Vaata piiblitekste


   

ESSIMENNE MOSESSE RAMAT

• Essimenne Peatük.
• 2. Peatük.
• 3. Peatük.
• 4. Peatük.
• 5. Peatük.
• 6. Peatük.
• 7. Peatük.
• 8. Peatük.
• 9. Peatük.
• 10. Peatük.
• 11. Peatük.
• 12. Peatük.
• 13. Peatük.
• 14. Peatük.
• 15. Peatük.
• 16. Peatük.
• 17. Peatük.
• 18. Peatük.
• 19. Peatük.
• 20. Peatük.
• 21. Peatük.
• 22. Peatük.
• 23. Peatük.
• 24. Peatük.
• 25. Peatük.
• 26. Peatük.
• 27. Peatük.
• 28. Peatük.
• 29. Peatük.
• 30. Peatük.
• 31. Peatük.
• 32. Peatük.
• 33. Peatük.
• 34. Peatük.
• 35. Peatük.
• 36. Peatük.
• 37. Peatük.
• 38. Peatük.
• 39. Peatük.
• 40. Peatük.
• 41. Peatük.
• 42. Peatük.
• 43. Peatük.
• 44. Peatük.
• 45. Peatük.
• 46. Peatük.
• 47. Peatük.
• 48. Peatük.
• 49. Peatük.
• 50. Peatük.

Essimenne Peatük.

   Kue päwaga loob Jummal taewast ja maad, walgust, la-utust, taewa-tähhed, kallad ja linnud, lodussed ja innimesse.

 1. Algmisses loi Jummal taewast ja maad.
 2. Ja se Ma olli tühhi ja paljas, ja pim̃edus olli süggawusse peäl, ja Jummala Waim olli lähwitamas wee peäl.
 3. Ja Jummal ütles: Sago walgus, ja walgus sai ¤.
 4. Ja Jummal watas se walgusse, et ta hea olli, ja Jummal teggi wahhet walgusse ja pimmedusse wahhele.
 5. Ja Jummal nimmetas se walgusse päwaks, agga se pimmedusse nimmetas temma ööks; siis sai öhto ja sai hommiko, essimesseks päwaks.
 6. Ja Jummal ütles: Sago la-utus kesket sedda wet, ja se tehko wahhet wee ja wee wahhele.
 7. Ja Jummal teggi se la-utusse, ja teggi wahhet se wee wahhele, mis lau-tusse al, ja se wee wahhele, mis la-utusse peäl olli; ja se sai nenda.
 8. Ja Jummal nim̃etas se la-utusse taewaks; siis sai öhto ja sai hommiko teiseks päwaks.
 9. Ja Jum̃al ütles: Wessi koggugo taewa al ühte paika, et kuiwa näikse; ja se sai nenda.
 10. Ja Jummal nimmetas sedda kuiwa maaks agga se wee koggo nimmetas temma merreks; ja Jummal näggi, et se hea olli.
 11. Ja Jummal ütles: Ma tärkago noort rohto ülles, rohhud, mis semet kandwad, wiljalissed puud, mis wilja kandwad, omma suggu järrele, kus temma seme sees on Ma peäl; ja se sai nenda.
 12. Ja Ma aias noort rohto ülles, rohhud mis semet kandwad om̃a suggu järrele, ja puud mis wilja kandwad, kus nende seme sees omma suggu järrele. Ja Jummal näggi, et se hea olli.
 13. Siis sai öhto ja sai hommiko, kolmandamaks päwaks.
 14. Ja Jummal ütles: Sago walgussed taewala-utussesse, et nem̃ad wahhet tewad päwa ja öö wahhele, et nem̃ad on tähtäks ja seätud aeguks ja päiwiks ja aastaiks;
 15. Et nem̃ad walgussiks on taewa la-utusses walget andmas Ma peäle; ja se sai nenda.
 16. Ja Jummal teggi kaks suurt walgust, sedda suremat walgust mis päwal piddi wallitsema, ja sedda wähhemat walgust, mis öse piddi wallitsema, ja need tähhed.
 17. Ja Jummal panni neid taewa la-utussesse, et nemmad piddid walget andma Ma peäle.
 18. Ja wallitsema päwal ja öse, ja wahhet teggema walgusse wahhele, ja pimmedusse wahhele. Ja Jummal näggi, et se hea olli.
 19. Siis sai öhto ja sai hommiko, neljandamaks päwaks.
 20. Ja Jummal ütles: Wessi siggitago sure hulga ellawaid hingesid, kus ellaw hing sees on, ja linnud lendko Ma peäl taewa lautusse pole.
 21. Ja Jummal loi sured wallas-kallad, ja keik suggu ellawaid hingesid mis liguwad, mis wessi siggitab nende suggu järrele, ja keik suggu tibadega lindo nende suggu järrele; ja Jummal näggi, et se hea olli.
 22. Ja Jummal önnistas neid ja ütles: tehke suggu ja teid sago paljo ja täitke se wessi mis merres, ja neid lindo sago paljo Ma peäle.
 23. Siis sai öhto ja sai hommiko, wiendamaks päwaks.
 24. Ja Jummal ütles: Ma togo wälja ellawad hinged nende suggu järrele , lojuksed ja romajad ja metsa-ellajad nende suggu järrele; ja se sai nenda.
 25. Ja Jummal teggi metsa-ellajad ja nende suggu järrele, ja lojuksed nende suggu järrele, ja keik romajad Ma peäle nende suggu järrele; ja Jummal näggi, et se hea olli.
 26. Ja Jummal ütles: Tehkem innimest ennaste näo järrele ennaste sarnatseks, et nemmad wallitsewad ülle kallade mis merres, ja ülle lindude mis taewa al ja ülle lojuste, ja keik ülle se Ma ja keik ülle romajatte, mis Ma peäl romawad.
 27. Ja Jummal loi se innimesse omma näo järrele, Jummala näo järrele loi ta tedda, mehheks ja naeseks loi temma neid.
 28. Ja Jummal önnistas neid, ja Jummal ütles neile: Tehke suggu ja teid sago paljo ja täitke se Ma ja saatke sedda ennaste alla, ja wallitsege ülle kallade mis merres, ja ülle lindude mis taewa al ja keik ülle ellajatte, mis Ma peäl liguwad.
 29. Ja Jummal ütles: Wata ma ollen teile annud keik rohhud mis semet kandwad, mis keige se Ma peäl on, ja keik puud kus peäl pu willi on, mis semet kannab, se peab teile roaks ollema.
 30. Ja keige ellajattele mis Ma peäl, ja keige lindudele mis taewa al, ja keikile mis romawad Ma peäl, kus ellaw hing sees on, ollen ma annud keik suggu haljast rohto sömaaiaks; ja se sai nenda.
 31. Ja Jummal watas keige se peäle, mis ta olli teinud, ja wata se olli wägga hea . Siis sai öhto ja sai hommiko, kuendamaks päwaks.

2. Peatük.

   Hingamisse-päwa pühhitseminne. Adamat luakse mullast, Ewat Adama küljeluust: nemmad sawad abbiellorahwaks.

 1. Nenda on taewas ja Ma ja keik nende wäggi walmis sanud.
 2. Ja Jummal olli seitsmel päwal omma teggemist löppetanud mis ta olli teinud, ja hingas seitsmel päwal keigest ommast teggemissest, mis ta olli teinud.
 3. Ja Jummal önnistas seitsmest päwa ja pühhitses tedda, et temma siis olli hinganud keigest ommast teggemissest, mis Jummal tehjes olli lonud.
 4. Need on taewa ja Ma sündimissed, kui neid lodi, sellal kui Jehowa Jummal  maad ja taewast teggi.
 5. Ja keik suggu poösaid wäljal ep olnud weel mitte Ma peäl, ja keik suggu wälja rohto ei olnud weel mitte tousnud: sest Jehowa Jummal ei olnud mitte lasknud wihma saddada Ma peäle, ja ei olnud innimest maad harrimas.
 6. Agga uddo tousis maast wälja ja kastis keige se Ma.
 7. Ja Jehowa Jummal walmistas sedda innimest , mis pörm on, mullast, ja puhhus temma ninnasse ellawat öhko: nenda sai innimenne ellawaks hingeks.
 8. Ja Jehowa Jummal ehhitas ühhe rohho-aia Edeni päwatousmisse pole, ja panni senna se innimesse, mis ta olli walmistanud.
 9. Ja Jehowa Jummal laskis maast tousta keik suggu puid, mis armsad ollid peält nähha ja head neist süa, ja ello pu kesket aeda, ja hea ja kurja tundmisse pu.
 10. Ja jöggi läks wälja Edenist sedda rohho-aeda kastma, ja ta lahkus seält ja sai neljaks arruks.
 11. Essimesse nimmi olli Pison , se joseb ümber keige se Hawila-ma, kus kulda on.
 12. Ja selle Ma kuld on hea, seäl on Pedola ja Soami kiwwi.
 13. Ja teise jöe nimmi on Kion, se joseb ümber keige se Kusi-ma.
 14. Ja kolmandama jöe nimmi on Iddekel, se joseb Assuri-ma ümber hommiko pole; ja neljas jöggi, se on Wrat.
 15. Ja Jehowa Jummal wottis se innimesse, ja panni tedda Edeni aeda, sedda harrima ja sedda hoidma.
 16. Ja Jehowa Jummal käskis innimest ja ütles: keikist aia puist woid sa süa:
 17. Agga sest hea ja kurja tundmisse puust ei pea sa mitte söma: sest mil päwal sinna sest sööd, pead sa surma surrema.
 18. Ja Jehowa Jummal ütles: Se ep olle mitte hea, et se innimenne üksi on; ma tahhan temmale abbi tehha, mis temma kohhane on.
 19. Sest Jehowa Jum̃al olli kül maast walmistanud keik suggu ellajaid wälja peäl ja keik linnud mis taewa al, ja olli neid innimesse jure saatnud, et ta saaks nähha, kudda tem̃a neid piddi nim̃etama; ja kudda se innimenne igga ellawa hinge piddi nim̃etama, nenda piddi temma nimmi ollema.
 20. Ja se innimenne panni nimmed keikile lojustele ja lindudele mis taewa al ja keikile ellajattele mis wälja peäl: agga selle innimessele ei leidnud Ta mitte abbi mis temma kohhane olli.
 21. Siis laskis Jehowa Jummal raske unne se innimesse peäle tulla, ja ta uinus maggama: ja ta wottis ühhe temma külje-luist ja panni se kohha lihhaga jälle kinni.
 22. Ja Jehowa Jummal ehhitas se külje-lu, mis ta innimessest olli wötnud, naeseks, ja satis tedda Adama jure.
 23. Siis ütles Adam: Se on nüüd lu minno luist ja lihha minno lihhast; tedda peab mehhe-naeseks hütama, sest et ta mehhest on woetud.
 24. Sepärrast jättab mees omma issa ja omma emma mahha ja hoiab omma naese pole, ja nemmad peawad üks lihha ollema.
 25. Ja nem̃ad ollid mollemad allasti, Adam ja temma naene, ja ei häbbenend ennast mitte.

3. Peatük.

   Ewa ja Adama ülleastminne, nende karristus, römustaminne ja wälja aiaminne aia seest.

 1. Agga maddo olli kawwalam kui keik ellajad mis wälja peäl, mis Jehowa Jummal olli teinud, ja se ütles naese wasto: Kas se on, et Jummal sedda öölnud? teie ei pea ei ühhestki rohho-aia puust söma.
 2. Ja naene ütles mao wasto: Kül meie söme rohho-aia pu wiljast;
 3. Agga selle pu wiljast, mis kesk aeda, on on Jummal üttelnud: teie ei pea mitte sest söma egga temmasse puutma, et teie ei surre.
 4. Ja maddo ütles naese wasto: Teie ei pea mitte surma surrema.
 5. Sest Jummal teab, mil päwal teie sest söte, et teie silmad siis lahti sawad ja sate kui Jummal ja tunnete head ja kurja.
 6. Ja se naene näggi, et se pu hea olli roaks, ja et ta silmadele himmo teggi, ja et se pu olli armas, et ta piddi targaks teggema; siis wottis ta temma wiljast ja söi, ja andis ühtlase ka omma mehhele, ja temma söi.
 7. Siis said nende mollematte silmad lahti ja tundsid ennast allasti ollewad: ja nemmad ömblesid wigi-lehtä kokko ja teggid ennestele pölled.
 8. Ja nemmad kuulsid Jehowa Jummala heäle, mis senna ja tenna käis rohho-aedas, kui pääw willuks sai, ja Adam ja temma naene puggesid Jehowa Jummala palle eest kesk rohho-aia pude sekka.
 9. Ja Jehowa Jummal hüdis Adamat ja ütles temma wasto: Kus sa olled?
 10. Ja temma ütles: Ma kuulsin so heäle rohho-aedas, ja kartsin, sest minna ollen allasti, sepärrast puggesin ma eest ärra.
 11. Ja Ta ütles: Kes on sulle teäda annud, et sa allasti olled? olled sa sönud sest puust, mis minna sind käsksin, et sinna ei piddand sest mitte söma?
 12. Ja Adam ütles: Se naene mis sa mulle abbi-kasaks andsid, sesamma andis mulle sest puust, ja minna söin.
 13. Ja Jehowa Jummal ütles naese wasto: Miks sa sedda olled teinud? ja naene ütles: maddo pettis mind ja minna söin.
 14. Ja Jehowa Jummal ütles mao wasto: Et sa sedda teinud, siis olled sinna ärranetud keikide lojuste seast ja keikide ellajatte seast mis wälja peäl; omma köhho peäl pead sa käima ja pörmo söma keik omma ello aia.
 15. Ja ma tahhan wihha-waeno tösta sinno, ja naese wahhele, ja sinno seemne ja tem̃a Seemne wahhele; Sesamma peab so pea röhhuma ja sinna wöttad temmale kanda röhhuda.
 16. ¤ Naese wasto ütles temma: Ma tahhan sulle wägga paljo wallo sata, kui sa käima peäl olled, walloga pead sa lapsi ilmale toma, ja sinno himmo peab so mehhe järrele ollema, ja sesamma peab sinno ülle wallitsema.
 17. ¤ Agga Adamale ütles temma: Et sa olled kuulnud omma naese sanna ja sönud sest puust, mis ma sind käsksin ja ütlesin: Sinna ei pea mitte sest söma; ärranetud on se Ma sinno pärrast, waewaga pead sa sest söma keik omma ello aia.
 18. Ja kibbowitso ja ohhakaid peab ta sulle kaswatama, ja sinna pead wälja rohhud söma.
 19. Omma palle higgi sees pead sa leiba sama, senni kui sa jälle mullaks saad, sest sestsammast olled sa woetud: sest sinna olled pörm ja pead jälle pörmuks sama.
 20. Ja Adam panni omma naese nimme Ewa, sest et temma keikide ellawatte emmaks sanud.
 21. Ja Jehowa Jummal teggi Adamale ja tem̃a naesele kassukad, ja panni neid nende selga.
 22. Ja Jehowa Jummal ütles: Wata Adam olli kui üks meist, et ta piddi teädma head ja kurja: agga nüüd et ta omma kät siñna külge ei pista, ja ei wötta ka sest ello puust, ja ei sö ja iggawest ei ella;
 23. Siis satis Jehowa Jummal tedda Edeni rohho-aiast wälja, et ta piddi se Ma harrima, kust ta olli woetud.
 24. Ja aias Adamat wälja, ja panni hommiko poolt wasto Edeni rohho-aeda Kerubid ja moöka kui tulle-leek, mis senna ja tenna ennast pöris, et nemmad piddid sedda ello-pu teed hoidma.

4. Peatük.

   Kaini ja Abeli sündimine ja ohwerdaminne . Kain tappab Abelit ärra; temma nuhtlus ja sugguwössa.

 1. Ja Adam sai omma naese Ewaga ühte, ja se sai käima peäle ja töi Kainit ilmale, ja ütles: Ma ollen sedda meest sanud, sedda kes Jehowa on.
 2. Ja temma töi ta ilmale temma wenda Abelit; ja Abel olli puddo-lojuste karjane, agga Kain olli pöllo-mees.
 3. Ja se sündis pärrast mitto päwa, et Kain Jehowale roa-ohwri töi ma-wiljast,
 4. Ja Abel se töi ka omma puddo-lojuste essimessest suggust ja nende raswast, ja Jehowa watis Abeli peäle ja temma roa-ohwri peäle.
 5. Agga Kaini peäle ja temma roa-ohwri peäle ei waatnud Ta mitte. Siis süttis Kaini wihha wägga pöllema ja langes ärra silmist.
 6. Ja Jehowa ütles Kaini wasto: Miks süttib so wihha pöllema? ja miks sa nenda silmist ärralangenud?
 7. Eks se olle nenda? kui sa head teed, siis saad sa andeks; agga kui sa ei te head, siis maggab pat ukse ees, ja temma himmo käib so peäl, agga sinna pead temma ülle wallitsema.
 8. Ja Kain räkis omma wenna Abeliga; ja se sündis, kui nemmad wäljal ollid, siis kippus Kain omma wenna Abeli peäle, ja tappis tedda ärra.
 9. Ja Jehowa ütles Kaini wasto: Kus on so wend Abel? ja ta ütles ei ma tea; ollen minna omma wenna hoidja?
 10. Ja Temma ütles: Mis sa olled teinud? sinno wenna were heäl kissendab minno pole Ma peält.
 11. Agga nüüd, ärranetud olled sinna, sinna isse siit Ma peält, mis omma suud lahti teinud so wenna werd sinno käest wastowöttes.
 12. Kui sa harrid maad, siis ei pea ta sulle omma rammo mitte ennam andma; hulkumas ja pöggenemas pead sa Ma peäl ollema.
 13. Ja Kain ütles Jehowa wasto: Mo ülle-kohhus on surem, kui et sedda saaks andeks.
 14. Wata sa olled mind tänna ärraaianud siit maalt ja pean sinno palle eest warjule minnema , ja Ma peäl hulkumas ja pöggenemas ollema; ja se sunnib, et mind ärratappab iggaüks, kes mind leiab.
 15. Ja Jehowa ütles temmale: Sepärrast iggaüks, kes Kainit ärratappab, selle kätte peab seitse wörra jälle maksetama. Ja Jehowa panni Kainile ühhe tähhe, et ükski ei piddand tedda mahhalöma, kes tedda piddi leidma.
 16. Ja Kain läks ärra Jehowa palle eest, ja ellas Rodi-maal hommiko pool Edenist.
 17. Ja Kain sai omma naesega ühte, ja ta sai käima peäle ja töi Anoki ilmale, ja ta ehhitas ühhe liñna ja panni selle nimme omma poia Anoki nimme järrele.
 18. Ja Anokile sündis Irad, ja Irad sünnitas Meujaeli, ja Meujael sünnitas Metusaeli, ja Metusael sünnitas Lemeki.
 19. Ja Lemek wöttis ennesele kaks naest, teise nimmi olli Ada, ja teise nimmi olli Silla.
 20. Ja Ada töi ilmale Jabalit, sesamma olli nende issa, kes telkide sees ellasid, ja weiksid kaswatasid.
 21. Ja temma wenna nimmi olli Jubal, se olli keikide kandle-löjatte ja pillipuhhujatte issa.
 22. Ja Silla, se töi ilmale Tubalkainit, se öppetas tagguma keik, kes wask- ja raudseppa tööd teggid; ja Tubalkaini ödde olli Naama.
 23. Ja Lemek olli omma naeste Ada ja Silla wasto üttelnud: kuulge minno sanna, teie Lemeki naesed, pange tähhele minno könne; kas ma ollen ühhe mehhe ärratapnud ennesele hawaks ja ühhe nore mehhe ennesele muhhuks?
 24. Kui seitse wörra Kaini pärrast maksetakse kätte, siis Lemeki pärrast seitse ja seitsekümmend wörra.
 25. Ja Adam sai ta omma naesega ühte ja temma töi poia ilmale ja panni temma nimme Set, sest Jummal (ütles temma) on mulle teist suggu Abeli assemele añud, et Kain tedda on ärratapnud.
 26. Ja Setile, sellele sundis ka poeg, ja ta panni temma nimme Enos. Sel aial hakkati Jehowa nimme kulutama.

5. Peatük.

   Adama sugguwössad; Set, Enos, Kenan, Maalalel? Jered, Enok, Metusala, Lemek, Noa.

 1. Se on Adama sündimiste ramat; sel päwal kui Jummal Adama loi, siis teggi temma tedda Jummala ¤ sarnatseks.
 2. Mehheks ja naeseks loi temma neid, ja ta önnistas neid ja panni nende nimme innimenne sel päwal, kui neid lodi.
 3. Ja Adam ellas sadda ja kolmkümmend aastat ja sünnitas ühhe lapse ennese sarnatseks omma näo järrele, ja panni temma nimme Set.
 4. Ja Adama päwad ollid pärrast sedda, kui ta Seti olli sünnitanud, kahheksa sadda aastat, ja sünnitas poege ja tütrid.
 5. Nenda ollid keik Adama päwad, mis ta ellas, ühheksa sadda ja kolmkümmend aastat, ja surri ärra.
 6. Ja Set ellas sadda ja wiis aastat, ja sünnitas Enosi.
 7. Ja Set ellas pärrast sedda, kui ta Enosi olli sünnitanud, kahheksa sadda ja seitse aastat, ja sünnitas poege ja tütrid.
 8. Nenda ollid keik Seti päwad ühheksa sadda ja kaksteistküm̃end aastat, ja surri ärra.
 9. Ja Enos ellas ühheksakümmend aastat ja sünnitas Kenani.
 10. Ja Enos ellas pärrast sedda, kui ta Kenani oli sünnitanud, kahheksa sadda ja wiisteistkümmend aastat, ja sünnitas poege ja tütrid.
 11. Nenda ollid keik Enosi päwad ühheksa sadda, ja wiis aastat, ja surri ärra.
 12. Ja Kenan ellas seitsekümmend aastat ja sünnitas Maalaleli.
 13. Ja Kenan ellas pärrast sedda, kui ta Maalaleli olli sünnitanud, kahheksa sadda ja nellikümmend aastat, ja sünnitas poege ja tütrid.
 14. Nenda ollid keik Kenani päwad ühheksa sadda ja kümme aastat ja surri ärra.
 15. Ja Maalalel ellas kuuskümmend ja wiis aastat, ja sünnitas Jeredi.
 16. Ja Maalalel ellas pärrast sedda, kui ta Jeredi olli sünnitanud, kahheksa sadda ja kolmkümmend aastat, ja sünnitas poege ja tütrid.
 17. Nenda ollid keik Maalaleli päwad kahheksa sadda, ühheksakümmend ja wiis aastat, ja surri ärra.
 18. Ja Jered ellas sadda, kuuskümmend ja kaks aastat, ja sünnitas Enoki.
 19. Ja Jered ellas pärrast sedda, kui ta Enoki olli sünnitanud, kahheksa sadda aastat, ja sünnitas poege ja tütrid.
 20. Nenda ollid keik Jeredi päwad ühheksa sadda, kuuskümmend ja kaks aastat, ja surri ärra.
 21. Ja Enok ellas kuuskümmend ja wiis aastat, ja sünnitas Metusalat.
 22. Ja Enok köndis allate Jummalaga pärrast sedda, kui ta Metusalat olli sünnitanud, kolmsadda aastat, ja sünnitas poege ja tütrid.
 23. Nenda ollid keik Enoki päwad kolm sadda, kuuskümmend ja wiis aastat.
 24. Ja Enok köndis allate Jummalaga, ja tedda ep olnud ennam, sest Jummal olli tedda ärrawötnud.
 25. Ja Metusala ellas sadda, kahheksakümmend ja seitse aastat, ja sünnitas Lemeki.
 26. Ja Metusala ellas pärrast sedda, kui ta Lemeki olli sünnitanud, seitse sadda, kahheksakümmend ja kaks aastat, ja sünnitas poege ja tütrid.
 27. Nenda ollid keik Metusala päwad ühheksa sadda, kuuskümmend ja ühheksa aastat, ja surri ärra.
 28. Ja Lemek ellas sadda, kahheksakümmend ja kaks aastat, ja süñitas ühhe poia.
 29. Ja panni tem̃a nimme Noa ja ütles: Sesamma se peab meid trööstima meie tö pärrast ja meie kätte waewa pärrast ja Ma pärrast, mis Jehowa on ärraneednud.
 30. Ja Lemek ellas pärrast sedda, kui ta Noat olli sünnitanud, wiis sadda, ühheksakümmend ja wiis aastat, ja sünnitas poege ja tütrid.
 31. Nenda ollid keik Lemeki päwad seitse sadda, seitsekümmend ja seitse aastat, ja surri ärra.
 32. Ja Noa olli wiissadda aastat wanna, ja Noa sünnitas Semi, Hami ja Jeweti.

6. Peatük.

   Innimeste pahhad wisid; Jummala pitk meel ja wihha. Noa saab armo, ehhitab laewa.

 1. Ja se sündis, kui neid innimessi hakkas paljo sama Ma peäle, ja neile tütred sündsid:
 2. Siis waatsid Jummala lapsed innimeste tüttarte peäle, et nemmad illusad ollid, ja wotsid ennestele naesed keikist, mis nemmad ärrawallitsesid.
 3. Siis ütles Jehowa: Minno Waim ei pea mitte iggaweste innimeste sees nomima, et nemmad agga lihha on; ja nende päwad peawad ollema sadda ja kakskümmend aastat.
 4. Neil päiwil ollid sured pitkad mehhed Ma peäl, ja ka pärrast sedda, kui Jum̃ala lapsed innimeste tüttarte jure heitsid, siis töid nemmad neile lapsi ilmale; needsammad on need wäggewad, mis ammust aiast kuulsad mehhed on.
 5. Kui Jehowa näggi, et innimeste kurjus suur olli Ma peäl, ja keik temma süddame möttette mötlemissed üsna kurjad iggapäwa:
 6. Siis kahhetses Jehowa, et ta innimest Ma peäle olli teinud, ja ta südda teggi haiget.
 7. Ja Jehowa ütles: Ma tahhan innimest, mis minna ollen lonud, Ma peält ärrakautada, nihästi innimessed kui lojuksed ja romajad ja linnud, mis taewa al: sest ma kahhetsen, et ma neid ollen teinud.
 8. Agga Noa leidis armo Jehowa silma eest.
 9. Need on Noa sündimissed: Noa olli üks öige mees, täieste wagga omma pölwe-rahwa seas; allate köndis Noa Jummalaga.
 10. Ja Noa sünnitas kolm poega, Semi, Hami ja Jeweti.
 11. Ja Ma olli Jummala ees ärrarikkutud, ja Ma olli täis wäggewalda sanud.
 12. Ja Jummal näggi se Ma, ja wata, ta olli ärrarikkutud: sest keik lihha olli ommad wisid Ma peäl ärrarikkunud.
 13. Sepärrast ütles Jummal Noa wasto: Keige lihha ots on miño ette tulnud, sest Ma on täis wäggewalda neist sanud; sepärrast wata, ma tahhan neid Maga hopis ärrarikkuda.
 14. Te ennesele laewa Kowri puust, kambrittega pead sa se laewa teggema; ja seest- ja wäljaspiddi pead sa tedda piggiga törwama.
 15. Ja sedda wisi pead sa sedda teggema: kolm sadda künart olgo laewa pitkus, wiiskümmend künart temma laius ja kolmkümmend künart temma körgus.
 16. Akna pead sa laewale teggema, ja sedda walmistama üks künar üllewelt, ja laewa ukse pannema temma külge; sinna pead temmale teggema allumist, teist ja kolmandamat lagge.
 17. Ja minna, wata minna tahhan wee-upputust Ma peäle sata, et ma ärrarikkun taewa al keik lihha, kus ello waim sees on; keik mis Ma peäl on, peab hinge heitma.
 18. Agga sinnoga tahhan ma omma seädust kindlaste tehha, ja sa pead laewa peäle minnema, sinna ja sinno poiad, ja sinno naene ja so poegade naesed sinnoga.
 19. Je keigest mis ellab, keigest lihhast kaks iggaühhest pead sa laewa wima, et nemmad sinnoga ellusse jäwad: issane ja emmane peawad need ollema.
 20. Neist lindudest nende suggu järrele ja neist lojustest nende sou järrele, keikist mis Ma peäl romawad nende suggu järrele, keikist peawad nemmad kahhekeste so jure tullema, et nemmad ellusse jäwad.
 21. Ja sinna wotta ennesele keigest roast mis süakse ja koggu ennese jure, et se sinnule ja neile söma-aiaks on.
 22. Ja Noa teggi sedda; keik sedda möda, kui Jummal tedda olli käsknud, nenda teggi ta.

7. Peatük.

   Noa lähhäb laewa. Wee-upputus kautab keik ärra mis ellab, ja seisab 150. päwa.

 1. Ja Jehowa ütles Noale: Minne sinna ja keik so perre senna laewa peäle, sest sind ollen ma näinud öige ollewad ennese ees sesinnatse pölwe rahwa seas.
 2. Keikist puhtaist lojustest wotta ennesele seitse pari, üks issane ja temma emmane; ja neist lojustest mis ei olle puhtad, kaks, üks issane ja temma emmane.
 3. Nisammoti neist lindudest mis taewa al, seitse pari üks issane ja emmane, et suggu ellusse jääks keige se Ma peäle.
 4. Sest weel seitsme päwa pärrast tahhan minna Ma peäle lasta wihma saddada nellikümmend päwa ja nellikümmend ööd, ja tahhan Ma peält ärrakautada keik, mis ial on ollemas, mis ma ollen teinud.
 5. Ja Noa teggi keik sedda möda, kui Jehowa tedda olli käsknud.
 6. Ja Noa olli kuus sadda aastat wanna, kui se wee-upputus, se wessi Ma peäle sai.
 7. Ja Noa läks ja temma poiad ja temma naene ja temma poegade naesed temmaga laewa peäle wee-upputuse pärrast.
 8. Neist puhtaist lojuksist ja neist lojuksist, mis puhtad ei olle, ja neist lindudest ja keigest, mis Ma peäl romab,
 9. Tullid kahhekeste Noa jure laewa, issane ja emmane, nenda kui Jummal Noat olli käsknud.
 10. Ja se sündis seitsme päwa pärrast, et upputusse wessi Ma peäle sai.
 11. Otse sel aastal, kui Noa kuussadda aastat wañaks sai, teise ku seitsmeteistkümnemal päwal, otse selsammal päwal löhkesid keik surema süggawusse hallikad, ja taewa lugid tehti lahti.
 12. Ja saddo sai Ma peäle nellikümmend päwa ja nellikümmend ööd.
 13. Otse selsammal päwal läks Noa, ja Noa poiad Sem, ja Ham, ja Jewet, ja Noa naene ja kolm temma poegade naest nendega, laewa peäle.
 14. Nemmad ja keik suggu ellajaid omma sou järrele, ja keik suggu lojuksid omma sou järrele, ja keik suggu romajaid mis Ma peäl romawad omma sou järrele, ja keik suggu lindo omma sou järrele, keik suggu linnukessi, keik suggu mis tibadega on.
 15. Ja nemmad tullid Noa jure laewa, kahhekeste keigest lihhast, kus ello waim sees olli.
 16. Ja kui nemmad sisse läksid, siis tullid issane ja emmane keigest lihhast, nenda kui Jummal tedda olli käsknud; ja Jehowa panni temma takka kinni.
 17. Ja se wee-upputus sai nellikümmend päwa Ma peäle, ja sedda wet sai paljo, ja se töstis laewa ülles, nenda et sedda körgesse tösteti Ma peält.
 18. Ja wessi wottis woimust ja sai wägga paljo Ma peäle, nenda et se laew käis wee peäl.
 19. Siis wöttis wessi üpris wägga woimust Ma peäle, nenda et keik need körged mäed, mis keige se taewa al ollid, said kaetud.
 20. Wiisteistkümmend künart wöttis wessi woimust körguti, ja mäed said kaetud.
 21. Siis heitis keik lihha hinge, mis Ma peäl likus, ni hästi linnud kui lojuksed ja metsalissed ja keik romajad, mis Ma peäl romawad, keik innimessed ka.
 22. Keik, kelle ello waimo öhk ta ninna sees olli, keikist mis kuiwa peäl olli, surri ärra.
 23. Nenda kautati ärra keik, mis ial olli olnud mis Ma peäl olli, ni hästi innimessed kui lojuksed, ja romajad ja linnud mis taewa al, ja neid kautati Ma peält ärra, ja ei jänud ülle, kui agga Noa ja need, kes temmaga laewas ollid.
 24. Ja wessi wöttis woimust ma peäl sadda ja wiiskümmend päwa.

8. Peatük.

   Wessi tahheneb; Noa lähhäb laewast wälja, ohwerdab Jummalale ja saab armo keige ma-ilma heaks.

