Tagasi aruande juurde

9. Publikatsioonid

9.1. Raamatud

9.1.1. EKI autorsusega raamatud

• Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Toimetanud Erelt T. koostanud Leemets T., Mäearu, S., Raadik, M., Erelt, T. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 1999. 1040 lk
• Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. V köide. 3. vihik (sentiment-sulforühm). Toimetanud Tiits, M., Valdre, T. Tallinn, 1999, lk 417-624
• Eesti murrete sõnaraamat. II köide, 9. vihik. Toimetanud Haak, A., Oja, V., Sepp, A.,Viikberg J. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, 1999, lk 645–844
• Erelt, T. Eesti ortograafia. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn 1999. 92 lk
• Kendla, M. Lääne-Eesti kalanimetused. Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn, 1999. – 132 lk
• Päll, P. Maailma kohanimed. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 1999. 632 lk
• Kasemaa M., Sarv, V. Setu hällitused. Ars Musicae Popularis 13. Tallinn, Eesti Keele Instituut 1999.
• Tedre, Ü. Martin Sohberg ja rahvalaul. Eesti Keele Instituudi Toimetised 4. Tallinn 1999, 208 lk
• Vana Kannel. Carmina Popularia. VIII. Jõhvi ja Iisaku regilaulud. Monumenta Estoniae Antiquae. I. Hilja Kokamägi, Ülo Tedre, Edna Tuvi (koostajad). Ülo Tedre (toimetaja). Tartu 1999. Eesti Keele Instituut. Folkloristika Osakond & Eesti Kirjandusmuuseum. Eesti Rahvaluule Arhiiv. 1286 lk.
• Farbregd, T., Lepp, H., Viks, Ü., Estisk Lommeordbok. Eesti-Norra Norra-Eesti. Oslo, Kunnskapsforlaget, 1999. (Taskusõnaraamat) 600 lk
• Õim, A. Eesti-vene vestmik. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 1999. 226 lk.

9.1.2. Toimetatud raamatud

• Ametite klassifikaator. Sotsiaalministeerium 1999. 292 lk (toimetajana osalenud Erelt, T.)
• Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Koostanud ja toimetanud Viikberg, J. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1999. 598 lk
• H. Tampere. Eesti rahvaviiside antoloogia I. Tallinn 1999. Faksiimilevaljaanne. Toimetanud Rüütel I. (Eesti Keele Instituudi rahvamuusika sektori väljaanne).
• Aino Merila. Soome-ugri hõimumustrid klaverile. Toimetanud Rüütel, I. Eesti keele Instituudi etnomusikoloogia sektori väljaanne.

9.2. E-ajakirjade 1999. a. ilmunud numbrid ja nende paberversioonid

• Folklore. An Electronic Journal of Folklore. The Institute of Estonian Language Edited by Kõiva, M. & Kuperjanov, A. Tartu 1999 (e-väljaanded aadressil: http://haldjas.folklore.ee/folklore/); paberväljaanded: vol. 10 (144 lk.), vol. 11 (176 lk.), vol. 12 (168 lk.).
• Mäetagused. Hüperajakiri. EKI folkloristika osakond. Toimetajad Kõiva, M. & Kuperjanov, A. Tartu 1999. (e-väljaanded aadressil: http://haldjas.folklore.ee/folklore/); paberväljaanded: nr. 10 (164 lk.), nr. 11 (166 lk.), nr. 12 (176 lk.).

