[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kroon, krooni 'peaehe' < kasks krône 'Krone'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 154) Cron, Kronith; ke Sÿdit ninck Kronith kandwat; (Müller 1600/2007: 234) minu Süddame köstlick Cron (15.05.1603) 'kallis kroon'; (Rossihnius 1632: 158) se kuh temma jallade all, ninck temma päh pähl ütz krohn kattest|teist|kümnes tähest; (Stahl HHb I 1632: Giij) ∫e auwo Kron 'ie Krone der Ehren'; (Stahl HHb II 1637: 30) öhe Kroni kahs 'mit einer Cron'; (Stahl 1637: 81) krohn, krohni∫t 'Krone'; (Gutslaff 1648: 223) Krôni 'Krone'; (Gutslaff 1647-1657: 286) ütte Krohne orjawitzust; (Göseken 1660: 430) Rooni 'Chron'; Rooni 'kron'; (Helle 1732: 322) kroon 'die Crone'; (Piibel 1739) Ja ta töi kunninga poia wälja, ja panni kroni ta pähhä; (Hupel 1780: 191) kroon r., d. 'die Krone'; (Hupel 1818: 101) kroon, -i r. d. 'Krone (des Hauptes)'; (Lunin 1853: 72) kroon, -i r. d. 'корона, вѣнецъ; глава'
• Murded: kroon (kroon´), krooni 'peaehe' Hi L K; kru̬u̬n (kru̬u̬n´), krooni Hel T V; kruon, `kruoni R; roon (roon´), rooni Sa Muh L; ru̬u̬n´, rooni Saa KJn M (EMS III: 867)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōn´, krōni 'Krone'; Wiedemann 1893: 393 krōn´, krōni (rōn´) 'Krone'; ÕS 1980: 311 kroon;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben krone 'Krone'; MND HW II: 1 krône (kroene), krôn 'runder Kopfschmuck, Kranz; Krone, Strahlenkranz der Martyrer, Krone des Königs; Krone als Zeichen der Regierungsgewalt'
• Käsitlused: < kasks krône ~ sks Krone (EEW 1982: 996; SSA 1: 422); < kasks krone (Raun 1982: 52; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 45); < kasks krone, rts krona (Raag 1987: 336, 341); < asks krōne 'kroon' (EES 2012: 184)
• Läti keel: lt kruõnis (1587 kronis, 1638 Krohnis) Krone, Kranz < mnd. krōne (Sehwers 1918: 80, 90, 151; Sehwers 1953: 59); lt kruona Tonsur, die geschorene Stelle auf dem Scheitel der Geistlichen < mnd. krōne 'Tonsur' (Sehwers 1953: 59); kruonis, kruons Krone, Kranz; Regierung, Krone; der obere Teil eines Zahnes; Balkenkranz beim Bau < mnd. krône 'Krone, Kranz; Krone als Zeichen der Regierungsgewalt' (Jordan 1995: 69);
• Sugulaskeeled: sm kruunu [Agr Crunu, cruno] hallitsijan, morsijamen päähine; hallitus, valtio; rahayksikkö / Krone < rts krona 'seppele; kruunu; tonsuuri; hallitus; rahayksikkö' (‹ kasks krōne, krūne); krj kruunu (vihki)kruunu, valtio < sm (SSA 1: 422); lv krùo̯n(ə̑) Krone; staatlich < kasks krone (Kettunen 1938: 157); lv krūonõ kroon; kronis (LELS 2012: 141)
• Vt kroonima

kroonima, kroonin 'pärgama' < kasks kronen 'krönen' ~ ee kroon

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 155) keicke Auwo kz krönituth nĩck auwustut sama; (Müller 1600/2007: 728) keicke Auwo kz krönituth (19.09.1606) 'kroonitud'; (Stahl 1637: 81) kröhnima, kröhnin, krohni∫in, kröhninut 'Krönen'; (Stahl HHb II 1637: 28) ∫ehl ∫ai temma pitzatut ninck krönitut 'gegeisselt und gekrönet'; (Stahl HHb IV 1638: 12) ke ∫ind krönip armo ninck heldu∫∫e kah 'Der dich krönet mit Gnade vnd Barmhertzigkeit'; (Gutslaff 1648-1656) Auwustusse n. Auwo Kahn ollet s. tedda Kröninut; (Göseken 1660: 430) Röönima 'Chrönen'; Rönima 'krönen'; (Hupel 1780: 191) krönima, kroonma d. 'krönen'; (Hupel 1818: 101) krönima d. 'krönen'; kronima od. kronitama od. kroonma d. 'krönen'; (Lunin 1853: 72) krönima d. 'короновать'; kronima, kronitama, kroonma d. 'короновать, вѣнчать, увѣнчать'
• Murded: `kroonima 'pühitsema; pärgama' Hi Trm Plt; `kruonima R Jä ViK Iis; `kru̬u̬n´ma Puh V; `roonima Sa Muh L; `ru̬u̬n´ma KJn M(-me) (EMS III: 868)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōnima, -nin; krōn´ma (d) 'krönen'; krȫnima (d) '= krōnima'; Wiedemann 1893: 393 krōnima, -nin; krōn´ma (d) (krȫnima, rōnima) 'krönen'; ÕS 1980: 311 kroonima;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kronen 'krönen, eine Krone oder einen (Jungfern)-Kranz aufsetzen'; MND HW II: 1 krö̂nen (croi̮nen, crounen) 'einen Kranz aufsetzen, bekränzen; als Sieger krönen; zum König, Herrscher krönen'
• Käsitlused: < ee kroon (EEW 1982: 996); < kasks kronen (Ariste 1963: 93-94; Liin 1964: 45); < kasks kronen, vrd mrts krona, kröna, rts kröna (Raag 1987: 336)
• Läti keel: lt kruõnêt krönen < mnd. krōnen 'krönen, eine Krone oder einen Kranz aufsetzen' (Sehwers 1953: 59; Jordan 1995: 69);
• Sugulaskeeled: sm kruunata [Agr] kruunata; vaata mittoja; pukea morsian / krönen; eichen; die Braut kleiden < mr krona 'seppelöidä, kruunata'; krj kruunata kruunata, vaata < sm (SSA 1: 422); lv krùo̯nə̑ krönen (Kettunen 1938: 157); lv krūonõ kroonida; kronēt (LELS 2012: 141)
• Vt kroon

ohverdama, (ma) ohverdan 'annetama, loovutama' < kasks offeren 'opfern'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 239) üxkordt on ülles|offertuth, keike Inimeste Pattude eddest; (Müller 1600/2007: 98) offerdab kaas Iumala wiha (28.12.1600); (Müller 1600-1606) offri(tze)ma, ohvrima, owwritzema, offerdama; Offere Iumalalle Auwo; (Rossihnius 1632: 249) Sest meil om kahn ütz offer|lammas, Se om Christus, meye ehst offritut; (Rossihnius 