 1. Ja Jummal mötles Noa peäle ja keige ellajatte ja keikide lojuste peäle, mis temmaga laewas ollid; ja Jummal laskis ülle Ma tuult käia, ja wessi allanes ärra.
 2. Ja sügawusse hallikad pandi kinni, ja taewa lugid, ja saddo taewast keeldi ärra.
 3. Ja wessi läks taggasi Ma peält ärra, se läks ikka taggasi, ja wessi sai wähhemaks, kui sadda ja wiiskümmend päwa otsa said.
 4. Ja se laew jäi seisma seitsme ku seitsmeteistkümnemal päwal Araratti mäggede peäle.
 5. Ja wessi sai ikka wähhemaks kümnema kuni, essimessel kümnema ku päwal paistsid mäggede otsad.
 6. Ja se sündis, kui nellikümmend päwa otsa said, siis teggi Noa selle laewa akna lahti, mis ta teinud.
 7. Ja laskis ühhe kaarna wälja, ja se läks wälja siñna ja tenna, senni kui wessi Ma peält ärrakuiwis.
 8. Siis laskis temma ühhe tuikesse ennese jurest wälja, et saaks nähha, kas wessi olli Ma peält kahhanenud.
 9. Agga se tuike ei leidnud mitte omma jalla warwastele hingamisse maad ja tulli temma jure taggasi laewa, sest et wessi weel oli keige se Ma peäl: siis pistis ta omma kät wälja ja wöttis tedda ja satis tedda ennese jure laewa.
 10. Ja temma otis weel teist seitse päwa, ja laskis ta ühhe tuikesse laewast wälja;
 11. Agga se tuike tulli temma jure öhto aial, ja wata üks ölli-pu leht mis ärramurtud, olli temma suus; ja Noa tundis, et wessi olli Ma peält kahhanenud.
 12. Ja ta otis weel teist seitse päwa, ja laskis ühhe tuikesse wälja, ja se ei tulnud teps ennam temma jure taggasi.
 13. Ja se sündis essimessel aastal peäle kuesaa, essimessel essimesse ku päwal, et wessi kahhanes ärra Ma peält; ja Noa wottis laewa kattust ärra ja watas, ja wata, Ma olli tahhenend.
 14. Ja seitsmel teise ku päwal kolmatkümmend on Ma kuiwaks sanud.
 15. Ja Jummal räkis Noa wasto ja ütles:
 16. Minne laewast wälja, sinna ja sinno naene ja so poiad, ja so poegade naesed sinnoga.
 17. Keik ellajad, mis sinno jures on, keigest lihhast, ni hästi linnud kui lojuksed ja keik romajad, mis ma peäl romawad, to ennesega wälja, et nemmad siggiwad Ma peäl ja suggu teggewad ja neid paljo saab Ma peäle.
 18. Siis läks Noa wälja, ja temma poiad ja temma naene ja temma poegade naesed tem̃aga.
 19. Keik ellajad, keik romajad ja keik linnud, keik mis romab Ma peäl omma sugguwössade järrele, läksid laewast wälja.
 20. Ja Noa ehhitas Jehowale ühhe altari ülles, ja wöttis keikist puhtaist lojustest ja keikist puhtaist lindudest, ja ohwerdas pölletamisse-ohwrid altari peäl.
 21. Ja Jehowa haistis sedda maggusat haiso, ja Jehowa mötles om̃as süddames: Ei ma tahha ennam sedda maad ärrawanduda innimesse pärrast; sest innimesse  süddame mötlemissed on kurjad temma lapse-pölwest: ja minna ei tahha ¤ teps ennam keik mis ellab mahhalüa, nenda kui ma ollen teinud.
 22. Ei pea eddespiddi keik ma-ilma päiwil mitte löpma ei semendaminne egga leikus, ei külm egga pallaw, ei sui egga talwe, ei pääw egga ö.

9. Peatük.

   Jummal önnistab, kelab tapmist, teeb Noaga seädust; Noa saab joobnuks; temma ello-aeg ja surm.

 1. Ja Jummal önnistas Noa ja temma poiad ja ütles neile: Tehke suggu ja teid sago paljo ja täitke se Ma.
 2. Ja teie kartus ja teie hirm sago keige metsaliste peäle ja keige lindude peäle mis taewa al, keik mis Ma peäl ligub ja keik merre kallad, need on teie kätte antud.
 3. Keik mis ligub, mis ellus on, olgo teile roaks, keik annan minna teile nenda, kui haljast rohto.
 4. Kummatagi ei pea teie mitte lihha söma temma hingega, se on temma werrega.
 5. Sest töest ma tahhan teie werd teie hingede pärrast tagganouda: keikide ellajatte käest tahhan ma sedda tagganouda, ja innimeste käest, iggaühhe temma wenna käest tahhan ma innimesse hinge tagganouda.
 6. ¤ Kes innimesse werd ärrawallab, selle werri peab innimesse läbbi sama ärrawallatud, sest Temma on innimest Jummala näo järrele teinud.
 7. Ja teie, tehke suggu ja teid sago paljo, siggige Ma peäl ja teid sago paljo seäl peäl.
 8. Ja Jummal räkis Noa ja temma poegade wasto, mis temma jures ollid, ja ütles:
 9. Ja miña, wata miña sean kindlaste omma seädust teiega ja teie sugguga pärrast teid.
 10. Ja igga ellawa hingega, mis teie jures on, lindudega, lojustega ja keik nende metsalistega mis teie jures, keikidega mis laewast on wäljatulnud, keikide ellajatega, mis Ma peäl.
 11. Ja minna sean kindlaste omma seädust teiega, et ükski lihha ei pea teps sama ärrakautud upputusse weega, ja ei pea ennam wee-upputust ollema maad ärrarikkumas.
 12. Ja Jummal ütles: Se on se seädusse täht, mis minna pannen ennese ja teie wahhele ja igga ellawa hinge wahhele, mis teie jures on, iggawesest pölwest sadik.
 13. Omma wikkerkare ollen ma pilwesse pannud, ja se peab seädusse tähheks ollema minno ja Ma wahhel.
 14. Ja se sünnib, kui ma pilwed pilwetan ülle Ma, siis peab sedda wikkerkaart pilwes nähtama.
 15. Ja ma tahhan mele tulletada omma seädust, mis minno ja teie wahhel on ja igga ellawa hinge wahhel keiges lihhas, et ei pea mitte ennam wessi sama upputusseks, keik lihha ärrarikkuda.
 16. Ja se wikkerkaar peab pilwes ollema, et ma sedda nään ja mele tulletan iggawest seädust Jummala ja igga ellawa hinge wahhel keiges lihhas, mis Ma peäl on.
 17. Ja Jummal ütles Noa wasto: Se on se seädusse täht, mis ma kindlaste seädnud ennese ja keige lihha wahhel, mis Ma peäl on.
 18. Ja Noa poiad, mis laewast wäljatullid, ollid Sem ja Ham ja Jewet; agga Ham se olli Kanaani issa.
 19. Need kolm ollid Noa poiad, ja neist on keik ma-ilm laiale lautud.
 20. Ja Noa hakkas sama pöllomehheks ja istutas wina-mägge.
 21. Ja ta jöi sest winast ja sai joobnuks, ja teggi ennast paljaks seal ommas telkis.
 22. Ja Ham Kanaani issa näggi omma issa paljast ihho, ja täetas sedda omma kahhe wennale oues.
 23. Ja Sem ja Jewet wötsid ühhe ride ja pannid ende mollematte ollade peäle, ja käisid taggaja ja katsid omma issa paljast ihho kinni, ja nende silmad ollid taggaja, et nemmad omma issa paljast ihho ei näinud.
 24. Ja Noa ärkas ommast winast ülles, ja sai teäda, mis temma norem poeg temmale olli teinud.
 25. Siis ütles temma: Ärranetud olgo Kanaan! sago temma omma wendadele sullaste sullaseks!
 26. Weel ütles ta: Kidetud olgo Jehowa Semi Jummal, ja Kanaan sago temmale sullaseks.
 27. Jummal awwatellego Jeweti, ja temma ellago Semi telkide sees, ja Kanaan olgo temmale sullaseks.
 28. Ja Noa ellas pärrast wee-upputust kolm sadda ja wiiskümmend aastat.
 29. Ja keik Noa päwad ollid ühheksa sadda ja wiiskümmend aastat, ja ta surri ärra.

10. Peatük.

   Jeweti, Hami ja Semi, Noa poege sugguwössa.

 1. Ja need on Noa poegade Semi, Hami ja Jeweti sündimissed ja neile sündsid poiad pärrast wee-upputust.
 2. Jeweti poiad on: Komer ja Magog ja Madai ja Jawan ja Tubal ja Mesek ja Tiras.
 3. Ja Komeri poiad on: Askenas ja Riwat ja Togarma.
 4. Ja Jawani poiad on: Elisa ja Tarsis, Kittim ja dodanim.
 5. Neist on jaetud pagganatte sared nende made sees, iggaüks omma kele järrele, nende sugguwössade järrele nende rahwa seas.
 6. Ja Hami poiad on: Kus ja Mitsraim ja Put ja Kanaan.
 7. Ja Kusi poiad on: Seba ja Hawila ja Sabta ja Rama, ja Sabteka; ja Rama poiad on Seba ja Tedan.
 8. Ja Kus sünnitas Nimrodi, se hakkas wäggewaks sama Ma peäl.
 9. Se olli wäggew liñno aiamisse peäle Jehowa ees, sepärrast ööltakse: üks wäggew mees liñno aiamisse peäle Jehowa ees nenda kui Nimrod.
 10. Ja temma kunningrigi hakkatus olli Pabel ja Erek ja Akkad ja Kalne Sineari maal.
 11. Seält maalt tulli wälja Assur ja ehhitas Ninewe ülles ja Reoboti liñna ja Kala.
 12. Ja Resenit Ninewe ja Kala wahhele, se on se suur lin.
 13. Ja Mitsraim sünnitas Ludid ja Anamid ja Leabid ja Nawtuhid.
 14. Ja Patrusid ja Kasluhid, kust Wilisti- ja Kawtori-rahwas on wäljatulnud.
 15. Ja Kanaan sünnitas Sidoni omma essimesse poia ja Hetti.
 16. Ja Jebusi ja Emori ja Kirgali.
 17. Ja Iwwi ja Arki ja Sini.
 18. Ja Arwadi ja Semari ja Hamati, ja neist on pärrast laiale lautud Kanaani-rahwa sugguwössad.
 19. Ja Kanaani-rahwa raia olli Sidonist, kust Kerari minnakse Assast sadik, kust Sodoma ja Komorra ja Adma ja Seboimi minnakse Lasast sadik.
 20. Need on Hami lapsed omma sugguwössade järrele, omma keelte järrele, omma made sees omma rahwa seas.
 21. Ja Semile sellele sündsid ka lapsed, se on keik Eberi laste issa, Jeweti selle wannema wend.
 22. Semi poiad on Elam ja Assur ja Arpaksad ja Lud ja Aram.
 23. Ja Arami poiad on Uts ja Huul ja Keter ja Mas.
 24. Ja Arpaksad sünnitas Sela ja Sela sünnitas Eberi.
 25. Ja Eberile sündsid kaks poega, teise nimmi Peleg, et temma päiwil se Ma ärrajaeti, ja temma wenna nim̃i olli Joktan.
 26. Ja Joktan sünnitas Almodadi ja Selewi ja Atsarmawetti ja Jara.
 27. Ja Hadorami ja Usali ja Tikla.
 28. Ja Obali ja Abimaeli ja Seba.
 29. Ja Owiri ja Hawila ja Jobabi; keik need on Joktani poiad.
 30. Ja nende ello-asse olli Mesast, kust Sewara minnakse, se on mäggi hommiko pool.
 31. Need on Semi poiad omma sugguwössade järrele, omma keelte järrele, omma made sees omma rahwa järrele.
 32. Need on Noa laste sugguwössad omma sündimiste järrele omma rahwa seas; ja neist on rahwas Ma peäle laiale lautud pärrast wee-upputust.

11. Peatük.

   Pabeli torn; kele-murde seggaminne. Semi suggu.

 1. Agga keigel ma-ilmal olli üks kele-murre ja ühhesuggused sannad.
 2. Ja se sündis kui nemmad homiko poolt tee peäle läksid, siis leidsid nemmad orgo Sineari maalt, ja jäid senna ellama.
 3. Ja nemmad ütlesid teine teise wasto: Et tehkem nüüd teilis-kiwwa ja polletagem neid öiete. Siis olli neile se teilis-kiwwi kiwwiks, ja mäewaik olli neile soueks.
 4. Ja nemmad ütlesid: Et ehhitagem nüüd ülles ennestele ühhe liñna ja torni, ja temma otsa liggi taewast, ja tehkem ennestele nimme, et meid laiale ei pilluta keige se Ma peäle.
 5. Ja Jehowa tulli mahha waatma se liñna ja se torni, mis innimesse lapsed üllesehhitasid.
 6. Ja Jehowa ütles: Wata üks rahwas ja üks kele-murre on neil keikil, ja se on mis nemmad hakkanud teggema, ja nüüd ei kela neid ükski keik sedda teggemast, mis nem̃ad möttelnud.
 7. Et läkki nüüd alla ja seggagem seäl nende kele-murde, et nemmad teine teise kele-murret ei sa moista.
 8. Ja Jehowa pillas neid seält laiale keige se Ma peäle, ja nemmad jätsid se liñna ülles ehhitamatta.
 9. Sepärrast pandi temma nimmi Pabel, et Jehowa seäl keige Ma kele-murde on ärrasegganud; ja seält pillas Jehowa neid laiale keige se Ma peäle.
 10. Need on Semi sündimised: Sem olli sadda aastat wanna ja sünnitas Arpaksadi kaks aastat pärrast wee-upputust.
 11. Ja Sem ellas pärrast sedda, kui ta Arpaksadi sai sünnitanud, wiis sadda aastat, ja sünnitas poege ja tütrid.
 12. Ja Arpaksad olli ellanud kolmküm̃end ja wiis aastat, ja süñitas Sela.
 13. Ja Arpaksad ellas pärrast sedda, kui ta Sela olli sünnitanud, nelli sadda ja kolm aastat ja sünnitas poege ja tütrid.
 14. Ja Sela olli kolmkümmend aastat ellanud, ja sünnitas Eberi.
 15. Ja Sela ellas pärrast sedda kui ta Eberi olli sünnitanud, nelli sadda ja kolm aastat, ja sünnitas poege ja tütrid.
 16. Ja Eber olli kolmkümmend ja nelli aastat ellanud ja sünnitas Pelegi.
 17. Ja Eber ellas pärrast sedda, kui ta Pelegi olli sünniatnud, nelli sadda ja kolmkümmend aastat ja sünnitas poege ja tütrid.
 18. Ja Peleg olli kolmkümmend aastat ellanud ja sünnitas Reu.
 19. Ja Peleg ellas pärrast sedda, kui ta Reu olli sünnitanud, kaks sadda ja ühheksa aastat, ja sünnitas poege ja tütrid.
 20. Ja Reu olli ellanud kolmkümmend ja kaks aastat, ja sünnitas Serugi.
 21. Ja Reu ellas pärrast sedda, kui ta Serugi olli sünnitanud, kaks sadda ja seitse aastat, ja sünnitas poege ja tütrid.
 22. Ja Serug olli ellanud kolmkümmend aastat, ja sünnitas Naori.
 23. Ja Serug ellas pärrast sedda, kui ta Naori olli sunnitanud, kaks sadda aastat, ja sünnitas poege ja tütrid.
 24. Ja Naor olli ellanud kakskümmend ja ühheksa aastat ja sünnitas Tera.
 25. Ja Naor ellas pärrast sedda, kui ta Terat olli sünnitanud, sadda ja ühheksateistkümmend aastat, ja sünnitas poege ja tütrid.
 26. Ja Tera olli ellanud seitsekümmend aastat ja sünnitas Abrami, Naori ja Harani.
 27. Ja need on Tera sündimissed: Tera sünnitas Abrami, Naori ja Harani, ja Haran sünnitas Lotti.
 28. Ja Harani surri, eñe kui ta issa Tera, om̃a sündimisse male Uri Kaldea-rahwa liñna.
 29. Ja Abram ja Naor wötsid ennestele naesed, Abrami naese nimmi olli Sarai, ja Naori naese nimmi olli Milka, Harani tüttar, kes Milka issa ja Iska issa olli.
 30. Ja Sarai olli sugguta, ei tem̃al olnud last.
 31. Ja Tera wöttis omma poia Abrami ja Harani poia Lotti, omma poia poia, ja Sarai omma minnia, om̃a poia Abrami naese; ja nemmad läksid nendega Urist Kaldea-rahwa liñnast Kanaani male käima, ja tullid Haranist sadik, ja jäid senna ellama.
 32. Ja Tera päwad ollid kakssadda ja wiis aastat, ja Tera surri Harani ärra.

12. Peatük.

   Abram lääb Kanani-male; ellab kui woöras Egiptusses.

 1. Ja Jehowa olli Abrami wasto üttelnud: Minne omma maalt ja omma suggulaste seltsist ja omma issa koiast ärra senna male, mis ma sulle tahhan näidata.
 2. Ja ma tahhan sind sureks rahwaks tehha, ja sind önnistada ja sinno nimme sureks tehha, ja sa pead wägga önnistud ollema.
 3. Ja miña tahhan öñistada neid, kes sind önnistawad, ja tahhan ärraneda neid, kes sind ärrawañnuwad, ja siño sees peawad keik sugguwössad Ma peäl öñistud sama.
 4. Ja Abram läks ärra nenda kui Jehowa temma wasto olli üttelnud, ja Lot läks temmaga; ja Abram olli seitsekümmend ja wiis aastat wanna, kui ta Haranist wäljaläks.
 5. Ja Abram wöttis omma naese Sarai ja Lotti omma wenna poia ja keik nende warrandust, mis nemmad ollid kokkopannud, ja need waimud, mis nemmad ollid ennestele Haranis saatnud; ja nemmad läksid wälja käima Kanaani male ja said Kanaani male.
 6. Ja Abram käis sedda maad läbbi Sekemi kohhast sadik, More tammikust sadik; ja Kanaani-rahwas olli siis seäl maal.
 7. Ja Jehowa näitis eñast Abramile ja ütles: Sinno suggule tahhan ma seddasam̃a maad anda. Ja ta ehhitas seña altari ülles Jehowale, kes temmale ennast olli näitnud.
 8. Ja ta hakkas seält likuma mäe pole, mis hom̃iko poolt wasto Peteli olli, ja löi senna om̃a telki ülles; Petel olli öhto poolt ja Ai hommiko poolt, ja senna ehhitas ta Jehowale atlari ülles ja kulutas Jehowa nimme.
 9. Ja Abram läks tele ja käis ikka peäle louna pole.
 10. Agga nälg olli seäl maal; Abram läks Egiptusse-male alla, et temma seäl kui wöoras piddi ellama, sest nälg olli kange seäl maal.
 11. Ja se sündis, kui ta Egiptusse-male minnes senna liggi sai, siis ütles ta omma naese Sarai wasto: Et wata ma tean, et sinna illus naene näust olled.
 12. Ja se süñib, kui Egiptusse-rahwas sind näwad, et nem̃ad ütlewad: Se on tem̃a naene; ja tappawad mind ärra ja jätwad sind elusse.
 13. Et ütle, ennast mo öe ollewad, et mo kässi sinno pärrast woiks hästi käia, ja mo hing sinno pärrast ellusse jääks.
 14. Ja se sündis, kui Abram Egiptusse-male sai, siis näggid Egiptusse-rahwas se naese, et ta wägga illus olli.
 15. Ja Warao würstid näggid tedda ja kiitsid tedda Warao ette, ja se naene woeti Warao kotta.
 16. Ja ta teggi Abramile head temma pärrast; ja temmal olli puddo-lojuksid ja weiksid ja eeslid ja sullasid ja ümmardajaid ja emma-eeslid ja kamelid.
 17. Ja Jehowa nuhtles suurte nuhtlustega Warao ja temma perret, Sarai Abrami naese pärrast.
 18. Ja Warao kutsus Abrami ja ütles: Mikspärrast olled sa sedda mulle teinud? mikspärrast ei annud sa mulle teäda, et temma so naene piddi ollema.
 19. Mikspärrast ütlesid sinna: Temma on mo ödde; ja ma tahtsin tedda ennesele naeseks wötta. Ja nüüd wata seäl on so naene, wötta tedda ja minne.
 20. Ja Warao andis meestele käsko temma pärrast, et nemmad piddid tedda ärrasaatma ja temma naese ja keik, mis temmal olli.

13. Peatük.

   Abram lahkub Lottist, om̃a wenna poiast; saab tootust.

 1. Ja Abram läks Egiptusse-maalt ülles louna pole, temma ja temma naene ja keik mis temmal olli, ja Lot temmaga.
 2. Ja Abram olli wägga rikkas lodustest, höbbedast ja kullast.
 3. Ja temma käis ommad teekäimissed louna poolt Peteli pole senna paika, kus temma telk essite olli olnud Peteli ja Ai wahhel.
 4. Senna altari paika, mis ta essite olli teinud; Ja Abram kulutas seäl Jehowa nimme.
 5. Ja Lottil, kes Abramiga käis, olli ka puddolojuksid ja weiksid ja telka.
 6. Ja se Ma ei suutnud neid mitte kanda, et nemmad olleksid woinud ühhes seäl ellada, et nende warrandust olli paljo, sepärrast ei woinud nemmad mitte ühhes ellada.
 7. Ja Abrami loduste-karjaste wahhel ja Lotti loduste-karjaste wahhel olli riid; ja Kanaani- ja Perisi-rahwas ellasid siis seäl maal.
 8. Ja Abram ütles Lotti wasto: Ärgo olgo rido minno ja sinno wahhel, ja minno karjaste ja sinno karjaste wahhel; sest meie olleme mehhed, kes wennaksed.
 9. Eks keik se Ma ei olle sinno ees tühhi? lahku nüüd minnust ärra: lähhäd sa wassakut kät, siis lähhän ma parremat kät, ja lähhäd sa parremat kät, siis lähhän ma wassakut kät.
 10. Siis töstis Lot om̃ad silmad ülles ja watis keik Jordani laggedat kohta läbbi, et keiges paikas wet olli: enne kui Jehowa Sodoma ja Komorra ärrarikkus, olli se kui Jehowa rohhoaed, nende kui Egiptus, kust Soari minnakse.
 11. Ja Lot wallitses ennesele keik Jordani laggedat kohta, ja Lot läks tee peäle homiko poolt ärra, ja nem̃ad lahkusid teine teisest ärra.
 12. Abram jäi ellama Kanaani male, ja Lot jäi ellama selle laggeda Ma liñnadesse, ja panni ommad telgid ülles Sodomast sadik.
 13. Ja Sodoma mehhed ollid wägga kurjad ja pattused Jehowa wasto.
 14. Ja Jehowa ütles Abrami wasto pärrast sedda, kui Lot olli temmast ärralahkund: Tösta nüüd ommad silmad ülles ja wata sest paigast, kus sa olled, pohja pole ja louna pole ja hommiko pole ja öhto pole.
 15. Sest ma tahhan keik se Ma, mis sa nääd, sinnule ja sinno suggule iggaweseks aiaks anda.
 16. Ja tahhan so suggu nenda panna kui mulla pörm; kui nüüd kegi woib mulla pörmo ärraluggeda, siis peab siño suggu ka sama ärraloetud.
 17. Wotta kätte, käi se Ma läbbi pitkuti ja laiuti, sest sinnule tahhan ma sedda anda.
 18. Ja Abram wöttis seält telgid ärra ja tulli ja ellas Mamre tammikus, mis Hebroni jures on; ja ta ehhitas senna Jehowale altari ülles.

14. Peatük.

   Abram peästab Lotti wangist: Melkisedek önnistab tedda.

 1. Ja se sündis Amraweli Sineari kunninga, Arjoki Ellasari kunninga, Kedorlaomeri Elami kunninga, ja Tideali pagganatte kunninga päiwil.
 2. Et nemmad södda töstsid Pera Sodoma kunninga ja Pirsa Komorra kunninga, Sineabi Adma kunninga wasto, ja Semeberi Seboimi kunninga ja Pela kunninga wasto, se on Soar.
 3. Need keik koggusid ennast ühte Siddimi orko, se on nüüd sola merri.
 4. Kaksteistkümmend aastat ollid nemmad Kedorlaomeri al olnud, ja kolmeteistkümnemal aastal pannid nemmad wasto.
 5. Ja neljateistkümnemal aastal tulli Kedorlaomer ja need kunningad, mis temmaga ollid, läksid Rewai-rahwast Astarot-Karnaimi mahha ja need Susid Hami ja need Emid Sawe-Kirjataimi.
 6. Ja Hori-rahwast nende Seiri mäggise Male Parani loost sadik, mis wasto körbe on.
 7. Ja nemmad läksid taggasi ja tullid En-Mispati, se on Kades, ja löid keik Amaleki wälja rahwa mahha ja ka Emori-rahwast, mis Hatsatson-Tamaris ellas.
 8. Ja Sodoma kunningas läks wälja ja Komorra kuñingas ja Adma kunningas ja Seboimi kunningas ja Pela kunningas, se on Soar; ja seädsid nende wasto taplust Siddimi orgus,
 9. Kedorlaomeri Elami kunninga wasto ja Tideali pagganate kunninga ja Amraweli Sineari kunninga ja Arjoki Ellasari kunninga wasto, nelli kunningast wie wasto.
 10. Ja Siddimi org olli täis mäe-waiko auka, ja Sodoma ja Komorra kunningas pöggenesid ja paljo langsid senna mahha, ja need mis üllejäid, pöggenesid mäele.
 11. Ja nem̃ad wötsid keik Sodoma ja Komorra warrandust ja keik nende toidust ja läksid ärra.
 12. Nemmad wötsid ka Lotti Abrami wenna poia ja temma warrandust ja läksid ärra: (sest ta ellas Sodomas.)
 13. Ja üks, kes olli ärrapeäsnud, tulli ja andis Abramile, kes Ebrea-mees, teäta, ja sesamma ellas se Emori-mehhe Mamre tammikus, kes Eskoli ja Aneri wend olli, ja nemmad ollid Abramiga seädusse teinud.
 14. Kui Abram kulis, et temma wend olli wangi widud, siis satis ta ommad öppetud mehhed wälja, mis temma perres ollid sündinud, kolm sadda ja kahheksateistkümmend, ja aias neid takka Tanist sadik.
 15. Ja issi jaggas ta ommad sullased öse nende wasto, ja löi neid mahha, ja aias neid takka Hobast sadik, mis on wassakut kät Tamaskusse pole.
 16. Ja töi keik warrandust taggasi, ja töi ka taggasi Lotti om̃a wenna ja tem̃a warrandust, ja naesed ka, ja muud rahwast.
 17. Ja Sodoma kunningas läks wälja tem̃a wasto pärrast sedda, kui ta taggasi tulnud, kui ta sai mahhalönud Kedorlaomeri ja need kunningad, mis temmaga ollid, Sawe orko, mis on kunninga org.
 18. Ja Melkisedek Salemi kunningas wiis leiba ja wina wälja, ja temma olli see keigekörgema Jummala preester.
 19. Ja ta önnistas tedda ja ütles: Önnistud olgo sa Abram keigekörgema Jummalale, kelle pärralt taewas ja Ma on.
 20. Ja kidetud on se keigekörgem Jummal, kes so waenlased sinno kätte ärra annud. Ja ta andis temmale kümnest keikist.
 21. Ja Sodoma kunningas ütles Abrami wasto: Anna need waimud minnule ja se warrandus wötta ennesele.
 22. Ja Abram ütles Sodoma kunninga wasto: Ma töstan omma kät ülles Jehowa keigekörgema Jummala pole, kelle pärrast taewas ja Ma on,
 23. Et minna ei tahha ühte lönga otsa egga kingapaela wötta keigest sest, mis sinno pärralt on, et sa ei wötta öölda: Minna ollen Abrami rikkaks teinud.
 24. Ärgo sago se minno kätte, jägo se, mis need nored mehhed on sönud, ja nende meeste ossa, mis minnoga on käinud; Aner, Eskol ja Mamre, need wötko omma ossa.

15. Peatük.

   Jummal tootab Abramile suggu: Abrami usk ja öigus.

 1. Pärrast sedda luggu sai Jehowa sanna Abramile näggemisses, ja ütles: Ärra karda Abram, Miña ollen sinnule kilbiks, ¤ ja sinno palk mis wägga suur on. ¤ ¤
 2. Ja Abram ütles: Issand Jehowa, mis sa tahhad mulle anda? sest minna ellan ilma lapseta, ja sesamma kes mo perre üllewataja, sesinnane on Elieser Tamaskusest.
 3. Ja Abram ütles: Wata, mulle ei olle sa mitte suggu annud, ja wata, mo perre poeg peab minno pärria ollema.
 4. Ja wata, Jehowa sanna sai tem̃ale ja ütles: Se ei pea mitte so pärria ollema, se agga kes so ihhust tulleb, se peab so pärria ollema.
 5. Ja Ta wiis tedda wälja oue ja ütles: Et wata taewa pole ja loe need tähhed; kas sa woid neid luggeda? ja Ta ütles temmale: Nenda peab su suggu ollema.
 6. Ja tema uskus Jehowat: ja Ta arwas sedda temmale öigusseks.
 7. Ja Ta ütles temma wasto: Minna ollen Jehowa, kes sind Urist Kaldea-rahwa liñnast ärratonud, et ma sinnule piddin andma sesinnatse Ma, sedda pärrida.
 8. Ja ta ütles: Issand Jehowa, kust ma sedda tean, et ma sedda pean pärrima?
 9. Ja Ta ütles temma wasto: Wötta mulle üks kolme-aastane puul, ja üks kolme-aastane kits, ja üks kolme-aastane jäär, ja üks turtli-tuike ja üks tui poeg.
 10. Ja ta wöttis neid keik ennese kätte, ja leikas neid keskelt löhki, ja panni igga tükki teine teise wasto, agga need linnud ei leikand temma mitte löhki.
 11. Ja kiskujad linnud tullid nende kehhade peäle, ja Abram pelletas neid ärra.
 12. Kui pääw olli loja minnemas, siis langes raske unni Abrami peäle, ja wata jällestus ja suur pimmedus langes temma peäle.
 13. Ja Temma ütles Abrami wasto: Sedda pead sa töeste teädma, et sinno suggu peab woöras ollema ühhe Ma sees, mis nende pärralt ep olle, ja nem̃ad suñiwad neid tenima, ja waewawad neid; nelli sadda aastat.
 14. Ja Minna tahhan ka se rahwa, kedda nemmad teniwad, sundida, ja pärrast sedda peawad nemmad seält wäljaminnema sure warrandussega.
 15. Ja sa pead rahhoga omma wannematte jure sama, sind peab heas wannuses mahha maetama.
 16. Ja neljandama pölwe rahwas peawad Seie taggasi tullema: sest Emori-rahwa üllekohhus ei olle weel täis tännini.
 17. Ja se sündis, kui pääw olli loja läinud ja olli pimme; ja wata siis olli üks pets-ahhi mis suitses, ja tulleleek, mis nende löhhutud tükkide wahhelt läbbiläks.
 18. Selsammal päwal teggi Jehowa Abramiga seädusse ja ütles: Sinno suggule tahhan ma sesinnatse Ma anda Egiptusse jöest sure jöeni, Wratti jöeni.
 19. Keni- ja Kenisi- ja Kadmoni-rahwast,
 20. Ja Itti- ja Perisi- ja Rewai-rahwast,
 21. Ja Emori- ja Kanaani- ja Kirgasi- ja Jebusi-rahwast.

16. Peatük.

   Sara ümmardaja Hagar saab käima peäle, pölgab emmanda ärra, pöggeneb, tulleb taggasi Jummala poia kässo peäle, toob Ismaelit ilmale.

 1. Ja Sarai Abrami naene ei tonud temmale last ilmale; ja temmal olli üks Egiptusse-ma ümmardaja, Hagar nimi.
 2. Siis ütles Sarai Abrami wasto: Et wata, Jehowa on mind kinnipannud, et ma last ei sa; et heida minno ümmardaja jure, ehk minnule temmast suggu tulleb. Ja Abram wöttis Sarai sanna kuulda.
 3. Ja Sarai Abrami naene wörris om̃a ümmardaja Hagari, se Egiptusse-ma innimesse, kümme aastat pärrast sedda, kui Abram olli Kanaani maal ellanud, ja panni tedda omma mehhele Abramile naeseks.
 4. Ja temma heitis Hagari jure, ja ta sai käima peäle: ja kui ta näggi, et ta käima peäle sanud, siis olli ta emmand temma melest alw.
 5. Ja Sarai ütles Abrami wasto: Mis mulle liga sünnib, tulleb sinno peäle; miña ollen om̃a ümmardaja so süllesse annud, ja ta nääb, et ta käima peäle sanud, siis ollen ma alw temma melest. Jehowa moistko öigust minno ja sinno wahhele.
 6. Ja Abram ütles Sarai wasto: Wata so ümmardaja on sinno käes, te temmaga, mis so melest hea on. Ja Sarai andis temmale hirmo, ja ta pöggenes temma jurest ärra.
 7. Ja Jehowa ingel leidis tedda wee-hallika jurest mis körbes, Suri tee hallika jurest.
 8. Ja Ta ütles: Hagar Sarai ümmardaja, kust sa tulled ja kuhho sa lähhed? ja ta ütles: Minna ollen omma emmanda Sarai jurest ärrapöggenemas.
 9. Ja Jehowa ingel ütles tem̃ale: Minne taggasi omma emmanda jure, ja allanda ennast temma kätte alla.
 10. Ja Jehowa ingel ütles temmale: Ma tahhan sinno suggu wägga paljo tehha, et sedda ei woi üllesarwata paljusse pärrast.
 11. Ja Jehowa ingel ütles temmale: Wata sa olled eñnast wasto ja pead poia ilmale toma, ja pead temmale nimme pannema Ismael, sest Jehowa on so willetsust kuulnud.
 12. Ja temma saab jultund innimene ollema, kui metsa-esel, temma kässi keikide wasto ja keikide kässi temma wasto, ja ta peab keige omma wendade ees ellama.
 13. Ja ta hüdis Jehowa nimme, kes tem̃a wasto räkis: Sinna olled Jummal kes watab; sest ta ütles: Ollen minna siin ka tedda takka näinud, kes mind watab?
 14. Sepärrast hüdis ta se kaewo Lahhai-Roi, ehk selle ellawa kaewuks, kes mind watis; wata se on Kadeli ja Peredi wahhel.
 15. Ja Hagar töi Abramile poia ilmale, ja Abram panni omma poia nimme, mis Hagar sai, Ismael.
 16. Ja Abram olli kahheksakümmend ja kuus aastat wanna, kui Haggar Abramile Ismaeli ilmale töi.