9.3. Artiklid

• Arukask, M. Religious Syncretism in Setu Runo-Songs. — Studies in Folklore and Popular Religion, Vol. 2. Tartu, 1999, lk. 79–92.
• Arukask, M. "Venna sõjalugu": laenulisus või substraat. — Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi Toimetiseq 6. Võro 1999, lk. 251–262.
• Arukask, M. Oletusi eestlaste uskumustest ja maailmapildist Tacituse teadete tagapõhjal. Keel ja Kirjandus, nr. 10, 1999, 665–672.
• Erelt, T. Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. — Keel ja Kirjandus 1999 nr 12, lk 817-825.
• Hein, I. Inventuur: loeme kirjamärgid üle. – Arvutimaailm 1999, nr 3, lk 16–17.
• Henno, K. Jaani kihelkonna priinimed. – Keel ja Kirjandus 1999, nr 5, lk 314–324.
• Henno, K. Perekonnanimede panekust Liivimaal. – Emakeele Seltsi aastaraamat 43. 1997. Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, 1999, lk 22–29.
• Henno, K. Miks on vaja isikunimeseadust. – Õiguskeel 1999, nr 3.
• Kallasmaa, M. Eesti kohanimed ja teised rahvad. – Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Koostanud ja toimetanud J. Viikberg. Tallinn, 1999, lk 112–119.
• Kallasmaa, M. Personal names in Estonian place names. – Onomastik. Akten des 18. Internationalen Kongresses für Namenforschung. Trier, 12.–17. April 1993. Band IV. Personennamen und Ortsnamen. Tübingen, 1999, lk 199–202.
• Kallasmaa, M. Piur(u) Soomes ja Saares. – Emakeele Seltsi aastaraamat 43. 1997. Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, 1999, lk 30–33.
• Kallasmaa, M. Veel Lihulast ja Lihulinnast. – Keel ja Kirjandus 1999, nr 9, lk 644-645.
• Karelson, R. Seletussõnaraamat ja teised kirjakeele sõnaraamatud. -- Keel ja kirjandus 1999, nr 12, lk 865-873.
• Krikmann, A. Teateid tegelikkusest: eesti mõistatuste teaduslik väljaanne valmimas. — Eesti Vabariigi teaduspreemiad 1999. Tallinn: Eesti TA, 1999, lk. 77–87.
• Krikmann, A. Vanasõnad loomade identiteedist. Tüpoloogilisi memuaare. Mäetagused. 1999, lk. 52-86.
• Kull, R. Ebakohti eesti õigusterminoloogias 1. — Õiguskeel 1999 nr 3, lk 16 jj.
• Kull, R. Ebakohti eesti õigusterminoloogias 2. — Õiguskeel 1999 nr 5, lk 12 jj.
• Kuperjanov, M. Otsesuhtlusvahendid Internetis. Lohetapja. Pro Folkloristica VI. Mall Hiiemäe, Janika Oras, Kadri Tamm (Toim.) Eesti Kirjandusmuuseum. Tartu 1999, lk. 81-88.
• Kõiva, M. Numeraalid. Ühest loitsude alaliigist. — Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XLIII. Tartu 1999, lk. 115-132.
• Kõiva, M. Narrators and their Notions of the Klabautermann. The Ship-Spirit in Estonain Folk Belief. — Isalnders and Water-Dwellers. Proceedings of the Celtic-Nordic Folklore Symposium held at University College Dublin. 16-19 June 1996. P. Lysaght, Seamas O Cathain, Daithi O hOgain (eds.). DBA. Dublin 1999, pp. 109-120.
• Kõiva, M. Nakts raudinatajas un nakts mates teli iganu un parejo somugru tautu tradicijas. Gaujas Libieši Latvijas kulturvesture: Apdzivotibas problemas. Nordik:Turaida 1999, pp. 34-38.
• Langemets, M. Eesti sõnaraamat internetis. - Keel ja Kirjandus, 1999, nr 5, lk 342-350.
• Lintrop, A. Hingepuu newage’likus kastmes. — Keel ja Kirjandus 1999, nr. 3, lk. 182–192.
• Lintrop, A. Suur tamm, kuduvad neiud ja punane paat, kadunud harjast rääkimata. — Mäetagused, nr. 10 Tartu, 1999, lk. 7–23.
• Lintrop, A. The great oak, the weaving maidens and the red boat, not to mention a lost brush. Estonian Language Institute. — Folklore 11. Tartu 1999, lk. 7–30.
• Metslang, H. L. Muižniece, K. Pajusalu. Past participle finitization in Estonian and Latvian. - Estonian: Typological Studies III. Ed. by Mati Erelt. (Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu.) Tartu, 1999:128-157.
• Metslang, H. Soome konditsionaalivormide vastetest eesti keeles. - Lähivertailuja 10. Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Tampereella 14. toukokuuta 1998. Toim. Lembit Vaba & Heikki Hurtta. (Folia fennistica & linguistica 23.) Tampereeen yliopiston suomen kielen ja yleisen kielitieteen laitos. Tampere, 1999: 47-60.
• Metslang, H. Is the Estonian and Finnish conditional actually a conditional? - Estonian: Typological Studies III. Ed. by Mati Erelt. (Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu.) Tartu , 1999:159-184.
• Metslang, H. L. Muižniece, K. Pajusalu. Mineviku partitsiibi finiidistumisest eesti ja läti keeles. - Keel ja Kirjandus 1999, 8: 522-534.
• Mihkla, M., Meister, E., Eek, A. Eestikeelne kõnesüntees. – Arvutimaailm, 1999, 7, 58-60.
• Mihkla, M. Tekst ja kõne. – Õiguskeel, 1999, 4, 42-48.
• Mirov, R. Kahe keelemehe regivärsiluulest. — Keel ja Kirjandus 1998, nr. 11, lk. 749–757.
• Mirov, R. Päike tantsis tõuste'essa: August Annisti poeemid, lüroeepilised regilaulud ja Uus Testament. — Akadeemia 1999, nr. 11, 2329–2355.
• Mirov, R. Rahvalaul ja Runneli luule kujunemisaastad. – Läbi äreva vere: Pühendusteos Hando Runnelile. Tartu, 1999, lk 269–285.
• Mäearu, S. Alaleütleva käände liig- ja vaegtarvitus (2). — Õiguskeel 1999 nr 1, lk 40-47.
• Oja, V.. Estonian Adjectives Denoting the Darkness of Colours. – Linguistica Uralica XXXV, nr 3, lk 193–204.
• Ojamaa, T. Glissando in the Nganasan Vocal Music. – Fenno-Ugristica 22. Indo-European – Uralic – Siberian Linguistic and Cultural Contacts. Ed. By Ago Künnap. Tartu, 1999, lk. 183-202.
• Paal, P. Malaaria rahvameditsiinis — haiguse tunnused ja haigestumise põhjused. Lohetapja. Pro Folkloristica VI. Mall Hiiemäe, Janika Oras, Kadri Tamm (Toim.) Eesti Kirjandusmuuseum. Tartu 1999, lk. 123-132.
• Pihelgas, K. Negationsform des Imperativs ohne k im Võru-Dialekt. – