'Handwerk' (EEW 1982: 82; Raun 1982: 4; EES 2012: 52); < kasks ~ sks (SSA 1: 140)
• Sugulaskeeled: sm hantvärkki, -verkki [1637] käsityö / Handwerk; hantvärkkäri, -verkkari [1727] käsityöläinen < rts hantverk, hantverkare (‹ kasks hantwerk resp. sks Handwerk) (SSA 1: 140)

apostel, apostli 'Kristuse jünger; mingi õpetuse kuulutaja' < kasks apostel 'Apostel'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 44) Apostel, Apostlit, Apostelix, Apostlill, Postlilt; (Müller 1600/2007: 102) sē Pöha Apostle Pauluße kaas (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 49) omma Apohstlide söamet lebbi o͠ma pöha Waimo ollet leutnut; (Stahl HHb II 1637: 87) Apo∫tlide auwus kogko 'die ehrliche ver∫amlung der Apo∫teln'; (Gutslaff 1647-1657: 281) neihnde KatteToistKümmend (postlide) kahn; (Göseken 1660: 283) Postel, -i 'Apostel'; (Göseken 1660: 316) Jnger, postel 'Junger Schüler'; (Hupel 1780: 142) apost|el, -li r., d. 'der Apostel'; (Lunin 1853: 14) apostel, -tli r. d. 'Апостоль'
• Murded: `aabostel R; `apo·stel ~ `abo·stel eP(`aabo·stel JMd, aabostel Koe Iis Trm); `apoo·stel ~ `apoo·stli eL(apostol Se Lut) (EKI MK); `poostel, `poostle 'nõid; keelepeksja' Hää Saa M San VLä(`pu̬u̬s´tli) (EKI MK); `pu̬u̬stli (-ss-) 'pühakupilt' Se Lut
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 āpostel, āpostli, āpostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 37 apostel, apostli, apostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 854 pōstel säh! (S) 'Ausdruck der Verwunderung' = tohoh nurjatu!; Saareste III: 693 apostel 'evangeeliumi kuulutav Kristuse saadik'; ÕS 1980: 50 apostel 'Kristuse jünger';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben apost 'Apostat'; MND HW I apostel, appostel(e) 'Apostel, Sendbote';
• Käsitlused: < sks Apostel ~ kasks apostel (EEW 1982: 84); < kasks apostel 'Apostel, Sendbote' (Ariste 1963: 88; Liin 1964: 40; Raun 1982: 5); < sks Apostel (SSA 1: 79)
• Läti keel: lt apustulis [1585 Apo∫telle] Apostel < mnd. apostel (Sehwers 1953: 4; Jordan 1995: 54);
• Sugulaskeeled: sm apostoli [Agr] Apostel < mrts ap(p)ostol, apostel; is apostoli; vdj apostoli; krj apostola < vn апостол (SSA 1: 79); vdj apostoli (VKS: 136); lvS apustil, -d Apostel (SLW 2009: 47); lv ap̆pùstə̑ĺ, āp̆pustə̑ĺ Apostel (Kettunen 1938: 12, 19); lv apostõl apostel; apustulis (LELS 2012: 32); vdj apostola apostel (VKS: 115)
• Vrd jünger

arst, arsti 'meditsiinilise haridusega ravija' < kasks arste 'Arzt'

• Esmamaining: Awerbach 1589
• Vana kirjakeel: (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 102) Reÿede artzte '[haavaarstide]'; (Müller 1600-1606: 47) Hėė Arst woÿb heed Nouwo andada; se eike Arst; sesama Arst; syß pañeb se Arzt; (Müller 1600/2007: 94) eb nente terwelle v̈chtekit Arste waÿa olle (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 38) Neile kangedaile ei olle mitte vaya sedda arsti abbi; (Rossihnius 1632: 52) kea omma loja wasta pattu theb, se peab se Arsti kette langema; (Stahl 1637: 37) Arst, arstist 'Arst'; (Stahl HHb II 1637: 183) üx ar∫t on meile andtut 'Ein Artzt i∫t vns gegeben'; (Gutslaff 1648: 198) Temma tulleb .. Arstilt; (Göseken 1660: 283) Arst, -i 'Arzt'; (Göseken 1660: 317) Arst, -i 'Barbier'; Arsti Rijht 'Barbier Gerethe'; Arst 'wund Arzt (chirurgus)'; (Vestring 1720-1730: 21) arst, -i 'Ein Barbier; Medicus'; (Helle 1732: 87, 321) arst 'der Arzt'; (Hupel 1780: 143) arst, -i r., d. 'der Arzt'; (Lunin 1853: 15) arst, -i r. d. 'лѣкарь'
• Murded: arst ~ aŕst eP eL; `arsti R (EMS I: 444)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 ar´st, ar´sti 'Arzt'; ar´stinna 'Doctorin, Aerztin'; Wiedemann 1893: 44 ar´st, ar´sti 'Arzt'; ar´stinna 'Doctorin, Aerztin'; ÕS 1980: 54 arst;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben arste 'Arzt'; MND HW I arste (arcet, arzet, arzate, arzste, erste) 'Arzt';
• Käsitlused: < kasks arste (EEW 1982: 98; Raun 1982: 5; Ariste 1963: 88; Liin 1964: 58; EES 2012: 53)
• Läti keel: lt ãrsts, ãrste [1587 Ar∫tz] Arzt < mnd. arste (Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6); ārste, ārsts Arzt < mnd. arste (Jordan 1995: 54);
• Sugulaskeeled: lv ar̄´št Arzt (Kettunen 1938: 14); lv aŗšt arst; ārsts (LELS 2012: 35)
• Vt arstima. Vrd tohter

ass, assi '(vankri) telg' < asks asse 'Achse'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 206) Telg /e 'Achse (axis)'; (Vestring 1720-1730: 21) Ass 'Die Achse am Wagen (Reval)'; (Helle 1732: 87) as 'die Achse am Wagen'; (Piibel 1739) Ja need nelli rattast ollid pönade al ja rattaste assid jalla al; (Hupel 1780: 144) as, assi H. 'die Wagenachse'
• Murded: as´s Lä KPõ; ass Hi; `assi 'vankri (raud)telg' R (EMS I: 477-478); aks 'vankri telg, ass' Vig Kse Han Pä (EMS I: 235)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 as´s´, as´s´i 'Achse (am Wagen)'; Wiedemann 1893: 49 as´s´, as´s´i 'Achse mit einer Schraube'; ÕS 1980: 57 ass '(vankri) telg';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 asse 'Achse'; MND HW I asse 'Achse';
• Käsitlused: < lt ass 'die Achse des Rades, der Spule' (EEW 1982: 109); < eesti-liivi, vrd lt ass (Raun 1982: 5); < kasks asse 'Achse' (Haak 1976: 83; EES 2012: 54)
• Läti keel: lt ass ass / Achse (Kettunen 1938: 15);
• Sugulaskeeled: sm akseli [1637 axel] akselinpää, kappa / Achse < rts axel (SSA 1: 66); krj akšeli < rts axel (SKES: 14); lv aš́̄ Achse (Kettunen 1938: 15); lv aš telg, ass; ass; pūašrattõd puutelgedega vanker; kokasu rati (LELS 2012: 36, 254)

eesel, eesli 'hobusest väiksem veo- ja kandeloom (Equus asinus)' < kasks esel 'Esel'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: (Müller 1600/2007: 138) moito v̈x wöras Metzhobbone (30.01.1601) 'eesel'; (Stahl HHb II 1637: 8) ninck metzhobbone söi 'vnd Esel aß'; (Stahl HHb III 1638: 1) möhdawarse sahte teije öhe metzhobbo löidma 'bald werdet jhr ein Eselin finden'; (Gutslaff 1647-1657: 51) töpprat, Eselit, sullaset; EmmaEselit ninck kamelit; (Gutslaff 1647-1657: 84) kohrmaEselit; (Gutslaff 1647-1657: 180) ommi Eselite selgehe; ommalle Eselille; (Göseken 1660: 285) Esel, -i 'Esel'; (Göseken 1660: 322) Eseli hoidia (ajaja) 'Eseltreiber (Hüter)'; Eeseli nachk 'Esels-Haut/ (Fell)'; Eseli wijsi perrast '[Eselhaftig]'; Eseline (eesellik) 'Eselhaftig'; (Göseken 1660: 498) Metzhobbo 'Eselin'; Metzhobbone 'Esel'; (Vestring 1720-1730: 24) Eesel 'der Esel'; (Piibel 1739) töid leiba eeslide, ja kamelide, ja hobbo-eeslide selgas; (Hupel 1780: 147, 148) emma esel r., d. bl. 'Eselin'; esel r., d. 'der Esel'; (Lunin 1853: 20) esel, eesli r. d. 'оселъ'
• Murded: `eesel ~ `iesel eP; eesel ~ `iis(s)el M San; essel´ V; `ies(s)el R (EMS I: 579)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 120 ēzel, ēzli 'Esel'; ema-ēzel 'Eselin'; Wiedemann 1893: 108 ēzel, ēzli 'Esel'; ema-ēzel 'Eselin'; ÕS 1980: 97 eesel;
• Saksa leksikonid: MND HW I ēsel 'Esel; der Palmesel'
• Käsitlused: < sks Esel ~ kasks esel (EEW 1982: 160); < kasks esel (Raun 1982: 7); < kasks esel, essel 'Esel' (Liin 1964: 63); < asks esel, essel ~ sks Esel (EES 2012: 57)
• Läti keel: lt ẽzelis [1587 E∫els] Esel < mnd. esel (Sehwers 1918: 80, 147; Sehwers 1953: 34); ēzelis Esel < mnd. ēsel (Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: sm aasi [Agr] Equus asinus / Esel < mrts asni, asne (SSA 1: 49; Häkkinen 2004: 22); vdj ehsels eesel (kreevini murdes) (VKS: 194); lv ēziĺ, ēzə̑ĺ Esel < kasks esel (Kettunen 1938: 49); lv ēzõl eesel; ēzelis (LELS 2012: 60)

eliting, elitingi 'roos (nahahaigus)' < kasks dat hillige dink 'Rotlauf, Rose'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Jllitinck 'Heilig ding'; (Göseken 1660: 327) Jllitinck 'rose, morbus'; (Helle 1732: 99) illiting 'die Rose (erylipelas)'; (Hupel 1766: 58) kui on illiting, siis ei pea sa mitte selle nilbiga woidma; (Hupel 1780: 161) illiting, -i r. 'die Rose (Krankheit)'; (Hupel 1818: 42) helleting u. helliting r. d.; helleting u. helliting, -i r. 'Rose (Krankheit); Krebs selt.'; (Lunin 1853: 18, 26, 35) elleting r. d. 'рожа (болѣзнь)'; helleting r. d. 'рожа; ракъ (болѣзнь)'; illiting r. 'рожа (болѣзнь)'
• Murded: eliting Hi K(elliting Pil); eliding K I; (h)eleding Kuu; elisting MMg; iliding Ran (EMS I: 683); Obune oli eleting, ei sengä saa tie pääl soitada 'kartlik, peru' Kuu (EMS I: 683)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 104, 105, 126 heletiṅg, heletiṅgi, heletiṅgu 'Rose, Entzündung'; helitiṅg, helitiṅgi '= heletiṅg'; hilitiṅg, hilitiṅgi, hilitiṅgu '= heletiṅg'; Wiedemann 1893: 94 heletiṅg, heletiṅgi, heletiṅgu (helitiṅg, hilitiṅg) 'Rose, Entzündung'; ÕS 1980: 106 † eliting 'roos (nahahaigus)';
• Saksa leksikonid: MND HW I dat h.-ge [hillige ~ hellige] dinc 'mit starker Rötung, Entzündung verbundene Krankheit, Rotlauf, Rose'
• Käsitlused: < kasks dat hillich dink ~ ee hele- (EEW 1982: 184, 325); < kasks dat hillige dink 'Rotlauf, Rose' (Liin 1964: 58; Raag 1987: 322); < asks hillige dink 'punataud; roos' ~ sks heilige ding 'punataud' (EES 2012: 60)
• Läti keel: lt ilģes, ilģi alle Heiligen < mnd. hilgen 'die Heiligen' (Sehwers 1953: 41); iļģi die Geister der Verstorbenen, Fest zu Ehren der Manen < mnd. de hilligen 'die Heiligen' (Jordan 1995: 64)

essel|kopp, -kopi 'masti ja tengi ühenduskoht' < asks eselkop 'Eselskopf'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: esselkopp, essenkopp 'masti ja tenga ühenduskoht' Hi (EMS I: 816); eiselkop, eisenkop Emm; `eisenkopp Pöi Khn; eesenkopp Hää (EMS I: 635)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 114 *esselkop, esselkopi (D) 'Eselshofd (zur Verbindung von Mast und Stange)'; Wiedemann 1893: 103 *esselkop, esselkopi (D) 'Eselshofd (zur Verbindung von Mast und Stange)';
• Saksa leksikonid: MND HW I ēsel(s)kop 'Kopf eines Esels; Dummkopf'
• Käsitlused: < vrd kasks eselskop '(Schimpfw.) Eselskopf' (EEW 1982: 216); < asks eselkop 'Eselshofd' (GMust 1948: 36, 74); < hol ezelshoovd 'eeslipea 'seadis taglasepeele ja selle pikenduse ühendamiseks'' (Mereleksikon 1996: 58)
• Sugulaskeeled: sm eeselhuuvu eselshuvud (in der Seeterminologie) < rts esel(s)-huvud (EEW 1982: 216)