17. Peatük.

   Jummal uendab seädust Abramiga: nim̃etab ta nim̃e Abraamiks: kinnitab seädust ümberleikamissega.

 1. Ja Abram olli ühheksakümmend ja ühheksa aastat wanna, ja Jehowa näitis ennast Abramile ja ütles temma wasto: Minna ollen se keigewäggewam Jummal, käi minno palle ees ¤ ja olle täieste wagga.
 2. Ja ma tahhan omma seädust ennese ja sinno wahhele tehha, ja sind üpris wägga siggitada.
 3. Ja Abram heitis omma silmili mahha; ja Jummal räkis weel temmaga ja ütles:
 4. Minna ollen se, wata minno seädus on sinnoga, ja sa pead rahwa-hulga issaks sama.
 5. Ja sinno nimmi ei pea ennam Abramiks hütama, Abraam agga peab so nimmi ollema, ¤ sest ma ollen sind hulga rahwa issaks pannud.
 6. Ja ma tahhan sulle wägga paljo suggu sata ja sind rahwaks tehha, ja kunningad peawad sinnust wäljatullema.
 7. Ja ma tahhan omma seädusse kindlaste seäda ennese wahhele ja sinno ja sinno suggu wahhele pärrast sind nende pölwedes iggawesseks seädusseks; et ma ollen sinnule Jummalaks ja sinno suggule pärrast sind.
 8. Ja ma tahhan sinnule ja so suggule pärrast sind se Ma anda, kus sa woöras sees olled, keige Kanaani-ma iggawesseks pärrandusseks, ja minna tahhan neile Jummalaks olla.
 9. Ja Jummal ütles Abraami wasto: Ja sinna pead mo seädusse piddama, sinna ja sinno suggu pärrast sind omma pölwedes.
 10. Se on minno seädus, mis teie peate piddama, minno wahhel ja teie ja so suggu wahhel pärrast sind: keik meeste-rahwast peab teile ümberleikatama.
 11. Ja teie peate omma eestnahha lihha ümberleikama, ja se peab seädusse tähheks ollema minno ja teie wahhel.
 12. Ja kahheksa-päwast poeg-last peab teile ümberleikatama keik, kes meeste-rahwas teie pölwedes, olgo perres sündinud ehk mis rahha pärrast ostetud keige woöra rahwa käest, mis sinno suggust ei olle.
 13. Mis so perres on sündinud, ja mis so rahha pärrast ostetud, peab wissist ümberleikatama; ja miño seädus peab teie lihha külges ollema iggawesseks seädusseks.
 14. Ja se meeste-rahwas, kennel eestnahk on, kelle eestnahha lihha ei sa ümberleikatud, se hing peab sama ärrakautud omma rahwa seast; ta on minno seädusse tühjaks teinud.
 15. Ja Jummal ütles Abraami wasto: Sarai so naene, temma nimmi ei pea mitte ollema Sarai, sest Sara peab temma nimmi ollema.
 16. Ja ma tahhan tedda önnistada, ja temmast sulle ka poia anda; ja tahhan tedda önnistada, ja ta peab sureks rahwaks sama, rahwa kunningad peawad temmast sundima.
 17. Siis heitis Abraam omma silmili mahha ja naeris, ja ütles om̃as süddames: Kas peab mulle, kes ma sadda-aastane ollen, laps sündima? ¤ ja kas peab Sara kes ühheksakümne-aastane on, lapse ilmale toma?
 18. Ja Abraam ütles Jummala wasto: oh et Ismael sinno ette jääks ellama!
 19. Ja Jum̃al ütles: Töest so naene Sara peab siñule poia ilmale toma, ja sa pead temma nim̃e pannema Isaak; ja ma tahhan om̃a seädusse tem̃aga kindlaste seäda iggawesseks seädusseks tem̃a suggule pärrast tedda.
 20. Ja Ismaeli pärrast ollen ma sind wötnud kuulda, wata ma ollen tedda öñistanud ja tahhan tem̃ale suggu sata ja sedda üpris wägga siggitada: kaksteistkümmend würstit peab ta sünnitama, ja ma tahhan tedda sureks rahwaks tehha.
 21. Ja omma seädusse tahhan ma kindlaste seäda Isaakiga, kedda Sara sulle peab ilmale toma seätud aial tullewal aastal.
 22. Ja ta löppes temmaga räkimast, ja Jummal läks ülles Abraami jurest ärra.
 23. Ja Abraam wöttis omma poia Ismaeli ja keik need kes temma perres ollid sündinud, ja keik mis temma rahha pärrast ollid ostetud, keik meeste-rahwast Abraami perre-rahwa seast; ja leikas nende eestnahha-lihha ümbert ärra, otse selsammal päwal nenda kui Jummal temmaga olli räkinud.
 24. Ja Abraam olli ühheksakümmend ja ühheksa aastat wanna, kui temma eestnahha lihha ümberleikati.
 25. Ja Ismael temma poeg olli kolmteistküm̃end aastat waña, kui temma eestnahha lihha ümberleikati.
 26. Otse selsammal päwal leikati Abraami ja temma poega Ismaeli ümber.
 27. Ja keik ta perre meeste-rahwas, mis perres ollid sündinud ja rahha pärrast ostetud woöra rahwa käest, neid leikati temmaga ümber.

18. Peatük.

   Abraami woöraspiddo. Abram teeb palwet Sodoma eest.

 1. Ja Jehowa näitis ennast temmale Mamre tammikus, ja ta istus telgi ukse ees, kui pääw pallaw olli.
 2. Ja ta töstis ommad silmad ülles ja näggi, ja wata kolm meest seisid temma kohhal, ja ta näggi neid ja jooksis nende wasto telgi ukse jurest ja kummardas mani.
 3. Ja ütles: Issand, kui ma nüüd armo leian so silma eest, siis ärra minne mitte, pallun ma, ommast sullasest möda.
 4. Et todago pissut wet ja peske ommad jallad, ja toetage ennast seie pu alla.
 5. Ja ma tahhan leiwa-pallokest tua, ja kinnitage omma südda, pärrast woite teie eddasi miñna, sest sepärrast ollete teie omma sullase jure tulnud. Ja nemmad ütlesid: Te nenda kui sa olled räkinud.
 6. Ja Abraam töttas senna telki Sara jure ja ütles: Joua ja wötta kolm moöto peent jahho, sötku ja te kokisid.
 7. Ja Abraam jooksis weiste jure ja wöttis ühhe immewa ja hea wassika ja andis poisi kätte, ja se töttis sedda walmistama.
 8. Ja Abraam wöttis woid ja pima ja se wassika, mis ta olli walmistanud, ja panni nende ette; ja temma seisis nende jures seäl pu al, ja nemmad söid.
 9. Ja nemmad ütlesid temma wasto: Kus so naene Sara? ja ta ütles: Wata, seäl telkis.
 10. Ja Ta ütles: Ma tahhan wissist jälle siño jure tulla otse selsam̃al aasta aial, ja wata Saral so naesel peab poeg ollema; ja Sara kulis sedda telgi ukse ees ja se olli se Issanda selja tagga.
 11. Ja Abraam ja Sara ollid wannad, ja ellatand, ei olnud ennam Saral naeste-rahwal asjo ollemas.
 12. Ja Sara naeris isseenneses ja ütles: Pärrast sedda, kui ma ollen wannaks läinud, peab siis minnul himmo ollema, ja mo issand on wanna.
 13. Ja Jehowa ütles Abraami wasto: Mikspärrast naerab Sara ja ütleb: Kas ma peaksin ka töest lapse sama, ja minna ollen jo wannaks sanud?
 14. Kas peaks nisuggune imme assi ollema, mis Jehowa ei jouaks tehha? sel seätud aial tahhan ma jälle sinno jure tulla otse selsammal aasta aial, ja Saral peab poeg ollema.
 15. Ja Sara walletas ja ütles: Ei ma olle mitte naernud; (sest ta kartis) agga Temma ütles: Ei mitte, sest sa olled naernud.
 16. Ja need mehhed tousid seält ülles ja waatsid Sodoma pole; ja Abraam läks nendega, neid saatma.
 17. Ja Jehowa ütles: Peaksin minna Abraami eest sedda sallaja piddama, mis minna tahhan tehha?
 18. Ja Abraam peab wissist sureks ja wäggewaks rahwaks sama, ja temma sees peawad keik ma-ilma rahwas önnistud sama.
 19. Sest ma tunnen tedda se polest, et ta wöttab ommad lapsed ja omma perret käskida, kes pärrast tedda on, et nemmad Jehowa teed peawad hoidma, et nemmad tewad öigust ja mis kohhus on; sepärrast et Jehowa Abraamile sataks, mis Ta temma pärrast on räkinud.
 20. Ja Jehowa ütles: Et se kissendamisse heäl Sodomast ja Komorrast suur on, ja et nende pattud wägga rasked on:
 21. Sepärrast tahhan minna alla miñna ja wadata, kas nemmad keikipiddi teinud sedda kissendamist möda, mis mo ette tulnud, ehk mitte, et saaksin teädä.
 22. Ja need mehhed pörasid seält ja läksid Sodoma; ja Abraam jäi weel Jehowa ette seisma.
 23. Ja Abraam astus liggi ja ütles: Kas sa tahhad ka sedda öiget selle öälaga löppetada?
 24. Ehk on wahhest wiiskümmend öiget seäl liñnas, kas sa siis tahhad löppetada ja ei mitte andeks anda selle paigale nende wiekümne öige pärrast, mis seäl sees on?
 25. Se olleks sulle teotuseks, kui sa sedda wisi teeksid, et sa tappaksid sedda öiget selle öälaga, ja üks öige peaks nenda ollema kui öäl, se olleks sulle teotusseks! eks keige ma-ilma kohtomoistja ei peaks teggema, mis kohhus on?
 26. Ja Jehowa ütles: Kui ma Sodomast seält liñnast wiisküm̃end öiget leian, siis tahhan ma nende pärrast keige selle paigale andeks anda.
 27. Ja Abraam wastas ja ütles: Et wata, ma ollen ettewötnud Issandaga räkida, ja minna ollen pörm ja tuhk.
 28. Ehk wiestkümnest öigest puduwad wiis, kas sa tahhad siis keik se liñna ärrarikkuda nende wie pärrast? ja Ta ütles: Ei ma tahha mitte ärrarikkuda, kui ma seält nelliküm̃end ja wiis saan leidnud.
 29. Ja ta wöttis weel ennam temmaga räkida ja ütles: Ehk wahhest seält leitakse nelli kümmend? ja Ta ütles: Ei ma tahha sedda mitte tehha neljakümne pärrast.
 30. Ja ta ütles: Ma pallun ärgo süttigo Issanda wihha mitte pöllema, et ma rägin: ehk wahhest seält leitakse kolmkümmend? ja Ta ütles: Ei ma tahha sedda mitte tehha, kui ma seält kolmkümmend saan leidnud.
 31. Ja ta ütles: Et wata, ma ollen ettewötnud Issandaga räkida: ehk wahhest seält leitakse kakskümmend? ja Ta ütles: Ei ma tahha mitte neid ärrarikkuda kahhekümne pärrast.
 32. Ja ta ütles: Ma pallun, ärgo süttigo Issanda wihha mitte pöllema, et ma agga sedda puhko rägin: ehk wahhest seält leitakse kümme? ja Ta ütles: Ei ma tahha neid mitte ärrarikkuda kümne pärrast.
 33. Ja Jehowa läks ärra, kui ta olli löpnud Abraamiga räkimast; ja Abraam läks taggasi omma paika.

19. Peatük.

   Jehowa peästab Lotti Sodoma hukkatussest ärra: Lotti pat.

 1. Ja need kaks inglit ollid Sodoma sanud öhto, ja Lot istus Sodoma wärrawa suus, ja Lot näggi neid, ja tousis ülles nende wasto ja kummardas silmili Mani.
 2. Ja ta ütles: Et wadage minno Issandad, tulge nüüd ärra omma sullase kotta ja wötke ö-maia, ja peske ommad jallad, ¤ siis woite warra üllestousta ja omma teed miñna; ja nemmad ütlesid: Ei mitte, sest meie tahhame ulitsa peäle öseks jäda.
 3. Ja ta käis wägga nende peäle, ja nemmad tullid ärra temma jure ja said temma kotta, ja ta walmistas neile jodud ja küpsetas hapnematta kogid, ja nemmad söid.
 4. Ei nemmad olnud ennast weel mitte mahha heitnud, siis tullid need liñna mehhed, Sodoma mehhed selle koia ümber, ni hästi nored kui wannad, keik rahwas wiimsest liñna otsast,
 5. Ja hüüdsid Lotti ja ütlesid temmale: Kus on need mehhed, mis sinno jure öse tulnud? to neid wälja meie kätte, et meie nendega häbbematta tööd teme.
 6. Ja Lot läks nende jure wälja ukse ette, ja panni ukse ennese tagga lukko,
 7. Ja ütles: Ma pallun, mo wennad, ärge tehke mitte kurja.
 8. Et wadage, mul on kaks tüttart, mis ei olle weel mitte mehhega ühte sanud, kül ma neid tahhan teie kätte wälja tua, ja tehke nendega, nenda kui teie melest hea on: agga neile meestele ärge tehke ühtegi, sest sepärrast on nem̃ad mo kattukse warjo alla tulnud.
 9. Ja nemmad ütlesid: Astu liggimale; ja nemmad ütlesid: Se üks ainus on tulnud kui woöras ellama, ja tahhab öiete kohhut moista! nüüd tahhame sulle ennam kurja tehha kui neile. Siis kippusid nemmad wägga se mehhe Lotti peäle, ja tullid liggi, ukse lahtimurdma.
 10. Ja need mehhed pistsid om̃a kät wälja ja saatsid Lotti eñeste jure kotta, ja pannid ukse lukko.
 11. Ja nemmad löid need mehhed, mis koia ukse tagga ollid, sure pimmedussega, nihästi wähhemad kui sured, et nemmad ärrawässisid ukse leidmast.
 12. Ja need mehhed ütlesid Lotti wasto: Kes sul weel siin on? ehk wäimees ehk sinno poiad ehk so tütred ehk kes sul ial siin liñnas on, wi neid siit paigast ärra.
 13. Sest meie tahhame sedda paika ärrarikkuda: sest se kissendaminne nende pärrast on suur Jehowa ees, ja Jehowa on meid läkkitanud sedda ärrarikkuma.
 14. Ja Lot läks wälja ja ütles om̃a wäimeeste wasto, kes temma tütred piddid wötma, ja ütles: Wotke kätte, minge siit paigast wälja, sest Jehowa rikkub se liñna ärra. Ja ta olli om̃a wäimeeste melest, kui heidaks tem̃a nalja. ¤
 15. Ja kui hakkas koitma, siis käsksid need inglid Lotti jouda, ja ütlesid: Touse ülles, wötta omma naene ja omma kaks tüttart, mis siin on, et sind se liñna üllekohto läbbi ei löppeta.
 16. Kui ta wibis, siis hakksid need mehhed temma kätte ja temma naese kätte ja temma kahhe tütre kätte kinni, et Jehowa temmale armo andis: ja nemmad wisid tedda wälja ja jätsid tedda liñna tahha.
 17. Ja se sündis, kui nemmad neid ollid wälja winud, siis ütles temma: Katsu et sa om̃a hingega peäsed; ärra wata mitte ennese tahha, ja ärra jä mitte seisma keige se laggeda peäle: katsu et sa peäsed siñna mäele, et sind ei löppeta.
 18. Ja Lot ütles nende wasto: Ei mitte, pallun ma, Issand.
 19. Et wata, so sullane on armo leidnud sinno silma eest, ja sa olled omma heldusse sureks teinud, mis sa mulle olled teinud, et sa mo hinge ellusse jätnud; ja minna ei woi mitte senna mäele ärrapeäseda, et se önnetus minnusse ei putu, ja et ma ärra ei surre.
 20. Et wata, sesinnane lin on liggi siñna pöggeneda, ja sesamma on weike; lasse ma katsun, et ma senna peäsen: eks se polle weike, et mo hing woiks ellusse jäda?
 21. Ja Ta ütles temma wasto: Wata ma pean luggu sinnust ka sellesinnatse asja sees, et ma sedda liñna ümber ei lö, mis sa olled räkinud.
 22. Tötta, katsu et sa siñna peäsed, sest minna ei woi ühtegi tehha, enne kui sa senna saad: sepärrast pandi selle liñna nimmi Soar.
 23. Pääw olli tousnud Ma peäle, kui Lot Soari sai.
 24. Ja Jehowa laskis Sodoma peäle, ja Komorra peäle saddada weewlid ja tuld Jehowa käest taewast.
 25. Ja löi needsammad liñnad ümber ja keik se laggeda kohha, ja keik nende liñnade rahwast, ja mis maast olli kasnud.
 26. Ja temma naene watas temma jurest taggasi, ja sai sola sambaks.
 27. Ja Abraam tousis homiko warra ülles, ja läks seña paika, kus ta Jehowa ees olli seisnud.
 28. Ja watas Sodoma ja Komorra pole ja keige se laggeda Ma kohha pole, ja ta näggi ja wata, selle Ma suits tousis kui ahjo suits.
 29. Ja se sündis, kui Jummal selle laggeda kohha liñnad ärrarikkus, et Jummal Abraami peäle mötles, ja satis Lotti keskelt seält ümberlömissest ärra, kui Ta need liñnad ümberlöi, kus Lot sees ellas.
 30. Ja Lot läks Soarist ülles ja ellas mäe peäl, ja temma kaks tüttart temmaga, sest ta kartis Soaris ellades: ja ta ellas ühhe kopa sees, temma ja temma kaks tüttart.
 31. Ja se wannem ütles norema wasto: Meie issa on wanna, ja polle ühtegi meest Ma peäl, kes meie jure heidaks keige ma-ilma wisi järrele.
 32. Tulle, jootkem omma issa winaga ja heitkem temma jure maggama, et meie ommast issast suggu ellus peame.
 33. Ja nemmad jootsid omma issa sel ösel winaga, ja se wannem tulli ja heitis omma issa jure maggama; ja temma ei tunnud mitte, kui se tüttar maggama heitis, egga kui ta üllestousis.
 34. Ja se sündis teisel päwal, et se wañem ütles norema wasto: Wata ma ollen eile om̃a issa jures magganud, jootkem tedda ka sel ösel winaga, ja minne, magga temma jures, et meie ommast issast suggu ellus peame.
 35. Ja nemmad jootsid ka sel ösel omma issa winaga, ja se norem wottis kätte ja heitis maggama temma jure; ja ta ei tunnud mitte, kui se tüttar maggama heitis, egga kui ta üllestousis.
 36. Ja mollemad Lotti tütred said ommast issast eñnast wasto.
 37. Ja se wannem sai poia ja panni temma nim̃e Moab, sesam̃a Moabide issa täñapäni.
 38. Ja se norem, se sai ka poia ja panni temma nimme Pen-ammi, sesamma on Ammoni laste issa tännapäwani.

20. Peatük.

   Jehowa hoiab Sarat Abimeleki jures roppo tö eest.

 1. Ja Abraam läks see peäle seält ärra louna male, ja ellas Kadesi ja Suri wahhel, ja ellas kui woöras Keraris.
 2. Ja Abraam ütles ommast naesest Sarast: Ta on minno ödde. Ja Abimelek Kerari kunningas läkkitas senna, ja wöttis Sara ärra.
 3. Ja Jummal tulli Abimeleki jure ösel unnes ja ütles temmale: Wata sa pead surrema se naese pärrast, mis sa olled ärrawötnud, sest ta on mehhe naene.
 4. Ja Abimelek ei sanud temma liggi, ja ta ütles: Issand, tahhad sinna ka ühhe öige rahwa ärratappa?
 5. Eks ta olle mulle üttelnud: Temma on mo ödde? ja ta ütles ka isse: Tem̃a on mo wend! ma ollen sedda ommast waggast süddamest ja omma ilmasüta kättega teinud.
 6. Ja Jummal ütles temma wasto unnes: Minna tean ka, et sa sedda ommast waggast süddamest olled teinud, ja minna ollen sind ka keelnud patto teggemast minno wasto: sepärrast ei ma lasknud sind mitte temmasse putuda.
 7. Ja nüüd sata selle mehhe naene taggasi, sest ta on prohwet, ja ta wöttab sinno eest palluda, ¤ et sa ellusse jääd; ja kui sa tedda mitte taggasi ei sata, siis peas sa teädma, et sa pead surma surrema, siña ja keik mis sul on.
 8. Ja Abimelek tousis hommiko warra ülles ja kutsus keik ommad sullased ja räkis keik need sannad nende kuuldes, ja need mehhed kartsid wägga.
 9. Ja Abimelek kutsus Abraami ja ütles temmale: Mis olled sa meile teinud? ja mis patto ollen minna so wasto teinud, et sa olled sure patto minno peäle ja mo kunningrigi peäle saatnud? sa olled need asjad minnoga teinud, mis ei sünni tehha.
 10. Ja Abimelek ütles Abraami wasto: Mis sa olled näinud, et sa sedda asja olled teinud?
 11. Ja Abraam ütles: Et ma mötlesin: ehk wahhest ei olle Jummala kartust siin paikes, ja nemmad tappawad mind mo naese pärrast.
 12. Ja temma on ka töest mo ödde, ta on minno issa tüttar, agga mitte mo em̃a tüttar, ja on minnule naeseks sanud.
 13. Ja se sündis kui Jummal mind omma issa maiast satis seäl ja teäl käima, siis ütlesin mina temma wasto: olgo se so heateggeminne, mis sa mulle pead teggema: keikis paikus, kuhho meie same, ütle minnust: ta on minno wend.
 14. Ja Abimelek wöttis puddo-lojuksid ja weiksid ja sullasid ja üm̃ardajaid ja andis Abraamile, ja andis tem̃ale temma naese Sara jälle taggasi.
 15. Ja Abimelek ütles: Wata minno Ma on so ees, ella seäl, kus so melest hea on.
 16. Ja Sarale ütles temma: Wata ma ollen so wennale tuhhat höbbe-tükki annud, wata temma on sulle silmade katteks keikide seas, kes so jures on: ja keik sedda anti, et ta piddi märkust sama.
 17. Ja Abraam pallus Jummalat, ja Jummal parrandas Abimeleki ja temma naese ja temma ümmardajad, et nemmad lapsi said.
 18. Sest Jehowa olli kowwaste kinni pannud keik Abimeleki perre lapse-koiad Sara Abraami naese pärrast.

21. Peatük.

   Isaak tulleb ilmale: Ismael teotab teda.

 1. Ja Jehowa tulli Sara katsma, nenda kui ta olli üttelnud; ja Jehowa teggi Sarale nenda kui ta olli räkinud.
 2. Ja temma sai eñnast wasto ja Sara töi Abraamile poia ilmale temma wanna ea sees sel seätud aial, mis Jummal temmaga olli räkinud.
 3. Ja Abraam panni omma poia nimme, mis temmale olli sündinud, mis Sara temmale ilmale tonud, Isaak.
 4. Ja Abraam leikas omma poia Isaaki ümber, kui ta kahheksa-päwane olli, nenda kui Jummal tedda olli käsknud.
 5. Ja Abraam olli sadda aastat wanna, kui temma poeg Isaak temmale sündis.
 6. Ja Sara ütles: Jummal on mulle ühhe naero teinud, iggamees, kes sedda kuleb, naerab minno pärrast.
 7. Ja ta ütles: Kes olleks Abraamile üttelnud, Sara immetab lapsi? sest et ma ollen poia sanud temma wanna ea sees.
 8. Ja se laps kaswis ja woöreti ärra, ja Abraam teggi sured jodud sel päwal kui Isaakit ärrawoöreti.
 9. Ja Sara näggi Hagari se Egiptusse-ma naese poia, mis ta Abraamile ilmale tonud, naerawad;
 10. Ja ta ütles Abraamile: Aia se ümmardaja ja temma poeg ärra: sest selle ümmardaja poeg ei pea mitte minno poiaga Isaakiga pärrima.
 11. Ja se sanna olli Abraami melest wägga pahha temma poia pärrast.
 12. Ja Jummal ütles Abraami wasto: Ärgo olgo se so melest pahha se poisi pärrast ja so ümmardaja pärrast: keikis mis Sara so wasto ütleb, wötta ta sanna kuulda, sest Isaakis peab sulle suggu nimmetadama.
 13. Ja ma tahhan ka se ümmardaja poia ühheks rahwaks tehha, sest et ta sinno suggu on.
 14. Siis tousis Abraam hommiko warra ülles ja wöttis leiba ja ühhe nahk-lehkri wet ja andis Hagarile, panni temma selga ja se lapse ka, ja satis tedda ärra: ja temma läks ja eksis ärra Peerseba körbes.
 15. Ja wessi löppes ärra nahk-lehkrist, ja ta heitis se lapse ühhe poösa alla,
 16. Ja läks ja istus temma kohhal ni kaugel, kui ammoga woib lasta, sest ta ütles: ei ma woi se lapse surma nähha. Ja ta istus temma kohhal, ja tostis omma heäle ja nuttis.
 17. Ja Jummal kulis se poisi heäle, ja Jummala ingel hüdis Hagarit taewast ja ütles temmale: Mis sul on Hagar? ärra karda, sest Jum̃al on se poisi heäle kuulnud seäl, kus ta on.
 18. Touse ülles, wötta se pois ülles ja hakka omma käega temmast kinni, sest ma tahhan tedda sureks rahwaks tehha.
 19. Ja Jummal teggi temma silmad lahti, ja ta näggi ühhe wee kaewo, siis läks ta ja täitis se nahk-lehkri weega ja jotis se poisi.
 20. Ja Jummal olli selle poisiga ja ta kaswis, ja ellas körbes ja sai ammo-laskiaks;
 21. Ja ellas Parani körbes, ja temma emma wöttis temmale naese Egiptusse-maalt.
 22. Ja sel aial sündis, et Abimelek Pikoli oma soa-wäe pealikkoga Abraami wasto räkis ja ütles: Jummal on sinnoga keikis mis sa ial teed.
 23. Ja nüüd wañnu mulle siin Jummala jures, et sinna ei mulle egga mo poiale egga mo poia poiale walskust ei te; sedda heategemist möda, mis ma sulle ollen teinud, pead sa mulle teggema ja selle male, kus sa kui wooras sees ellad.
 24. Ja Abraam ütles: Minna tahhan wanduda.
 25. Ja Abraam nomis Abimeleki se wee kaewo pärrast, mis Abimeleki sullased wäggise ollid ärrawotnud.
 26. Ja Abimelek ütles: Ei ma tea mitte, kes sedda asja on teinud, ja sinnagi ei olle sedda mulle teäda annud, ei minnage polle mitte kuulnud enne kui tänna.
 27. Ja Abraam wottis puddolojuksid ja weiksid ja andis Abimelekile, ja kahhekeste teggid nemmad seädusse.
 28. Ja Abraam panni senna seitse lamba-talle issipäines.
 29. Ja Abimelek ütles Abraami wasto: Mis need seitse talle siin on, mis sa issipäinis seie olled pannud?
 30. Ja ta ütles: Et sa need seitse talle pead mo käest wötma, sepärrast peawad nemmad mulle tunnistuseks ollema, et minna se kaewo ollen kaewanud.
 31. Sepärrast hüdis temma sesamma paiga Peersebaks, et nemmad mollemad seäl ollid wandunud.
 32. Ja nemmad teggid seädusse Peersebas, ja Abimelek tousis ülles Pikoli omma söa-wäe pealikkoga, ja läksid taggasi Wilistide male.
 33. Ja Abraam istutas puid Peersebasse, ja kulutas Jehowa selle iggawesse Jummala nimme.
 34. Ja Abraam ellas kui woöras Wilistide maal mitto päwa.

22. Peatük.

   Jehowa kässib Isaakit tappa, ja kelab sedda pärrast.

 1. Ja se sündis pärrast sedda luggu, et Jummal Abraami kiusas ja ütles tem̃a wasto: Abraam! ja ütles: Siin ma ollen.
 2. Ja temma ütles: Et wötta omma poeg, kes sinno ainus, kedda sa armastad, Isaaki, ja minne Moria male ja ohwerda tedda seäl pölletamisse ohwriks ühhe nende mäggede peäl, mis ma sulle tahhan öölda.
 3. Ja Abraam tousis warra homiko ülles ja panni omma eesli saddulasse, ja wöttis kaks omma noort meest ennesega, ja omma poia Isaaki, ja löhkus pölletamisse-ohwri puud ja wottis kätte ja läks senna paika, mis Jummal temmale olli üttelnud.
 4. Kolmandamal päwal siis töstis Abraam om̃ad silmad ülles, ja näggi sedda paika kaugelt.
 5. Ja Abraam ütles omma noorte meeste wasto: Jäge teie seie eesliga, ja meie lähhäme se poisiga siñna ja tahhame kummardada ja jälle taggasi teie jure tulla.
 6. Ja Abraam wöttis pölletamisse-ohwri puud ja panni neid omma poia Isaaki selga, ja wöttis ennese kätte tuld ja nugga; ja need mollemad läksid ühtlase.
 7. Ja Isaak räkis omma issa Abraami wasto ja ütles: Mo issa! ja ta ütles: Siin ma ollen, mo poeg; ja ta ütles: Wata siin on tuld ja puid, agga kus on tal pölletamisse-ohwriks?
 8. Ja Abraam ütles: Küllab Jummal katsub ennesele ühhe talle pölletamisse-ohwriks, mo poeg; ja need mollemad läksid ühtlase.
 9. Ja nemmad tullid senna paika, mis Jummal temmale olli üttelnud, ja Abraam teggi senna ühhe altari ja seädis need puud; ja siddus omma poia Isaaki kinni, ja panni tedda altari peäle nende pude peäle.
 10. Ja Abraam pistis omma kät wälja ja wöttis nugga, et ta piddi om̃a poia ärratapma.
 11. Ja Jehowa Ingel hüdis temma wasto taewast ja ütles: Abraam! ja ta ütles: Siin ma ollen.
 12. Ja ta ütles: Ärra pista omma kät se poisi külge, ja ärra te temmale middagi: sest nüüd tean minna, et sinna Jummalat kardad, ja et sa omma poega omma ainust ei olle mulle mitte ärra keelnud.
 13. Ja Abraam töstis ommad silmad ülles ja näggi, ja wata üks jäär olli temma tagga ommast sarwist kinni räggadikkus, ja Abraam läks ja wöttis se jära ja ohwerdas sedda pölletamisse-ohwriks omma poia assemel.
 14. Ja Abraam panni selle paiga nim̃e: Kül Jehowa nääb. Sepärrast ööldakse weel tännagi: Kül sedda saab nähha Jehowa mäe peäl.
 15. Ja Jehowa Ingel hüdis Abraami wasto teist korda taewast,
 16. Ja ütles: Ma ollen ennese jures wandunud, ütleb Jehowa, sepärrast et sa se asja olled teinud, ja ei ollege omma poega omma ainust mulle mitte ärrakeelnud;
 17. Siis tahhan ma sind töeste önnistada, ja so suggu wägga paljo tehha, nenda kui taewa tähhed ja kui liiw, mis mere äres, ja so suggu peab omma waenlaste wärrawad pärrima.
 18. Ja sinno seemne sees peawad keik ma-ilma rahwas ennast önnistama, sepärrast et sa wötnud mo sanna kuulda.
 19. Ja Abraam läks jälle omma noorte meeste jure, ja nemmad wötsid kätte ja läksid ühtlase Peersaba; ja Abraam ellas Peersabas.
 20. Ja se sündis pärrast sedda luggu, et Abraamile teäda anti ja ööldi: Wata Milka sesamma on ka so wenna Naorile poege ilmale tonud,
 21. Utsi omma essimesse poia, ja temma wenna Pusi ja Remueli Arami issa.
 22. Ja Kesedi ja Haso ja Pildasi ja Idlawi ja Petueli;
 23. (Ja Petuel sünnitas Rebekka) neid kahheksa töi Milka ilmale Naorile Abraami weñale.
 24. Ja temma liig-naene, Reuma nimmi, se töi ka ilmale Teba ja Kaami ja Taasi ja Maaka.

23. Peatük.

   Sara surreb, ja maetakse mahha: Abraam ostab hauda.

 1. Ja Sara olli ellanud sadda, kaksküm̃end ja seitse aastat, need ollid Sara ello aastad.
 2. Ja Sara surri ärra Kirjat-Arba, se on Hebron Kanaani maal: ja Abraam tulli Sara pärrast kaebdust teggema ja tedda nutma.
 3. Ja Abraam tousis omma surno jurest ülles ja räkis Hetti laste wasto ja ütles:
 4. Minna ollen woöras ja maialinne teie jures, andke mulle pärrist-hauda ennaste jures, et ma omma surnud mattan om̃a silma eest ärra.
 5. Ja Hetti lapsed wastasid Abraamile ja ütlesid temmale:
 6. Kule meid, mo issand, sinna olled üks Jummala würst meie seas, matta omma surnud meie keigeparrema hauda, ei ükski meie seast ei kela omma hauda sinnule, so surnud siñna mahhamatmast.
 7. Ja Abraam tousis ülles ja kummardas selle Ma rahwa Hetti laste ette,
 8. Ja räkis nendega ja ütles: On se teie mele pärrast, et ma omma surnud omma silma eest ärra mahhamattan, siis kuulge mind ja wötke minno eest Ewroni Soari poia palluda:
 9. Et ta mulle annaks se Makpela kopa, mis temma pärralt on, mis ta wälja otsas; täie rahha pärrast andko ta mulle sedda teie seas pärris-hauaks.
 10. Ja Ewron ellas Hetti laste seas, ja Ewron se Hetti-ma mees wastas Abraamile Hetti laste kuuldes, keikide ees, kes temma liñna wärrawast sisseläksid, ja ütles:
 11. Ei mitte, mo issand, kule mind: se wälja annan ma sulle, ja se kopa, mis seäl sees on, sedda annan ma sulle, om̃a rahwa laste silma ees annan ma sedda sulle, matta senna om̃a surnud.
 12. Ja Abraam kum̃ardas selle Ma rahwa ette,
 13. Ja räkis selle Ma rahwa kuuldes Ewroni wasto ja ütles: Kuida! olled sa sesuggune? siis kule mind: ma annan rahha se wälja eest, wötta sedda minno käest, siis tahhan ma omma surnud siñna matta.
 14. Ja Ewron wastas Abraamile ja ütles temmale:
 15. Mo issand, kule mind: Se Ma maksab nelli sadda höbbe-seklit, mis se on minno ja sinno wahhel? matta agga omma surnud.
 16. Ja Abraam kulis Ewroni sanna, ja Abraam wagis Ewroni kätte se rahha, mis ta olli üttelnud, Hetti laste kuuldes, nelli sadda höbbe-seklit, mis kaupmeeste seas jooksis.
 17. Ja Ewroni wälli mis Makpelas on, mis Mamre kohhal, se wälli ja se kobas seäl sees ja keik puud mis seäl wäljal, mis keik temma raias ümber ja ümber olli,
 18. Se sai Abraami kätte pärris-maaks Hetti laste nähhes, keikide ees, kes temma liñna wärrawast sisseläksid.
 19. Ja pärrast sedda mattis Abraam omma naese Sara mahha Makpela wälja kopa sisse Kanaani male Mamre kohhale, se on Hebron.
 20. Ja se wälli ja se kobas, mis seäl sees, sai Abraami kätte pärris-hauaks Hetti laste käest.

24. Peatük.

   Abraam murretseb Isaakile naest Elieseri läbbi.

 1. Kui Abraam olli wanna ja ellatand, ja Jehowa olli Abraami keikipiddi önnistand.
 2. Siis ütles Abraam omma sullase wasto, kes keigewannem olli ta perres, kes wallitses keige se ülle, mis temmal olli: Et panne omma kät mo pusa alla;
 3. Ja ma tahhan sind panna wanduma Jehowa taewa Jummala ja Ma Jummala jures, et sa mo poiale naest ei wötta neist Kanaani rahwa tütrist, kelle seas minna ellan.
 4. Waid sa pead minno male ja mo suggulaste seltsi jure minnema, ja seält mo poiale Isaakile naest wötma.
 5. Ja sullane ütles temma wasto: Ehk wahhest se naene ei tahha mo järrele seie male tulla, kas ma siis pean so poia öiete siñna male taggasi wima, kust sa ärratulnud?
 6. Siis ütles Abraam temma wasto: Hoia ennast, et sa mo poega mitte seña taggasi ei wi.
 7. Jehowa taewa Jummal, kes mind on wötnud mo issa koiast ja mo sündimisse maalt, ja kes mulle on räkinud ja kes mulle wandunud ja üttelnud: Sinno suggule tahhan ma sesinnatse Ma anda; kül sesamma läkkitab omma ingli sinno ele, et sa mo poiale seält naese wöttad.
 8. Ja kui se naene ei tahha so järrele tulla, siis olled sa sestsiñatsest miño wandest lahti: agga mo poega ei pea sa mitte seña taggasi wima.
 9. Ja se sullane panni omma kät om̃a issanda Abraami pusa alla, ja wandus temmale se asja pärrast.
 10. Ja se sullane wöttis kümme kamelit omma issanda kamelidest ja läks ärra; ja keik suggu temma issanda warra olli temma käes, ja ta wottis kätte ja läks Mesopotamia male Naori liñna.
 11. Ja ta laskis need kamelid liñna tahha pölwede peäle ennast mahhaheita wee kaewo jure öhto aial, sel aial kui need wee-toiad wälja tullid.
 12. Ja ta ütles: Jehowa, minno issanda Abraami Jummal, et sada tänna sedda naest mo wasto tullema, ja te head mo issandale Abraamile.
 13. Wata ma seisan se wee hallika jures, ja liñna rahwa tütred tullewad wälja wet toma:
 14. Ja se tüttar-laps, kelle wasto ma ütlen: et lasse omma ömber mahha, et minna joon; ja ta ütleb: jo sinna, ja ma tahhan ka so kamelid jota: olgo se sesamma kedda sa omma sullasele Isaakile olled tähhendanud, ja sest saan ma teäda, et sa mo isandale olled head teinud.
 15. Ja se sündis, ennego ta löppes räkimast, wata siis tulli Rebekka wälja, kes olli sündinud Petuelile Milka poiale, se olli Naori Abraami wenna naene; ja tem̃a ömber temma Olla peäl.
 16. Ja se tüttar-laps olli wägga illusa näoga, üks neitsit, ja ta es olle ei ühhegi mehhega ühte sanud: ja ta läks alla hallika jure ja täitis omma ömbri ja tulli ülles.
 17. Ja se sullane jooksis temma wasto ja ütles: Et anna mulle pissut wet ommast ömbrist rüpada.
 18. Ja ta ütles: Jo, mo issand; ja ta laskis ussinaste omma ömbri omma käe peäle mahha ja andis temmale jua.
 19. Ja kui ta sai temmale jua annud, siis ütles temma: Ma tahhan ka sinno kamelidele wet üllestommata senni kui nemmad sawad jonud.
 20. Ja ta wallas ussinaste omma ömbri wälja künna sisse, ja jooksis jälle kaewo jure wet üllestombama, ja ta tombas wet ülles keikile temma kamelidele.
 21. Ja se mees ehmatas tem̃a pärrast ärra, ja jäi wait, et ta piddi teäda sama, kas Jehowa temma teed olli korda saatnud, ehk mitte.
 22. Ja se sündis kui need kamelid said jonud, siis wöttis se mees ühhe kuld-pea-otsa-ehte, se wagis poolt sekli, ja kaks kässi-keed temma kätte ümber, mis kümme kuld-sekli wagisid.
 23. Ja ta ütles: Kelle tüttar sa olled? et anna mulle teäta; kas on so issa koias maad meile ö-maiaks?
 24. Ja ta ütles temma wasto: Ma ollen Petueli Milka poia tüttar, kedda temma on Naorile ilmale tonud.
 25. Ja ta ütles temma wasto: Meil on ka ölge kül, ka weiste söma-aega, ka maad ö-maiaks.
 26. Ja se mees kummardas Peaga ja heitis silmili mahha Jehowa ette.
 27. Ja ütles: kidetud olgo Jehowa, mo issanda Abraami Jummal, kes omma heldust ja omma töt ei olle mahhajätnud minno issandast: minna ollen se, kedda Jehowa tee peäle saatnud minno issanda wendade kotta.
 28. Ja se tüttar-laps jooksis ja andis se teäda omma emma perrele, nenda kui se olli sündinud.
 29. Ja Rebekkal olli wend, Laban nimmi, ja Laban jooksis wälja se mehhe jure hallika jure.
 30. Sest se sündis, kui ta se pea-otsa-ehte ja need kässikeed omma öe kätte ümber olli näinud, ja kui ta omma öe Rebekka könned kuulnud, et ta üttelnud: nenda on mulle se mees räkind; siis tulli temma se mehhe jure, ja wata, ta seisis kamelide jures hallika jures.
 31. Ja ta ütles: Tulle sinna Jehowast önnistud, mikspärrast seisad sa wäljas? ja minna ollen koia walmistanud ja maad kamelidele.
 32. se mees siñna kotta tulli ja neid kamelid lahti peästis, siis andis teine kamelidele ölge ja weiste söma-aega, ja wet temma jallad ja nende meeste jallad pesta, kes temmaga ollid.
 33. Ja roga pandi temma ette, ja ta ütles: Ei ma sö enne mitte, kui ma saan ommad asjad ärraräkinud; ja teine ütles: rägi.
 34. Siis ütles ta: Minna ollen Abraami sullane,
 35. Ja Jehowa on minno issandat wägga önnistanud, ja ta on sureks sanud, ja Temma on temmale annud puddo-lojuksid ja weiksid ja höbbedat ja kulda ja sullasid ja ümmardajaid ja kamelid ja eeslid.
 36. Ja mo issanda naene Sara on mo issandale poia ilmale tonud, kui ta jo olli wannaks sanud, ja sellele on ta annud keik, mis temmal on.
 37. Ja mo issand on mind pannud wanduma ja üttelnud: Sinna ei pea mitte mo poiale naest wötma neist Kanaani-rahwa tütrist, kus maal ma ellan.
 38. Agga sa pead minno issa kotta ja mo sugguwössa jure minnema, ja mo poiale naese seält wötma.
 39. Ja ma ütlesin omma issanda wasto: Ehk wahhest se naene ei tulle mo järrele?
 40. Siis ütles ta mo wasto: Kül Jehowa, kelle ees ma ollen köndinud, läkkitab omma ingli sinnoga, ja sadab korda so teed, et sinna mo poiale naese wöttad minno sugguwössast ja mo issa suggust.
 41. Siis pead sinna mo wandest lahti ollema, kui sa minno sugguwössa jure tulled, ja kui nemmad sulle ei anna, siis pead sa mo wandest lahti ollema.
 42. Ja ma tullin tänna se hallika jure ja ütlesin: Jehowa mo issanda Abraami Jummal, kui sa nüüd tahhad korda sata mo teed, kus peäl minna käin:
 43. Wata ma seisan wee hallika jures, siis olgo se neitsit, mis wäljatulleb wet toma, ja ma temmale ütlen; et anna mulle pissut wet ommast ömbrist jua;
 44. Ja temma mo wasto ütleb: Jo agga sinna, ja ma tahhan so kamelidele ka wet ülles wötta; olgo se naene, kedda Jehowa mo issanda poiale on tähhendanud.
 45. Enne kui ma sedda ommas süddames sain möttelnud, wata, siis tulli Rebekka wälja, ja temma ömber temma Olla peäl, ja ta läks alla hallika jure ja wöttis wet ülles, siis ütlesin ma temma wasto: Et anna mulle jua.
 46. Ja ta laskis ussinaste omma ömbri ennese peält mahha ja ütles: Jo, ja ma tahhan so kamelid ka jota. Ja minna jöin, ja ta jotis ka mo kamelid.
 47. Ja ma küssisin temma käest ja ütlesin: Kelle tüttar, sa olled? ja ta ütles: Petueli Naori poia tüttar, mis temmale Milka ilmale tonud; siis pannin ma pea-otsa-ehte temma ninna peäle, ja kässi-keed temma kätte ümber;
 48. Ja kummardasin peaga ja heitsin silmili mahha Jehowa ette, ja kiitsin Jehowa omma issanda Abraami Jummalat, kes mind öige tee peäle saatnud, et ma omma issanda wenna tütre temma poiale wöttan.
 49. Ja nüüd kui teie need ollete, kes tahhawad heldust ja truust üllesnäidata mo issanda wasto, siis andke mulle sedda teäda: agga kui mitte, siis andke mulle teäda, et ma ennast pöran parrema ehk pahhema pole.
 50. Ja Laban wastas ja Petuel, ja ütlesid: Jehowast on se assi wälja tulnud, meie ei woi sannagi lausta sinno wasto, ei kurja egga head.
 51. Wata Rebekka on sinno ees, wotta tedda ja minne, et ta saaks so issanda poiale naeseks, nenda kui Jehowa on räkinud.
 52. Ja se sündis kui Abraami sullane nende könned sai kuulnud, siis kummardas temma Jehowat mani.
 53. Ja se sullane wöttis höbbe-riisto ja kuld-riisto ja ridid wälja, ja andis Rebekkale, ja tem̃a wennale ja tem̃a emmale andis ta kallid asjo.
 54. Ja nemmad söid ja jöid, temma ja need mehhed, mis temmaga ollid, ja jäid senna ömaiale, ja tousid ülles homiko, ja ta ütles: Saatke mind mo issanda jure minnema.
 55. Ja temma wend ütles ja temma emma: Jägo se tüttar-laps monned ehk kümmekonna päwa meie jure, pärrast woid sa miñna.
 56. Ja ta ütles nende wasto: Ärge wiwitage mind mitte, sest Jehowa on mo teed korda saatnud: saatke mind minnema, et ma omma issanda jure lähhän.
 57. Ja nemmad ütlesid: Meie tahhame se tüttar-lapse hüda ja küssida temma suust.
 58. Ja nemmad hüüdsid Rebekka ja ütlesid ta wasto: Tahhad sa selle mehhega miñna? ja ta ütles: Ma tahhan miñna.
 59. Ja nemmad saatsid omma öe Rebekka ärra, ja temma amme ja Abraami sullase ja temma mehhed.
 60. Ja nemmad önnistasid Rebekka ja ütlesid temmale: Meie ödde, sago sa kümme tuhhat kord tuhhandeks, ja so suggu pärrigo nende wärrawad kes sedda wihkawad.
 61. Ja Rebekka tousis ülles ja temma tüdrukkud, ja nemmad söitsid kamelide selgas ja läksid se mehhe järrele: nenda wöttis se sullane Rebekkat ja läks ärra.
 62. Ja Isaak tulli seält kust tullakse Lahai-Roi kaewo jurest, sest ta ellas louna maal.
 63. Ja Isaak olli öhto pole läinud wälja peäle Jummala asjad järrele mötlema, ja ta töstis ommad silmad ülles ja näggi, ja wata kamelid tullid.
 64. Ja Rebekka töstis ommad silmad ülles ja näggi Isaakit, ja kargas kameli seljast mahha,
 65. Ja ütles sullase wasto: Mis mees se on, sesamma, kes seäl wälja peäl meie wasto tulleb? ja se sullane ütles: Se on mo issand; ja ta wöttis ühhe silma-katte ja kattis ennast.
 66. Ja se sullane juttustas Isaakile keik need asjad, mis ta olli teinud.
 67. Ja Isaak wiis tedda omma emma Sara telki ja wöttis Rebekka ja ta sai temmale naeseks, ja ta armastas tedda: ja Isaak sai trööstitud pärrast omma emma surma.

25. Peatük.

   Abraami teine abbiello ja surm: Isaak saab kaks poega.

 1. Ja Abraam wöttis jälle naese, Ketura nimmi.
 2. Ja ta töi temmale ilmale Simrani ja Joksani ja Medani ja Midjani ja Isbaki ja Sua.
 3. Ja Joksan sünnitas Seba ja Tedani, ja Tedani poiad ollid Assurim ja Letusim ja Leümim.
 4. Ja Midjani poiad ollid Ewa ja Ewer ja Anok ja Abida ja Eldaa, keik need on Ketura poiad.
 5. Ja Abram andis keik mis tem̃al olli Isaakile.
 6. Ja nende lia-naeste lastele, mis Abraamil ollid, andis Abraam andid, ja satis neid omma poia Isaaki jurest ärra, kui ta alles ellus olli, päwa-tousmisse pole hom̃iko male.
 7. Ja need on Abraami ello aasta päwad, mis ta ellas: sadda, seitseküm̃end ja wiis aastat.
 8. Ja Abraam heitis hinge ja surri ärra hea wannusse sees, wanna ja ellatand, ja tedda koristati omma rahwa jure.
 9. Ja tem̃a poiad Isaak ja Ismael matsid tedda mahha siñna Makpela kopasse, Hetti-mehhe Soari poia Ewroni wäljale, mis on Mamre kohhal;
 10. Senna wäljale, mis Abraam Hetti laste käest ostnud, siñna maeti Abraamit ja temma naene Sara mahha.
 11. Ja se sündis pärrast Abraami surma, et Jummal temma poia Isaaki önnistas, ja Isaak ellas Lahai-Roi kaewo jures.
 12. Ja need on Ismaeli Abraami poia sündimissed, mis Egiptusse naene Hagar, Sara ümmardaja on Abraamile ilmale tonud.
 13. Ja need on Ismaeli laste nim̃ed nende nimmede järrele nende sündimiste järrele: Ismaeli essimenne poeg on Nebajot, siis Kedar ja Adbeel ja Mibsam,
 14. Ja Misma ja Tuma ja Massa,
 15. Hadad ja Tema, Jetur, Nawis ja Kedma.
 16. Need on Ismaeli poiad, ja need on nende nimmed nende küllade ja nende tuggewatte liñnade sees, kaksteistkümmend würstit nende rahwa ülle.
 17. Ja need on Ismaeli ello aastat: sadda, kolmkümmend ja seitse aastat; ta heitis hinge ja surri ärra, ja tedda korristati omma rahwa jure.
 18. Ja nemmad ollid ellamas Hawilast Surist sadik, mis on Egiptusse kohhal, kust Assuri minnakse; temma on keige omma wendade ees omma ma-ossa sanud.
 19. Ja need on Isaaki Abraami poia sündimissed: Abraam sünnitas Isaaki.
 20. Ja Isaak olli nellikümmend aastat wanna, kui ta Siria-mehhe Petueli tütre Rebakka Mesopotamiast, Siria-mehhe Labani öe ennesele naeseks wöttis.
 21. Ja Isaak pallus Jehowa raskeste omma naese eest, sest ta olli sugguta, ja Jehowa wöttis temma palwe kuulda, et temma naene Rebekka sai käima peäle.
 22. Ja need lapsed röhhusid teine teist temma ihhus, siis ütles ta: Kui se nenda on, miks ma siis sesuggune ollen? ja ta läks Jehowa käest küssima.
 23. Ja Jehowa ütles temmale: Kaks rahwast on so ihhus, ja kaks rahwast peawad so sissekonnast lahkuma, ja üks rahwas peab wäggewam ollema kui teine, ja surem peab wähhemat tenima.
 24. Kui tem̃a päwad täis said, et ta piddi mahhasama, wata siis ollid kaksikkud temma ihhus.
 25. Ja essimenne tulli wälja, punnakas ülle-üldes kui karrune kuub, ja nemmad pannid temma nimme Esaw.
 26. Ja pärrast sedda tulli temma wend wälja, ja temma kässi hakkas Esawi kañnast kinni, ja ta panni temma nimme Jakob; ja Isaak olli kuusküm̃end aastat wanna, kui nem̃ad sündsid.
 27. Ja need poisid kaswasid ülles, ja Esaw olli tark mees liñno aiamisse peäle ja pöllo-mees, ja Jakob olli täieste wagga mees, kes telkide sees ellas.
 28. Ja Isaak armastas Esawi, sest metsa-liñnud ollid tem̃a su pärrast, ja Rebekka armastas Jakobi.
 29. Ja Jakob ketis leent, ja Esaw tulli wäljalt ja ta olli ärrawässinud.
 30. Ja Esaw ütles Jakobi wasto: Et anna mulle rüpada sest punnasest, sest punnasest lemest, sest minna ollen ärrawässinud: (sepärrast pandi temma nimmi Edom.)
 31. Ja Jakob ütles: Mü mulle tännapääw omma essimesse sündimisse öigus.
 32. Ja Esaw ütles: Wata ma lähhän ärra surrema, mis on siis mulle sedda essimesse sündimisse öigust tarwis?
 33. Ja Jakob ütles: Wañnu mulle tännapä; ja ta wandus tem̃ale, ja müüs omma essimesse sündimisse öigust Jakobile.
 34. Ja Jakob andis Esawile leiba ja läätseleent, ja temma söi ja jöi ja tousis ülles ja läks ärra. Nenda ei pannud Esaw mikski essimesse sündimisse öigust.

26. Peatük.

   Isaaki järg Wilistide jures: Isaak nomib Abimelekit.

 1. Ja seäl maal olli nälg ilma se endine nälg, mis Abraami päiwil olli: ja Isaak läks Abimeleki ¤ Wilistide kunninga jure Kerari.
 2. Ja Jehowa näitis ennast temmale ja ütles: Ärra minne mitte alla Egiptusse, ella seäl maal, mis ma sulle ütlen.
 3. Ella kui woöras siin maal, ja ma tahhan sinnoga olla ja sind önnistada, sest sinnule ja so suggule tahhan ma keik need maad anda, ja tahhan töeks tehha se wande, mis miña so issale Abraamile wandes ollen tootanud.
 4. Ja ma tahhan so suggu paljuks tehha kui taewa tähhed, ja tahhan so suggule keik need maad anda, ja sinno Seemne sees peawad ennast keik ma-ilma rahwas önnistama.
 5. Sepärrast et Abraam on mo sanna kuulnud ja on piddand, mis ma käsknud piddada, mo kässud, mo seädmissed ja mo kässo-öppetussed.
 6. Ja Isaak jäi Kerari ellama.
 7. Kui mehhed seäl paikas küssisid tem̃a naese pärrast, siis ütles ta: Se on mo ödde ; sest ta kartis ütteldes: Se on mo naene: et need mehhed siin paikas mind ei tappa Rebekka pärrast, sest ta olli illusa näoga.
 8. Ja se sündis, kui ta olli siñna mitto päwa wibind, siis watis Abimelek Wilistide kunningas aknast; kui ta näggi, wata siis mängis Isaak omma naese Rebekkaga.
 9. Ja Abimelek kutsus Isaaki ja ütles: Wata, ta on töeste so naene, ja kuida olled sa üttelnud: temma on mo ödde? siis ütles Isaak temma wasto: Sepärrast et ma mötlesin: ehk ma saan surma temma pärrast.
 10. Ja Abimelek ütles: Mikspärrast olled sa sedda meile teinud? kül üks rahwa seast olleks pea woinud so naese jures maggada, ja sa olleksid meie peäle süüd saatnud.
 11. Ja Abimelek andis käsko keige rahwale ja ütles: Kes selle mehhe ja tem̃a naese külge putub, sedda peab ilma armota surma pandama.
 12. Ja Isaak külwas seäl maal, ja sai sel aastal saddawörra, sest Jehowa öñistas tedda.
 13. Ja se mees sai rikkaks ja läks pääw päwalt rikkamaks, senni kui ta wägga rikkaks sai.
 14. Ja tem̃al olli puddo-lojuste warrandus ja weiste warrandus ja paljo perret; ja Wilistid kaetsesid tedda.
 15. Ja keik need kaewud, mis tem̃a issa sullased ollid kaewanud tem̃a issa Abraami päiwil, matsid Wilistid kinni ja täitsid neid mullaga.
 16. Ja Abimelek ütles Isaaki wasto: Minne meie jurest ärra, sest sa olled paljo wäggewamaks sanud kui meie.
 17. Ja Isaak läks seält ärra ja löi ommad telgid ülles Kerari orko, ja jäi senna ellama.
 18. Ja Isaak läks taggasi ja kaewas need wee kaewud, mis nemmad ollid temma issa Abraami päiwil kaewanud, ja mis Wilistid pärrast Abraami surma kinnimatnud, ja panni neile nimmed nenda kui need nimmed, mis temma issa neile olli pannud.
 19. Ja Isaaki sullased kaewasid seäl orgus, ja leidsid seält ühhe hallika-wee kaewo.
 20. Ja Kerari karjatsed riidlesid Isaaki karjastega ja ütlesid: Se wessi on meie pärralt; sepärrast panni temma selle kaewo nimme Esek, et nemmad temmaga ridus ollid.
 21. Ja nemmad kaewasid ühhe teise kaewo, ja selle pärrast riidlesid nemmad ka, ja ta panni temma nimme Sitna.
 22. Ja ta wöttis seält ommad telgid ülles, ja kaewas ühhe teise kaewo, ja selle pärrast ei ridelnud nem̃ad mitte, ja ta pañi tem̃a nim̃e Rehhobot ja ütles: nüüd on jo Jehowa meile laiemad maad añud, et woime siin maal kossuda.
 23. Pärrast läks ta seält ülles Peersaba pole.
 24. Ja Jehowa andis ennast temmale selsammal ösel nähha ja ütles: Minna ollen so issa Abraami Jummal; ärra karda, sest minna ollen sinnoga ja tahhan sind önnistada ja so suggu paljuks tehha omma sullase Abraami pärrast.
 25. Ja ta ehhitas seña altari ja kulutas Jehowa nimme ja löi siñna omma telgi ülles: ja Isaaki sullased kaewasid siñna kaewo.
 26. Ja Abimelek läks Kerarist temma jure, ja tem̃a söbber Ahussat, ja tem̃a wäe pealik Pikol.
 27. Ja Isaak ütles nende wasto: Mikspärrast tullete teie minno jure? ja teie wihkate mind ja ollete mind ennaste jurest ärrasaatnud.
 28. Ja nem̃ad ütlesid: Meie näme öiete, et Jehowa on siñoga, sepärrast ütlesime meie: et olgo wanne meie wahhel, meie ja sinno wahhel, ja meie tahhame seädusse sinnoga tehha:
 29. Et sa meile kurja ei te, nenda kui meie ep olle sinnusse puutnud, ja nenda kui meie sulle agga head olleme teinud ja sind rahhoga saatnud; nüüd olled sinna Jehowast öñistud.
 30. Ja ta teggi neile jodud ja nemmad söid ja jöid,
 31. Ja tousid hommiko warra ülles ja wandusid teine teisele, ja Isaak satis neid ärra, ja nemmad läksid temma jurest rahhoga ärra.
 32. Ja selsammal päwal sündis, et Isaaki sullased tullid ja andsid temmale teäta se kaewo pärrast, mis nemmad ollid kaewanud, ja ütlesid temmale: Meie olleme wet leidnud.
 33. Ja ta panni temma nimme Siba: sepärrast on selle liñna nim̃i Peersaba täña päwani.
 34. Ja Esaw olli nellikümmend aastat wanna ja wöttis naeseks Juditi, Hetti-mehhe Peri tüttart, ja Pasmatit Hetti-mehhe Eloni tüttart.
 35. Ja nemmad ollid Isaakile ja Rebekkale melehaigusseks.

27. Peatük.

   Isaak önnistab Jakobit, hädda pärrast ka Esawit.

 1. Ja se sündis, kui Isaak olli wannaks ja temma silmad tüntsiks sanud, et need ei selletand, siis kutsus temma Esawi omma wannema poia, ja ütles temma wasto: Mo poeg, ja ta ütles temma wasto: siin ma ollen.
 2. Ja ta ütles: Et wata, ma ollen wannaks sanud, ma ei tea mitte omma surma päwa.
 3. Ja nüüd, et wötta ommad riistad, omma noolte tup ja omma ammo, ja minne wäljale, ja lasse mulle metsa-lindo,
 4. Ja te mulle maggusat roga, nenda kui mo mele pärrast on, ja to mulle, et ma söön, et minno hing sind önnistab enne kui ma surren.
 5. Ja Rebekka kulis, kui Isaak omma poia Esawi wasto räkis, ja Esaw läks wäljale lindo laskma ja toma.
 6. Ja Rebekka räkis omma poia Jakobi wasto ja ütles: Wata ma kuulsin sinno issa so wenna Esawi wasto rägiwad ja ütlewad:
 7. To mulle metsa-lindo ja te mulle maggusat roga, et ma söön ja sind Jehowa ees önnistan, enne kui surren.
 8. Ja nüüd mo poeg, kule mo sanna ses, mis minna sind kässin.
 9. Et minne puddolojuste jure ja wötta mulle seält kaks head sikkut-talle, et ma neid walmistan so issale maggusaks roaks, nenda kui temma mele pärrast on.
 10. Ja siña pead neid om̃a issale wima, et ta sööb, seepärrast et ta sind önnistaks enne kui ta surreb.
 11. Ja Jakob ütles omma emma Rebekka wasto: Wata mo wend Esaw on karrune mees, ja minna ollen sille mees.
 12. Ehk mo issa mind wahhest käega katsub, siis olleksin miña tem̃a melest kui pettis, sataksin ennese peäle ärrawandumist, ja ei mitte öñistust.
 13. Ja temma emma ütles temmale: Tulgo se minno peäle, mo poeg, kui sind ärrawañnutakse, kule agga mo sanna ja minne, to mulle.
 14. Ja ta läks ja wöttis ja töi omma emma kätte, ja temma emma teggi ühhe maggusa roa, nenda kui temma issa mele pärrast olli.
 15. Ja Rebekka wöttis omma wannema poia Esawi kallid rided, mis temma jures koddo ollid, ja panni neid omma norema poia Jakobi selga.
 16. Ja nende sikkut-tallede nahhad panni ta temma kätte ümber ja temma kaela ümber, kus ta sille olli,
 17. Ja andis se maggusa roa ja leiba, mis ta olli teinud, omma poia Jakobi kätte.
 18. Ja ta tulli om̃a issa jure ja ütles: Mo issa, ja ta ütles: siin ma ollen, kes sa olled, mo poeg?
 19. Ja Jakob ütles omma issa wasto: Minna ollen so essimenne poeg Esaw, ma ollen teinud nenda kui sa olled mo wasto räkinud, wötta nüüd kätte, istu ja sö mo metsa-linnust, et sinno hing mind wottaks önnistada.
 20. Ja Isaak ütles omma poia wasto: mo poeg, kust sa olled ni ussinaste leidnud? ja ta ütles: sest et Jehowa sinno Jummal on sedda mo ette saatnud.
 21. Ja Isaak ütles Jakobi wasto: Et tulle liggi, et ma sind käega katsun mo poeg, kas sinna sesamma mo poeg Esaw olled ehk ollematta.
 22. Ja Jakob tulli liggi omma issa Isaaki jure, ja ta katsus tedda käega, ja ütles: heäl on Jakobi heäl, agga käed on Esawi käed.
 23. Ja ta ei tunnud tedda mitte, sest temma käed ollid karrused nenda kui ta wenna Esawi käed; ta önnistas tedda,
 24. Ja ütles: Olled sinna sesamma mo poeg Esaw? ja ta ütles: Minna ollen.
 25. Siis ütles temma: To mulle seie, et ma söön omma poia metsa-linnust, et minno hing sind önnistab; ta töi temma ette ja ta söi, ja ta töi temmale wina ja temma jöi.
 26. Ja Isaak temma issa ütles temma wasto: Et astu liggi mo poeg, ja anna mulle suud.
 27. Ja ta astus liggi ja andis temmale suud; siis tundis ta temma riette haiso ja önnistas tedda ja ütles: Wata minno poia hais on kui wälja hais, mis Jehowa on önnistanud.
 28. Jummal andko nüüd sulle taewa kastest ja Ma rammust ka paljo wilja ja wärsket wina.
 29. Rahwas peawad sind tenima ja paljo rahwast so ette kummardama: olle sa omma wendade issand, ja so emma lapsed peawad so ette kummardama; ärranetud olgo kes sind ärraneedwad, ja önnistatud olgo kes sind önnistawad.
 30. Kui se sündind, et Isaak sai Jakobit önnistanud, kui ka sündind, et Jakob omma issa Isaaki jurest olli otse wäljaläinud: siis tulli temma wend Esaw ommast liñno-laskmissest.
 31. Ja ta teggi ka maggusat roga ja wiis omma issa jure, ja ütles omma issale: Wötko mo issa kätte ja sögo omma poia metsa-linnust, et so hing mind wöttaks önnistada.
 32. Ja temma issa Isaak ütles temmale: Kes sa olled? ja ta ütles: Minna ollen so poeg, so essimenne poeg Esaw.
 33. Ja Isaak wärrises üpris wägga sure wärrisemissega ja ütles: Kes on siis se, kes lindo olli lasknud ja töi mulle, ja ma söin keigest, ennego sinna tullid, ja ma önnistasin tedda: kül se jääb ka önnistud.
 34. Kui Esaw omma issa sannad kulis, siis kissendas temma üpris wägga sure ja kibbeda kissendamissega ja ütles omma issale: Önnista mind, mind ka, mo issa.
 35. Ja ta ütles: So wend on kawwalussega tulnud ja sinno önnistusse ärrawötnud.
 36. Ja temma ütles: Eks temma nimmi öiete Jakobiks ei hüta? sest ta on mind jo kaks puhko kawwalaste petnud: mo essimesse sündimisse öigust wöttis ta ärra , ja wata nüüd on ta minno önnistusse ärrawötnud. Ja ta ütles: Eks sa polle minnule önnistust isseärranes hoidnud?
 37. Ja Isaak wastas ja ütles Esawile: Wata ma ollen tedda so issandaks pannud, ja keik temma wennad ollen ma temmale sullasiks annud, ja wilja ja wärsket wina temmale murretsenud, ja mis pean ma nüüd sulle teggema, mo poeg?
 38. Ja Esaw ütles omma issa wasto: Mo issa, ons sul agga se ainus önnistus? önnista mind, mind ka, mo issa. Ja Esaw töstis omma heäle ja nuttis.
 39. Ja temma issa Isaak wastas ja ütles tem̃a wasto: Wata so ello-asse peab wäggew Ma ollema ja taewa kastest üllewelt peab ta märga sama.
 40. Ja ommast moögast pead sa ellama, ja omma wenna tenima, ja peab sündima, kui sa saad woimust sanud, kui sa aiad siis temma ikke omma kaela peält ärra.
 41. Ja Esaw wihkas Jakobit se önnistusse pärrast, misga ta issa tedda olli önnistanud; ja Esaw mötles ommas süddames: Kül mo issa leinamisse päwad tullewad liggi, sest ma tahhan omma wenna Jakobi ärratappa.
 42. Ja Rebekkale anti temma wannema poia Esawi sannad teäda, ja ta läkkitas ja kutsus omma norema poia Jakobi ja ütles temma wasto: Wata so wend Esaw trööstib ennast sega, et temma sind tahhab ärratappa.
 43. Ja nüüd mo poeg, kule mo sanna ja wötta kätte, pöggene Harani-liñna mo wenna Labani jure,
 44. Ja jä temma jure monneks päwaks, senni kui so wenna tulline wihha saab möda läinud:
 45. Senni kui so wenna wihha sinno pärrast saab möda läinud, ja temma sedda ärraunnustanud, mis sa temmale olled teinud; ja ma tahhan läkkitada ja sind lasta seält ärratua: mikspärrast pean minna ka teist mollemist ühhel päwal lahti sama?
 46. Ja Rebekka ütles Isaaki wasto: mul on tüddimus ommast ellust Hettide tüttarte pärrast; kui Jakob naese wöttab Hettide tütrist, sesinnatse Ma tütrist, kui need on, mis mo ello siis maksab?

28. Peatük.

   Jakob lääb käima: Jehowa önnistab tedda: Jakobi tootus.

 1. Ja Isaak kutsus Jakobit ja öñistas tedda ja kaskis tedda ja ütles tem̃ale: Sa ei pea mitte naest wötma Kanaani-ma tütrist.
 2. Wötta kätte, minne Mesopotamia-male Petueli omma emma issa kotta, ja wötta ennesele seält naest Labani omma emma wenna tütrist.
 3. Ja se keigewäggewam Jummal önnistago sind ja saatko sulle suggu ja siggitago sind, et sa saad hulgaks rahwaks;
 4. Ja ta andko sulle Abraami önnistust, sinnule ja so suggule sinnoga, et sa sedda maad pärrid, kus sa kui woöras sees ellad, mis Jummal Abraamile on annud.
 5. Ja Isaak satis Jakobit ärra, ta läks Mesopotamia-male Labani, Petueli Siria-mehhe poia jure, kes Rebekka Jakobi ja Esawi emma wend olli.
 6. Ja Esaw näggi, et Isaak olli Jakobit önnistanud ja tedda ärrasaatnud Mesopotamia-male, seält ennesele naese wötma, kui ta tedda olli önnistanud ja temmale käsko annud ja üttelnud: ei sa pea mitte Kanaani-ma tütrist naest wötma;
 7. Ja et Jakob omma ossa ja omma emma saña olli kuulnud, ja Mesopotamia-male ärraläinud:
 8. Ja et Esaw näggi, et Kanaani-ma tütred temma issa Isaaki melest pahhad ollid:
 9. Siis läks Esaw Ismaeli jure ja wöttis Mahhalati Ismaeli Abraami poia tütre, Nedajoti öe, omma endiste naeste körwa ennesele naeseks.
 10. Ja Jakob läks Peersebast ärra ja käis Harani pool,
 11. Ja sattus ühte paika ja jäi öse siñna, sest pääw olli loja läinud, ja wöttis ühhe neist kiwwast mis seäl olli, ja panni omma pea pohja, ja heitis senna paika maggama.
 12. Ja ta näggi unnes ja wata, reddel seisis Ma peäl ja temma ots putus taewasse, ja wata, Jummala inglid ollid seäl peäl üllesminnemas ja mahhatullemas.
 13. Ja wata Jehowa seisis seäl peäl ja ütles: Minna ollen Jehowa so issa Abraami Jummal ja Isaaki Jum̃al; se Ma mis peäl sa maggad, sedda tahhan ma sulle ja so suggule anda.
 14. Ja sinno suggu peab sama kui mulla pörm, ja ennast laiale lautama öhto pole ja homiko pole ja pohja pole ja louna pole, ja sinno sees ja so Seemne sees peawad keik ma-ilma sugguwössad sama önnistud.
 15. Ja wata, Minna ollen sinnoga ja tahhan sind hoida keiges paikas kus sa lähhäd, ja tahhan sind seie male taggasi sata: sest ma ei tahha sind mitte mahhajätta, senni kui ma saan teinud, mis ma sulle ollen räkinud.
 16. Kui Jakob ommast unnest ülles ärkas, siis ütles ta: Töeste Jehowa on siin paikas, ia minna ei teädnud sedda mitte.
 17. Ja ta kartis ja ütles: Oh mis kartusse wäärt on sesinnane paik? siin ei olle muud kui Jummala kodda, ja siin on taewa wärraw.
 18. Ja Jakob tousis hom̃iko warra ülles ja wöttis se kiwwi, mis ta olli omma pea pohja pannud, ja panni sedda sambaks ja wallas ölli temma otsa peäle.
 19. Ja ta panni sellesamma nimme Petel: sest ennemuiste olli selle liñna nimmi Lus.
 20. Ja Jakob tootas ühhe tootusse ja ütles: Kui Jummal minnoga on ja hoiab mind siin tee peäl, kus ma käin, ja annab mulle leiba süa ja ridid selga panna:
 21. Ja kui ma saan rahhoga jälle taggasi omma issa kotta: ja Jehowa mulle Jummalaks jääb;
 22. Siis peab se kiwwi, mis ma ollen pannud sambaks, Jummala koiaks sama, ja keigest sest, mis sa mulle ial annad, tahhan ma töeste sulle kümnest anda.

29. Peatük.

   Jakob saab kaks naest omma 14-aastase tenistusse eest.

 1. Ja Jakob töstis ommad jallad ülles, ja läks hom̃iko-rahwa male.
 2. Ja ta näggi ja wata üks kaew olli wäljal, ja wata seälsammas ollid kolm puddo-lojuste karja, mis seäl maas maggasid: sest sestsinnatsest kaewust jootsid nemmad karjad, ja suur kiwwi olli kaewo su peäl.
 3. Ja keik karjad kogguti siñna, ja nemmad weretasid se kiwwi kaewo su peält ärra ja jootsid need puddo-lojuksed, ja pannid se kiwwi kaewo su peäle jälle omma paika.
 4. Ja Jakob ütles neile: Mo weñad, kust teie ollete? ja nem̃ad ütlesid: Meie olleme Haranist.
 5. Ja ta ütles neile: Kas teie tunnete Labani Naori poia? ja nemmad ütlesid: Kül meie tunneme.
 6. Ja ta ütles neile: Kas temma kässi hästi käib? ja nemmad ütlesid: Käib hästi; ja wata seäl tulleb Rael temma tüttar puddolojustega.
 7. Ja ta ütles: Wata pääw on alles körges, polle weel aega karja kokkoaiada, jootke need puddolojuksed ja minge, saatke neid söma.
 8. Ja nemmad ütlesid: Ei meie woi mitte enne, kui keik karjad sawad kokko, ja se kiwwi kaewo su peält ärraweretakse, siis jodame meie puddo-lojuksed.
 9. Kui ta alles nendega räkis, siis tulli Rael puddolojustega, mis temma issa pärralt ollid, sest ta olli neid hoidmas.
 10. Ja se sündis, kui Jakob Raeli omma emma wenna Labani tütre, ja Labani omma emma wenna puddolojuksed näggi, siis läks Jakob liggi ja weretas se kiwwi kaewo su peält ärra ja jotis omma emma weña Labani puddolojuksed.
 11. Ja Jakob andis Raelile suud ja töstis omma heäle ja nuttis.
 12. Ja Jakob andis Raelile teäda, et ta temma issa suggulane, ja et ta Rebekka poeg olli; ja temma jooksis ja andis omma issale teäda.
 13. Ja se sündis, kui Laban kulis need sannumed öe poiast Jakobist, siis jooksis ta temma wasto ja hakkas temma ümber kaela ja andis temmale suud, ja wiis tedda omma kotta. Ja ta juttustas Labanile keik need asjad.
 14. Ja Laban ütles temmale: Töeste sinna olled mo lu ja mo lihha; ta jäi temma jure ühhe terwe ku.
 15. Ja Laban ütles Jakobile: Kas sinna sepärrast, et sa mo suggulane olled, peaksid mind ilma tenima? nimmeta mulle ülles, mis so palk peab ollema.
 16. Ja Labanil olli kaks tüttart, wannema nimmi Lea, ja norema nimmi Rael.
 17. Ja Leal ollid maddalad silmad, agga Rael olli illusa jumme ja illusa näoga.
 18. Ja Jakob armastas Raeli ja ütles: Ma tahhan sind tenida seitse aastat so norema tütre Raeli pärrast.
 19. Ja Laban ütles: Parrem on tedda sulle anda, kui tedda teise mehhele anda, jä mo jure.
 20. Ja Jakob tenis Raeli pärrast seitse aastat, ja need ollid temma melest kui üksikud päwad, et ta tedda armastas.
 21. Ja Jakob ütles Labani wasto: Anna mo naene kätte, sest minno päwad on täis, et ma temma jure heidan.
 22. Ja Laban koggus keik selle paiga mehhed ja teggi jodud.
 23. Ja se sündis öhto, et ta omma tütre Lea wöttis ja wiis tedda temma jure, ja ta heitis temma jure.
 24. Ja Laban andis omma ümmardaja Silpa, omma tütrele Leale ümmardajaks.
 25. Ja se sündis hom̃iko, wata siis olli se Lea; ja ta ütles Labani wasto: Mis sa sedda mulle olled teinud? eks ma olle Raeli pärrast so jures teninud, ja mikspärrast olled sa mind petnud?
 26. Siis ütles Laban: Ei se sünni nenda siin meie paikas, et meie norema enne kui wannema mehhele panneme.
 27. Pea temma pulma näddalat, kül siis anname sulle se teise ka selle tenistuse pärrast, mis sinna weel teist seitse aastat mo jures pead tenima.
 28. Ja Jakob teggi nenda ja piddas temma näddala, ja ta andis omma tütre Raeli temmale naeseks.
 29. Ja Laban andis omma ümmardaja Pilla omma tütrele Raelile ümmardajaks.
 30. Ja ta heitis ka Raeli jure, ja armastas ka Raeli ennam kui Leat, ja tenis temma jures weel teist seitse aastat.
 31. Ja kui Jehowa näggi, et Lea wihkati, siis teggi ta temma lapse-kodda lahti, agga Rael olli siggimatta.
 32. Ja Lea sai käima peäle ja sai poia ja panni temma nimme Ruben, sest ta ütles: Et Jehowa on waatnud mo willetsusse peäle, sest nüüd wöttab mo mees mind armastada.
 33. Ja temma sai ta käima peäle ja töi poia ilmale ja ütles: Et Jehowa on kuulnud, et mind wihkati, siis on ta mulle sedda ka annud; ja panni temma nimme Simeon.
 34. Ja temma sai ta käima peäle ja töi poia ilmale ja ütles: Kül weel sedda puhko mo mees mind takka hoiab, sest ma ollen temmale kolm poega ilmale tonud; sepärrast pandi temmale nimmi Lewi.
 35. Ja temma sai ta käima peäle ja töi poia ilmale ja ütles: Sedda puhko tahhan ma Jehowa au üllestunnistada; sepärrast panni ta temma nimme Juda: ta jäi seisma lapse samast.

30. Peatük.

   Jakobi lapsed: ta nimmetab omma palka, ja saab rikkaks.

 1. Ja kui Rael näggi, et ta Jakobile lapsi ilmale ei tonud, siis kaetses Rael omma öe ja ütles Jakobi wasto: Sada mulle lapsi, agga kui mitte, siis surren minna ärra.
 2. Ja Jakobi wihha süttis Raeli wasto pöllema ja ütles: Ollen minna Jummala assemel, kes sulle ihho suggu kelab?
 3. Ja Rael ütles: Seäl on mo ümmardaja Pilla, heida temma jure, et ta mo pölwede peäle lapsi saab, et minnule ka temmast suggu tulleks.
 4. Ja ta andis temmale omma ümmardaja Pilla naeseks, ja Jakob heitis temma jure.
 5. Ja Pilla sai käima peäle ja töi Jakobile poia ilmale.
 6. Ja Rael ütles: Jummal on mulle kohhut annud ja on ka mo heäle kuulnud ja mulle poia annud: sepärrast panni ta temma nimme Tan.
 7. Ja Pilla Raeli ümmardaja sai ta käima peäle, ja töi Jakobile teise poia ilmale.
 8. Ja Rael ütles: Ma ollen omma öega Jummala woitlemissega woitelnud ja ollen ärrawoitnud; ja ta panni temma nimme Nawtali.
 9. Kui Lea näggi, et ta löpnud lapsi samast, siis wöttis ta omma ümmardaja Silpa ja andis tedda Jakobile naeseks.
 10. Ja Silpa, Lea ümmardaja töi Jakobile poia ilmale.
 11. Ja Lea ütles: Hulk tulleb; ja ta panni temma nimme Kad.
 12. Ja Silpa, Lea ümmardaja töi Jakobile teise poia ilmale.
 13. Ja Lea ütles: Mo önneks; sest tütred wötwad mind önsaks kita; ja ta panni temma nimme Aser.
 14. Ja Ruben läks nisso leikusse päiwil ja leidis wäljalt Tudaimi-marjo ja töi neid omma emma Lea kätte; ja Rael ütles Lea wasto: Et anna mulle omma poia Tudaimi-marjust.
 15. Ja ta ütles temmale: Ons se wähha, et sa mo mehhe olled ärrawötnud, ja tahhad ka mo poia Tudaimi-marjad wötta? ja Rael ütles: Sepärrast maggago temma sel ösel sinno jures ja poia Tudaimi-marjade eest.
 16. Ja Jakob tulli öhto wäljalt, ja Lea läks ta wasto ja ütles: Minno jure pead sa heitma, sest ma ollen sind palga pärrast palkanud mo poia Tudaimi-marjade eest; ja ta maggas sel ösel temma jures.
 17. Ja Jummal wöttis Lea kuulda, ja ta sai käima peäle, ja töi Jakobile wiendama poia ilmale.
 18. Ja Lea ütles: Jummal on mulle mo palka annud, sepärrast et ma ollen omma ümmardaja omma mehhele annud; ja ta panni temma nimme Isaskar.
 19. Ja Lea sai ta käima peäle, ja töi Jakobile kuendama poia ilmale.
 20. Ja Lea ütles: Jummal on mulle hea anni kinkinud: sedda puhko wöttab mo mees mo jures maggada, sest ma ollen temmale kuus poega ilmale tonud; ja ta panni temma nimme Sebulon.
 21. Ja pärrast sai temma tütre, ja panni temma nimme Tina.
 22. Ja Jummal mötles Raeli peäle , ja Jummal wöttis tedda kuulda ja teggi temma lapsekodda lahti.
 23. Ja ta sai käima peäle, ja töi poia ilmale ja ütles: Jummal on mo teotust hopis ärrawötnud.
 24. Ja panni temma nimme Josep, ja ütles: Jehowa andko mulle teise poia weel jure.
 25. Ja se sündis, kui Rael olli Josepi ilmale tonud, siis ütles Jakob Labani wasto: Lasse mind lahti, et ma lähhän omma paika ja ommale male.
 26. Anna mo naesed ja mo lapsed, kelle pärrast ma ollen sind teninud, et ma ärralähhän: sest sa tead mo tenistust, kudda ma sind ollen teninud.
 27. Ja Laban ütles ta wasto: Ollen ma nüüd armo leidnud so melest? ma ollen ärraarwanud, et Jehowa mind sinno pärrast on önnistanud.
 28. Ja ta ütles: Nimmeta öiete mulle omma palka, siis ma tahhan sedda anda.
 29. Ja ta ütles temma wasto: Sinna tead, kuida ma sind ollen teninud, ja kuida so lodussed mo jures olnud.
 30. Sest pissut olli se, mis sul enne mind olli, agga se on wägga paljuks sigginud; ja Jehowa on sind minno jalla waewa läbbi önnistanud: ja nüüd, millal pean minna ka omma perre heaks middagi tegema?
 31. Siis ütles ta: Mis pean ma sulle andma? ja Jakob ütles: Sinna ei pea mulle ühtegi andma, kui sa agga mulle sedda asja teed, siis tahhan ma jälle so puddolojuksed söta ja hoida:
 32. Ma tahhan tännapääw keik so puddolojuksed läbbikäia, ja seält ärralahhutada keik tähnelissed ja kirjud lambad ja keik suitso-karwa lambad tallede seast, ja kirjud ja tähnelissed kitsede seast; ja se olgo minno palk.
 33. Ja mo öigus peab mo eest kostma tullewal aial, kui se luggu mo palga pärrast so ette tulleb: keik mis ei olle tähnelinne egga kirjo kitsede seas egga suitso-karwa tallede seas, se olgo mo kä kui warrastud:
 34. Ja Laban ütles: Wata, olgo nenda so sanna järrele.
 35. Ja ta lahhutas selsammal päwal lappilissed ja kirjud sikkud ja keik tähnelissed ja kirjud kitsed, keik kus ial walget külges olli, ja mis ial suitso-karwa tallede seast, ja ta andis neid omma poegade kätte.
 36. Ja panni kolme päwa teed ennese ja Jakobi wahhele: ja Jakob olli teised Labani puddolojuksed hoidmas.
 37. Ja Jakob wöttis ennesele tored libne-pu ja lusi-pu ja armoni-pu keppid, ja koris nende külge walged kriipsud, et se walge keppide külges olli nähha.
 38. Ja ta panni keppid, mis ta olli ärrakorinud, wee-rennide ja künnade sisse, kuhho need puddolojuksed piddid tullema joma, nende puddolojuste ette: ja nemmad ollid tined, kui nemmad tullid joma.
 39. Kui nüüd need puddolojuksed tined ollid nende keppide jures, siis teggid puddolojuksed talled, mis lappilissed ja tähnelissed ja kirjud ollid.
 40. Ja Jakob lahhutas need talled ärra, ja panni puddolojuste silmad nende pole, mis lappilissed ollid ja keikide pole, mis suitso-karwa, Labani puddolojuste sees; ja ta teggi ennesele karja issepäinis ja ei pannud neid mitte Labani puddolojuste sekka.
 41. Ja se sündis, ni mittokord kui need kangemad puddolojuksed piddid tineks sama, et Jakob need keppid rennide sisse panni puddolojuste silma ette, et nemmad piddid tineks sama nende keppide jures.
 42. Ja kui puddolojuksed wäetimad ollid, ei pannud temma mitte; ja need wäetimad said Labanile ja need kangemad Jakobile.
 43. Ja se mees kossus üpris wägga, ja temmal olli paljo puddolojuksid ja ümmardajaid ja sullasid ja kamelid ja eeslid.

31. Peatük.

   Jakob lahkub ommast äiast Labanist naeste ja lastega.

 1. Ja ta kulis Labani laste könned, need ütlesid: Jakob on keik ärrawötnud mis meie issa pärralt olli, ja sest, mis meie issa pärralt, on ta keik sedda rikkust ennesele saatnud.
 2. Ja Jakob näggi Labani silmad, ja wata nemmad ei olnud mitte temma wasto kui eile ja eñe.
 3. Ja Jehowa ütles Jakobi wasto: Minne jälle taggasi omma wannematte male ja omma suggulaste seltsi jure, ja ma tahhan sinnoga olla.
 4. Ja Jakob läkkitas sannumed ja käskis Raeli ja Lea kutsuda wäljale omma puddolojuste jure,
 5. Ja ütles neile: Minna nään teie issa silmad, et nemmad ep olle mo wasto nenda kui eile ja enne, ja minno issa Jummal on mo jures olnud.
 6. Ja teie teate, et ma keige omma rammoga ollen teie issat teninud.
 7. Ja teie issa on mind narrinud ja mo palka kümme korda teist wisi seädnud; ja Jummal ei olle temmale melewalda annud mulle kurja tehha.
 8. Ja kui ta nenda ütles: Tähnelissed peawad sulle palgaks ollema, siis teggid keik puddolojuksed tähnelised talled; ja kui ta nenda ütles: Lappilissed peawad sulle palgaks ollema, siis teggid keik puddolojuksed lappilissed talled.
 9. Nenda on Jummal teie issa lodussed käest ärrawötnud, ja mulle annud.
 10. Ja se sündis sel aial, kui puddolojuksed tineks said, et ma ommad silmad üllestöstsin ja unnes näggin, ja wata need sikkud, mis puddolojuste peäle kargasid, ollid lappilissed, tähnelissed ja nasklikkud.
 11. Ja Jummala Ingel ütles mo wasto unnes: Jakob, ja ma ütlesin: siin ma ollen.
 12. Ja Ta ütles: Et tösta ommad silmad ülles ja wata, keik sikkud, mis kargawad puddolojuste peäle, on lappilissed, tähnelissed ja nasklikkud: sest ma ollen keik näinud, mis Laban sulle teeb.
 13. Minna ollen se Peteli Jummal, kus sinna se kiwwi-samba woidsid , kus sa mulle tootusse tootasid. Nüüd wötta kätte, minne siit maalt ärra ja minne taggasi omma sündimisse male.
 14. Ja Rael ja Lea wastasid ja ütlesid temmale: Kas on meil weel jaggo ja pärris-ossa meie issa koias?
 15. Eks meie olle kui woörad innimessed temmast arwatud, sest ta on meid ärramünud ja ka ikka meie rahha ärrasönud.
 16. Sest keik se rikkus, mis Jummal on meie issa käest ärrakiskunud, se on meie ja meie laste pärralt; ja nüüd, keik mis Jummal so wasto üttelnud , sedda te.
 17. Ja Jakob wöttis kätte ja panni ommad lapsed ja ommad naesed kamelide selga;
 18. Ja satis keik ommad lodussed ärra ja keik omma warrandust, mis ta olli kokkopannud, need lodussed mis temma ommad, mis ta ennesele olli saatnud Mesopotamias, et ta piddi minnema omma issa Isaaki jure Kanaani-male.
 19. Ja Laban olli läinud ommad puddolojuksed niitma; ja Rael warrastas need Terawi-kuiud ärra, mis temma issal ollid.
 20. Ja Jakob warrastas Siria-ma mehhe Labani süddame ärra, et ta temmale ei annud teäda, et ta piddi pöggenema.
 21. Ja ta pöggenes, temma ja keik mis temmal olli, ja ta wöttis kätte ja läks ülle se jöe, ja pöris ommad silmad Kileadi mäe pole.
 22. Ja kolmandamal päwal anti Labanile teäta, et Jakob olli pöggenend.
 23. Ja ta wöttis ommad wennad ennesega ja aias tedda tagga seitsme päwa teed, ja sai tedda kätte Kileadi mäe peäl.
 24. Ja Jummal olli öse Siria mehhe Labani jure tulnud unnes ja temmale üttelnud: Hoia ennast, et sa Jakobiga ei rägi ei head egga kurja.
 25. Ja Laban sai Jakobit kätte: ja Jakob olli omma telgi ülleslönud mäe peäle, ja Laban löi omma wendadega telgi ülles Kileadi mäe peäle.
 26. Ja Laban ütles Jakobile: Mis olled sa teinud, et sa olled mo süddame ärrawarrastanud ja mo tütred ärrawinud, nenda kui olleksid nemmad moöga läbbi wangiks sanud?
 27. Mikspärrast olled sa sallaja ärrapöggenend, ja wargsel wisil minnust ärraläinud, ja ei olle sedda mulle teäda annud, et ma sind olleksin ärrasaatnud römoga ja lauludega, trum̃i ja kandlega;
 28. Ja ei olle mind mitte lasknud mo poegadele ja mo tüttartele suud anda; nüüd olled sa jölledaste teinud sedda tehhes.
 29. Kül olleks melewald minno käes teile kurja tehha: agga teie issa Jummal on eile minnoga räkinud ja üttelnud: Hoia ennast, et sa Jakobiga ei head egga kurja ei rägi.
 30. Kui sa nüüd ommeti piddid ärra minnema, et sinnul omma issa maia järrele ni suur himmo olli; mikspärrast olled sa mo jummalad warrastanud?
 31. Ja Jakob wastas ja ütles Labanile: Sepärrast et ma kartsin ja mötlesin, ehk sa wahhest om̃ad tütred miño käest piddid ärrarisuma.
 32. Kelle jurest sa ommad jummalad leiad, ärgo jägo se ellusse; meie wendade ees katsu läbbi, mis mo käes on, ja wötta omma ärra. Ja Jakob ei teädnud mitte, et Rael neid olli warrastand.
 33. Ja Laban läks Jakobi telki ja Lea telki ja nende kahhe ümmardaja telki, ja ei leidnud mitte; ja ta läks Lea telgist wälja ja tulli Raeli telki.
 34. Ja Rael olli need Terawi-kuiud ärrawötnud ja neid kameli saddula alla pannud ja istus nende peäl; ja Laban katsus kättega keik se telgi läbbi, ja ei leidnud mitte.
 35. Ja ta ütles omma issa wasto: Ärgo sago mo issanda meel pahhaks, et ma sinno ees ei woi üllestousta, sest mul on naeste asjad; ja ta otsis keik läbbi ja ei leidnud mitte neid Terawi-kuiusid.
 36. Ja Jakobi wihha süttis pöllema ja waidles kowwaste Labaniga, ja Jakob wastas ja ütles Labanile: Mis on mo ülleastminne? mis on mo pat, et sa mind ni kurjaste olled taggaaianud?
 37. Sest sa olled keik mo riistad kättega läbbi katsund, mis olled sa leidnud keikist omma maia riistadest? panne seie minno wendade ja omma wendade ette, et nemmad meie mollematte wahhele moistwad, mis öige.
 38. Need kakskümmend aastat ollen ma sinno jures olnud, so lambad ja so kitsed ei olle ärralonud, ja järe so kariast ei olle ma mitte sönud.
 39. Mis olli murtud, sedda ei olle ma mitte so kätte tonud, minna piddin sedda maksma, minno käest küssisid sa sedda, mis päwal ärrawarrastati, ja mis öse ärrawarrastati.
 40. Nenda käis mo kässi, päwal wöttis mind pallaw ja öse külm ärra, ja mo unni läks mo silmist ärra:
 41. Ma ollen sedda wisi kakskümmend aastat olnud so koias; ma ollen sind teninud nelliteistkümmend aastat so kahhe tütre pärrast ja kuus aastat so puddolojuste pärrast, ja mo palga olled sa kümmekord teist wisi seädnud.
 42. Kui ei olleks mo issa Jummal, Abraami Jummal, kedda Isaak kardab, mitte mo jures olnud, ku sa olleksid nüüd mind tühjalt ärrasaatnud: Jummal on mo hädda ja mo kätte waewa näinud, ja sind eile nominud.
 43. Ja Laban wastas ja ütles Jakobi wasto: Need tütred on minno tütred, ja need poiad on minno poiad, ja need puddolojuksed on minno lojuksed, ja keik mis sa nääd, se on mo pärralt: ja mis pean ma tänna neilesinnatsile omma tüttartele teggema, ehk nende poegele, mis nemmad on ilmale tonud?
 44. Ja nüüd tulle, tehkem seädusse, minna ja sinna, ja se olgo tunnistusseks minno ja sinno wahhel.
 45. Ja Jakob wöttis kiwwi ja panni sedda püsti ülles sambaks.
 46. Ja Jakob ütles omma wendadele: noppige kiwwa; ja nemmad wötsid kiwwa ja teggid ühhe kiwwikangro, ja söid seäl se kiwwikangro peäl.
 47. Ja Laban panni temma nimme Jegar-Sahaduta, ja Jakob panni temma nimme Kalleed.
 48. Ja Laban ütles: Se kiwwikangur olgo tännapääw tunnistusseks minno ja sinno wahhel: sepärrast panni ta temma nimme Kalleed,
 49. Ja Mitspa, sest et ta ütles: Kül Jehowa wahhib minno ja sinno wahhel, kui meie teine teise jurest ärraolleme;
 50. Kui sa mo tütred waewad, ja kui sa naesi wöttad mo tüttarte körwa: ükski innimenne ei olle meie jures; wata Jummal on tunnistus mees minno ja sinno wahhel.
 51. Ja Laban ütles Jakobile: Wata siin on sesinnane kiwwikangur, ja wata siin on se sammas, mis ma ollen ülles pannud minno ja sinno wahhele.
 52. Se kiwwikangur olgo tunnistaja ja se sammas tunnistusseks, et ma ei tahha ülle se kiwwikangro so jure tulla, ja et sinna ei tahha ülle se kiwwikangro ja ülle se samba mo jure tulla, kurja teggema.
 53. Abraami Jummal ja Naori Jummal, nende issa Jummal moistko öigust meie wahhele; ja Jakob wandus selle jures, kedda temma issa Isaak kartis.
 54. Ja Jakob ohwerdas ohwri seäl mäe peäl, ja kutsus ommad wennad leiba wötma, ja nemmad wötsid leiba ja jäid öseks mäe peäle.

32. Peatük.

   Jakobi kartus ja palwe: ta eitleb Jummala poiaga.

 1. Ja Laban tousis hom̃iko warra ülles ja andis om̃a poegadele ja om̃a tüttartele suud, ja önnistas neid; ja Laban läks ärra ja tulli taggasi omma paika.
 2. Ja Jakob läks omma teed, Ja Jummala inglid sattusid temma wasto.
 3. Ja Jakob ütles, kui ta neid näggi: Se on Jummala leer ; ja panni selle paiga nimme Maanaim.
 4. Ja Jakob läkkitas käskusid ennese ele omma wenna Esawi jure Seiri male, mis Edomi wäljal olli.
 5. Ja käskis neid ja ütles: Nenda peate teie ütlema mo issandale Esawile: nenda ütleb so sullane Jakob: Ma ollen kui woöras Labani jures ellanud ja ollen tännini senna wibinud;
 6. Ja mul on härge ja eeslid, puddolojuksid ja sullasid ja ümmardajaid; ja ma läkkitan omma issandale teäta andma, et ma armo so melest piddin leidma.
 7. Ja need kässud tullid taggasi Jakobi jure ja ütlesid: Meie saime so wenna Esawi jure, ja ta tulleb ka so wasto, ja nellisadda meest tem̃aga.
 8. Siis kartis Jakob wägga ja temmal olli kitsas kä , ja ta jaggas se rahwa, mis temmaga olli, ja need puddolojuksed ja need weiksed ja kamelid, kahheks hulgaks.
 9. Ja ütles: Kui Esaw tulleb ühhe hulga peäle ja lööb sedda mahha, siis woib se hulk, mis üllejääb, ärrapeäseda.
 10. Ja Jakob ütles: Mo issa Abraami Jummal, ja mo issa Isaaki Jummal, Jehowa kes sa mo wasto üttelnud , minne taggasi omma male ja omma suggulaste seltsi jure, ja ma tahhan sulle head tehha;
 11. Minna ei olle middagi keikide heateggemiste ja keige truusse wasto, mis sa omma sullasele olled teinud : sest ma ollen omma keppiga ülle Jordani läinud ¤, ja nüüd ollen ma kahheks hulgaks sanud.
 12. Oh peästa mind ärra mo wenna käest, Esawi käest, sest minna kardan tedda, et ta tulleb ja mind mahhalööb, emmad lastega hopis.
 13. Ja Sinna olled üttelnud : Ma tahhan sulle töeste head tehha ja sinno suggu panna kui merre liiw, mis ei woi luggeda paljusse pärrast.
 14. Ja sel ösel jäi ta siñna öseks ja wöttis sest, mis tem̃a kätte sai, andi omma weñale Esawile:
 15. Kakssadda kitse ja kakskümmend sikko, kakssadda emma-lammast ja kaksküm̃end jära.
 16. Kolmkümmend immetajat kamelit ja nende warsad, nellikümmend lehma ja kümme wärse, kakskümmend emma-eesli ja kümme eesli-warsa.
 17. Ja ta andis omma sullaste kätte igga karja issepäine, ja ütles omma sullaste wasto: Minge minno ele, ja jätke maad igga karja wahhele.
 18. Ja ta käskis sedda essimest ja ütles: Kui mo wend Esaw so wasto tulleb ja sinnult küssib ja ütleb: Kelle pärralt sa olled ja kus sa lähhäd, ja kelle pärralt on need, mis sinno ees on?
 19. Siis ütle: Se on so sullase Jakobi and, mis mo issandale Esawile läkkitakse, ja wata temma isse on ka meie tagga.
 20. Ja ta käskis ka sedda teist, ka sedda kolmandamat, ka keik neid, kes nende karjade järrel käisid, ja ütles: Sedda möda peate teie räkima Esawi wasto, kui teie sate temma jure,
 21. Ja üttelge: Wata sinno sullane Jakob on ka meie tagga; sest ta ütles: Ma tahhan tedda ärraleppitada se anniga, mis mo eel käib, ja pärrast sedda tahhan ma temma silmad nähha, ehk ta wahhest luggu minnust peab.
 22. Ja se and läks temma ele, ja ta issi jäi sel ösel senna leri öseks,
 23. Ja tousis selsammal ösel ülles ja wöttis omma kaks naest ja omma kaks ümmardajat ja omma üksteistkümmend last, et ta piddi Jabboki koolmest läbbi minnema.
 24. Ja ta wöttis neid ja satis neid ülle jöe, ja satis ülle keik, mis temmal olli.
 25. Ja Jakob jäi üksepäinis järrele, siis eitles üks Mees kangeste temmaga, senni kui hakkas koitma.
 26. Kui Se näggi, et Ta ei sanud woimust temma peäle, siis putus Ta temma pusa liikmesse, nenda et Jakobi pusa like assemelt ärrasai, kui Ta temmaga kangeste eitles.
 27. Ja Ta ütles: Lasse mind lahti, sest koit on jo wäljas; ja temma ütles: Ei ma lasse sind mitte, kui sa mind ei önnista.
 28. Siis ütles Ta temma wasto: Mis so nimmi? ja temma ütles: Jakob.
 29. Siis ütles temma: So nimmi ei pea ennam Jakobiks hütama, waid Israeliks, sest sa olled kui würst woitelnud ¤ Jummalaga ja innimestega, ja olled woimust sanud.
 30. Ja Jakob küssis ja ütles: Et anna mulle omma nimmi teäda ; ja Ta ütles: Mis sa küssid mo nim̃e järrele? ja Ta önnistas ¤ tedda seäl.
 31. Ja Jakob panni selle paiga nimme Pniel: sest ta ütles ma ollen Jummalat pallest pallesse näinud, ja mo hing on peästetud.
 32. Ja pääw tousis temmale ülles, kui ta Pnuelist möda läks, ja ta lonkas omma teist pusa.
 33. Sepärrast ei sö Israeli lapsed mitte sedda pusa-sone lihha, mis pusa liikme külges on, tännapäwani, sepärrast et Ta olli puutnud Jakobi pusa liikme ja selle pusa-sone külge.

