SÜNTAKS

LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS

Lisand

SY80

Mitme täiendiga fraasid

Esimeses nimisõnafraasis täiendab iga täiend fraasi peasõna eraldi. Täiendid on süntaktiliselt samaväärsed, seega rinnastatud. Sidesõnata rinnastatud täiendid eraldatakse kõnes pausiga, kirjas komaga. Viimase pausi/koma saab enamasti asendada sidesõnaga, nt suur ja paljuharuline lühter.

Märkus. Rinnastatud täienditega fraase nagu suur, paljuharuline lühter tuleb lahus hoida nimisõnafraaside endi rindühendist, millest korduv peasõna on ära jäetud, nt sinised, punased ja rohelised õhupallid (vt SÜ62). Esimesel juhul iseloomustavad täiendid üht asja, teisel juhul aga käib iga täiend eri asja kohta.

Teises nimisõnafraasis aga alistub iga vasakpoolne täiend kogu ülejäänud fraasiosale. Ta liigitab edasi eelmise täiendiga liigitatut, seega hõlmab eelmist täiendit. Hõlmavate täiendite vahel puudub kõnes paus, kirjas koma.

Täiendite selge samaväärsusega on tegu siis, kui järgnev täiend täpsustab sisuliselt eelnevat, nt suur, paljuharuline lühter; kuivetu, sooniline vanamees. Kui sellist täpsustussuhet täiendite vahel pole, siis on enamasti üsna ükskõik, kas esitada täiendid samaväärseina (ja kasutada koma või sidesõna) või hõlmavaina, fraasi üldtähendus sellest ei muutu, vrd nt lai, läikiv / lai ja läikiv vöö -- lai läikiv vöö; noor, tagasihoidlik / noor ja tagasihoidlik inimene -- noor tagasihoidlik inimene. Eelistada võiks komata kasutust kui neutraalsemat.

Siiski võib leida näiteid, kus täiendite seostumisviisist oleneb fraasi tähendus. Võrreldagu näiteks lauseid Ilmus teose kolmas, täiendatud trükk ja Ilmus teose kolmas täiendatud trükk. Esimene lause väidab, et üldse on ilmunud kolm trükki, kusjuures kolmas trükk on ühtlasi täiendatud. Seevastu teine lause väidab, et kõnealune trükk on täiendatud trükkidest kolmas; selgumata jääb, mitu trükki üldse on ilmunud. Sellistel juhtudel on koma panemine või panemata jätmine väga oluline: sõltub ju sellest otseselt lause tähendus.

Korduvatest lisanditest hõlmavad üksteist ja muid lisandeid tiitlid ja eesnimed, mida seetõttu ka koma või sidesõnaga ei eraldata, nt haigla peaarst meditsiinidoktor Jüri Jõgi; Carl Robert Jakobson. Kõik muud kõrvutised lisandid on omavahel samaväärsed ning eraldatakse koma või sidesõnaga, nt Kohtasin eile oma sõpra, ülikoolikaaslast ja kunagist kolleegi Jüri Põldu.

NB! Samaväärsete täiendite vahele pannakse mõnikord ja asemele sidekriips, nt inimese-looduse probleem, Joule'i-Lenzi seadus, vahemaade väljendamise korral side- või mõttekriips, nt Tallinna-Stockholmi lennuliin või Tallinna--Stockholmi lennuliin (vt O60). Sellised rindtarindid erinevad samale isikule, kohale vms viitavatest sõnadest selle poolest, et neis jäävad kõik rinnastatud täiendid omastavasse käändesse. Vrd Tiit-Reinu kirjutis (üks isik), Schultz-Bertrami osa eesti kultuuriloos (üks isik), Uzun-Arali kaldal (üks väin), kus esimene osa on nimetavas.

NB! Kui põhjal on mitu täiendit, siis asesõnaline täiend kui kõige üldisema tähendusega paikneb teistest eespool (vasakul). Seejuures asesõnade endi seas on esimene kõik.