evangeelium, evangeeliumi < kasks ewangelium, lad euangelium

• Esmamaining: ametivanne 1535
• Vana kirjakeel: (ametivanne 1535, ‹ EKVTS 1997: 61) Jumall awytacko ninck theme kallis euangelium; (ametivanne 1570, ‹ EKVTS 1997: 79) mynd Jumall awytacke, ninck theme kallis Euangelion; (kohtuvanne 1600, ‹ EKVTS 1997: 96) Jummal ninck temma kallis Ewangelium mind peap awwitama!; (Müller 1600-1606: 63) Ninck on se|sinane eßimene Euangelium; (Müller 1600/2007: 64) neet Euangeliumit (18.12.1600); (Stahl HHb I 1632: 16) Pöha Waim on münd lebbi se Evangelium kutznut 'der heilige Geist hat mich durchs Evangelium beruffen'; (Rossihnius 1632: 73) lebbi se Evangelium heickanut; (Piibel 1739) Juda-rahwale tulleb armo lota ewangeliummi läbbi; (Hupel 1766: 34) meie kalli lunnastaja Jesusse sanna, mis sa ewangeliummi sees nenda loed; (Hupel 1780: 149) ewangelium, -i r., d. 'Evangelium'; (Lunin 1853: 21) ewangelium r. d. 'Евангелiе, благовѣстiе'
• Murded: `evangee·lium (e·van-), -i 'UT osa' sporeP Ran; `ehvangee·lium, -i sporeP eL; `e·hvangiljum, -i R; evangel, -i VNg Hää Lei; ehvangel, -i Krk Har; ehvan(d)ki̬i̬l Krl Rõu (EMS I: 842-843)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 95, 120 ehwangelium, -i '= ēwangelium'; ēwangelium, -i 'Evangelium'; Wiedemann 1893: 104 *ewangelium, -i (ehwangelium, ēwangelium) 'Evangelium'; ÕS 1980: 120 evangeelium, -i 'kristlik kuulutus; Jeesuse elust jutustav raamat (piiblis)';
• Saksa leksikonid: MND HW I ewangelium 'Evangelium'
• Käsitlused: < sks Ewangelium (EEW 1982: 219); < kasks ewangelium (Ariste 1963: 89; Liin 1964: 39)
• Läti keel: lt evaņģēlijs evangeelium (ELS 2015: 124);
• Sugulaskeeled: sm evangeliumi [Agr] Evangelium < mrts euangelium ~ lad euangelium 'hyvä sanoma' (SSA 1: 110); vdj evankeljumi, jevangeli(a) evangeelium; евангелие (VKS: 222, 317); lv evangēlium evangeelium; evaņģēlijs (LELS 2012: 60)

haalima, (ma) haalin 'haalama, köitpidi vedama' < kasks hālen 'ziehen, holen'

• Murded: `aalima '(laeva) köit- või trossipidi vedama' Kuu VNg Sa Hää Ris; `aalma Tõs Khn (EMS I: 49-50)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 60 hālama 'anholen, anziehen (ein Tau)'; ÕS 1980: 144 haalama 'mer. kal. (laeva, võrku) köit- või trossipidi vedama';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hālen 'ziehen, holen; jem. etw. weiter vorn Liegendes einholen, z.B. vorausgefahrene Schiffe'
• Käsitlused: < ee haalama (EEW 1982: 240); < kasks hālen 'ziehen, holen' (Raag 1997: 188)
• Sugulaskeeled: sm haalia [1605] koota, kahmia, noutaa, hakea < sm haalata, lms deskr (SKES: 46; SSA 1: 125); sm haalia [1605] < sm haalata (‹ rts hala 'hilata, nostaa, haalia' (Häkkinen 2004: 156)

haamer, haamri 'vasar, tööriist' < kasks hamer 'Hammer'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1559
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1559) Hamer, Hans (ein undutsche); (Müller 1600-1606: 65) Palwe Ha͠mere kz; (Müller 1600/2007: 710) Kloppe wachwaste se Palwe Ha͠mere kz (05.09.1606) 'palvehaamriga'; (Stahl LS I 1641: 213) üx Hamer 'ein Ha͠mer'; (Göseken 1660: 287) Hammer, -i 'Hammer'; (Göseken 1660: 700) Wassar 'H͠amer'; wassarick 'Ha͠mer'; (Piibel 1739) ei kuuldud mitte ei haamrid egga kirwid; (Hupel 1780: 152) hamer r. 'der Hammer'; (Hupel 1818: 39) hamer, haamri r. 'Hammer, Flintenbahn'; (Lunin 1853: 24) hamer, haamri r. 'молотъ, млатъ; курокъ'
• Murded: `aamer ~ `aamber R eP(`oa- Juu Kos, `(v)ua- JMd VMr VJg Kod); `aamer M; `aamri T(aamõr Ran) (EMS I: 51)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hāmber, hāmbri '= hāmer'; hāmer, hāmri (hāmbri) (hāmber) 'Hammer'; Wiedemann 1893: 60 hāmber, hāmbri '= hāmer'; hāmer, hāmri (hāmbri) (hāmber, hamber) 'Hammer'; ÕS 1980: 145 haamer;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hamer 'Hammer'; MND HW II: 1 hāmer, Plur. hēmere, hāmer(e) 'Hammer, Werkzeug der Schmiede, Zimmerleute usw.'
• Käsitlused: < sks Hammer (EEW 1982: 240; SSA 1: 136); < kasks hamer (Viires 1960: 80; Ariste 1963: 89; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 9; Raag 1987: 324; EES 2012: 64)
• Läti keel: lt ãmurs, ãmars [1638 Ahmars] Hammer < mnd. hamer (Sehwers 1918: 40, 82, 141; Sehwers 1953: 6); āmurs, āmars Hammer < mnd. hāmer (Jordan 1995: 53);
• Sugulaskeeled: sm hamari, hamara, hammari (1643) (väki)vasara, vasarapaja, tankorautatehdas / (Schmiede)hammer, Hammerschmiede, Stangeneisenfabrik < mrts hamar, hamare (SKES: 53); lv ɔ̄mǝr; lvS āmer < sks Hammer (SSA 1: 136); lvS āmer (SLW 2009: 40); lv ō̬mə̑r Hammer < sks (Kettunen 1938: 267); vazār haamer; āmurs (LELS 2012: 357)

haan, haani '(puust) kraan, tapp' < kasks hāne 'Hahn', sks Hahn

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 334) hahni 'Hahn'; (Hupel 1780: 135, 149) aan, -i d. 'der Hahn am Faß'; haan, -i r., d. 'der Hahn am Faß'; (Hupel 1818: 15, 35) aan, -i r. d. '(Faß- oder Kessel-) Hahn'; haan, -i r., d. 'Hahn (am Faße)'
• Murded: aan '(puu)kraan' R Hi; aen Sa Ris; aan´ L K(oan´ Juu HJn, uan´ Kod Plt, vuan´ Juu JMd Koe); aan´ M T; haan´ V (EMS I: 53); haam 'puukraan; haan' Se Lut (EMS I: 51)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 hān´, hāni 'Hahn (an Fässern und Gewehren)'; Wiedemann 1893: 61 hān´, hāni 'Hahn (an Fässern und Gewehren)'; ÕS 1980: 145 haan '(ankru, astja) naga';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 hane 'der Hahn am Fasse'; Schiller-Lübben hane 'der Hahn am Faße'; MND HW II: 1 hāne, hāneken 'Hahn aus Holz oder Metall, als Verschluß eines Faßes, einer Leitung, Wasserleitung'
• Käsitlused: < sks Hahn (EEW 1982: 241); < kasks hāne 'Hahn aus Holz oder Metall' (Liin 1964: 53); < sks Hahn, vrd vasks hano, vüsks hano (SSA 1: 137)
• Läti keel: lt aņ̃ķens, aņ̃ķins, ãņķins Hähnchen (am Fasse) < mnd. haneken (Sehwers 1918: 22, 82, 141);
• Sugulaskeeled: sm hana (tynnyrin, pyssyn) [1637] Zapfhahn, Hahn der Schußwaffe; is hana separaattorin hana; pyssyn hana; krj hana pyssyn hana < rts hane 'koiras, kukko; pyssyn hana'; lv ɔ̄ń ruukun nokka < sks Hahn 'kukko' (SSA 1: 137); lv ō̬ń Schnabel des Kruges < sks (Kettunen 1938: 267)

haavel, haavli 'pliikuulike laskelaengus' < kasks hāgel, sks Hagel

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 529) aaglid r. 'Schroot Pl.'; Haaglid r. 'Schroot Pl.'; hawlit r., d. 'Schroot'; (Hupel 1818: 15) aaglid 'Schroot (zum Schießen)'; (Hupel 1818: 536) Schrot (zur Flinte) 'hawlid r., d.; aaglid, haaglid r.'; (Lunin 1853: 5, 25) aaglid r. d. 'дробь (для стрѣльбы)'; hawel d. 'дробинка'; hawlid r. d. 'дробь'
• Murded: `aavel R eP(`oavel Kos, `uavel JMd Kod, `vuavel, `voavel Juu); `aavel M(aavel´ Krk); `aavli T V; `aabel Lä (EMS I: 72)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāgel, pl. hāglid 'Schrot'; Wiedemann 1893: 59 hāgel, pl. hāglid '= hāwel'; Wiedemann 1869: 70 hāwel, pl. hāwlid '= hāgel'; Wiedemann 1893: 63 hāwel, pl. hāwlid (hāgel) 'Schrot'; ÕS 1980: 145 haavel; Tuksam 1939: 443 Hagel '(Flintenschrot) pl. haavlid';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāgel 'klein gehacktes Blei, Eisen, Schrot zum Geschoß'; EWD 2005: 494 Hagel 'Niederschlag in Form von Eisstückchen'; Im frühnhd. hat Hagel (wie mnd. hāgel) daneben die in der Jägersprache noch länger bewahrte Bedeutung 'als Munition dienende Metallstückchen, Schrot'
• Käsitlused: < sks, kasks hagelschrot (EEW 1982: 246); < sks Hagel 'rahe; jämedad haavlid' (Raun 1982: 9; EES 2012: 65); < ? kasks hagel (SSA 1: 147)
• Läti keel: lt ãgele Schrot, Schießhagel < nd. hagel 'die aus Blei gegossenen Kügelchen zum Schießen auf kleines Wildbret und Federwild, auch Schrot genannt' (Sehwers 1953: 5); skrots haavel (ELS 2015: 140);
• Sugulaskeeled: sm hauli [1745] Schrotkugel < mrts haghl 'rae, hauli' (= kasks hagel, küsks hagal) (SSA 1: 147; Häkkinen 2004: 177); vdj droba, grobi; hauli haavel, haavlid; дробь (VKS: 185, 237, 251)

haspel, haspli 'tööriist lõnga vihti ajamiseks' < kasks haspel 'Haspel, Weife'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 217) Langelöim /o 'Haspell'; (Hupel 1780: 144) aspel, -pli r. d. 'Haspel'; (Hupel 1818: 40) haspel, -plir. d.; haspli pu r. d.; haspli, haspli d. 'Weife, Haspel'; (Lunin 1853: 25) haspel, -pli; haspli pu r. d. 'катушка, мотовило; воротъ'
• Murded: `aspel R; `aspel S(`asper Khk Kär); `aspel sporL K I M Puh; `aspli T; `asvel Pöi L sporK; `astel Pä (EMS I: 477)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 haspel, has´pli 'Haspel, Weife'; Wiedemann 1893: 49 haspel, has´pli 'Haspel, Weife'; ÕS 1980: 152 haspel 'riist lõnga vihti kerimiseks';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 haspel 'Garnwinde zum Abhaspeln des Garns von der Spule'; haspelen 'das gesponnene Garn abhaspeln, von der Spule auf den Haspel bringen'
• Käsitlused: < sks Haspel ~ kasks haspel (EEW 1982: 302; SSA 1: 145); < kasks haspel (Raun 1982: 11); < sks Haspel (EES 2012: 71); < asks haspel 'Haspel' (EKS 2019)
• Läti keel: lt aspiles Haspel (Sehwers 1953: 4); lt tītavas haspel (ELS 2015: 150);
• Sugulaskeeled: sm haspeli [1798] vyyhdinpuu / Haspel < rts haspel (SSA 1: 145); sm haspeli Haspel < asks haspel ~ rts haspel ~ ee haspel (Bentlin 2008: 216)

heeringas, heeringa 'kala (Clupea harengus)' < kasks herink 'Hering'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Heerinck, -a 'Hering'; (Göseken 1660: 629) Sohla herinck (soolaheeringas) 'pickelhering'; (Vestring 1720-1730: 35) Hering 'Ein Häring'; (Helle 1732: 93) hering 'der Häring'; (Hupel 1780: 136, 154) äring, o und e d. 'der Hering'; hering, -i r. 'Hering'; (Lithander 1781: 4) Haug häringiga tuwitud; (Hupel 1818: 42) hering, -i r. d. 'Hering'; (Lunin 1853: 6, 27) äring, -i r. 'сельдъ, сельëдка'; hering, -i r. d. 'сельдъ'
• Murded: eeringas sporS L K; eering sporeP(iering Hag Amb VMr Iis, jeering, jääring Kod); eering M T; heeri|ng, -n´g V(hereng Lut) (EMS I: 571)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 87, 119 hǟriṅg, -i, -a (P) 'Häring'; hēriṅg, -i, -e (d); hēriṅgas, hēriṅga (P) '= hǟriṅg'; Wiedemann 1893: 78, 108 hǟring, -i, -a (P) (hēring, hēringas) 'Häring'; hēring, hēringa, hēringi, hēringe (d); hēringas, hēringa (P) = hǟring; ÕS 1980: 154 heeringas;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 herink, harink 'Hering'; Schiller-Lübben herink, harink 'Hering'; pekelherink, pickelherink 'gesalzener Hering'; MND HW II: 1 hêrinc, hârinc, hērinc 'Hering'
• Käsitlused: < sks Hering (EEW 1982: 313; EES 2012: 72; Kendla 2014: 190); < kasks herink (Raun 1982: 11; Liin 1964: 64)
• Läti keel: lt ẽriņģis, ẽrings Hering (Sehwers 1953: 34); lt ēriņģis Hering < sks (Kettunen 1938: 49);
• Sugulaskeeled: sm silli [1580] Hering < mrts silke (SSA 3: 181); sm haarkala Strömling, baltischer Hering < asks hering 'Hering' (Bentlin 2008: 204); lv ēriń, ēriŋ Hering < sks (Kettunen 1938: 49); lv ēriņ heeringas; siļķe (LELS 2012: 60)

hing, hinge 'akende-uste kinnitusosa' < kasks henge 'Hänge'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 218) Wango 'Henge'; (Göseken 1660: 287) hingit 'Hengen an einer Thür'; (Vestring 1720-1730: 268) Ukse Ingid 'Die Thür Hengen'; (Helle 1732: 172) saggarad 'Hölzerne Hängen'; (Helle 1732: 196) ukse ingid 'die Hengen'; (Hupel 1780: 154, 529) henke d. 'die Thürhenge'; ing, -e r. 'die eiserne Thürhenge'; (Hupel 1818: 43) ing, -i ~ -e r. 'eiserne Thürhenge'
• Murded: ing '(ukse, akna) kinnitusosa' eP; (h)in´g V; `(h)inged R; eng Pä; enge M; en´ge T (EMS I: 1001)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 hiṅg, hiṅṅi, hiṅṅe 'Hänge, Thürhänge'; tǖri hiṅṅid 'die Ringe, in welchen das Steuer mit seinen Haken hängt'; Wiedemann 1893: 124 hiṅg, hiṅṅi, hiṅṅe 'Hänge, Thürhänge'; tǖri hiṅṅid 'die Ringe, in welchen das Steuer mit seinen Haken hängt'; ÕS 1980: 161 hing '(näit. uksel)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 henge (meist Pl.) 'Aufhänger, eiserne Öse, Haken, Türangel, Henkel'; henk 'Aufhänger, Öse'
• Käsitlused: < kasks henge (henk) 'Hänge' (EEW 1982: 356); < kasks henge (Raun 1982: 13; Liin 1964: 52; EES 2012: 76; EKS 2019)
• Läti keel: lt eņ̃ģe [1638 Enghes] Hänge < mnd. henge (Sehwers 1918: 87, 147); lt eņ̃ģe, eņģis Türhänge < nd. häng, hänge 'der Haken, worin die Tür hängt, Türangel' (Sehwers 1953: 32);
• Sugulaskeeled: lv eŋ̄G Angel (der Tür) < kasks henge (Kettunen 1938: 46); lv eng hing (kinnitusosa); eņģe (LELS 2012: 59)

hingesti, hingesti 'tuline, keevaline (hobune)' < kasks hengist, hingest 'Hengst'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `hingesti 'väga tuline hobune' Kuu; hingiśt Kan; iŋŋisti Khk; ingusti Hlj (EMS I: 1015, 1017, 1022; Saareste I: 472); hingist KJn Kan; hingis Hel (Regilaul 2003-2016)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 † hiṅṅesti (d, P) 'feurig, hitzig (z.B. Pferde)'; Wiedemann 1893: 126 † hiṅṅesti (d, P) 'feurig, hitzig (z.B. Pferde)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hingest, hingst, heng(e)st, henxst 'Reitpferd, insbes. leichtes Streitroß; allg. für (männliches) Pferd (erst 16. Jh.)'
• Käsitlused: < kasks hengist, hingist (EEW 1982: 359); < rts hingst 'Hengst' (Alvre 2001: 191); < germ, vrd mrts hengist, hingist, hingest (‹ kasks hingest, hengest) (SSA 1: 156)
• Läti keel: lt † iņ̃ģests (1638 inghi∫ts) Hengst < mnd. hingest, hinxt, hengest [JS: laenuperioodiks 1500-1638] (Sehwers 1918: 61, 87, 148); iņ̃ģests ein Hengst < mnd. hingest 'Hengst' (Sehwers 1953: 42);
• Sugulaskeeled: sm hengisti, -stö, hingisti, -stö (Agr) ori, hevonen / Hengst, Pferd; lv iŋkst < germ, vrd mrts hengist, hingist, hingest, rts hingst, mt hengst (‹ kasks hengest, hingest) (SSA 1: 156); lv iŋ̄kst unbändiges Pferd < vrd sks Hengst (Kettunen 1938: 74); lv iŋ̄kst < kasks hengist, hingist (SKES: 68)

hoov, hoovi 'õu' < kasks hof 'Hof'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 80) meddÿ How ninck Maÿa; (Müller 1600/2007: 330) meddÿ How ninck Maÿa (14.10.1603) 'hoov'; (Stahl 1637: 73) hohw, hohwist 'Hoff beim Hause'; (Stahl HHb III 1638: 223) kus temma welja lex howi ∫i∫∫e 'als er hinaus ging nach dem Vorhoffe'; (Göseken 1660: 349, 350) Hohwi 'hoff (beym hause in der Statt)'; Howemeister 'hoffmeister'; (Hupel 1818: 46) hoow, -i r. d. 'Gehöft, Hof'; (Lunin 1853: 30) hoow, -i r. d. 'дворъ, дворикъ'
• Murded: oov S L(uõv Khn); oov ~ uov K; `uovi R; uuv ~ uuv´ M T; huuv´ V(hüüp´ Se) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 800 hōw, hōwi 'Hof, Stallabteilung im Kruge'; Wiedemann 1893: 726 hōw, hōwi 'Hof, Stallabteilung im Kruge'; ÕS 1980: 165 hoov;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hof 'Hof, der (meist umschlossener) Raum neben einem Gebäude oder um dasselbe'; MND HW II: 1 hof, hōf; Pl. hōve, hȫve 'umbautes oder umzäuntes Grundstück, Haushof, Hofraum, Garten, Obst-, Baumgarten'
• Käsitlused: < kasks hof 'Hof' (EEW 1982: 384; Ariste 1963: 89; Liin 1964: 52; Raun 1982: 13; EES 2012: 79)
• Läti keel: lt uovis Hof (Sehwers 1953: 148);
• Sugulaskeeled: sm hovi [1642] hallitsijan asunto ja sen henkilöstö; herraskartano; talo, maatila / Hof, Gut < mrts ho(o)f, ho(o)ff 'hovi' (‹ kasks hof ’hovi’) (SSA 1: 176); sm hovi Herscherhof, Gut < kasks hof, hōf 'eingefriedeter Raum, Grundstück, Garten' (Bentlin 2008: 111-112); lv *o’vvə̑ (?) draussen (= u`llə̑) < ? ee õue (Kettunen 1938: 265)

hunt, hundi 'metsloom, susi' < kasks hunt 'Hund'

• Esmamaining: Tartumaa 1582
• Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Piotr Hund; (Tallinna Linnaarhiiv 1625) Hund, Hanß (karmann); (Stahl 1637: 131) Hunt, huntist 'Wolff'; (Stahl HHb II 1637: 234) üchtekit hunti 'Kein Wolff'; (Stahl HHb IV 1638: 221) Wata minna leckitan teid kudt Lambat, nendehuntide ∫ecka 'Siehe, Jch ∫ende euch wie Schafe mitte vnter die Wolffe'; (Göseken 1660: 351) hunt 'wolff'; Hunt hullub 'wolff heulet'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Hunti Mattz; (Vestring 1720-1730: 40, 269) Hunt | Unt, -di 'der Wolff'; (Helle 1732: 96) hunt 'der Wolff'; (Helle 1732: 182) sussi 'der Wolf'; (Piibel 1739) Te͠ma würstid on temma sees kui hundid, mis saki kissuwad; (Hupel 1780: 158, 298) hunt, -i r. 'der Wolf'; unt, -i r. 'der Wolf'; (Arvelius 1787: 92) need on hundi perses; (Hupel 1818: 48) hunt, hundi r. 'der Wolf'; (Lunin 1853: 31) hunt, hundi r. d. 'волкъ'
• Murded: un´t eP M T; unt R(hunt Kuu, `unti Vai); unt Hi(hunt Phl) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1389 hun´t, hun´di 'Wolf'; Wiedemann 1893: 1256 hun´t, hun´di 'Wolf (auch in Machinen)'; ÕS 1980: 168 hunt;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hunt 'Hund'; MND HW II: 1 hunt 'Hund als Haustier, Wachhund, Hetz-, Jagdhund'
• Käsitlused: < sks Hund ~ kasks... (EEW 1982: 407); < kasks hunt 'koer' (Raun 1982: 14; Ariste 1963: 89-90; Liin 1964: 63; Raag 1987: 325; EES 2012: 81)
• Sugulaskeeled: sm huntti (1874) (murt.) susi, suuri koira; laiskuri, hulttio /Wolf, großer Hund; Faulenzer, Lump < germ, vrd rts hund 'koira; laiskuri’'; sm huntti susi; is huntti susi < ee (SSA 1: 185); lv un´t Wolf (Kettunen 1938: 453)

häärber, häärberi 'mõisa härrastemaja' < kasks herberge 'Herberge'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 95) ninck töstis tedda omma töppra pähle, ninck weye tedda se Herbergi sisse, ninck teggi temmale hähd; (Gutslaff 1647-1657: 249) Kesk Herbergin; (Göseken 1660: 287) Herpergi 'Herberge'; (Göseken 1660: 343) Herpergi 'Herberge (Losament)'; (Hupel 1780: 150) härber, -i r. d. 'Herberge, ein deutsches Haus'; (Hupel 1818: 36) härbär od. häärber, -i ~ -e r. d. 'Herberge, kleines deutsches Wohnhaus ausßer dem größern'; (Lunin 1853: 22) härbär r. d. 'пристанице, гостинница'
• Murded: `äärbär 'mõisahoone; elumaja' Muh L KJn M; `häärberi Kuu; `jäärber Trm Kod; `ärbel Sa; `ärbän, `ärbäl T; `härbän´, `härbäl´ V(`äärbli Lei) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 77 hǟrber, hǟrberi 'Herberge'; Wiedemann 1869: 112 herbel, -i; herber, -i; herbern, -i (d) 'Herberge (kleineres Wohngebäude auf Gütern)'; Wiedemann 1893: 101 herbel, -i; herben, -i (d); (härbän); herber, -i; herbern, -i (d) 'Herberge (kleineres Wohngebäude auf Gütern)'; ÕS 1980: 174 häärber 'härrastemaja';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 herberge, harberge 'Unterkunftsort, Wohnung, Gasthaus'; herbergehûs 'Siechenhaus, Armenhaus'
• Käsitlused: < Bsks Herberge (EEW 1982: 463); < kasks herberge (Liin 1964: 52; Raun 1982: 16; SSA 1: 154; EES 2012: 86)
• Läti keel: lt ẽrbẽģis, ẽrbẽķis die Herberge, das Wohnhaus, das Nebengebäude < mnd. herberge (Sehwers 1918: 44, 147; Sehwers 1953: 33); ērbeģis, ērbēģis, ērberģis Herberge, Nebengebäude, (herrschaftliches) Wohnhaus < mnd. herberge 'Herberge' (Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: sm helperi (Agr) majapaikka, asunto / Unterkunft, Wohnung < mrts härbärghe, härberghe, herberge 'maja, vierassuoja, majatalo' (SSA 1: 154); lv ēbriɢ, ērbiɢ Herberge (Nebenwohngebäude auf dem Hofe) < kasks herberge (Kettunen 1938: 48)

höövel, höövli 'tööriist puupinna silendamiseks' < kasks hōvel 'Hobel'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 73) höfel, höflist 'Hobel'; (Gutslaff 1648: 219) Höfli 'Höfel'; (Göseken 1660: 287) Höwel 'Höbel'; (Göseken 1660: 355) höwel 'hobel'; lucka hend (rupphöövel) 'Grosserhobel / Schrubbehobel'; (Vestring 1720-1730: 37) Höwel, -wli 'der Hobel'; (Helle 1732: 94, 322) höwel, -i, -et 'der Hobel'; (Piibel 1739) Pusep moödab nöriga, ta märgib sedda ärra kridiga, ja lükkab sedda hööwlidega silledaks; (Hupel 1780: 156) höwel, höwli r., d. 'Hubel, Höfel'; (Hupel 1818: 45) höwel, höwli r., d. 'der Hobel'; (Lunin 1853: 29) höwel, hööwli r. d. 'стругъ'; hööwli d. 'скобель, стругъ'
• Murded: `öövel S Pä Juu Koe I VlPõ; `ööbel Lä; `üövel, `üevel Lüg Vai Ris JMd ViK; `ü̬ü̬vel M; `ü̬ü̬vli TLä; `ü̬ü̬li San (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 hȫwel, hȫwli; hȫwli, hȫwli (d) 'Hobel'; Wiedemann 1893: 728 hȫwel, hȫwli; hȫwli, hȫwli (d) 'Hobel'; ÕS 1980: 174; ÕS 1980: 174: höövel;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hovel 'Hobel'; MND HW II: 1 hōvel (hoffel) 'Hobel, Zimmermanns-, Tischlerhobel'
• Käsitlused: < asks hövel (EEW 1982: 466; SSA 1: 218); < kasks hovel 'Hobel' (Viires 1960: 68; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 16; Raag 1987: 324; EES 2012: 86)
• Läti keel: lt ẽvele [1638 Ehweles] Hobel < mnd. hōvel, hövel (Sehwers 1918: 32, 87, 147; Sehwers 1953: 34); † ẽvelbeņ̃ķis Hobelbank < nd. hövelbenk (Sehwers 1918: 147; Sehwers 1953: 34); ēvele Hobel < mnd. hōvel (Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: sm höylä Hobel < asks hōvel ~ rts hyvel, höfvel (Bentlin 2008: 116); sm höylä, höveli, heveli [1637] Hobel < rts hyvel (‹ asks hövel); krj höylä; is hövelin < sm höylä (SSA 1: 218); vdj hevel höövel; рубанок, струг (VKS: 255); lv ēviĺ Hobel < kasks hövel; ēviĺ-beŋ̄k̀ Hobelbank (Kettunen 1938: 50); lv ēviļ höövel; ēvele; ēviļbenk höövelpink; ēvelsols; grūoipēviļ rupphöövel; gropēvele (LELS 2012: 60, 65)
• Vt hööveldama

iiling, iilingu 'tuule-, sajuhoog' < asks īlinge 'Ungestüm, Windstoß', vrd Erts īling

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 47) Iling 'ein eiliger Sturm der bald nachläst (Reval)'; (Helle 1732: 99) iling 'ein eyliger Sturm der bald nachläßt'; (Hupel 1780: 161) iling H. 'ein plötzlicher kurz währender Sturm'
• Murded: iiling, -i 'iil; puhang' Rid Kse; iiling, -u Tõs Hää; iiling(as), -a Sa Rei (EMS I: 896); iling, -i 'iil; hoog' Hi Rid Kse; iling, -e Ris; iling, -u Phl L; illing(as), -a Sa (EMS I: 937)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 145 hīl, -i, -e 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a '= hīl´'; hīlega 'eilig'; Wiedemann 1893: 132, 133 hīl, -i, -e (hīling, hiling, hilingas) 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a 'hīl´'; hīlega 'eilig'; ÕS 1980: 181 iiling 'iil, puhang';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ilinge 'Eile, Ungestüm'; MND HW II: 1 îlinge 'Eile; plötzlich auftretender Wirbelwind, Sturm, Gewitterbö';
• Käsitlused: < rts il, īl (EEW 1982: 495); < Erts íl (märksõnaks iil ’tuulehoog’) (Raun 1982: 17); < Erts îl´ ~ īliŋg 'tuulehoog' (Ariste 1933a: 18); < kasks īlinge 'tuulenpyörre, myrsky' (SSA 1: 222); < asks īlinge 'rutt, kiirustamine; tormakus' (EES 2012: 90)
• Läti keel: lt ĩliņš ein scharfer Wind, der Windstoß, die Windsbraut < mnd. īlinge 'Ungestüm, Sturm' (Sehwers 1953: 42);
• Sugulaskeeled: sm iili, iilinki [1670] puuska, vihuri, sadekuuro; halu, himo, kiihko, päähänpisto / Bö, Schauer; Lust, Eifer, Laune, Einfall < rts il, mrts īl 'puuska, tuulispää'; krj iilistyö suutua < sm; lv īl´ing tuulenpuuska, -pyörre < kasks īlinge (SSA 1: 222); lv īl´iŋG starker Sturm, Windstoss, Wirbelwind < kasks ilinge (Kettunen 1938: 80); lv īļing keeristorm; viesulis, viesuvētra (LELS 2012: 74)

iisop, iisopi 'ilutaim (Hyssoppus officinalis)' < kasks îsôp, îsôpe, vrd sks Ysop