33. Peatük.

   Jakob ja Esaw leppiwad: Jakob ostab tükki-maad.

 1. Ja Jakob töstis ommad silmad ülles ja näggi, wata siis tulli Esaw ja temmaga nellisadda meest: siis jaggas temma need lapsed Lea jure ja Raeli jure ja kahhe ümmardaja jure.
 2. Ja ta panni ümmardajad ja nende lapsed ette, ja Lea ja temma lapsed pärrast, ja Raeli ja Josepi wimaks.
 3. Ja ta läks nende ele ja kummardas seitsekord mani, senni kui ta sai omma wenna jure.
 4. Ja Esaw jooksis temma wasto ja hakkas temma ümber ja heitis temma ümber kaela ja andis temmale suud, ja nemmad nutsid.
 5. Ja ta töstis ommad silmad ülles, ja näggi need naesed ja lapsed ja ütles: Kes need on, kes so jures? ja ta ütles: Need on need lapsed, mis Jummal so sullasele on armust annud.
 6. Ja need ümmardajad tullid liggi, nemmad ja nende lapsed, ja kummardasid.
 7. Ja Lea tulli ka ja temma lapsed liggi, ja kummardasid, ja pärrast tulli Josep ja Rael liggi, ja kummardasid.
 8. Ja ta ütles: Mis sa tahhad tehha keige sesinnatse karjaga, kelle wasto ma ollen tulnud? ja ta ütles: Et ma armo leian oma issanda melest.
 9. Ja Esaw ütles: Mul on sedda kül, minno wend, pea sedda agga ennesele, mis sul on.
 10. Ja Jakob ütles: Ei mitte, pallun ma, kui ma agga ollen armo leidnud so melest, siis wotta mo andi minno käest: sest sepärrast ollen ma sinno silmad näinud, otse kui olleksin Jummala silmad näinud, ja sul on minnust hea meel olnud.
 11. Et wötta nüüd minno önnistus, mis sulle on todud, sest Jummal on mulle sedda armust annud, ja et mul sest kül on. Ja ta käis wägga temma peäle, ja ta wöttis sedda.
 12. Ja ta ütles: Et käigem ja läkki, ja ma tahhan sinno ees käia.
 13. Ja ta ütles temma wasto: Mo issand teab, et need lapsed wäetimad ja et immetajad puddolojuksed ja lehmad mo kaela peäl on, ja kui neid ühhe päwa wägga aetakse, siis surreb keik se karri ärra.
 14. Mo issand mingo agga omma sullase ele, ja minna tahhan omma joudo möda aiada nenda kui karri jouab käia, mis mo ees, ja kui need lapsed jouawad käia, senni kui ma tullen omma issanda jure Seiri.
 15. Ja Esaw ütles: Ma tahhan siis jätta sinno jure monned sest rahwast, mis mo jures on; ja ta ütles: Mikspärrast sedda ? kui ma agga armo leian omma issanda melest.
 16. Ja Esaw läks selsammal päwal omma teed taggasi Seiri.
 17. Ja Jakob läks käima Sükkoti ja ehhitas ennesele hone, ja omma weistele teggi ta maiad, sepärrast panni ta selle paiga nimme Sükkot.
 18. Ja Jakob tulli hea terwissega Sekemi liñna, mis on Kanaani maal, kui ta tulli Mesopotamia-maalt, ja löi telgid ülles liñna ette.
 19. Ja ta ostis se wälja ossa, kus ta omma telgi ülles lönud Hamori Sekemi issa laste käest saa rahha-tükki eest.
 20. Ja ta ehhitas siñna altari ja panni temma nimme: Jummal on Israeli Jummal.

34. Peatük.

   Tina saab horaks; Sekemi meeste-rahwas tappetakse keik.

 1. Ja Tina Lea tüttar, mis ta Jakobile olli ilmale tonud, läks wälja selle Ma tütred waatma.
 2. Ja Hiwwi-mehhe Hamori selle Ma würsti poeg Sekem näggi tedda, ja wöttis tedda ja maggas temma jures ja naeris tedda ärra.
 3. Ja temma südda hoidis Tina Jakobi tütre takka, ja ta armastas sedda tüttar last ja räkis se tüttarlapse mele pärrast.
 4. Ja Sekem räkis omma issa Hamori wasto ja ütles: Wötta se tüttarlaps mulle naeseks.
 5. Ja Jakob sai kuulda, et ta temma tütre Tina ärrateotanud; ja temma poiad ollid temma lodustega wäljal, ja Jakob olli wait, senni kui nemmad tullid.
 6. Ja Hamor Sekemi issa läks wälja Jakobi jure, temmaga räkima.
 7. Ja Jakobi poiad tullid wäljalt, kui nemmad sedda kuulsid; siis sai nende meeste meel haigeks ja nende wihha süttis wägga pöllema, et ta olli Israelis naero-tööd teinud ja Jakobi tütre jures magganud; ja nenda ei piddand se mitte sündima.
 8. Ja Hamor räkis nendega ja ütles: Mo poia Sekemi hing armatseb wägga teie tütre; et andke tedda temmale naeseks.
 9. Ja sage langukseks meiega, andke meile omma tütred ja wötke ennastele meie tütred.
 10. Ja jäge meie jure ellama ja se Ma on teie ees tühhi, ellage ja kaupelge seäl sees ja assuge seie.
 11. Ja Sekem ütles temma issa ja ta wendade wasto: Leian minna armo teie melest, siis tahhan ma anda, mis teie mulle ütlete.
 12. Pange mo peäle kül paljo kasa-rahha ja andid, ja ma tahhan anda, nenda kui teie mulle ütlete; andke agga se tüttarlaps mulle naeseks.
 13. Ja Jakobi poiad kostsid Sekemile ja temma issa Hamorile kawwalussega ja ütlesid: (sepärrast et ta nende öe Tina olli ärrateotanud.)
 14. Ja nemmad ütlesid nende wasto: Ei meie woi sedda asja mitte tehha, et meie omma öe anname ühhe mehhele, kel eestnahk on, sest se olleks meile teotusseks.
 15. Agga sedda wisi tahhame meie teiega ühte nousse heita, kui teie sate nenda kui meie, et teie lassete keik omma meeste-rahwast ümberleikata.
 16. Siis tahhame meie ommad tütred teile anda ja teie tütred ennestele wötta, ja teiega ellada ja ühheks rahwaks sada.
 17. Ja kui teie meid ei wötta mitte kuulda, et teie ei lasse ennast ümberleikata: siis wöttame meie omma tütarlapse ja lähhäme ärra.
 18. Ja nende könned ollid head Hamori melest ja Hamori poia Sekemi melest.
 19. Ja se noormees ei wibind mitte sedda teggematta, sest temma meel olli hea Jakobi tütre pärrast, sest ta olli surema au sees, kui keik temma issa perre.
 20. Ja Hamor ja temma poeg Sekem tullid omma liñna wärrawa jure, ja räkisid omma liñna meestega ja ütlesid:
 21. Need mehhed on sündsad meie jures ja nem̃ad tahhawad ellada siin maal ja kaupelda seäl sees, ja se Ma, waatke se on keikipiddi lai kül nende ees: siis wötkem nende tütred ennestele naesiks ja andkem ommad tütred neile.
 22. Agga sedda wisi tahhawad need mehhed meiega ühte nousse heita, et nemmad meie jure jäwad ellama ja ühheks rahwaks sawad, kui meie lasseme enneste seast keik meeste-rahwast ümberleikata, nenda kui nemmad on ümberleikatud.
 23. Nende weiksed, ja mis nende omma on ja keik nende lojuksed, eks need olle meie pärralt? heitkem agga nendega ühte nousse, et nemmad meie jure jäwad ellama.
 24. Ja nemmad wötsid Hamori ja temma poia Sekemi sanna kuulda, keik need kes temma liñna wärrawast wäljaläksid, ja keik meesterahwas leikati ümber, keik kes temma liñna wärrawast wäljaläksid.
 25. Ja se sündis kolmandamal päwal, kui nemmad wallo tundsid, et Jakobi kaks poega, Simeon ja Lewi Tina wennad, iggaüks omma moöga wötsid, ja läksid julgeste liñna ja tapsid keik meeste-rahwast ärra.
 26. Ja nemmad tapsid Hamori ja temma poia Sekemi moöga terraga ärra, ja wotsid Tina Sekemi koiast, ja läksid ärra.
 27. Siis tullid Jakobi poiad nende peäle, kes ollid mahha lödud, ja risusid se liñna ärra, sepärrast et nemmad nende öe ollid ärrateotanud.
 28. Nemmad wötsid ärra nende puddolojuksed ja nende weiksed ja nende eeslid, ja mis liñnas ja mis wäljal olli.
 29. Ja keik nende warrandust ja keik nende wäetimad lapsed ja nende naesed wisid nemmad wangi ärra ja risusid neid ärra, ja keik mis igga koias olli.
 30. Ja Jakob ütles Simeoni ja Lewi wasto: Teie ollete mulle tülli teinud, et teie pahha jutto mo peäle saatnud selle Ma rahwa, Kanaani- ja Perissi-rahwa seas; ja minna ollen pisko rahwaga: kui nemmad ennast mo wasto kogguwad ja mind mahhalöwad, siis kautakse mind ja mo perre ärra.
 31. Ja nemmad ütlesid: Kas ta siis meie öega kui ühhe horaga piddi teggema?

35. Peatük.

   Jakob teeb altari ülles Peteli: Raeli ja Isaaki surm.

 1. Ja Jummal ütles Jakobi wasto: wötta kätte, minne ülles Peteli ja jä senna, ja te senna üks altar selle Jummalale, kes sulle ennast näitnud, kui sa pöggenesid omma wenna Esawi eest.
 2. Ja Jakob ütles omma perre keikide wasto, kes temmaga ollid: Saatke enneste jurest ärra need woörad jummalad mis teie seas on, ja puhhastage ennast ¤ ja wötke teised rided omma selga.
 3. Ja meie tahhame kätte wotta ja üllesmiñna Peteli, ja senna altari tehha selle Jummalale, kes mind mo ahhastusse aial on wötnud kuulda ja on minnoga olnud seäl tee peäl, kus ma käisin.
 4. Ja nemmad andsid Jakobile keik woörad jummalad, mis nende käes ollid, ja need ehted mis nende körwus ollid, ja Jakob mattis neid mahha ühhe tamme alla, mis Sekemi jures on.
 5. Ja nemmad läksid teele: ja Jummala hirm tulli nende liñnade peäle , mis nende ümberkaudo, et nemmad Jakobi poege tagga ei aiand.
 6. Ja Jakob tulli Lusi, mis on Kanaani-maal (se on Petel), temma ja keik rahwas mis temmaga ollid.
 7. Ja ta ehhitas senna altari, ja panni selle paiga nimme El-Petel, et Jummal temmale seäl ilmus, kui ta omma wenna eest pöggenes.
 8. Ja Tebora Rebekka am surri, ja tedda maeti Peteli jure ühhe tamme alla, ja selle nimmi pandi Allonbakut.
 9. Ja Jummal andis ennast ta Jakobile näha, kui ta Mesopotamiast tulli, ja önnistas tedda.
 10. Ja Jummal ütles temmale: So nimmi on Jakob; sinno nimmi ei pea mitte ennam Jakobiks hütama, Israel agga peab so nimmi ollema: ja ta panni temma nimme Israel.
 11. Ja Jummal ütles temmale : Minna ollen keigewäggewam Jummal; te suggu ja siggi, rahwas ja rahwa hulk peab sinnust sama, ja kunningad peawad siño niusist wäljatullema.
 12. Ja se Ma, mis ma Abraamile ja Isaakile ollen annud, sedda tahhan ma sulle anda; ja so suggule pärrast sind tahhan minna sedda maad anda.
 13. Ja Jummal läks ta jurest ülles seält paigast, kus ta olli temmaga räkinud.
 14. Ja Jakob panni ühhe samba püsti senna paika, kus ta olli temmaga räkinud, ühhe kiwwi samba, ja wallas joma-ohwri senna peäle, ja wallas ölli senna peäle.
 15. Ja Jakob panni selle paiga nimme, kus Jummal olli temmaga räkinud, Petel.
 16. Ja nemmad läksid Petelist ärra tele, ja olli weel tük maad Ewrati miñna, siis sai Rael lapse, ja se olli temmale raske, kui ta lapse sai.
 17. Ja se sündis, kui se temmale raske olli, kui ta lapse sai, siis ütles äm temmale: Ärra karda, sest se poia pead sa ka sama.
 18. Ja se sündis, kui temma hing olli seest wälja minnemas, sest ta surri ärra, siis panni ta temma nimme Penoni, ja temma issa panni ta nimme Penjamin.
 19. Nenda surri Rael ärra , ja tedda maeti mahha Ewrati tee äre, se on Petlem.
 20. Ja Jakob panni samba temma haua peäle püsti, sesamma on Raeli haua sammas tännapäni.
 21. Ja Israel läks emale ja löi omma telgi ülles teile pole Migdalederi.
 22. Ja se sündis, kui Israel seäl maal ellas, siis läks Ruben ja maggas Pilla omma issa lianaese jures; ja Israel sai sedda kuulda. Ja Jakobi poege olli kaksteistkümmend.
 23. Lea poiad ollid Ruben Jakobi essimenne poeg, ja Simeon ja Lewi ja Juda ja Isaskar ja Sebulon.
 24. Raeli poiad ollid Josep ja Penjamin.
 25. Ja Pilla Raeli ümmardaja poiad ollid Tan ja Nawtali.
 26. Ja Silpa Lea ümmardaja poiad ollid Kad ja Aser. Need on Jakobi poiad, mis temmale on sündinud Mesopotamias.
 27. Ja Jakob tulli omma issa Isaaki jure Mamre, Kirjatarba liñna, se on Hebron , kus Abraam ja Isaak ollid kui woörad ¤ ellanud.
 28. Ja Isaaki päwad ollid sadda ja kahheksakümmend aastat.
 29. Ja Isaak heitis hinge ja surri ärra, ja tedda korristati omma rahwa jure, wanna ja ellatand, ja temma poiad Esaw ja Jakob matsid tedda mahha.

36. Peatük.

   Esawi sugguwössa, ja ello-asse: Seiri Hori-mehhe suggu.

 1. Ja need on Esawi, se on Edomi sündimissed.
 2. Esaw wöttis ommad naesed Kanaani tütrist, Ada Eloni Hetti-mehhe tütre, ja Oolibamat Sibeoni Iwwi-mehhe tütre, Ana tüttart.
 3. Ja Pasmati Ismaeli tütre, Nebajoti ödde.
 4. Ja Ada töi Esawile Eliwasi ilmale, ja Pasmat töi Rueli ilmale.
 5. Ja Oolibama töi Jeusi ilmale ja Jalami ja Kora, need on Esawi poiad, mis temmale on sündinud Kanaani maal.
 6. Ja Esaw wottis ommad naesed ja ommad poiad ja ommad tütred ja keik omma perre waimud, ja ommad weiksed ja keik ommad lojuksed ja keik ta omma, mis ta olli Kanaani maal kokkopannud, ja läks ühhe teise male omma wenna Jakobi jurest ärra.
 7. Sest nende warrandus olli ni suur, et nemmad ei woinud ühhes ellada, sest se Ma, kus nemmad kui woörad sees ellasid, ei suutnud neid mitte kanda nende loduste pärrast.
 8. Ja Esaw ellas Seiri mäggisel maal, Esaw se on Edom.
 9. Ja need on Esawi Edomi issa sündimissed Seiri mäggisel maal.
 10. Need on Esawi poegade nimmed: Eliwas Esawi naese Ada poeg, Ruel Esawi naese Pasmati poeg.
 11. Ja Eliwasi poiad ollid Teman, Omar, Sewo ja Katam ja Kenas.
 12. Ja Timma olli Eliwasi Esawi poia liignaene ja töi Eliwasile Amaleki ilmale. Need on Esawi naese Ada poiad.
 13. Ja need on Rueli poiad: Nahat ja Sera, Samma ja Missa; need on Esawi naese Pasmati poiad.
 14. Ja need on Esawi naese Sibeoni tütre, Ana tütre Oolibama poiad, ja sesamma töi Esawile ilmale Jeusi ja Jalami ja Kora.
 15. Need on Esawi poegade würstid: Eliwasi Esawi essimesse poia poiad, würst Teman, würst Omar, würst Sewo, würst Kenas,
 16. Würst Kora, würst Katam, würst Amalek; need on Eliwasi würstid Edomi maal; need on Ada poiad.
 17. Ja need on Rueli Esawi poia poiad: würst Nahat, würst Sera, würst Sam̃a, würst Missa; need on Rueli würstid Edomi maal; need on Esawi naese Pasmati poiad.
 18. Ja need on Oolibama Esawi naese poiad: würst Jeus, würst Jalam, würst Kora; need on Esawi naese Ana tütre Oolibama würstid.
 19. Need on Esawi poiad ja need on nende würstid; se on Edom.
 20. Need on Hori-mehhe Seiri poiad, kes seäl maal ellasid: Lotan ja Sobal ja Sibeon ja Ana,
 21. Ja Tison ja Eser ja Tisan; need on Hori-rahwa Seiri poegade würstid Edomi maal.
 22. Ja Lotani poiad ollid Hori ja Hemam, ja Lotani ödde olli Timna.
 23. Ja need on Sobali poiad: Alwan ja Manaat ja Ebal, Sewo ja Onam.
 24. Ja need on Sibeoni poiad, Aija ja Ana: se on se Ana, kes körwest hobbo-eeslid leidis, kui ta omma issa Sibeoni eeslid hoidis.
 25. Ja need on Ana poiad: Tison, ja Oolibama olli Ana tüttar.
 26. Ja need on Tisani poiad: Emdan ja Esban ja Itran ja Keran.
 27. Need on Etseri poiad: Pillan, ja Saawan ja Akan.
 28. Need on Tisani poiad: Uts ja Aran.
 29. Need on Hori würstid: würst Lotan, würst Sobal, würst Sibeon, würst Ana,
 30. Würst Tison, würst Etser, würst Tisan; need on Hori würstid enneste würsti-rikide sees Seiri maal.
 31. Ja need on need kunningad, kes Edomi maal on wallitsenud, enne kui weel kunningas Israeli laste ülle wallitses.
 32. Ja Peori poeg Pela olli kunningas Edomis, ja temma liñna nimmi olli Tinaba.
 33. Ja Pela surri ärra, ja temma assemele sai kunningaks Jobab Sera poeg Potsrast.
 34. Ja Jobab surri ärra ja temma assemele sai kunningaks Usam Temani maalt.
 35. Ja Usam surri ärra, ja temma assemele sai kunningaks Adad Pedadi poeg, kes Midjani-rahwast mahhalöi Moabi wäljale; ja temma liñna nimmi olli Awit.
 36. Ja Adad surri ärra, ja temma assemele sai kunningaks Samla Masrekast.
 37. Ja Samla surri ärra, ja temma assemele sai kunningaks Saul Reobotist, mis Wratti jöe äres olli.
 38. Ja Saul surri ärra, ja temma assemele sai kunningaks Paalanan Akbori poeg.
 39. Ja Paalanan Akbori poeg surri ärra, ja temma assemele sai kunningaks Adar, ja temma liñna nimmi olli Pau, ja temma naese nimmi Meetabeel, Mesaabi tütre Matredi tüttar.
 40. Ja need on Esawi würstide nimmed nende sugguwössade järrele, nende paikade järrele, nende nimmedega: würst Timna, würst Alwa, würst Itet;
 41. Würst Oolibama, würst Ela, würst Pinon,
 42. Würst Kenas, würst Teman, würst Mibsar,
 43. Würst Magdiel, würst Iram; need on Edomi würstid nende ello-assemette järrele nende pärrandusse maal. Se on Esaw, Edomi-rahwa issa.

37. Peatük.

   Josepit kaetsetakse ja müakse Ismaelide kätte.

 1. Ja Jakob ellas seäl maal, kus temma issa kui woöras olnud, Kanaani maal.
 2. Need on Jakobi sündimissed: Josep olli seitseteistkümmend aastat wanna, ja olli omma wendadega karja lodussed hoidmas, (ja ta olli pois omma issa naeste Pilla poegadega ja Silpa poegadega) ja Josep töi keik se pahha könne neist nende issa ette.
 3. Ja Israel armastas Josepi ennam kui keik ommad poiad, et ta olli temmale wanna ea sees sündinud, ja teggi temmale kirjo kue.
 4. Kui temma wennad näggid, et nende issa tedda ennam armastas, kui keik temma wennad, siis wihkasid nemmad tedda ja ei woind hea sannaga temmaga räkida.
 5. Ja Josep näggi unnenäggo ja räkis sedda omma wendadele ülles, ja nemmad hakkasid tedda weel ennam wihkama.
 6. Sest ta olli üttelnud nende wasto: Et kuulge se unnenäggo, mis ma ollen unnes näinud:
 7. Et wata, meie ollime siddumas wihko wäljal, ja wata minno wihk tousis ülles ja jäi ka püsti seisma, ja wata teie wihhud tullid temma ümber, ja kummardasid minno wihho ette.
 8. Ja temma wennad ütlesid temmale: Peaksid sinna öiete kunningaks meie ülle sama? kas sa peaksid öiete wallitsema meie ülle? ja nemmad wötsid tedda weel ennam wihkada temma unnenäggude pärrast ja ta könnette pärrast.
 9. Ja ta näggi weel unnes teise unnenäo, ja juttustas sedda omma wendadele, ja ütles: Wata ma ollen unnes weel ühhe unnenäo näinud, ja wata pääw ja ku ja üksteistkümmend tähte kummardasid minno ette.
 10. Ja ta juttustas sedda omma issale ja omma wendadele, ja ta issa söitles tedda ja ütles temmale: Mis unnenäggo se on, mis sa unnes näinud? kas minna ja so emma ja so wennad peawad öiete tullema, ja sinno ette kummardama mani?
 11. Ja temma wennad kaetsesid tedda, agga temma issa piddas sedda asja meles.
 12. Ja ta wennad läksid omma issa karja hoidma Sekemi.
 13. Ja Israel ütles Josepi wasto: Eks so wennad olle Sekemis karja hoidmas? tulle, ma läkkitan sind nende jure; ja ta ütles temmale: siin ma ollen.
 14. Ja ta ütles temmale: Et minne, wata, kas so wendade kässi hästi käib, ja kas hea luggu karjaga, ja to mulle sannumid taggasi; ja ta läkkitas tedda Hebroni orrust, ja ta läks Sekemi.
 15. Ja üks mees juhtus temma wasto, ja wata ta olli ärraeksind wälja peäl, ja se mees küssis tedda ja ütles: Mis sa otsid?
 16. Ja ta ütles: Minna otsin ommad wennad; et anna mulle teäda, kus nemmad on karja hoidmas.
 17. Ja se mees ütles: Nemmad on seält emale läinud, sest ma kuulsin neid ütlewad: Läkki Totani. Ja Josep läks omma wendade järrele ja leidis neid Totanist.
 18. Ja nemmad näggid tedda kaugelt, ja enne kui ta nende jure liggi sai, siis piddasid nemmad kawwalaste nou temma pärrast, tedda ärratappa,
 19. Ja ütlesid teine teise wasto: Wata, seäl tulleb se öige unnenäggia.
 20. Et tulge nüüd, ja tapkem tedda ärra ja wiskagem tedda ühte neisse auko ja üttelgem: kurri ellajas on tedda ärrasönud; siis same nähha, mis temma unnenäud on.
 21. Ja Ruben kulis sedda ja peästis tedda nende käest ärra ja ütles: Ärge wötkem temma hinge seest ärra.
 22. Ja Ruben ütles nende wasto: Ärge wallage werd ärra, wiskage tedda senna auko, mis körbes on, ja ärge pistke mitte kät temma külge; (et ta tedda nende käest woiks ärrapeästa ja omma issa jure jälle taggasi sata.)
 23. Ja se sündis, kui Josep omma wendade jure tulli, siis wötsid nemmad Josepi kue temma seljast ärra, se kirjo kue, mis temma selgas olli.
 24. Ja nemmad wötsid tedda ja wiskasid tedda auko, agga se auk olli tühhi, ei olnud wet sees.
 25. Ja nemmad istusid mahha leiba wötma, ja töstsid ommad silmad ülles ja näggid, wata siis tulli Ismaelide teeselts Kileadist, ja nende kamelid kandsid kallid rohhud ja kallist waiko ja mirrid; need läksid sedda Egiptusse-male allawima.
 26. Ja Juda ütles omma wendade wasto: Mis kasso sest, et meie omma wenna ärratappame ja mattame kinni temma werd?
 27. Tulge ja mügem tedda ärra Ismaelide kätte, ja ärgo sago mitte meie kässi temma külge, sest temma on meie wend, meie lihha; ja temma wennad wötsid tedda kuulda.
 28. Kui nüüd Midjani mehhed, kes kaupmehhed, mödaläksid, siis tombasid ja wötsid nemmad Josepi seält august ülles, ja müsid Josepi ärra Ismaelide kätte kahhekümne höbbe sekli eest; ja need wisid Josepi Egiptusse-male.
 29. Kui nüüd Ruben jälle senna augo jure tulli, wata siis ei olnud Josep aukus: siis kärristas ta ommad rided löhki.
 30. Ja ta tulli taggasi omma wendade jure ja ütles: Se pois polle seäl mitte, ja minna, kuhho ma nüüd saan?
 31. Ja nemmad wötsid Josepi kue, ja tapsid ühhe nore sikko ja kastsid se kue werresse.
 32. Ja nemmad läkkitasid ja saatsid se kirjo kue omma issa kätte ja ütlesid: Sedda olleme leidnud; et tunnista, kas se so poia kuub on ehk ollemata.
 33. Ja ta tundis sedda ja ütles: Se on mo poia kuub! kurri ellajas on tedda ärrasönud, Josep on töeste ärramurtud.
 34. Ja Jakob kärristas ommad rided löhki, ja panni kottiride omma niuette ümber, ja leinas wägga omma poia pärrast mitto päwa.
 35. Ja keik ta poiad ja keik temma tütred wötsid kätte tedda trööstida, ja ta ei lasknud ennast mitte trööstida ja ütles: Kül ma lähhän leinades omma poia jure hauda. Ja temma issa Isaak nuttis tedda ka.
 36. Ja need Midjanid müsid tedda ärra Egiptusses Potiwarile, kes olli Warao üllem-tener, temma wahhimeeste pealik.

38. Peatük.

   Juda pahhad ello wisid.

 1. Ja se sündis sel aial, et Juda omma wendade jurest allaläks ja käis ühhe Adullami-mehhe jures Hira nimmi.
 2. Ja Juda näggi seäl ühhe Kanaani-mehhe tütre, Sua nimmi, ja ta wöttis tedda ja heitis temma jure.
 3. Ja se sai käima peäle ja töi poia ilmale; ja ta panni temma nimme Er.
 4. Ja temma sai ta käima peäle ja töi poia ilmale, ja panni temma nimme Onan.
 5. Ja ta sai weel poia, ja panni temma nimme Sela; ja Juda olli Kesibis, kui ta tedda ilmale töi.
 6. Ja Juda wöttis Errile omma essimesse poiale naest, Tamar nimmi.
 7. Ja Er Juda essimenne poeg olli pahha Jehowa silma ees, ja Jehowa surretas tedda ärra.
 8. Ja Juda ütles Onani wasto: heida omma wenna naese jure ja wötta tedda omma wenna assemele ennesele, ja sada omma wennale suggu.
 9. Kui Onan teädis, et se suggu ei piddand mitte temma omma ollema, siis sündis, kui ta omma wenna naese jure heitis, et ta mahha pillades sedda ärrarikkus, et ta ei piddand omma wennale suggu saatma.
 10. Ja se olli Jehowa silma ees pahha, mis ta teggi, ja temma surretas ka tedda ärra.
 11. Ja Juda ütles Tamarile omma minniale: Jä kui lesk ellama omma issa kotta, senni kui mo poeg Sela saab sureks: sest ta mötles: ehk wahhest sesamma surreb ka nende kui temma wennad; siis läks Tamar ärra, ja jäi omma issa kotta.
 12. Ja mitme päwa pärrast siis surri Sua Tüttar Juda naene; kui Juda sai trööstitud, siis läks ta ülles Timnati omma puddolojuste niitjate jure, temma ja temma söbber Ira, Adullami-mees.
 13. Ja Tamarile anti teäda ja ööldi: Wata sinno äi lähhäb ülles Timnati ommad puddolojuksed niitma.
 14. Ja Tamar panni ommad lesse-pölwe rided ennese seljast ärra, ja kattis ennast kinni ühhe silmakattega ja mässis ennast kinni, ja istus tee lahkmitte äres, kust Timnati pole minnakse, sest ta olli näinud, et Sela sureks sanud, ja tedda es olle mitte pandud temmale naeseks.
 15. Ja Juda näggi tedda ja mötles tedda hora ollewad, et ta olli ommad silmad kinnikatnud.
 16. Ja ta kallas temma jure siñna tee peäle ja ütles: Et lasse ma heidan so jure; (sest ta ei teädnud mitte, et se temma minnia olli) ja teine ütles: Mis sa mulle annad, et sa minno jure heidad?
 17. Ja ta ütles: Minna tahhan sulle läkkitada ühhe sikkut-talle karjast; ja ta ütles: Kui sa panti annad, senni kui sa sedda läkkitad.
 18. Ja temma ütles: Mis pant se on, mis ma sulle pean andma? siis ütles ta: So pitser ja so wö, ja sinno kep, mis so käes on; ja ta andis temmale ja heitis temma jure, ja teine sai temmast käima peäle.
 19. Ja ta tousis ülles ja läks ärra, ja panni omma silmakatte ennese peält ärra, ja panni omma lessepölwe rided jälle selga.
 20. Ja Juda läkkitas se sikkut-talle omma söbra, Adullami-mehhe läbbi, et ta piddi se panti selle naese käest wötma, ja ta ei leidnud tedda mitte.
 21. Ja ta küssis need mehhed seäl paikas ja ütles: Kus se pordo-naene on, kes tee lahkmitte äres olli? ja nemmad ütlesid: Ei siin polle pordo-naest olnud.
 22. Ja ta tulli Juda jure taggasi ja ütles: Ei ma olle tedda mitte leidnud, ja mehhed seäl paikas ütlesid ka: Ei siin polle pordo-naest olnud.
 23. Ja Juda ütles: Piddago temma sedda ennesele, et meie ei sa laidetud; wata ma ollen se talle läkkitand, ja sinna ei ole sedda mitte leidnud.
 24. Ja se sündis liggi kolme ku pärrast, et Judale anti teäda ja ööldi: Tamar so minnia on horatööd teinud, ja wata ta on ka horatööst käima peäle sanud; ja Juda ütles: Toge tedda seie, et tedda ärrapölletakse.
 25. Kui tedda ette todi, siis läkkitas temma omma äia jure ja ütles: Sest mehhest, kelle pärralt need riistad on, ollen minna käima peäle sanud; ja ta ütles: Et tunnista, kelle se pitser ja se wö ja se kep on.
 26. Kui Juda sedda sai tunnistand, siis ütles ta: Ta on öigem kui minna, sepärrast et ma tedda polle Selale omma poiale pannud; ja ta ei sanud pärrast mitte ennam temmaga ühte.
 27. Ja se sündis sel aial, kui ta piddi mahhasama, wata siis ollid kaksikkud ta ihhus.
 28. Ja se sündis, kui ta piddi lapse sama, siis andis üks kässi ennast wälja; ja äm wöttis ja siddus temma käe ümber ühhe elleda-punnase lönga ja ütles: Se tulleb esmalt wälja.
 29. Ja se sündis, kui ta omma kät taggasi wöttis, wata siis tulli temma wend wälja, ja temma ütles: Kuida olled sa löhki aianud? sinno pärrast on se löhki aiaminne; ja temmale pandi nimme Perets.
 30. Ja pärrast tulli temma wend wälja, kelle käe ümber se elle-punnane löng olli, ja temmale pandi nimme Sera.

39. Peatük.

   Josepit kiusatakse abiellorikkuma, ja saab wangi.