1632: 250) näita hendas selle pappille, ninck offritze se ande, kumba Moses kescknut om; (Stahl 1637: 96) offrima, Offrin, ofri∫in, offrinut 'Opffern'; (Stahl HHb II 1637: 16) Temmale peame meije kahs offrima 'Dem ∫ollen wir auch opffern'; (Stahl HHb IV 1638: 28) kumba ∫inna ∫e ri∫ti ∫amba∫ ülle∫ offrinut / ninck andnut 'welches du am Creutzesstam geopffert / vnd gegeben'; (Gutslaff 1647-1657: 233) offrize sedda Ande, Kumba Moses sähdnut om; (Vestring 1720-1730: 161) Ohwrima | Ohwerdama 'Opffern'; (Helle 1732: 150) ohwrima, ohwerdama 'opfern'; (Piibel 1739) nemmad ohwerdasid Jehowale tappa-ohwrid ja ohwerdasid Jehowale pölletamisse-ohwrid; nemmad neile mitte ei piddand ohwrima; (Hupel 1780: 230) ohwerdama, ohwrima r.; ohwritsema d. 'opfern bl.'; (Arvelius 1790: 182) rahha ohwerdama; (Hupel 1818: 162, 165) ohwerdama, ohwrima, ohwritsema d. 'opfern'; owritsema od. owwritsema bl. d. 'opfern'; (Lunin 1853: 124, 127) ohwerdama, ohwrima, ohwritsema d. 'приносить жертву'; owritsema d. 'приносить жертву'
• Murded: `ohverdam(m)a R(`uoverdama Jõe); ohverdama Sa Muh Rei L Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn Trv TLä; ohverdeme (-teme) M San; ohvõrdam(m)a Krl Har VId (EKI MK); ohvritsõmma Har (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 775, 776 ohwerdama, -dan 'opfern'; ohwrima, -rin; ohwritsema, -sen '= ohwerdama'; Wiedemann 1893: 704 ohwerdama, -dan (ohwrima, ohwritsema, owritsema) 'opfern'; Wied 1869/1893: 776/704 ohwrima, ohwritsema = ohwerdama; ÕS 1980: 472 ohverdama;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 offeren 'opfern, als offer darbringen'; offerên 'opfern, darbieten'; opperen = offeren; Schiller-Lübben opperen, offeren 'opfern'; MND HW II: 1 offeren, offern 'opfern'; offerêren = offeren; darbieten, anbieten, schenken
• Käsitlused: < asks offeren, opperen 'opfern' (Ariste 1940: 17; Liin 1964: 42); < kasks offeren 'opfern' (Ariste 1963: 98)
• Läti keel: lt upurêt, uperêt [1587 kad tu vppere] opfern < mnd. opperen 'opfern' (Sehwers 1918: 81, 163; Sehwers 1953: 148); upurēt, uperēt opfern; beisteuern; Opfer einsammeln < mnd. opperen (neben offeren) (Jordan 1995: 106);
• Sugulaskeeled: sm uhrata (Agr wffrata) käyttää, kuluttaa, tuhlata; manata, kirota < rts, vrd mrts offra 'uhrata' (‹ kasks offrōn) (SSA 3: 367; SKES: 1517); lv o`ppə̑rt̆tə̑, u`ppə̑rt̆tə̑ opfern < vrd kasks opperen (Kettunen 1938: 264, 457); lv oppõrtõ ohverdada; upurēt (LELS 2012: 217); uppõrtõ ohverdada, annetada; ziedot (LELS 2012: 346)
• Vt ohver

puurima, puurida < kasks bōren 'bohren'

• Esmamaining: Lunin 1853
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 44) oherdimme kahs lasckma 'bohren'; (Gutslaff 1648: 208) laskma /e 'bohren'; (Göseken 1660: 535) ohherdimme ka laskmine (puurima) 'Bohren (mit dem bohr)'; (Helle 1732: 128) lasse augo 'bohre ein Loch'; (Lunin 1853: 152) purima r. d. 'сверлить, буравить'
• Murded: `puurima 'auku sisse laskma' R Sa Muh Rei L sporKPõ Iis Trm KJn; `puur´ma (-me) Saa eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1000 pūrima, -rin 'bohren'; Wiedemann 1893: 906 pūrima, -rin 'bohren'; ÕS 1980: 551 puurima;
• Saksa leksikonid: MND HW I bōren (baren) 'bohren, anbohren'
• Sugulaskeeled: sm porata [1797] < mrts borra 'porata'; krj porata < sm (SSA 2: 397); sm puuria [1880] räjäyttää kalliota, porata, nävertää; kangeta < vn burit´ (SSA 2: 445); vdj buravoittaa puurida; буравить (VKS: 176); vdj puuria puurida; бурить, сверлить (VKS: 983)
• Vt puur2

tantsima, tantsida 'tantsima' < kasks danzen, sks tanzen

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Tansyalk, Hanß (tantsima + jalg); (Müller 1600-1606: 349) Roside pæl piddame keuwma, echk tantzma, niñck suhre Auwo sid: sÿn ellama; (Müller 1600/2007: 582) Roside pæl piddame keuwma, echk tantzma (26.07.1605); (Rossihnius 1632: 364) Kui enge Herodesse ajast|aicka peiw olli, sihs tantzis Herodisse Tütter neine ehn; (Stahl 1637: 47) tantzima, tantzin, tantzi∫in, tantzinut 'Dantzen'; (Brockmann 1639: 122) Tantzkut agkas röhmsast Jalgk; (Göseken 1660: 297) tantzima 'Tantzen'; (Göseken 1660: 653) Tanzima 'Tantzen (saltare)'; (Virginius 1687-1690) Nink Tawid Tantsis keige jouwoga Issanda ees; (Vestring 1720-1730: 242) Tantsma | Tantsima 'Tantzen'; (Helle 1732: 186) tantsima 'tanzen'; (Piibel 1739) wata kui Silo tütred wälja tullewad riddastikko tantsima; (Hupel 1780: 280) tantsima, tantsma r., d. 'tanzen'; (Hupel 1818: 240) tantsima u. tansma r., d. 'tanzen'; (Lunin 1853: 189) tantsima; tansma r., d. 'плясать, танцовать'
• Murded: `tantsima (-n´-) R S L Ris Juu Jä ViK sporI Plt KJn Vil; `tan´tsma (-me) Mar Tõs Khn Kod M TLä; `tan´dsma T V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1234 tan´tsima, -sin; tan´tsma (d) 'tanzen'; Wiedemann 1893: 1117 tan´tsima, -sin; tan´tsma (d) (tan´sima, tantsuma, tansuma) 'tanzen'; ÕS 1980: 695 tantsima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 danzen 'tanzen'; Schiller-Lübben dansen, danzen 'tanzen'; MND HW I dansen 'tanzen, springen'
• Käsitlused: < sks tanzen (EEW 1982: 3075-76); < kasks danzen (Raun 1982: 171); < kasks dansen, danzen (Ariste 1963: 104; Liin 1964: 60; EES 2012: 514)
• Läti keel: lt dañcuôt [1638 dantzoht] tanzen < mnd. danzen (Sehwers 1918: 86, 145); lt dañcuôt, dancêt tanzen < mnd. danzen (Sehwers 1953: 25);
• Sugulaskeeled: sm tanssia [1784] < rts dansa (SSA 3: 268; SKES: 1225-26); is tantsiaɢ (Mii, Hev, Kos) tantsida (Laanest 1997: 195); lvS dan´š, -ub ~ da°n´š, -ub tanzen (SLW 2009: 53); lv dan̄´tšə̑ tanzen < vrd lt tanzuot (Kettunen 1938: 36); daņtšõ tantsida; dejot, dancot (LELS 2012: 52)
• Vt tants

teenima, (ma) teenin 'ametis olema; elatist hankima; pälvima' < kasks dênen 'dienen'

