SÜNTAKSLAUSE EHITUSKoondlauseSY62Koondlauseks nimetatakse lauset, milles on mitu samanimelist rinnastatud lauseliiget või verbifraasi.
Täiendite rinnastuse kohta vt SÜ79. Korduvate verbifraasidega laused on enamasti rindlaused, millest korduv alus on välja jäetud (seega siis pigem lausete endi rindühendid kui rinnastatud moodustajatega laused), nt Ma ootan, järelikult vajan sind -- Ma ootan, järelikult ma vajan sind. Erijuhul on siiski võimalik ka öeldiste endi rinnastus, nt Ma aina ootan ja ootan. Inimesi tuleb ja läheb. Ta nuttis ja naeris ühekorraga. Niisugustes lausetes rinnastatakse identseid ja vastandlikke öeldisi eelkõige selleks, et intensiivistada verbi tähendust. Nagu näidetestki näha, seotakse rindliikmed kas rinnastavate sidesõnadega (ja, ning, ega, ehk, või, aga, ent, kuid, vaid, nii(hästi) .. kui ka jne) või asetatakse lihtsalt üksteise kõrvale. Kõnes on viimasel juhul harilikult paus, kirjas vahemärk. Rinnastamisel ei pruugi korrata rindliikmete kokkulangevaid komponente, sealhulgas ka liitsõna osiseid ning käändetunnuseid -ni,-na, -ta, -ga, nt Anu rääkis palju kiiremini ja (palju) valjemini kui teised. Ümberringi on tuule- ja lainemöll. Ants vestles Reinu(ga) ja Mardiga. Ilma salli(ta) ja kinnasteta ära õue mine. NB! Korduva ainsusliku täiendi ärajätmine rindliikmete juurest ei muuda üldjuhul allesjäävat täiendit mitmuslikuks, nt Mul on väike maja ja väike aed = .. väike maja ja aed, mitte aga: .. väikesed maja ja aed. Erandina kasutatakse mitmuslikku täiendit siis, kui rindliikmete juures on tajutav mingi ühisnimetaja olemasolu, nt kümneaastased poiss ja tüdruk = kümneaastased lapsed -- poiss ja tüdruk; Kallid Anne ja Leo Erm! = Kallid sõbrad (kolleegid vms) Anne ja Leo Erm! Ka korduva ainsusliku põhja ärajätmine ei muuda allesjäävat põhja mitmuslikuks, nt Võistlustele olid saabunud Tallinna võistkond ja Tartu võistkond (st kummastki linnast üks võistkond) = .. Tallinna ja Tartu võistkond, mitte aga: .. Tallinna ja Tartu võistkonnad (st kummastki linnast mitu võistkonda). |