 1. Ja Josep olli allawidud Egiptusse-male; ja Potiwar Warao üllem-tener, kunninga wahhimeeste pealik, Egiptusse-ma mees ostis tedda Ismaelide käest , kes tedda ollid siñna allatonud.
 2. Ja Jehowa olli Josepiga, ja ta olli mees, kennele keik asjad korda läksid, ja olli omma issanda se Egiptusse-mehhe koias.
 3. Ja ta issand näggi, et Jehowa temmaga olli, ja et Jehowa keik, mis ta teggi , temma käe al laskis korda miñna.
 4. Ja Josep leidis armo temma melest ja tenis tedda, ja ta panni tedda omma koia ülle, ja keik, mis temmal olli, andis ta temma kätte.
 5. Ja se sündis sest aiast, kui ta tedda olli omma koia ülle pannud ja keige se ülle, mis temmal olli: siis önnistas Jehowa se Egiptusse-mehhe koia Josepi pärrast, ja Jehowa önnistus olli keikis, mis temmal olli koddo ja wäljal.
 6. Ja ta jättis keik, mis temmal olli, Josepi kätte, ja ta ei teädnud mu ühhestki asjast, mis Josepi holeks antud, kui agga sest leiwast, mis ta söi; ja Josep olli illusa jumme ja illusa näoga.
 7. Ja se sündis pärrast sedda luggu, et temma issanda naene ommad silmad Josepi peäle heitis ja ütles: Magga minno jures.
 8. Agga ta ei tahtnud mitte, ja ütles omma issanda naese wasto: Wata mo issand ei tea ühhestki asjast, mis mo holeks siin koias; sest keik mis temmal on, on ta minno käe alla annud;
 9. Ei olle ükski siin koias surem mind, ja ta polle mulle muud ühtegi ärrakeelnud kui sind, sepärrast et sinna ta naene olled; ja kudda peaksin ma sedda suurt kurja teggema ja Jummala wasto patto teggema?
 10. Ja se sündis, kui ta Josepi wasto iggapääw räkis ja temma ta sanna ei wötnud kuulda , et ta piddi temma jures maggama ¤ ja tem̃a körwas ollema:
 11. Siis sündis ühhe nisuggusel päwal, kui ta koio tulli omma teggemist teggema, ja polnud ükski perrerahwa seast seäl koddo;
 12. Siis hakkas ta tedda temma kuest kinni ja ütles: Magga mo jures; ja ta jättis omma kue temma kätte, ja pöggenes ja läks wälja oue.
 13. Ja se sündis, kui ta näggi, et ta olli omma kue temma kätte jätnud, ja et ta pöggenend oue:
 14. Siis hüdis ta omma perrerahwast ja räkis neile ja ütles: Wadage, ta on se Ebrea-mehhe meie jure tonud meid ärranaerma; ta tulli mo jure minno jures maggama, ja ma hüüdsin sure heälega.
 15. Siis sündis, kui ta kulis, et ma heält teggin ja hüüdsin: siis jättis ta omma kue mo jure, ja pöggenes ja läks wälja oue.
 16. Ja ta panni temma kue ennese jure, senni kui temma issand omma koio tulli.
 17. Ja ta räkis nendasammoti temma wasto ja ütles: Se Ebrea sullane, mis sa olled meie jure tonud, tulli mo jure mind ärranaerma.
 18. Ja se sündis, kui ma heält teggin ja hüüdsin, siis jättis ta omma kue mo jure ja pöggenes oue.
 19. Ja se sündis, kui temma issand omma naese könned kulis, mis ta temma wasto räkis ja ütles: Sedda wisi on so sullane mulle teinud: siis süttis ta wihha pöllema.
 20. Ja Josepi issand wöttis tedda ja panni tedda wangi-hone siñna paika, kus kunninga wangid kinni petakse; ja ta olli seäl wangi-hones.
 21. Agga Jehowa olli Josepiga, ja pöris omma heldusse temma pole ja teggi, et ta armas olli selle wangi-hone üllema melest.
 22. Ja se wangi-hone üllem andis Josepi kätte keik wangid, mis seäl wangi-hones ollid, ja keik, mis nemmad piddid teggema, olli temma seädmas.
 23. Ei se wangi-hone üllem ei watand ühhegi asja järrele, mis temma käes, sest et Jehowa temmaga olli, ja mis ta teggi, sedda laskis Jehowa korda miñna.

40. Peatük.

   Josep selletab wangi-hones kaks unnenäggo ärra.

 1. Ja se sündis pärrast sedda luggu, et Egiptusse kunninga keldri-tener ja se paggar omma issanda Egiptusse kunninga wasto eksisid.
 2. Ja Warao sai omma kahhe üllema-teenri peäle wägga kurjaks, keldri-teenritte üllewataja ja paggaritte üllewataja peäle.
 3. Ja ta panni neid wahhi alla kunninga wahhimeeste pealikko kotta, wangi-hone siñna paika, kus Josep kinni olli.
 4. Ja kunninga wahhimeeste pealik panni Josepit nende jure, et ta piddi nende kässil ollema, ja nemmad ollid mitto päwa wahhi al.
 5. Ja nemmad mollemad näggid unnes unnenäggo, iggaüks omma unnenäo ühhel ösel, iggaüks omma unnenäo ärraselletamisse järrele, se keldri-tener ja se paggar, mis Egiptusse kunningal ollid, mis wangi-hones kinni ollid.
 6. Ja Josep tulli hom̃iko nende jure ja näggi neid, ja wata nemmad ollid nukra näoga.
 7. Ja ta küssis Warao üllematte teenritte käest, mis temmaga ollid wahhi al temma issanda koias, ja ütles: Mikspärrast on teil tännapääw ni pahha näggo?
 8. Ja nemmad ütlesid temma wasto: Meie olleme unnenäggo unnes näinud, ja ükski ei olle, kes sedda ärra selletab; ja Josep ütles nende wasto: Eks selletussed olle Jummala kä? kummatagi juttuseage mulle.
 9. Ja keldri-teenritte üllewataja juttustas omma unnenäggo Josepile ja ütles temmale: Mo unnenäggo sees olli nenda: wata seäl olli wina-pu minno ees.
 10. Ja winapu külges ollid kolm oksa, ja need ollid pakkatamas, ta öied ollid wälja tulnud, ja temma kobbaratte külges ollid marjad walmis sanud.
 11. Ja Warao karrikas olli mo käes, ja ma wötsin need winamarjad ja pikistasin neid Warao karrikasse, ja andsin se karrika Warao kätte.
 12. Ja Josep ütles temmale: Se on temma selletus: kolm oksa on kolm päwa.
 13. Enne kui kolm päwa möda saab, töstab Warao so Pea ülles, ja pannab sind jälle so ammeti peäle, ja sa annad Warao karrika temma kätte endise wisi järrele, kui sa ollid ta keldri üllewataja.
 14. Agga pea mind ommas meles, kui so kässi hästi käib, ja te mulle, pallun ma, sedda head, ja rägi minno pärrast Warao ette, ja sada mind siit honest ärra.
 15. Sest ma ollen wargsel wisil Ebrea-maalt ärrawarrastud, ja ma polle siinke middagi teinud, et nemmad mind seie auko on pannud.
 16. Kui paggaritte üllewataja näggi, et ta hästi olli ärraselletanud, siis ütles ta Josepi wasto: Ma ollen ka unnes näinud, ja wata kolm punnutud korwi ollid mo Pea peäl.
 17. Ja selle üllema korwi sees olli keiksuggu Warao roga paggari tehtud, ja linnud söid sedda korwist mo Pea peält ärra.
 18. Ja Josep wastas ja ütles: Se on temma selletus: kolm korwi on kolm päwa.
 19. Ennego kolm päwa möda saab, wöttab Warao so Pea otsast ärra ja poob sind ülles pu külge, ja linnud söwad so lihha sinno peält ärra.
 20. Ja se sündis kolmandamal päwal Warao sündimisse päwal, kui ta keikile omma sullastele jodud teggi: siis töstis ta keldri-teenritte üllewataja Pea ülles ja paggaritte üllewataja Pea omma sullaste seast,
 21. Ja panni se keldri-teenritte üllewataja temma keldri-ammeti peäle, ja temma andis karrikast Warao kätte.
 22. Agga paggaritte üllewatajat poos ülles, otse nenda kui Josep olli neile ärraselletanud.
 23. Ja keldri-teenritte üllewataja ei piddand mitte Josepit meles, waid unnustas tedda ärra.

41. Peatük.

   Josep peäseb wangist; töstetakse sureks issandaks.

 1. Ja se sündis kahhe aasta pärrast, et Warao unnenäggo näggi, ja wata, ta seisis Nilusse jöe äres.
 2. Ja wata jöest tousid seitse lehma ülles, illusad nähha ja lihhawad lihha polest, ja söid aso peäl.
 3. Ja wata seitse teist lehma tousid nende järrele jöest ülles, pahhad peält nähha ja lahjad lihha polest, ja nemmad seisid nende teiste lehmade körwas jöe äres.
 4. Ja need lehmad, mis pahhad peält nähha ja lahjad lihha polest, söid ärra neid seitse lehma, mis illusad nähha ja lihhawad ollid; ja Warao ärkas ülles.
 5. Ja ta uinus maggama ja näggi teist puhko unnes, ja wata seitse wilja-pead tousid ühhest körrest ülles, jämmedad ja head.
 6. Ja wata seitse penikest ja hom̃iko-tulest ärrakörwetud pead tousid nende järrele ülles.
 7. Ja need penikessed wilja-pead nelasid neid seitse jämmedat ja täit pead ärra; ja Warao ärkas ülles; ja wata se olli unnenäggo.
 8. Ja se sündis hommiko, et temma waim olli kui roidund, ja läkkitas ja kutsus keik Egiptusse-ma kunsi-mehhed ja keik temma targad, ja Warao juttustas neile omma unnenäo, ja ükski ei woinud neid Waraule ärraselletada.
 9. Ja keldri-teenritte üllewataja räkis Waraoga ja ütles: Tännapääw tulletan minna ommad pattud mele.
 10. Warao sai wägga kurjaks omma sullaste peäle, ja panni mind wahhi alla kunninga wahhimeeste pealikko kotta, mind ja paggaritte üllewatajat.
 11. Ja meie näggime ühhel ösel unnes unnenäo, minna ja temma, iggaüks näggime meie, unnes unnenäggo omma unnenäo selletusse järrele.
 12. Ja seälsammas olli meiega üks Ebrea-noormees ja kunninga wahhimeeste pealikko sullane, ja meie juttustasime temmale, ja ta selletas meile ärra meie unnenäud, iggaühhele selletas ta ärra temma unnenäo järrele.
 13. Ja se sündis, nenda kui ta meile ärraselletas, nenda sai se ka; minna ollen jälle omma ammeti peäle sanud, ja teine on üllespodud.
 14. Ja Warao läkkitas ja kutsus Josepi, ja nemmad saatsid tedda ussinaste august wäljaminnema , ja ta aias omma habbeme ärra, ja panni ommad teised rided selga, ja tulli Warao jure.
 15. Ja Warao ütles Josepi wasto: Ma ollen unnes unnenäo näinud, ja ükski ei woi sedda ärraselletada; ja ma ollen sinnust kuulnud räkitawad, kui sa unnenäo kuled, siis woid sa sedda ärraselletada.
 16. Siis wastas Josep Waraule ja ütles: Ei se polle minno kä, kül Jummal ommeti Waraule head kulutab.
 17. Ja Warao ütles Josepi wasto: Mo unnenäus olli se nenda: wata ma seisin jöe äres.
 18. Ja wata jöest tousid ülles seitse lehma, mis lihhawad lihha polest ja illusad peält nähha, ja nemmad söid aso peäl.
 19. Ja wata seitse teist lehma tousid nende järrele ülles, wäetimad ja wägga pahhad peält nähha ja lahjad lihha polest; ei ma polle keige Egiptusse-maal sähhärdussi pahhasid näinud.
 20. Ja need lahjad ja pahhad lehmad söid neid seitse essimest lihhawat lehma ärra.
 21. Ja nemmad said nende köhto, ja es olle tunda, et nemmad nende köhto sanud, ja nende näggo olli pahha nenda kui ennegi; ja ma ärkasin ülles.
 22. Pärrast näggin ma ommas unnes, ja wata seitse wilja-pead tousid ülles ühhest körrest, täied ja head.
 23. Ja wata seitse kuiwa, penikest, hom̃iko-tulest ärrakörwetud pead tousid nende järrele ülles.
 24. Ja need penikessed wilja-pead nelasid neid seitse head pead ärra: ja ma ollen sedda kunsi-meeste wasto üttelnud, ja ükski ei woi mulle sedda teäda anda.
 25. Ja Josep ütles Warao wasto: Warao unnenäggo se on üks keik; Jummal on Waraule teäta annud, mis ta wöttab tehha.
 26. Need seitse head lehma on seitse aastat, ja need seitse head wilja-pead on seitse aastat, se on üks unnenäggo.
 27. Ja need seitse lahjat ja pahha lehma, mis nende järrele üllestousid, need on seitse aastat, ja need seitse tühja hom̃iko-tulest ärrakörwetud pead on seitse nälja aastat.
 28. Seeb se assi on, mis ma ollen Warao wasto räkinud; mis Jummal wöttab tehha, sedda on ta Waraule näitnud.
 29. Wata nende seitsme aasta sees, mis tullewad, peab suur wilja-warrandus ollema keige Egiptusse-maal.
 30. Ja nende järrele tullewad seitse nälja aastat, ja keik wilja-warrandus Egiptusses saab ärraunnustud, ja nälg löppetab sedda maad ärra.
 31. Ja ei olle ennam sedda wilja-warrandust tundagi siin maal se nälja pärrast, mis se järrele tulleb, sest se on wägga kange.
 32. Ja et se unnenäggo Waraule on kakskord olnud, on se, et se assi on Jummalast töeste seätud, ja et Jummal pea jouab sedda tehha.
 33. Ja nüüd katsko Warao ennesele ühhe moistlikko ja targa mehhe, ja pango tedda Egiptusse-ma ülle.
 34. Warao tehko nenda, ja pango üllewatajaid Ma ülle, ja wötko wiet ossa Egiptusse-maist neil seitsmel rohke wilja aastal;
 35. Et nemmad keik nende tullewatte hea aastade toidust kogguwad, ja wilja kokko pañewad Warao käe alla toidusseks liñnade sees, ja sedda hoidwad.
 36. Ja se toidus woib warraks seista selle male nende seitsme nälja aasta tarwis, mis Egiptusse-ma peäle tullewad, et Ma nälja pärrast ei sa ärrakautud.
 37. Ja se könne olli Warao melest ja keikide temma sullaste melest hea.
 38. Ja Warao ütles omma sullaste wasto: Kas peaksime leidma seddasuggust meest, kelle sees Jummala waim on?
 39. Ja Warao ütles Josepi wasto: Et Jummal sinnule sedda keik on teäta annud, siis ei olle ükski ni moistlik ja tark kui sinna.
 40. Sinna pead ülle mo koia ollema, ja keik mo rahwas peab so susanna järrele ussin ollema: agga au-järre polest tahhan ma surem sind olla.
 41. Ja Warao ütles Josepi wasto: Wata ma ollen sind keige Egiptusse-ma ülle pannud.
 42. Ja Warao wöttis omma sörmust omma käe peält ärra, ja panni sedda Josepi käe peäle, ja panni kallid linnased rided temma selga, ja panni kuld-kee temma kaela;
 43. Ja laskis tedda ommas teises töldas söita, mis temmal olli, ja käskis hüda temma eel: Iggaüks heitko pölwili mahha! ja ta panni tedda keige Egiptusse-ma ülle.
 44. Ja Warao ütles Josepi wasto: Minna ollen Warao; agga ilma sinnota ei pea ükski egga omma kät egga omma jalga üllestöstma keige Egiptusse-maal.
 45. Ja Warao panni Josepi nimme Sownat Panea, ja panni temmale Asnati Potiwera, üllema Onni-ma wallitseja tütre naeseks; ja Josep läks wälja Egiptusse-male.
 46. Ja Josep olli kolmkümmend aastat wanna, kui ta Warao Egiptusse kunninga ees seisis; ja Josep läks Warao jurest ärra ja käis keik Egiptusse-maad läbbi.
 47. Ja se Ma kandis nende seitsme rohke wilja aasta sees ühhest iwwast peotäit.
 48. Ja ta koggus keik seitsme aasta wilja, mis Egiptusse-maal olli, ja panni wilja liñnade sisse, igga liñna pöllo wilja, mis seäl ümberkaudo olli, panni ta siñna sisse.
 49. Ja Josep panni kokko wägga paljo wilja, nenda kui liiw merre äres, et ta ei woinud ennam arwata, sest se olli arwamatta.
 50. Ja Josepile sündsid kaks poega, ennego se nälja aasta tulli, mis Asnat Potiwera üllema Onni-ma wallitseja tüttar temmale ilmale töi.
 51. Ja Josep pañi essimesse poia nim̃e Manasse; sest ta ütles: Jum̃al on mind lasknud ärraunnustuda keik mo waewa ja keik mo issa suggu.
 52. Ja teise nimme panni ta Ewraim; sest ta ütles: Jummal on mulle suggu saatnud mo willetsusse maal.
 53. Kui need seitse rohke wilja aastat said otsa, mis Egiptusse-maal ollid,
 54. Siis hakkasid need seitse nälja aastat tullema, nenda kui Josep olli üttelnud; ja nälg olli keige made sees, agga keige Egiptusse-ma sees olli leiba.
 55. Kui nüüd keige Egiptusse-maal ka nälg olli, siis kissendas rahwas Warao pole leiwa pärrast; ja Warao ütles keige Egiptusse-rahwale: Minge Josepi jure, mis se teile ütleb , sedda tehke.
 56. Ja nälg olli keige Ma peäl, ja Josep teggi keik aidad lahti, kus wilja sees, ja müüs Egiptusse-rahwale, sest Egiptusse-maal wöttis nälg woimust.
 57. Ja keik ma-ilm tulli Egiptusse-male, Josepi jure ostma, sest nälg olli woimust sanud keige made sees.

42. Peatük.

   Josepi wennad katsutakse läbbi, kas nemmad ausad on.

 1. Kui Jakob näggi, et wilja Egiptusses olli, siis ütles Jakob omma poegadele: Mis teie teine teist wahhite?
 2. Ja ta ütles: Wata ma ollen kuulnud, et Egiptusses peab wilja ollema; minge siñna alla ja ostke meile seält, et meie jäme ellama, ja mitte ärra ei surre.
 3. Siis läksid kümme Josepi wenda siñna alla, Egiptussest wilja ostma.
 4. Ja Jakob ei läkkitand mitte Penjamini Josepi wenda tem̃a wendadega, sest ta ütles: Ehk wahhest tem̃ale äppardus juhtub.
 5. Ja Israeli poiad tullid mu tulliatte seltsis, wilja ostma: sest nälg olli Kanaani maal.
 6. Ja Josep olli wallitseja se Ma ülle, temma müüs keige Ma rahwale; ja Josepi wennad tullid ja kummardasid temma ette silmili mani.
 7. Ja Josep näggi ommad wennad ja tundis neid, ja teggi ennast woöraks nende wasto ja räkis nendega waljuste ja ütles nende wasto: Kust teie tullete? ja nemmad ütlesid: Kanaani maalt leiba ostma.
 8. Ja Josep tundis ommad wennad, agga nemmad ei tunnud tedda mitte.
 9. Siis tullid Josepi mele need unnenäud , mis ta neist olli unnes näinud; ja ütles nende wasto: Teie ollete sallajad Ma kulajad, teie ollete tulnud waatma, kus pool se Ma lahti on.
 10. Ja nemmad ütlesid tem̃a wasto: Ei mitte, mo issand, so sullased on agga tulnud leiba ostma.
 11. Meie keik olleme ühhe mehhe poiad, meie olleme öiged mehhed; sinno sullased polle mitte sallajad Ma kulajad.
 12. Ja ta ütles nende wasto: Ei mitte; sest teie ollete tulnud waatma, kus pool Ma lahti on.
 13. Ja nemmad ütlesid: Meie so sullased ollime kaksteistkümmend wenda ühhe mehhe poiad Kanaani maal, ja wata norem on tänna weel meie issa jures, ja üks ep olle ennam ollemas.
 14. Ja Josep ütles nende wasto: Seeb se on, mis ma teie wasto ollen räkinud ja üttelnud: Teie ollete sallajad Ma kulajad.
 15. Sest peate selgeks sama, ni töeste kui Warao ellab, teie ei pea siit mitte ärraminnema, enne kui teie norem wend saab seie tulnud.
 16. Läkkitage üks teie seast, et ta teie wenna toob, agga teie peate kinni jäma, et teie könned selgeks sawad, kas tödde teie jures on: agga kui mitte, siis ollete, ni töeste kui Warao ellab, sallajad Ma kulajad.
 17. Ja ta panni neid kolm päwa wahhi alla.
 18. Ja kolmandamal päwal ütles Josep nende wasto: Tehke sedda, siis jäte ellusse; minna kardan Jummalat.
 19. Kui teie ollete öiged mehhed, siis jägo üks teie wendadest kinni teie wangi-honesse, ja teie minge, wige wilja se nälja pärrast, mis teie maiades.
 20. Ja toge omma norem wend mo jure, siis sawad teie könned töeks, ja teie ei pea mitte surrema; ja nemmad teggid nenda,
 21. Ja ütlesid teine teise wasto: Töeste meie olleme süallused omma wenna pärrast, kelle hinge kitsikust meie näggime, kui ta meid allandlikkult pallus, ja meie ei wötnud mitte kuulda, sepärrast on sesinnane kitsikus meie peäle tulnud.
 22. Ja Ruben wastas neile ja ütles: Eks minna räkinud teie wasto ja üttelnud : ärge tehke mitte patto se poisi wasto, ja teie ei wötnud mitte kuulda: ja wata, nüüd noutakse ka temma werri tagga.
 23. Ja nemmad ei teädnud mitte, et Josep sedda moistis, sest tulk käis nende wahhel.
 24. Ja ta pöris nende jurest ärra ja nuttis; ja ta tulli jälle nende jure ja räkis nende wasto, ja wöttis Simeonit nende seast ärra, ja siddus tedda nende silma ees kinni.
 25. Ja Josep käskis, et nemmad piddid nende kottid wiljaga täitma, ja iggaühhe rahha jälle ta kotti pannema, ja neile tee-roga andma tee peäle: ja nenda tehti neile.
 26. Ja nemmad töstsid omma wilja omma eeslide selga, ja läksid seält ärra.
 27. Kui üks omma kotti lahti teggi, et ta ömaias piddi omma eeslile sömaaia ette andma: siis näggi ta omma rahha, ja wata, se olli temma kotti suus.
 28. Ja ta ütles omma wendade wasto: Mo rahha on taggasi sanud, ja wata se on ka mo kottis: siis löppes nende südda ärra, ja wärrisesid teine teise wasto ütteldes: Miks on Jummal meile sedda teinud?
 29. Ja nemmad tullid Kanaani male omma issa Jakobi jure ja andsid temmale keik teäda, mis neile olli juhtund ja ütlesid:
 30. Se mees, selle Ma issand räkis meiega waljuste, ja piddas meid sallajaks Ma kulajaks.
 31. Ja meie ütlesime temma wasto: Meie olleme öiged mehhed, meie ei olle sallajad Ma kulajad;
 32. Meid on kaksteistkümmend wenda omma issa poiad, üks ei olle ennam ollemas, ja norem on tänna weel meie issa jures Kanaani maal.
 33. Ja se mees, se Ma issand, ütles meie wasto: Sest tahhan ma tunda, kas teie öiged ollete; jätke üks ommast wendadest mo jure, ja wötke wilja se nälja pärrast, mis teie maiades, ja minge ärra.
 34. Ja toge omma norem wend seie minno jure, et ma teäda saan, et teie ei olle mitte sallajad Ma kulajad, waid et teie öiged ollete: siis tahhan ma teie wenna teile anda, ja teie woite siin maal kaupelda.
 35. Ja se sündis, kui nemmad ommad kottid tühhendasid, wata siis olli iggaühhe rahha kukkur temma kottis, ja nemmad näggid omma rahha kukrud, nemmad ja nende issa, ja kartsid.
 36. Ja nende issa Jakob ütles nende wasto: Teie tete mind lapsist lahti: Josep ei olle ennam ja Simeon ei olle ennam ollemas, ja Penjaminit tahhate teie ka ärrawötta? keik se tulleb mo peäle.
 37. Ja Ruben räkis omma issa wasto ja ütles: Surreta kaks mo poegadest, kui ma tedda so jure ei to; anna tedda minno kätte, ja minna toon tedda so jure taggasi.
 38. Ja ta ütles: Mo poeg ei pea mitte teiega allaminnema: sest temma wend on surnud ja temma on üksipäinis üllejänud; kui temmale äppardus juhtub seäl tee peäl, mis teie käite, siis sadate teie mo hallid juuksed murrega hauda.

43. Peatük.

   Josepi wendade teine teekond Egiptusse male.

 1. Ja nälg olli kange seäl maal.
 2. Ja se sündis, kui nemmad se wilja said ärrasönud, mis nemmad Egiptussest ollid tonud, et nende issa nende wasto ütles: Minge jälle meile pissut leiba ostma.
 3. Ja Juda räkis temma wasto ja ütles: Se mees kinnitas meile wägga ja ütles: Teie ei pea mo silmi mitte nähha sama, kui teie wend ei olle teiega.
 4. Kui sa meie wenna meiega läkkitad, siis tahhame meie allaminna ja sulle leiba osta.
 5. Agga kui sa tedda ei tahha läkkitada, siis ei lähhä meie mitte alla: sest se mees ütles meie wasto: Teie ei pea mo silmi mitte nähha sama, kui teie wend ei olle teiega.
 6. Ja Israel ütles: Mikspärrast ollete teie sedda kurja mulle teinud, et teie selle mehhele teäda andsite, et teil weel üks wend olli?
 7. Siis ütlesid nemmad: Se mees küssis wägga meie ja meie suggulaste seltsi järrele ja ütles: Kas teie issa alles ellab? ons teil weel üks wend? ja meie andsime temmale teäta sedda möda kui ööldud: kas meie siis otse teädsime, et ta piddi ütlema: Toge omma wend seie alla?
 8. Ja Juda ütles omma issa Israeli wasto: Anna se pois minnoga, siis wöttame kätte ja lähhäme ärra, et meie jäme ellama ja ärra ei surre, ei meie egga meie wäetimad lapsed.
 9. Minna ollen temma eest käe-mees, minno käest pead sa tedda küssima; kui ma tedda so kätte ei to ja tedda so silma ette ei sada seisma: siis olgo ma iggapääw so ees sü-allune.
 10. Sest kui meie ei olleks wiwinud, siis olleksime jo kakskord taggasi sanud.
 11. Ja Israel nende issa ütles nende wasto: Kui se nüüd nenda on, siis tehke sedda: wötke selle Ma keige parremast wiljast omma kottide sisse ja wige selle mehhele melehead siñna, pissut kallist waiko ja pissut met, kallist rohto ja mirrid, kallid pehklaid ja mandlid.
 12. Ja wötke kahhewörra rahha enneste kätte, ja se rahha mis teie kottide suus on taggasi sanud, wötke jälle omma kätte; ehk se leeb koggematta sündinud.
 13. Ja wötke ka omma wend ja wötke kätte, minge jälle se mehhe jure.
 14. Ja se keigewäggewam Jummal andko teile hallastust se mehhe käest, et ta lasseks teie teise wenna ja Penjaminit teiega ärratulla; agga minna saan lastest lahti, nenda kui ma ollen lahti sanud.
 15. Ja need mehhed wötsid sedda melehead, ja kahhewörra rahha wötsid nemmad omma kätte ja Penjaminit, ja wötsid kätte ja läksid alla Egiptusse-male ja seisid Josepi ees.
 16. Ja Josep näggi Penjamini nendega ollewad, ja ütles sellele kes temma koia ülle olli: Wi need mehhed senna kotta, ja tappa üks tappa-weis ja walmista sedda, sest need mehhed peawad lounat minnoga söma.
 17. Ja se mees teggi nenda kui Josep olli üttelnud: ja se mees wiis need mehhed Josepi kotta.
 18. Ja need mehhed kartsid, et neid Josepi kotta widi, ja ütlesid: Meid wiakse senna se rahha loo pärrast, mis essimessel korral meie kottide sisse taggasi sai, et ta meie peäle süüd werab ja meie peäle kippub ja meid sullasiks wottab ja meie eeslid ka.
 19. Ja nemmad astusid selle mehhe jure, kes Josepi koia ülle olli, ja rääksid temma wasto koia ukse ees.
 20. Ja ütlesid iggaüks: Ma pallun, mo issand, meie tullime öiete alla essimesel korral leiba ostma;
 21. Ja se sündis, kui meie ömaiale saime ja ommad kottid lahti teggime, wata siis olli iggaühhe rahha temma kotti suus, meie rahha temma moödo järrele: ja meie olleme sedda taggasi tonud ommas käes.
 22. Ja olleme teist rahha ennese käes alla tonud, leiba ostma; ei meie tea, kes meie rahha on meie kottide sisse pannud.
 23. Ja ta ütles: Olge rahhul, ärge kartke; teie Jummal ja teie issa Jummal on teile sallaja warrandust teie kottide sisse annud, teie rahha on minno kätte sanud; ja ta töi Simeoni wälja nende jure.
 24. Ja se mees wiis need mehhed Joseppi kotta; ja andis wet ja nemmad pessid ommad jallad , ja andis nende eeslidele sömaaia.
 25. Ja nemmad walmistasid melehead senni kui Josep louna piddi tullema, sest nemmad ollid kuulnud, et nemmad seäl piddid leiba wötma.
 26. Kui Josep koio tulli, siis wisid nemmad temmale sedda melehead, mis nende käes olli, siñna kotta; ja nemmad kummardasid temma ette mani.
 27. Ja ta küssis neilt, kuida kässi piddi käima ja ütles: Kas teie wanna issa kässi hästi käib? kedda teie rääksite; ons ta alles ellus?
 28. Ja nemmad ütlesid: So sullase meie issa kässi käib hästi, ta ellab alles; ja nemmad kummardasid peaga ja heitsid silmili mahha.
 29. Ja ta töstis ommad silmad ülles ja näggi Penjamini omma wenna, omma emma poia ja ütles: On se teie norem wend, kedda teie mo wasto rääksite? ja ta ütles: Jummal olgo sulle armolinne, mo poeg.
 30. Ja Josep ruttas, sest temma halle meel pölles temma wenna pärrast, ja ta otsis kus ta woiks nutta, ja läks kambri ja nuttis seäl.
 31. Kui ta ommad silmad sai pesnud, siis tulli ta wälja ja piddas ennast ja ütles: Pange leiba lauale.
 32. Ja nemmad pannid temmale isseärranisse ja neile isseärranisse ja Egiptusse rahwale, kes temma jures söid, isseärranisse: sest Egiptusse rahwas ei woi Ebrea-rahwaga leiba wötta, sest se on Egiptusse rahwale üks hirmus assi.
 33. Ja nemmad istusid temma ees, wannem omma wannusse järrele, ja norem omma noordusse järrele: ja need mehhed pannid sedda issekeskes immeks.
 34. Ja roga tösteti temma eest nende ette; ja Penjamini ossa olli wiis korda ennam, kui keikide teiste ossad, ja nemmad jöid ja said kül temmaga jua.

44. Peatük.

   Josepi wennad katsutakse weel ennam läbbi.

 1. Ja ta käskis sedda, kes temma koia ülle olli ja ütles: Täida nende meeste kottid wiljaga ni paljo, kui nemmad suutwad kanda, ja panne iggamehhe rahha temma kotti suhho.
 2. Ja minno karrikas, se höbbe-karrikas panne selle norema kotti suhho ja temma wilja rahha; ja ta teggi Josepi sanna järrele, mis ta olli räkinud.
 3. Kui hom̃iko walge sai, siis lasti need mehhed ärraminna, need ja nende eeslid.
 4. Kui nemmad ollid liñnast wäljaläinud ja kaugele ei sanud, siis ütles Josep selle wasto, kes temma koia ülle olli: Wötta kätte, aia need mehhed takka, ja kui sa neid kätte sanud, siis ütle nende wasto: Mikspärrast tassute teie kurja hea eest?
 5. Eks se polle se, kust seest mo issand joob, ja sest woib ta pea ärraarwata? kurjaste ollete teie teinud, mis teie ollete teinud.
 6. Ja ta sai need kätte ja räkis nende wasto needsammad sannad.
 7. Ja nemmad ütlesid iggamees temma wasto: Mikspärrast rägib mo issand sedda wisi? se olleks so sullastele teotusseks, kui meie sedda olleksime teinud.
 8. Wata se rahha, mis meie omma kottide suust leidsime, töime meie Kanaani maalt jälle so kätte taggasi; kuida peaksime siis so issanda koiast höbbedat ehk kulda warrastama?
 9. Se, kelle jurest so sullaste seast sedda leitakse, peab surrema, ja ka meie tahhame omma issandale sullasiks jäda.
 10. Ja ta ütles: Olgo se nüüd nenda ka teie sannade järrele: kelle jurest sedda leitakse, se jägo mulle sullaseks, agga teie peate ilma süta ollema.
 11. Ja nemmad joudsid ja töstsid iggaüks omma kotti Ma peäle mahha, ja igga mees teggi omma kotti lahti.
 12. Ja ta otsis neid läbbi, wannemast ta hakkas ja löppes noremast, ja se karrikas leiti Penjamini kottist.
 13. Ja nemmad kärristasid ommad rided löhki, ja iggamees panni koorma omma eesli selga ja läksid taggasi liñna.
 14. Ja Juda tulli ja temma wennad Josepi kotta, ja ta olli alles seäl, ja nemmad heitsid temma ette mani mahha.
 15. Ja Josep ütles neile: Mis tö se on, mis teie ollete teinud? eks teie tea, et nisuggune mees, kui minna ollen, woib pea ärraarwata?
 16. Ja Juda ütles: Mis peame meie omma issandale ütlema? mis peame räkima ja mis peame ennast öigeks pannema? Jummal on so sullaste üllekohhut leidnud ; wata, meie jäme omma issandale sullasiks, ni hästi meie, kui se, kelle käest se karrikas on leitud.
 17. Ja ta ütles: Se olleks mulle teotusseks, kui ma sedda teeksin; se mees kelle käest se karrikas on leitud, se peab mulle sullaseks jäma: aga teie, minge ülles rahhoga omma issa jure.
 18. Ja Juda astus temma liggi ja ütles: Ma pallun, mo issand, et lasse omma sullane ühhe sanna räkida mo issanda körwade ette, ja ärgo süttigo so wihha pöllema so sullase wasto: sest sa olled nenda kui Warao.
 19. Mo issand küssis omma sullaste käest ja ütles: Ons teil weel issa ehk wend?
 20. Ja meie ütlesime mo issanda wasto: Meil on üks wanna issa ja üks poeglaps, kes temma wanna ea sees sündinud, se norem, ja ta wend on surnud, ja ta on üksi ommast emmast üllejänud, ja temma issa armastab tedda.
 21. Ja sa ütlesid omma sullaste wasto: Toge tedda mo jure alla, ja ma tahhan armolikkult temma peäle wadata.
 22. Ja meie ütlesime omma issanda wasto: Se noormees ei woi mitte ommast issast ärrajäda: kui ta ommast issast ärrajääb, siis surreks temma ärra.
 23. Ja sa ütlesid omma sullaste wasto: Kui teie norem wend teiega alla ei tulle, siis ei pea teie mo silmi mitte ennam nähha sama.
 24. Ja se sündis kui meie so sullase omma issa jure üllesläksime, ja tem̃ale teäda andsime omma issanda könned:
 25. Siis ütles meie issa: Minge jälle, ostke meile pissut leiba.
 26. Ja meie ütlesime: Meie ei woi mitte allaminna; kui meie norem wend meiega on, siis lähhäme alla: sest meie ei woi mitte selle mehhe silmi nähha sada, kui meie norem wend meiega ei olle.
 27. Ja so sullane mo issa ütles meie wasto: Teie teate, et mo naene mulle kaks poega ilmale tonud.
 28. Ja teine läks mo jurest ärra, ja ma ütlesin: töeste ta on ärramurtud; ja ma polle tedda tänneni weel mitte näinud.
 29. Kui teie nüüd sesinnatse ka mo silma eest ärrawöttate, ja temmale peaks äppardus juhtuma: siis sataksite teie mo hallid juuksed se önnetusse läbbi hauda.
 30. Ja nüüd kui minna so sullase omma issa jure tulleksin, ja se noormees ei olleks mitte meiega (sest temma hing armatseb temma hinge wägga.)
 31. Siis sünnib kui ta nääb, et se noormees ei olle ka, et ta surreb, ja et so sullased sinno sullase omma issa hallid juuksed murrega hauda saatwad.
 32. Sest so sullane on käemees se noremehhe eest mo issa jures, sest ma ütlesin: Kui ma tedda sinno jure mitte ei to, siis olgo minna iggapääw omma issa ees sü-allune.
 33. Ja nüüd jägo, pallun ma, so sullane selle nore mehhe assemele sullaseks omma issandale, ja se noormees mingo ülles omma wendadega.
 34. Sest kuida peaksin minna omma issa jure ülles minnema, kui se noormees ei olleks minnoga; et ma sedda önnetust ei sa nähha, mis mo issale juhtub.