• Esmamaining: Boierus 1587
• Vana kirjakeel: (Boierus 1587, ‹ EKVTS 1997: 90) jätta se yli|kaugni ninck re͠msa taiwase isa maha, kwn temale tienut ninck sana wötnut oli; (Müller 1600-1606: 353) kÿtat, niñck tenidt Iumala; (Müller 1600-1606: 353) thenida; vordenisnuth; tehniswat; (Müller 1600/2007: 194) Sÿß lasckem meidt kaas heelmelel meddÿ Lehemeße thenida (25.12.1601); (Müller 1600/2007: 216) meÿe sen igkewesse Surma olleme verdehninuth (03.01.1602) 'ära teeninud'; (Rossihnius 1632: 367) teddä thenimä ilma pelckmatta sinno ello jgga; ne͠mat auwo sissen piddame, neid thenitzeme, söña kuhleme; (Rossihnius 1632: 419) sest meije egga|peiwal palju pattu teeme, ninck kül selcke nuchtlusse verthenime; (Stahl HHb I 1632: Biij) tenida 'dienen'; (Stahl HHb I 1632: Fij) Mea ollet ∫inna ommade pattude kahs Jummala jures? teninut 'Wa ha∫tu denn mit deinen Sünden bey GOtt verdienet?'; (Stahl HHb II 1637: 118) Hammo on verdenitud ∫e palck 'Fürleng∫t i∫t ∫chon verdient der Lohn'; (Stahl HHb II 1637: 247) minna ollen ∫e ∫urma vordeninut 'ich hab den Todt ver∫chuld'; (Stahl 1637: 48) denima, denin, deni∫in, deninut 'Dienen'; (Gutslaff 1648: 210) erjama 'dienen (servire)'; (Gutslaff 1647-1657: 115, 116) Rahgwat thenikut Sinulle; Omma möhka pähl saht Sinna ellada, ninck Sinnu weljelle thenida; (Gutslaff 1647-1657: 233) eth t. ülles touwsis n. neihle thenizes neihnde man olles; (Göseken 1660: 657) teenima 'Dienen'; teenima 'Auffwarten'; teenima 'verdienen (mereri)'; (Göseken 1660: 739) errateenima 'verdienen'; (Vestring 1720-1730: 246) Tenima 'Dienen'; (Helle 1732: 187) tenima 'dienen, verdienen'; (Hupel 1766: 40) omma waeste laste ning perre toidust ärraraiskad ning iggawest hukkatust tenid; (Hupel 1766: 122) iggaüks tulleb heamelega selle jure tenima kes omma perret hästi toidab ning kattab; (Hupel 1780: 282) tenima r., d. 'dienen'; (Hupel 1818: 244) tenima r., d. 'dienen'; (Lunin 1853: 192) tenima r., d. 'служить, прислуживать'
• Murded: `teenima (-ie-) R eP; `teenma (-mä) Mar Tõs Khn Vän; `ti̬i̬nima (-mä) Hää KJn; `ti̬i̬n´mä (-me) Kod eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēnima, -in; tēn´mä (d) 'dienen'; tēnüsk, tēnüski (d) 'Verdienst'; Wiedemann 1893: 1151 tēnima, -in; tēn´mä (d) 'dienen'; tēnistlik, tēnistliku; tēnistuslik, tēnistusliku 'verdienstlich; dienstlich'; tēnüsk, tēnüski (d) 'Verdienst, Dienstlohn'; ÕS 1980: 700 teenima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dênen 'dienen'; Schiller-Lübben denen 'dienen'; vordênen 'durch Dienst erwerben, verdienen, durch Gegendienste erwidern, vergelten, dienend leisten'; MND HW I dênen 'dienen, Dienst verrichten, leisten, helfen'
• Käsitlused: < kasks dênen (EEW 1982: 3109; Raun 1982: 173; Raag 1987: 324); < kasks denen (Ariste 1963: 105; Liin 1964: 50); < asks dēnen 'teenima, teenistuses olema'
• Läti keel: lt diẽnêt dienen < mnd. dēnen 'dienen' (Sehwers 1918: 53, 146; Sehwers 1953: 26); dienēt dienen < mnd. dênen (Jordan 1995: 60);
• Sugulaskeeled: sm tienata [1860] ansaita (rahaa) / (Geld) verdienen; is tēnata ansaita; krj tienata < rts tēna, tjäna 'palvella; soveltua, kelvata, hyödyttää, auttaa; ansaita' (SSA 3: 289); lvS dienub (Prs3Sg) dienen (SLW 2009: 53); lv dēn´ə̑ dienen (Kettunen 1938: 37); dēņõ teenida, teenistuses olla; dienēt, kalpot; dīenõ teenida (sõjaväes); dienēt (LELS 2012: 52-53)
• Vrd teener, teenistus