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 99) wött ütte Schwammi n. teutis se ätika n. Isopi kahn.; (Stahl HHb II 1637: 65) kasta münd Js̃sad Jsopo kahs 'Bespreng mich HErr mit Jsopo'; (Gutslaff 1648-56) Ninck ütz puhhas mehs peab Isoppit wötma; (Göseken 1660: 514) mühhiken Isopi 'Bündlein Jsopen'; (Virginius 1687-1690) Nink üks puhhas Mees peap Isoppid wotma; (Piibel 1739) Ja wötke üks Isopi kimpoke ja kastke sedda werresse; (Hupel 1766: 139) Wötta Isopid ja Melissit ühhest ni paljo kui teisest, walla keewa wet peäle; (Lenz 1796: 19) Sell ajal woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti, Salwei, nink töisi hä haiswa rohto - - istutada.
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 146 *īsop, īsopi 'Ysop (Hyssopus officin. L.)'; Wiedemann 1893: 134 *īsop, īsopi 'Ysop (Hyssopus officin. L.)'; ÕS 1980: 180 iisop 'ilutaim, Hyssopus';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben isop 'Isop'; MND HW II: 1 îsôp(e), isepe 'Ysop'
• Käsitlused: < kasks isop 'Ysop' (Ariste 1963: 90; Liin 1964: 62)
• Sugulaskeeled: sm iisoppi [Agr] koristekasvi Ysop < rts isop (‹ kasks isop, ysop) (SSA 1: 222)

ingel, ingli 'üleloomulik olend, jumala teener ja käskjalg' < kasks engel 'Engel'

• Esmamaining: Koell 1535
• Vana kirjakeel: (Koell 1535, ‹ EKVTS 1997: 68) sest syna / Ech Engel / ech Jumal ysse; (Boierus 1587, ‹ EKVTS 1997: 90) ni palyo englit, ninck ni palyo arch-englit; (Müller 1600-1606: 92) üx Engel olla; üchex Englix on sanut; neet Englit; (Müller 1600/2007: 72) mitte v̈chex Englix (18.12.1600); (Rossihnius 1632: 102) sinnu pöha Engel olckut miñu kahn; (Stahl HHb I 1632: Dij) ∫ünno pöhat Englit 'deine heilige Engelein'; (Stahl 1637: 52) Engel, Englist 'Engel'; (Stahl HHb II 1637: b) englide koggodus 'der Engel∫char'; (Gutslaff 1648: 212) Engel 'Engel'; (Gutslaff 1647-1657: 71) neht katz Englit; (Göseken 1660: 364) Jngel 'engel'; Engli koggodus (inglid) 'engelschaar'; (Göseken 1660: 653) Tappia Engel (surmaingel) 'würgEngel (strix)'; (Virginius 1687-1690) Nink Jssand üttel selle Engelille; (Piibel 1739) Üks ingel peästab Peetrust wangitornist; (Helle 1732: 99, 322) ingel 'der Engel'; (Hupel 1780: 162) ingel, ingli r. 'Engel'; (Hupel 1818: 33) engel, -gli d. 'Engel'; (Lunin 1853: 19, 37) engel, -gli r. d. 'Ангелъ'; ingel, -gli r. d. 'Ангелъ'
• Murded: `ingel R eP; `(h)ingli V; `engel L(`en´gel Khn); `en´gel M TLä; `en´gli T V (EMS I: 1010)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 iṅṅel, iṅgli 'Engel'; Wiedemann 1893: 125 iṅṅel, iṅgli (eṅgli) 'Engel'; Wiedemann 1869: 111 eṅgli (eṅgel) (d) '= iṅṅel'; Wiedemann 1893: 101 eṅgli (eṅgel) (d) '= iṅṅel'; ÕS 1980: 187 ingel;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben engel 'Engel'; MND HW I engel 'Engel; Engelsfigur als Lichtträger';
• Käsitlused: < sks Engel, vrd kasks... (EEW 1982: 511); < kasks engel (Ariste 1940a: 110; Raun 1982: 18; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 39; Raag 1987: 323; EES 2012: 92)
• Läti keel: lt eņ̃ģelis (1585 touws ∫chweetez Engels) Engel < mnd. engel (Sehwers 1918: 79, 147); eņģelis Engel < mnd. engel (Sehwers 1953: 32; Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: sm enkeli [Agr] Engel < mrts ängil, engil (SSA 1: 105); vdj aŋgeli, eŋkeli ingel (VKS: 130, 211); lvS eŋǵel ~ engild ~ eŋil ~ eńgil Engel (SLW 2009: 56); lv eŋ̄gə̑lZ Engel (Kettunen 1938: 46); engõl ingel; eņģelis (LELS 2012: 59)

ingver, ingveri '(lähis)troopikataim (Zingiber officinale)' < kasks ingever 'Ingwer'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) ingever 'Jngeber'; (Göseken 1660: 364) Jnnewer 'Jngser (Jngeber)'; (Vestring 1720-1730: 48) Ingwer, -ri 'Ingfer'; So ingwer 'Kalmus'; (Hupel 1766: 135) Wötta leiba koor, küpseta sedda sütte peäle, ripputa Inkwrid selle peäle; (Hupel 1780: 147, 162) engwer, -e d. 'Ingwer'; ingwer, -wri r., d. 'Ingfer'; (Lithander 1781: 537) segga neid 5 munna, nattokesse sola, Ingwäri, ja ni paljo riwitud nisso saiaga ärra; (Hupel 1818: 55) ingwer, -wri r. d. 'Ingwer'; (Lunin 1853: 19, 37) engwer, -wri r. d. 'инбирь'; ingwer, -wri r. d. 'инбирь'
• Murded: `ingver sporeP(`ingrid Rei); `engve(e)re, `ängvere Krk; `en´g|viir, -vir Nõo; ingerviir Plv (EMS I: 1022)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 iṅgwer, -i 'Ingwer'; Wiedemann 1893: 125 iṅgwer, -i (eṅgwer, eṅkrēder) 'Ingwer'; ÕS 1980: 187 ingver 'troopiline rohttaim (Zingiber)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 ingever (-ghever, -geber, cheber) 'Ingwer'; engever, engewer, engevar, engeber 'Ingwer'; gengever, -var, gengefer, geng(e)wer (genckver), genwer, ginge- 'Ingwer';
• Käsitlused: < kasks ingever (Raun 1982: 18; Liin 1964: 55; EES 2012: 92; EKS 2019); < Bsks Ingwer ~ kasks ingever (EEW 1982: 511)
• Läti keel: lt eñgveris [1638 Engweres] Ingwer < mnd. engewer (Sehwers 1918: 87, 147); lt eņģveris Ingwer < mnd. engever, engewer 'Ingwer' (Sehwers 1953: 33); lt iņģveres Ingwer < mnd. ingever (Sehwers 1953: 42);
• Sugulaskeeled: sm inkivääri, inkvääri, inkeväri [Agr] Ingwer < mrts ingefära, ingifera (‹ kasks ingever) (SKES: 107; SSA 1: 227); lv eŋ̄k̀və̑r, eŋ̄gvə̑r, iŋ̄k̀və̑r Ingwer (Kettunen 1938: 46; Raag 1987: 328)

