ORTOGRAAFIA
KIRJAVAHEMÄRKIDE KOKKUVÕTE
Sidekriips
O60
Sidekriips tuleb panna:
- kokkukirjutistes, mille üks osadest (hrl eesosa) on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa: nalja-show,
topless-neiu, s-häälik, a-täht, x-jalad, U-raud, T-särk, T-kujuline, C-vitamiin, EVP-arve, MM-võistlused,
sise-MM, teksti-TV, de-mitmus, sk-lõpuline, nud-kesksõna, mõte-tüüpi sõna,
kuni-sõna;
- liitomadussõnades, mille eesosa on nimi: Läänemere-äärne, Viljandi-poolne, Peipsi-lähedane, Talvesõja-aegne,
Mozarti-taoline, Koidula-aegne (aga: Musta mere äärne, Teise maailmasõja aegne, Wolfgang Amadeus Mozarti
taoline ehk W. A. Mozarti taoline);
- täpsustava täiendosaga nimedes: Lõuna-Eesti, Lääne-Euroopa, Ida-Karjala, Kesk-Aasia, Lähis-Ida,
Taga-Kaukaasia, Indo-Hiina, Uus-Meremaa, Väike-Maarja, Suure-Jaani,
Vana-Võidu, Kilingi-Nõmme, Narva-Jõesuu, Uus-Lõuna-Wales, Sauna-Madis, Räpsi-Rein, Torupilli-Juss;
Erandid: Valgevene, Suurbritannia.
NB! Nimeliitumitest saadud käändumatud omadussõnad kirjutatakse väikese algustähega ja ilma sidekriipsuta:
vanakreeka kirjandus, obiugri keeled, angloameerika kultuur, niisamuti ka kreekakatoliku kirik,
idaslaavi keeled, baltisaksa kirjanik jms.
Sidekriipsulistest nimedest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta:
põhjaeestlane, idasakslane, lõunaeestilik, tagakaukaaslane, kohtlajärvelane, uusmeremaalane.
- liitsõnade korduva osa asemel (sama ees- või järelosa): sünniaasta, -kuu ja -päev, sünniaeg ja -koht,
koolivennad ja -õed; õuna- ja marjaaed, korra- ja heaolukaitse, poolaasta-
või aastatellimus, linna- või vallavalitsused, Ida- ja Kagu-Eesti;
NB! Ühe mõiste korral võib sidesõna ja ka ära jääda: liha-villalammas
(üks lambatõug annab nii liha kui ka villa), muna-lihatõug, õuna-marjaaed,
maksa-makaronivorm, ekspordi-impordipank. Sidesõnaga on siiski selgem, vrd
haige-arsti suhted -- haige ja arsti suhted, aruande-valimiskoosolek -- aruande- ja valimiskoosolek.
- liitmäärsõnades nimetav + alaltütlev: järk-järgult, aeg-ajalt, samm-sammult,
sõna-sõnalt, päev-päevalt, aasta-aastalt, tükk-tükilt, kord-korralt;
NB! Vrd lahkukirjutised: ajast aega, päevast päeva, aastast aastasse,
päev päeva järel, õlg õla kõrval, ots otsaga kokku.
Sidekriipsulistest määrsõnadest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta: järkjärguline, sammsammuline.
- paaris- ja kordussõnade võrdväärsete osade vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesõna (ja, või):
muusikalis-kirjanduslik, sotsiaal-majanduslik, isa-ema, naised-lapsed,
luud-kondid, silku-leiba, emb-kumb, enam-vähem, risti-rästi, siuh-säuh, tahes-tahtmata, heast-paremast,
lükata-tõmmata, edasi-tagasi, siin-seal, märts-aprill, neli-viis, tere-tere, palju-palju, äiu-äiu, oot-oot,
oi-oi-oi;
NB! Sidekriipsuga kirjutatud paarisnimisõnades käänduvad mõlemad pooled:
naised-lapsed, naiste-laste, naisi-lapsi, naistesse-lastesse jne. Nii ka sõnades
lüpsja-karjatalitaja, müürsepp-krohvija, koristaja-käskjalg, lasteaed-algkool.
Kokkukirjutistes käändub ainult põhisõna: ööpäev, ööpäevas, ööpäevaga. Nii ka sõnades
insenerkapten, kolonelleitnant, kindralmajor, diivanvoodi, kellraadio, kööktuba, kauplusladu, aedkool,
voltamper (V·A), pimekurt, mustvalge foto.
- sõnaühenditest tuletatud omadussõnades: avalik-õiguslik (< avalik õigus),
katselis-foneetiline (< katseline foneetika),
patoloogilis-anatoomiline (< patoloogiline anatoomia);
NB! Liitsõnadest tuletatud omadussõnades sidekriipsu ei ole:
sotsiaaldemokraatlik (< sotsiaaldemokraatia),
eksperimentaalfüüsikaline (< eksperimentaalfüüsika),
patoanatoomiline (< patoanatoomia).