teenistus, teenistuse 'ametikoht; töötasu; (usu)talitus' < kasks dênst 'Dienst'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 353) næmat omat keicke woÿra Iumala Tehnistuße, ia keicke Sogkeduße siddes ellanuth; (Müller 1600-1606) Jumala Thenistusse; oma Verdeenistuss ninck Kytus; (Müller 1600/2007: 100) keick Iumala Thenistuße [kaas] (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 367) minnu thenistust ninck hä teggo 'teene'; kumb olckut teye moistlick Iummala|thenistus 'teenimine'; (Stahl HHb I 1632: Biij) ep mitte münno teni∫tu∫∫e echk aueo perra∫t 'ohn alle mein verdien∫t vnd wirdigkeit'; (Stahl 1637: 48) deni∫tus, denistu∫∫e∫t 'Dien∫t'; (Stahl HHb II 1637: 48) ∫ünno deni∫tu∫∫e ∫iddes 'in deinem Dien∫t'; (Stahl HHb III 1638: 79) Jummala deni∫tus 'Gottesdien∫t'; (Stahl LS II 1649: 539) tahat ∫inna Jummala Deni∫tu∫∫el heitma 'wiltu Gottes Diener ∫eyn'; (Gutslaff 1648: 210) Erri /a 'Dienst'; (Göseken 1660: 285) Teenistus 'Dienst'; (Göseken 1660: 657) tenistus 'Dienst / Hülff'; teenistus 'Verdienst (meritum)'; teenistlick (teenistusvalmis) 'diensthafftig'; (Virginius 1687-1690) Jakob saap oma Nellitöistkümne Astaja Tenistusse eest, Lead nink Rahelid Naiseks; (Vestring 1720-1730: 246) Tenistus, -se 'Der Dienst'; (Helle 1732: 187, 322) tenistus 'der Dienst'; (Hupel 1780: 282) tenistus r., d. 'Dienst, Verdienst'; (Hupel 1818: 244) tenistus od. teniminne r. d. 'Dienst; Verdienst, das Dienen'; (Lunin 1853: 192) tenistus; teniminne r. d. 'служба, служение, заслуга'
• Murded: `tienistus, -e R(`tienistukse Kuu Vai); teenistus, -e (-ie-) eP M T; teenistüss, teenistüse V(teenüstüss Har) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēnistus, tēnistuze 'Dienst, Dienen, Frohne'; Wiedemann 1893: 1151 tēnistus, tēnistuze 'Dienst, Dienen, Frohne'; ÕS 1980: 700 teenistus;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dênst 'Dienst; Gottesdienst; Gefälligkeit, freiwillige Leistung'; Schiller-Lübben dênst, denest 'freiwillige Leistung, Gefälligkeit'; vordênst 'Verdienst'; MND HW I dênst 'Dienst, Dienstleistung, -pflicht; Kriegs-, Lehn-, Herrschaftsdienst; Bedienstung, Amt, Stelle'
• Käsitlused: < kasks dênst 'Dienst' (EEW 1982: 3109); < kasks dênst, denest (Ariste 1963: 105; Liin 1964: 50); < asks dēnst, denest 'teenistus, jumalateenistus; kohustus, maks' (EES 2012: 520)
• Läti keel: lt † *diẽnests Dienst < mnd. dēnst, dēnest (Sehwers 1918: 71, 146); diẽnests Dienst < mnd. dēnest 'Dienst' (Sehwers 1953: 26); dienests, dieneste Dienst < mnd. dênst (Jordan 1995: 60);
• Sugulaskeeled: sm tienesti, tienasti ansio, ansiotyö; krj tienesti < mrts thienst, rts tjänst 'palvelus; virka; hyöty; apu; ansio' (SSA 3: 289); lv dìḙnə̑st Dienst < kasks dēnest (Kettunen 1938: 37); lv dīenast teenistus; dienests (LELS 2012: 53)
• Vrd teenima

troon, trooni 'aujärg' < kasks trôn, sks Thron

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 380) Auwo olcko jummalalle kike körgembä troni sissen; (Stahl HHb II 1637: 1) Jummal olli omma troni ∫ees 'Gott da ar in ∫einem Thron'; (Stahl HHb II 1637: 182) ∫ünno throni ehs 'für deinem Thron'; (Gutslaff 1648: 242) Trôn/e 'Trohn'; (Gutslaff 1648-1656) olckut Thronet echk Isandusset echk Förstusset; (Göseken 1660: 299, 668) troon, -i 'Trohn'; Troon 'thron (thronus)'; (Göseken 1660: 377) Jergk 'thron'; (Göseken 1660: 436) Kunicklick tool 'Königlicher Stuel'; (Helle 1732: 96) au-järg 'der Thron'; (Hupel 1780: 288) troon, -i d. 'der Thron'; (Hupel 1818: 252) troon, -i d. 'der Thron'; (Lunin 1853: 199) troon, -i d. 'тронъ, престолъ'
• Murded: truon, `truoni sporR Jäm; troon, trooni (-uo-) Rid Mär Kse Ris Juu JMd VJg Iis Plt; tru̬u̬n, trooni (-ua-) Kod KJn Trv TLä San Krl Har Rõu Räp; roen, rooni sporSa Muh; roon´, rooni Tor (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1325 *trōn´, trōni 'Thron'; au-trōn´ 'Thron'; Wiedemann 1893: 1199 *trōn´, trōni 'Thron'; au-trōn´ 'Thron'; ÕS 1980: 728 troon;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 trôn 'Thron'
• Käsitlused: < kasks trôn ~ sks Thron (EEW 1982: 3276; Raun 1982: 182; Ariste 1963: 106); < asks trōn 'troon' (‹ kr thronos ’troon; tool’) (EES 2012: 546)
• Läti keel: lt truonis der Thron < mnd. trôn (Sehwers 1953: 145; Jordan 1995: 104);
• Sugulaskeeled: lv trūonõ troon; tronis; trōnprints troonprints; kroņprincis (LELS 2012: 331, 332)