jaht, jahi 'küttimine, jahilkäik, jahipidamine' < kasks jacht 'Jagd'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 109) teye wihastate se porto jachti; (Stahl 1637: 74) portojacht, portojachtust 'Hurerey'; (Stahl HHb III 1638: 50) Hohrajachto 'Hurerey'; (Gutslaff 1647-1657: 164) om ka hendas portojachtust; (Göseken 1660: 287) Hoorajacht 'Hurerey'; (Göseken 1660: 570) portojacht (liiderdamine) 'Hurerey'; (Vestring 1720-1730: 44) Jaht 'Der Lärmen, Unruh'; (Helle 1732: 95, 97) horajaht 'die Hurerey'; jaht 'der Lärm, Unruh'; (Hupel 1780: 159) jaht, jahhi r., d. 'Streit, Zank, Lerm, Unruhe, Jagd'; (Arvelius 1787: 17) läks jahhi peäle; (Hupel 1818: 50) jaht, jahhi r., d. 'Streit, Zank, Lärm, Unruhe; die Jagd'; (Lunin 1853: 33) jaht, jahhi r. d. 'раздоръ, ссора, драка, шумъ; охота'
• Murded: jaht 'küttimine' R(`jahti VNg Vai); jaht eP(jast Kod, jäht Pöi Muh Emm); jaht eL (EMS II: 26)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 jaht, jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; Wiedemann 1893: 136 jaht, jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; ÕS 1980: 198 jaht 'küttimine';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben jacht 'Jagd'; MND HW II: 1 jacht (jagt) 'Vervolgung; Jagd, Jagdunternehmen; eilige Suche, Nachfrage'
• Käsitlused: < kasks... ~ sks Jagd (EEW 1982: 533); < kasks jacht (Raun 1982: 19; Ariste 1963: 90; SSA 1: 233; EES 2012: 96)
• Läti keel: lt *jakts Jagd < mnd. jacht (Sehwers 1918: 39, 148); lt jakts Jagd; Spaß, Scherz, Possen < nd. jagd 'Jagd,; ein wüstes und ausgelassenes Lärmen und Toben vieler Leute, die in rasender Lustbarkeit wie toll umherspringen und jubeln' (Sehwers 1953: 43); jakts, jakte Jagd < mnd. jacht (Jordan 1995: 64);
• Sugulaskeeled: sm jahti [1593] pyynti, metsästys / Jagd < mrts iakt 'metsästys, metsänkäynti, ajo' (‹ kasks jacht); krj jahti < sm; is jahti < sm ~ ee; vdj jahti < sm ~ ee; lv jakt´ ajo, pyynti; meteli < lt jakts (SSA 1: 233); sm jahti Jagd < asks jacht ~ rts jakt (Bentlin 2008: 117); lv jak̄t´ Jagd (auch Lärm) < kasks jacht (Kettunen 1938: 84); lv jakt jaht; medības (LELS 2012: 82)

jakk, jaki 'lühike pealisrõivas' < kasks jacke, sks Jacke

• Esmamaining: Jannsen 1861
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1861) 13.12: meesterahwa sallid ja naesterahwa jakkid
• Murded: jakk, jaki 'lühike kuub' eP(jaki); jökk Sa; jäkk Pä; jak´k eL; jakki R (EMS II: 35)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 151 jakk, jaku 'Jacke'; troi-jakk (P) 'geschlossene, über den Kopf gezogene Jacke'; Wiedemann 1893: 138 jake, jakke (S); jakk, jaki, jaku 'Jacke'; troi-jakk (P) 'geschlossene, über den Kopf gezogene Jacke'; ÕS 1980: 199 jakk 'riietusese';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 jacke 'Teil der Rüstung, kurzer Oberrock, gesteppte wattierte Jacke; Jacke, modisches Kleidungsstück'
• Käsitlused: < kasks jacke ~ sks Jacke (EEW 1982: 536; SSA 1: 234); < kasks jacke (Raun 1982: 20; EES 2012: 96)
• Läti keel: lt jaka Jacke < dt. (Sehwers 1918: 62, 148; Sehwers 1953: 43);
• Sugulaskeeled: sm jakku [1637] takki / Jacke < rts jacka 'nuttu, takki' (‹ kasks jacke); lv jak̄ < kasks jacke ~ sks Jacke (SKES: 112; SSA 1: 234); lv jak̄, (SjW) žak̄ Jacke < sks (Kettunen 1938: 83, 404); lv jak jakk; jaka (LELS 2012: 82)

junkur, junkru 'noor aadlik; sõjakooli õpilane' < kasks junker, juncher 'Junker'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660) jun(c)ker 'Junker'; (Vestring 1720-1730: 54) Junkur, -ro 'Der Amptmann'; (Helle 1732: 102) junkur, -kro 'der Amtmann'; (Helle 1732: 347) Möldri sead ning junkro hobbosed on ikka lihhawad 'der Müller ihre Schweine und des Amtmanns Pferde sind allzeit am fettsten'; (Hupel 1780: 165) junkur, junker r., d. 'der Amtmann, Verwalter'; (Arvelius 1782: 36) panni … teda wimaks junkruks; (Hupel 1818: 59) junker od. junkur, -kro r. d. 'Amtmann, Verwalter'; (Lunin 1853: 40) junker, -kro r. d. 'управитель, прикащикъ на мызъ'
• Murded: `junkur, `junkuri 'noorparun; mõisateener' R Mär; `junkur, `junkru eP Trv; `junkru, `junkru V; `junker, `junkri Jäm Khk (EMS II: 190)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 juṅker, juṅkri '= juṅkur'; juṅkur, juṅkru 'Amtmann, Gutsverwalter, Junker'; Wiedemann 1893: 169 juṅker, juṅkri '= juṅkur'; juṅkur, junkru (juṅker) 'Amtmann, Gutsverwalter, Junker'; ÕS 1980: 205 junkur 'endisaegne preisi aadlik; feodaalmõisnik; sõjakooli õpilane Venemaal; van mõisavalitseja';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 junker, juncher, yuncker 'junger Edelmann, nicht erwachsener Sohn eines Edelmanns, adliger Gutsherr'
• Käsitlused: < kasks junker, vrd kasks junkher, junchere (EEW 1982: 571; SSA 1: 248); < kasks junker, juncher (Raun 1982: 21; Liin 1964: 44); < kasks junker, juncher 'Junker' ~ rts jun(c)ker, vrd mrts junker (Raag 1987: 338, 341); < asks junker, juncherre 'junkur' (EES 2012: 101)
• Läti keel: lt juñkurs (1638 Junckars) Junker < mnd. junker (Sehwers 1918: 88, 148; Sehwers 1953: 44); junkurs Junker, Jungherr, junger Adliger; Gutsverwalter, Amtmann; Junker (Militär) < mnd. junker 'Sohn aus adligem Geschlecht, junger Edelmann; adliger Gutsherr' (Jordan 1995: 64-65); ka͠mbarjuñkurs Kammerjunker (Sehwers 1918: 149);
• Sugulaskeeled: sm junkkari, junkkeri [1614] aatelisnuorukainen, nuoriherra; vallaton nuorukainen / Junker; eigensinniger wilder junger Mann < mrts junker, junkare, ionkare 'nuoriherra, nuori ylimys, junkkari' (‹ kasks junker, junkher) (SKES: 124; SSA 1: 248); krj junkura, junkuri junkkari < ? sm (SSA 1: 248); lv jūŋk̆kar, juŋ̄k̆kə̑r Junker [lvS piški izand] (Kettunen 1938: 98); lv jūnkar junkur; junkurs (LELS 2012: 95)