- rinnastatud täiendite vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesõna (ja):
Molotovi-Ribbentropi pakt, Karpovi-Kasparovi matš, Cricki-Watsoni avastus,
Boyle'i-Mariotte'i seadus, Eesti-Vene läbirääkimised, Tallinna-Tartu linnavõistlus, Islandi-Rootsi-Soome film,
Vene-Jaapani sõda, Eesti-Ungari selts, Rootsi-Eesti ühisfirma, Leedu-Poola piir, Rivaali-Volle
mäng, prantsuse-eesti sõnaraamat, eesti-inglise-saksa-vene oskussõnastik, inimese-looduse
probleem, magamise-ärkveloleku tsükkel, soome-ugri keeled (aga: o-sidevokaali puhul kokku
indoeuroopa keeled);
NB!
- Kõik rinnastatud täiendid peavad olema omastavas käändes. Nimetavakujulised tuleb vormistada kokku:
inimene-masin-süsteem, täht-number-sisestus.
- Kui tegemist on vahemaadega (distantsid, liinid, marsruudid jms), võib panna
kas sidekriipsu või mõttekriipsu (vt ka O61 p 8): Jägala-Pirita veejuhe ~ Jägala--Pirita veejuhe
(nii ka järgmised näited), Volga-Doni kanal, loode-kagu suund, Tallinna-Peterburi maantee,
Haapsalu-Tallinna rong, Tallinna-Amsterdami-Londoni lennuliin ~ lennuliin
Tallinn-Amsterdam-London, Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada, Londoni-Mexico ralli,
Tallinna-Keila-Tallinna suusamaraton ~ suusamaraton Tallinn-Keila-Tallinn.
- Kui üks rinnastatud täiendeist on sidekriipsuline või mitmesõnaline, siis tuleb täiendite vahel
sidekriipsu asemel panna mõttekriips (vt O61 p 9).
- kaksikeesnimes või -perekonnanimes: Mari-Ann, Ulla-Liisa, Tiit-Rein, Grünthal-Ridala, Mari Plank-Veerits,
August Falk-Valk;
NB! Käändub ainult kaksiknime järelosa: on Ann-Liisile räägitud, Falk-Valgu kirjad.
- tähtede ja väiketähtlühendite käänamisel käändetunnuse lisamiseks: a-sse ja b-sse, m korrutada K-ga,
aü-le, nr-d (vt "Lühendite käänamine" O49);
- lühendi kirjavahemärgina (vt O48);
- poolitusmärgina.
Sidekriipsu võib panna:
- pikemais liitsõnades parema loetavuse ja mõtte selguse huvides (nende osade vahele,
mille ühtekuuluvus on vähem tihe): karusmarja-jahukaste (karusmarja haigus),
korvpalli-meistrivõistlused, hobu-heinaniiduk, elektri-veesoojendi,
mõnikord mõtte selguse huvides ka lühemais liitsõnades: maat-uss, ping-ist, lobe-ist, pool-elutu;
- liitsõna piiril, kus satuvad kõrvuti kolm või enam ühesugust tähte:
maa-ala, iga-aastane, kutse-eetika, üle-eestiline, tormi-iil, turu-uuringud, jää-äärne, plekk-katus, pakk-kast,
latt-tara, lõpp-punkt, kilovatt-tund, lakk-kingad;
- liitsõnades, mille eesosa on number või märk (vt "Numbrid koos ne- ja line-omadussõnaga"
O53): 8-tunnine tööpäev, 15-meetrine riidetükk, 50-aastane, +-märk, ©-märk;
- suurtähtlühendite, numbrite ja märkide käänamisel (vt "Lühendite käänamine" O49,
"Käände näitamine üksinda seisva arvsõna puhul" O53): NATO-ga, 264-st, -st;
- tavaliselt lahku kirjutatavate sõnade ühendamiseks mõtte selguse huvides:
Norra Atlandi-uurijad, Venemaa Euroopa-osa, USA Hiina-poliitika, Kalevi Itaalia-turnee, professori
Tartu-aastad, lavastaja Goethe-käsitlus;
- mõnedes rahvapärastes liitnimisõnades, mille eesosa on nimi: Liisa-tädi (tädi Liisa),
Kuuse-onu (onu Kuusk), Seegeni-mutt või Seegeni-eit (halvustavalt vanema naise kohta,
kelle perekonnanimi on Seegen), Roobi-vanamees, Milla-proua, Juuli-preili, Kastani-härra (härra Kastan);
- sõnade ad hoc sidumisel ahelliitsõnaks: aega-küll-meeleolu, keelan-käsin-juhtimine,
varnast-võtta-teravmeelsused, ära-puutu-mind-hoiak, anna-mulle-andeks-naeratus,
vaatab mis-see-minusse-puutub-näoga pealt;
- mitmesõnalistest nimedest saadud tuletistes nende loetavuse huvides (O21):
françois-villon'lik iroonia, saul-bellow'lik kirjeldus, bernard-kangrolik romaan,
buenos-aireslane, addis-abebalane.
Seega on õigekirjas olemas:
- ühendav sidekriips
- tuleb panna 1) 2) 3) 5) 7) 9) 10) 11) 12)
- võib panna 3) 4) 5) 6) 7)
- asendav sidekriips
- lugemist hõlbustav sidekriips
|