45. Peatük.

   Josep tunnistab omma wendadele, et ta nende wend on.

 1. Ja Josep ei woinud ennast ennam piddada keikide nende ees, kes temma jures seisid, ja hüdis: Saatke iggameest mo juurest wälja; ja ükski ei seisnud temma jures, kui Josep ennast omma wendadele teäta andis.
 2. Ja ta teggi heält omma nuttoga, ja Egiptusse rahwas kuulsid sedda ja Warao perre kulis ka.
 3. Ja Josep ütles omma wendade wasto: Minna ollen Josep; kas mo issa alles ellab? ja ta wennad ei woinud temmale mitte wastada, sest nemmad tundsid wägga suurt hirmo temma silma ees.
 4. Ja Josep ütles omma wendade wasto: Et astuge minno liggi; ja nemmad astusid liggi; ja ta ütles: Minna ollen Josep, teie wend, kedda teie ollete Egiptussesse ärramünud.
 5. Ja nüüd ärgo sago teie meel haigeks ja ärgo süttigo teie wihha pöllema issekeskes, et teie mind ollete seie ärramünud: sest ello-üllespiddamisse pärrast on Jummal mind teie ele seie läkkitanud.
 6. Sest nende kahhe aasta sees on nälg jo olnud siin maal, ja wiis aastat on weel, et ei olle kündi egga leikust.
 7. Agga Jummal on mind teie ele läkkitanud, et ta teile suggu üllejättaks Ma peäle ja teid ellus peaks sureks ärrapeäsemisseks.
 8. Ja nüüd teie ei olle mind seie läkkitanud, waid Jummal, ja temma on mind pannud Waraule issaks ja keige temma perrele issandaks ja wallitsejaks keige Egiptusse-ma ülle.
 9. Joudke ja minge ülles mo issa jure ja üttelge ta wasto: Nenda ütleb so poeg Josep: Jummal on mind issandaks pannud keige Egiptusse ülle, tulle mo jure alla, ärra jä seisma;
 10. Ja sa pead Koseni maal ellama, ja mo jures liggi ollema, sinna ja sinno poiad ja so poegade poiad ja so puddolojuksed ja so weiksed ja keik mis sul on.
 11. Ja ma tahhan sind seälsammas toita, sest se nälg on weel wiis aastat; et sa kehwaks ei lähhä, sinna ja so perre ja keik mis sul on.
 12. Ja wata teie silmad näwad ja mo wenna Penjamini silmad, et mo su teie wasto rägib.
 13. Ja andke mo issale teäda keik minno au Egiptusse-maal ja keik mis teie ollete näinud, ja joudke ja toge mo issa seie alla.
 14. Ja ta hakkas omma wenna Penjamini ümber kaele ja nuttis, ja Penjamin nuttis temma kaela ümber.
 15. Ja ta andis keikile omma wendadele suud ja nuttis nendega; ja pärrast sedda rääksid temma wennad temmaga.
 16. Ja se könne kuuldi Warao koias ja ööldi: Josepi wennad on tulnud; ja se olli hea Warao melest ja temma sullaste melest.
 17. Ja Warao ütles Josepi wasto: ütle omma wendade wasto: tehke sedda, pange koorma omma lojuste peäle ja minge, et teie sate Kanaani male.
 18. Ja wötke omma issa ja ommad pered, ja tulge mo jure, siis tahhan ma teile sedda keigeparremat anda Egiptusse-maal, ja söge keigeparremast Ma wiljast.
 19. Ja sul on käsk kä öölda: sedda tehke: wötke ennestele Egiptusse-maalt wankrid omma wäetima lastele ja omma naestele, ja toge omma issa ärra ja tulge seie.
 20. Ja teie silm ärgo andko mitte armo teie maia-riistadele, sest se mis keigeparrem keige Egiptusse maal peab teie pärralt ollema.
 21. Ja Israeli poiad teggid nenda, ja Josep andis neile wankrid Warao sanna peäle, ja andis neile tee-roga te peäle.
 22. Neile keikile andis ta iggaühhele üllikonna ridid, ja Penjaminile andis temma kolm sadda höbbe-sekli, ja wiis üllikonda ridid.
 23. Ja omma issale läkkitas ta nenda sammoti kümme eeslit, mis kandsid keige parremat Egiptusse-ma warra, ja kümme emma-eeslit, mis kandsid wilja ja leiba ja roga tee peäle temma issale.
 24. Ja ta satis ommad wennad minnema, ja nemmad läksid ärra, ja ta üles nende wasto: Ärge wihhastage mitte tee peäl.
 25. Ja nemmad läksid Egiptussest ülles ja tullid Kanaani male omma issa Jakobi jure,
 26. Ja andsid temmale teäta ja ütlesid: Josep ellab ja temma on ka wallitseja keige Egiptusse-ma ülle; ja temma südda kohmetas, sest ta ei usknud neid mitte.
 27. Ja nemmad rääksid temmale ülles keik Josepi könned, mis ta nende wasto olli räkinud; ja kui ta näggi need wankrid, mis Josep olli läkkitanud tedda ärratoma: siis hakkas nende issa Jakobi waim jälle ellama.
 28. Ja Israel ütles: Kül sest on; mo poeg Josep ellab alles: ma tahhan miñna ja tedda nähha, enne kui ma surren.

46. Peatük.

   Josepi issa Israel lähhäb Egiptusse male.

 1. Ja Israel läks tee peäle ja keik mis temmal olli, ja tulli Peersaba, ja ohwerdas ohwrid omma issa Isaaki Jummalale.
 2. Ja Jummal ütles Israeli wasto näggemisses öse, sedda wisi: Jakob, Jakob! ja ta ütles: Siin ma ollen.
 3. Ja ta ütles: Minna ollen Jummal, sinno issa Jummal, ärra karda allaminnes Egiptusse, sest ma tahhan sind seäl sureks rahwaks tehha.
 4. Minua tahhan sinnoga allaminna Egiptusse ja minna tahhan sind ka wissiste seie ülles sata, ja Josep peab omma kät so silmäde peäle pannema.
 5. Ja Jakob hakkas Peersabast ärra minnema; ja Israeli poiad wisid omma issa Jakobi ja ommad wäetimad lapsed ja ommad naesed nende wankrittega, mis Warao olli läkkitanud tedda ärratoma.
 6. Ja nemmad wötsid ommad lodussed ja omma warrandust, mis nemmad ollid Kanaani maal ennestele saatnud, ja tullid Egiptusse, Jakob ja keik temma suggu temmaga:
 7. Ommad poiad ja omma poegade poiad ennesega, ommad tütred ja omma poegade tütred ja keik omma suggu wiis ta ennesega Egiptusse.
 8. Ja need on Israeli laste nimmed, mis Egiptusse tullid: Jakob ja temma poiad; Jakobi essimenne poeg olli Ruben.
 9. Ja Rubeni poiad ollid Anok ja Pallu ja Etsron ja Karmi.
 10. Ja Simeoni poiad ollid Jemuel ja Jamin ja Oad ja Jakin ja Soar ja Saul ühhe Kanaani naese poeg.
 11. Ja Lewi poiad ollid Kerson, Keat ja Merari.
 12. Ja Juda poiad ollid Er ja Onan ja Sela ja Perets ja Sera; ja Er surri ärra ja Onan Kanaani male: ja Peretsi poiad ollid Etsron ja Hamul.
 13. Ja Isaskari poiad ollid Tola ja Püwa ja Job ja Simron.
 14. Ja Sebuloni poiad ollid Sered ja Elon ja Jaleel.
 15. Need on Lea poiad, mis ta Jakobile ilmale töi Mesopotamias, ja temma tütre Tina: keik temma poegade ja temma tüttarte hinged neid olli kolm neljatkümmend.
 16. Ja Kadi poiad ollid Siwjon ja Haggi, Suni ja Etsbon, Eri ja Arodi ja Areli.
 17. Ja Aseri poiad ollid Imna ja Iswa ja Iswi ja Peria, ja Sera nende ödde; ja Peria poiad ollid Eber ja Malkiel.
 18. Need on Silpa poiad, mis Laban omma tütrele Leale andis, ja ta töi ilmale Jakobile, kuusteistkümmend hinge.
 19. Raeli Jakobi naese poiad on Josep ja Penjamin.
 20. Ja Josepile sündisid Egiptusse-maal lapsed, mis Asnat Potiwera Onni üllema ma-wallitseja tüttar temmale ilmale töi, Manasse ja Ewraim.
 21. Ja Penjamini poiad ollid Pela ja Peker, ja Asbel, Kera ja Naaman, Ehi ja Ros, Muppim ja Uppim ja Ard.
 22. Need on Raeli poiad, mis Jakobile on sündinud, keik hinged neid olli nelliteistkümmend.
 23. Ja Tani poiad on Ussim.
 24. Ja Nawtali poiad ollid Jatsel ja Kuni ja Jetser ja Sillem.
 25. Need on Pilla poiad, mis Laban omma tütrele Raelile andis, ja se töi neid Jakobile ilmale; keik hinged neid olli seitse.
 26. Keik hinged, mis Jakobiga tullid Egiptusse, mis temma niusist ollid wäljatulnud, isse Jakobi poegade naesed, keik hinged neid olli kuuskümmend ja kuus.
 27. Ja Josepi poiad, mis temmale ollid sündinud Egiptusses, neid olli kaks hinge; keik Jakobi perre hinged, mis Egiptusse tullid , neid olli seitsekümmend.
 28. Ja ta läkkitas Juda ennese ele Josepi jure, et ta piddi tedda juhhatama Koseni, ja nemmad tullid Koseni-male.
 29. Ja Josep laskis hobbosed omma tölla ette panna, ja läks ülles Koseni omma issa Israeli wasto; kui ta tedda näggi, siis hakkas ta temma ümber kaela ja nuttis kaua temma kaelas.
 30. Ja Israel ütles Josepi wasto: Nüüd tahhan ma surra, et ma so silmad ollen näinud, et sa alles ellus olled.
 31. Ja Josep räkis omma wendade wasto ja omma issa perre wasto: Ma tahhan üllesminna ja Waraule teäda anda ja temma wasto öölda: Mo wennad ja mo issa perre, mis Kanani maal ollid, on mo jure tulnud;
 32. Ja need mehhed on karjatsed, sest nemmad on lodustega öppind, ja nemmad on ommad puddolojuksed ja ommad weiksed ja keik mis neil on, ennesega tonud.
 33. Kui se nüüd sünnib, et Warao teid kutsub ja ütleb: Mis on teie ammet?
 34. Siis üttelge: So sullased on lodustega öppind ommast norest pölwest siit sadik, ni hästi meie kui meie wannemad; sepärrast et teie Koseni maal sate ellada: sest keik karjatsed on Egiptusse-rahwa melest hirmsad.

47. Peatük.

   Israel saab asset Egiptusses: seäl on alles suur nälg.

 1. Ja Josep tulli ja andis Waraule teäta ja ütles: Mo issa ja mo wennad ja nende puddolojuksed ja nende weiksed ja keik mis neil on, on tulnud Kanaani maalt, ja wata nemmad on jo Koseni maal.
 2. Ja ta wöttis monningad ommaist wendadest, wiis meest, ja panni neid seisma Warao ette.
 3. Ja Warao ütles temma wendade wasto: Mis on teie ammet? ja nemmad ütlesid Warao wasto: So sullased on karjatsed ni hästi meie kui meie wannemad.
 4. Ja nemmad ütlesid Warao wasto: Meie olleme tulnud kui woörad ellama seie male, sest seäl ei olle weiste sömaaega karjale, mis so sullaste pärralt on: sest kange nälg on Kanaani maal; ja nüüd pallume, lasse ommad sullased Koseni maal ellada.
 5. Ja Warao räkis Josepi wasto ja ütles: Sinno issa ja so wennad on sinno jure tulnud.
 6. Egiptusse-ma se on sinno ees, sada omma issa ja ommad wennad keigeparrema Ma kohta ellama, ellago nemmad Koseni maal; ja kui sa tead, et nende seas wahwad mehhed on, siis panne neid loduste üllewatajaks, mis mo pärralt on.
 7. Ja Josep wiis omma issa Jakobi sisse ja panni tedda seisma Warao ette, ja Jakob önnistas Warao.
 8. Ja Warao ütles Jakobi wasto: Mitto on so ello aasta päwa?
 9. Ja Jakob ütles Warao wasto: Need ello aasta päwad, mis ma kui woöras ollen ellanud, on sadda ja kolmkümmend aastat, pissut ja kurjad on mo ello aasta päwad olnud , ja ei sa mitte mo wannematte ello aastade päwade wasto neil päiwil, kui nemmad kui woörad ellasid.
 10. Ja Jakob önnistas Warao ja läks Warao jurest ärra.
 11. Ja Josep satis omma issale ja omma wendadele asset, ja andis neile pärrandust Egiptusse-maal keige parrema Ma kohtas Ramsesse maal, nenda kui Warao olli käsknud.
 12. Ja Josep toitis omma issa ja ommad wennad ja keik omma issa perre leiwaga sedda möda, kui neil wäetimad lapsed ollid sömas.
 13. Ja keige seäl maal ei olnud leiba, sest nälg olli wägga kange, ja Egiptusse-ma ja Kanaani-ma nörkes ärra nälja pärrast.
 14. Ja Josep koggus keik se rahha kokko, mis Egiptusse-maalt ja Kanaani maalt leiti, se wilja eest, mis nemmad ostsid, ja Josep wiis se rahha Warao kotta.
 15. Ja rahha löppes ärra Egiptusse maalt ja Kanaani maalt ja keik Egiptusse-rahwas tullid Josepi jure ja ütlesid: Anna meile leiba, ja mikspärrast peame so ette surrema? sest rahha on otsas.
 16. Ja Josep ütles: Andke om̃ad lodussed ja ma annan teile teie loduste eest, kui rahha otsas on.
 17. Ja nemmad töid ommad lodussed Josepi jure, ja Josep andis neile leiba hooste eest ja puddolojuste suggu eest ja weiste eest ja eeslide eest, ja piddas neid ülles leiwaga keige loduste eest sel aastal.
 18. Kui se aasta sai löppend siis tullid nemmad temma jure teisel aastal ja ütlesid temmale: Meie ei woi omma issandale ärrasallata, et, pärrast sedda kui rahha on löpnud ja lojuste warrandus meie issanda kätte sanud, ei olle meie issanda ette muud middagi üllejänud kui meie kehha ja meie maad.
 19. Mikspärrast peame so silma ette ärrasurrema, ni hästi meie kui meie maad? osta meid ja meie maad leiwa eest, et meie omma madega Warao pärris sullasiks same, ja anna semet, et meie ellusse jäme ja mitte ärra ei surre, egga se Ma tühjaks ei jä.
 20. Ja Josep ostis keik Egiptusse maad Waraule, sest Egiptusse-rahwas müsid iggaüks omma wälja, sest nälg olli woimust wötnud nende peäle; ja se Ma sai Warao pärralt.
 21. Ja se rahwas, sedda wiis ta ärra liñnade sisse ühhest Egiptusse-ma raia otsast teise otsa.
 22. Agga preestride maad ei ostnud ta mitte, sest preestridel olli ossa Warao käest, ja nemmad söid omma ossa, mis Warao neile olli annud: sepärrast ei münud nemmad ende maid mitte ärra.
 23. Ja Josep ütles rahwa wasto: Wata ma ollen tännapääw teid ja teie maad ostnud Waraule, wata siin on teile semet, ja külwage maad.
 24. Ja sest, mis sest tulleb, peate teie wiet Waraule andma, ja nelli ossa peab teie kätte jäma pöllo seemneks ja teie leiwaks ja neile kes teie perrete sees on, ja teie wäetimille lastele leiwaks.
 25. Ja nemmad ütlesid: Sinna olled meid ellus piddanud: lasse meid armo leida omma issanda melest, siis tahhame Warao pärris-sullasiks jäda.
 26. Ja Josep panni sedda seätud wisiks tännapäwani Egiptusse made peäle, et Waraule piddi wies ossa sama: agga ükspäinis preestride Ma ei sanud mitte Warao kätte.
 27. Ja Israel ellas Egiptusse maal Koseni maal, ja nem̃ad assusid senna, ja teggid suggu ja neid sai wägga paljo.
 28. Ja Jakob ellas Egiptusse maal seitseteistkümmend aastat, ja Jakobi päwad, temma ello aastad ollid sadda nellikümmend ja seitse aastat.
 29. Ja Israeli päwad said liggi, et ta piddi surrema, ja ta kutsus omma poia Josepi ja ütles temmale: Kui ma nüüd ollen armo leidnud so melest, siis panne omma kät mo pusa alla, ja näida heldust ja truust ülles mo wasto, ärra matta mind pallun ma, mitte mahha Egiptusse.
 30. Sest ma tahhan omma wannematte jures maggada, ja sa pead mind Egiptussest ärrawima ja mind nende hauda matma; siis ütles temma: Kül minna teen so sanna järrele.
 31. Ja ta ütles: Wañnu mulle; ja ta wandus temmale; ja Israel kummardas wodi Pea pole.

48. Peatük.

   Israel önnistab Josepi poiad.

 1. Ja se sündis pärrast sedda luggu, et Josepile ööldi: Wata so issa on haige; ja ta wöttis omma kaks poega ennesega, Manasse ja Ewraimi.
 2. Ja Jakobile anti teäta ja ööldi: Wata sinno poeg Josep tulleb so jure: ja Israel kerkitas ennast ja istus wodi peäl.
 3. Ja Jakob ütles Josepi wasto: Se keigewäggewam Jum̃al näitis eñast mulle Lusis Kanaani maal ja önnistas mind,
 4. Ja ütles mo wasto: Wata minna tahhan sulle suggu sata ja sind siggitada ja sind hulgaks rahwaks tehha, ja tahhan se Ma sinno suggule anda pärrast sind iggawesseks pärrandusseks.
 5. Ja nüüd peawad so kaks poega, mis sulle Egiptusse maal on sündinud, enne kui minna so jure Egiptusse tullin, minno pärralt ollema; Ewraim ja Manasse peawad minno pärralt ollema nenda kui Ruben ja Simeon.
 6. Ja so sugguwössa, mis sa pärrast neid sünnitad, peab sinno pärralt ollema; neid peab nende wendade nimme pärrast nimmetama nende pärris-ossas.
 7. Ja kui minna Mesopotamiast tullin, siis surri Rael mo ette Kanaani male tee peäle, kui weel tük maad olli Ewrati miñna, ja ma matsin tedda senna Ewrati tee äre, se on Petlem.
 8. Ja Israel näggi Josepi poiad ja ütles: Kes need on?
 9. Ja Josep ütles omma issa wasto: Need on minno poiad, mis Jummal mulle siin on annud ; ja ta ütles: Et to neid mo jure, et ma neid önnistan.
 10. Ja Israeli silmad ei selletand öiete wannusse pärrast, ei ta woinud mitte nähha; ja ta wiis neid temma jure, ja teine andis neile suud ja hakkas nende ümber kaela.
 11. Ja Israel ütles Josepi wasto: Ei ma arwand mitte, et ma piddin so silmad nähha sama, ja wata Jummal on mind lasknud ka sinno suggu nähha.
 12. Ja Josep panni neid ärra omma pölwede wahhelt, ja kummardas silmili mani.
 13. Ja Josep wöttis need mollemad, Ewraimi omma parrema käega Israeli wassako käe wasto, ja Manasse omma wassaku käega Israeli parrema käe wasto, ja wiis neid tem̃a jure.
 14. Ja Israel pistis omma parremat kät wälja ja panni Ewraimi Pea peäle ja temma olli se norem, ja omma wassako kät Manasse pea peäle: ta seädis ommad käed melega, sest muido olli Manasse essimenne poeg.
 15. Ja ta önnistas Josepi ja ütles: Jummal, kelle silma ees mo wannemad Abraam ja Isaak on köndinud, Jummal, kes mind on toitnud sest aiast kui ma olnud, tännapäwani:
 16. Se Ingel , kes mind keigest kurjast peästnud ¤ önnistago need poisid, ja nende sees peab mo nimmi sama nimmetud, ja mo wannematte Abraami ja Isaaki nimmi: ja et nemmad paljusse polest kui kallad siggiwad seäl maal.
 17. Kui Josep näggi, et temma issa omma parremat kät panni Ewraimi Pea peäle, siis olli se pahha temma melest, ja ta hakkas omma issa kätte kinni, et ta sedda piddi Ewraimi Pea peält ärrapannema Manasse Pea peäle.
 18. Ja Josep ütles omma issa wasto: Ei mitte nenda mo issa, sest se on se essimenne poeg: panne omma parram kässi temma Pea peäle.
 19. Ja ta issa ei tahtnud mitte ja ütles: Ma tean, mo poeg, se peab ka ühheks rahwaks sama, ja tem̃a peab ka sureks sama: agga kummatagi peab temma norem wend suremaks tedda sama, ja temma suggu peab suur hulk rahwast ollema.
 20. Ja ta önnistas neid sel päwal ja ütles: Sinno sees wöttab Israel önnistada ja öölda: Jummal pango sind kui Ewraim ja kui Manasse; ja ta panni Ewraimi Manasse ette.
 21. Ja Israel ütles Josepi wasto: Wata ma surren ärra, ja Jummal wöttab teiega olla ja teid taggasi wia teie wannematte male.
 22. Ja minna ollen sulle ühhe tükki maad annud ennam kui so wendadele , mis ma ollen omma moögaga ja omma ammoga Emori-rahwa käest ärrawötnud.

49. Peatük.

   Israel kulutab enne tullewad asjad: Surreb ärra.

 1. Ja Jakob kutsus ommad poiad ja ütles: Tulge kokko siis tahhan ma teile teäta anda, mis teile wiimsil päiwil peab sündima.
 2. Kogguge ja kuulge Jakobi poiad ja kuulge omma issa Israelit.
 3. Ruben, sinna olled mo essimenne poeg, mo rammo ja minno essimenne joud, se keige üllem körgusses ja se keigeüllem tuggewusses.
 4. Oh mis nobbe olled sinna kui wessi olnud! Sa ei pea mitte keigeüllemaks jäma, sest sa olled omma issa sängi peäle üllesläinud , siis olled sa sedda ärrateotanud; ta on mo wodi peäle üllesläinud!
 5. Simeon ja Lewi on wennaksed, nende noupiddamissed on wäewalla riistad.
 6. Ärgo tulgo mitte minno hing nende sallaja-nousse , ärgo sago mo au mitte nende seltsiga ühte: sest omma wihha sees on nemmad mehhi ärratapnud, ja omma mele pärrast on nem̃ad härge öndla-soned katkiraiunud.
 7. Ärranetud olgo nende wihha , et ta tuggew on, ja nende hirmus wihha, et ta kange on! ma tahhan neid ärrajaggada Jakobi sekka ja neid laiale pillada Israeli sekka.
 8. Juda sinna olled se, sind peawad so wennad kiitma; sinno kässi peab ollema so waenlaste kukla peäl: sinno ette peawad so issa poiad kummardama.
 9. Juda on loukoera kutsikas: sa olled sagist ülles tulnud, mo poeg, ta heidab röötsakulle mahha ja seisab maas kui loukoer ja kui hirmus loukoer, kes woib tedda üllesaiada?
 10. Ei pea wallitsusse-kep Judast mitte ärralahkuma egga kässo-andja tem̃a jalge wahhelt, senni kui SILO se Rahho-saatja saab tulnud, ja selle sanna wötwad rahwas kuulda.
 11. Temma seub omma nore eesli wina-pu külge ja om̃a emma-eesli warsa keigeparrema wina-pu külge: ta pesseb omma kue winaga, ja om̃a katte wina-marjade werrega.
 12. Tem̃a silmad on puñakamad kui wiin, ja hambad walgemad kui piim.
 13. Sebulon se peab ellama merre raña äres, ja sesamma ellab laewade saddama jures, ja temma raia on Sidoni körwas.
 14. Isaskar on üks kange luga esel, kes maas seisab latris.
 15. Ja ta näggi hingamisse, et se hea, ja se Ma, et ta armas olli, ja ta heitis omma Olla koorma kandma, ja sai makso alla.
 16. Tan moistab kohhut omma rahwale, nenda kui üks teine Israeli suggu-arrudest.
 17. Tan on maddo tee peäl, sarwelinne maddo teeraa peäl, mis hobbose kañnad hammustab, et se, kes ta selgas istub, selliti mahha kukkub.
 18. Jehowa, ma otan sinno önnistust.
 19. Kad, selle peäle tulleb hulgaliste söa-hulk, ja temma tulleb hulgaliste nende taggumisse seltsi peäle.
 20. Aseril; temmal on hea wäggew leib, ja kül temma annab kunninga maiussed wälja.
 21. Nawtali, se on üks lahtilastud emmane hirw, ta annab mönnusad sannad.
 22. Josep on wilja-kandja oks, üks wilja-kandja oks hallika äres; iggaüks neist oksadest käib ülle müri.
 23. Ja küttid tewad temmale kibbedat ja lassewad ammoga ja wihkawad tedda.
 24. Agga temma ammo jääb tuggewaks ja temma käewarred on wahwaks sanud se wäggewa Jakobi Jummala käest: seält on karjane, kes Israeli kiwwi.
 25. Sinno issa Jummalast, kes sind aitab, ja sest keigewäggewamast, kes sind önnistab, mitme önnistamissega taewast üllewelt, mitme önnistamissega süggawussest, mis al maas on, mitme önnistussega nissade ja lapse-koddade polest.
 26. Sinno issa önnistamissed on wäggewamad kui minno wannematte önnistamissed, need käiwad himmoga iggaweste mäe-kinkude järrel: need peawad sama Josepi Pea peäle ja selle pea-lae peäle, kes ta wendade seast ärralahhutud.
 27. Penjamin, se murrab kui hunt, hom̃iko sööb ta sedda kistud ja öhto jaggab ta saki.
 28. Keik need Israeli suggu-arrud neid on kaksteistkümmend, ja se on mis nende issa neile räkis, kui ta neid önnistas: ta önnistas neid iggaühhe temma önnistamist möda.
 29. Ja ta andis neile käsko ja ütles nende wasto: Mind korristakse omma rahwa jure, matke mind mahha mo wannematte jure, senna kopa, mis Ewroni Hetti-mehhe wäljal on,
 30. Senna kopa, mis Makpela wäljal on, mis Mamre kohhal Kanaani maal, mis Abraam ostnud wäljaga hopis Ewroni Hetti-mehhe käest pärris-hauaks.
 31. Siñna on nemmad matnud Abraami ja ta naese Sara , senna on nemmad matnud Isaaki ¤ ja temma naese Rebekka, ja siñna ollen ma Lea matnud.
 32. Se wälli ja se kobas, mis seäl on, on ostetud Hetti laste käest.
 33. Kui Jakob sai omma poegadele käsko annud, siis panni ta ommad jallad kokko wodisse, ja heitis hinge, ja tedda korristati omma rahwa jure.

50. Peatük.

   Jakobit maetakse mahha. Josep on lahke omma wendade wasto.

 1. Ja Josep heitis omma issa palle peäle ja nuttis temma peäl ja andis temmale suud.
 2. Ja Josep käskis ommad sullased, kes arstid, et nemmad ta issa piddid kalli rohhoga woidma, ja need arstid woidsid Israeli kalli rohhoga.
 3. Ja nemmad witasid nellikümmend päwa aega temma kallale, sest nenda widati aega nende kallale, kedda kalli rohhoga woiti; ja Egiptusse-rahwas nutsid tedda seitseküm̃end päwa.
 4. Kui need nutto päwad temma pärrast said möda läinud, siis räkis Josep Warao perre wasto ja ütles: Kui ma nüüd ollen teie melest armo leidnud, siis räkige pallun ma, Warao körwade ette ja üttelge:
 5. Mo issa panni mind wanduma ja ütles: Wata ma surren ärra, minno hauda, mis ma ennesele ollen walmis teinud Kanaani male, senna pead sa mind mahhamatma; ja nüüd tahhan ma üllesminna ja omma issa mahhamatta ja taggasi tulla.
 6. Ja Warao ütles: Minne ülles ja matta omma issa mahha, nenda kui ta sind pannud wanduma.
 7. Ja Josep läks ülles omma issa mahhamatma ja keik Warao sullased, temma perre wannemad ja keik Egiptusse Ma wannemad läksid temmaga ülles,
 8. Ja keik Josepi perre ja temma wennad ja ta issa perre; agga ommad wäetimad lapsed ja ommad puddolojuksed ja ommad weiksed jätsid nemmad Koseni male.
 9. Ja temmaga läksid ülles ni hästi wankrid kui rüütlid, ja se leer olli wägga suur.
 10. Ja nemmad tullid Atadi rehhe-alluse jure, mis teile pool Jordani on, ja teggid seäl ühhe sure ja wägga raske kaebdusse; ja temma seädis omma issa pärrast leinamist seitse päwa.
 11. Kui Kanaani-rahwas, mis seäl maal ellasid, näggid sedda leinamist Atadi rehhe-alluse jures, siis ütlesid nemmad: Se on üks raske leinaminne Egiptusse-rahwale; sepärrast pandi temma nimmi: Abel-Mitsraim, mis teile pool Jordani on.
 12. Ja temma poiad teggid temmale nenda, kui ta neid olli käsknud.
 13. Sest temma poiad wisid tedda Kanaani male ja matsid tedda mahha Makpela wälja kopa , mis Abraam se wäljaga olli ostnud pärriks-hauaks Ewroni Hetti-mehhe käest Mamre kohhal.
 14. Ja Josep läks taggasi Egiptusse, temma ja ta wennad ja keik need, kes temmaga üllesläinud temma issa mahhamatma, pärrast sedda, kui ta olli omma issa mahhamatnud.
 15. Kui Josepi wennad näggid, et nende issa olli ärrasurnud, siis ütlesid nem̃ad: Ehk wahhest Josep meid wottab wihkada, ja maksab öiete meie kätte keik sedda kurja, mis meie temmale teinud.
 16. Ja nemmad käsksid Josepile öölda: So issa käskis enne kui ta surri, ja ütles:
 17. Nenda peate teie Josepile ütlema: Ma pallun, anna nüüd omma wendade ülleastmist ja nende patto andeks, et nem̃ad sulle on kurja teinud; ja nüüd, et anna omma issa Jummala sullaste ülleastmist andeks. Ja Josep nuttis, kui nemmad sedda temma wasto rääksid.
 18. Ja ta wennad tullid ka ja heitsid temma ette mahha ja ütlesid: Wata meie jäme sinnule sullasiks.
 19. Ja Josep ütles nende wasto: Ärge kartke, sest kas minna ollen Jummala assemel?
 20. Ja teie mötlesite kül mo wasto kurja, agga Jum̃al mötles sedda heaks, et ta teeks nenda kui tännapääw on, ja paljo rahwast ellusse jättaks.
 21. Ja nüüd ärge kartke mitte, ma tahhan teid ja teie wäetimad lapsed toita; ja ta trööstis neid ja räkis nende mele pärrast.
 22. Ja Josep jäi ellama Egiptusse, temma ja ta issa perre, ja Josep ellas sadda ja küm̃e aastat.
 23. Ja Josep näggi Ewraimist kolmandama pölwe, ka Manasse poia Makiri poiad sündsid Josepi pölwede peäle.
 24. Ja Josep ütles omma wendade wasto: Ma surren ärra, ja Jummal tulleb teid töeste katsma ja wiib teid siit maalt ülles senna male, mis ta Abraamile, Isaakile ja Jakobile on wandes tootand.
 25. Ja Josep panni Israeli lapsed wanduma ja ütles: Jummal tulleb teid töeste katsma, siis peate teie minno luud siit ülleswima.
 26. Ja Josep surri ärra, sadda ja kümme aastat wanna, ja nemmad woidsid tedda kalli rohhoga ja tedda pandi kirsto Egiptusses.

Essimesse Mosesse Ramato Ots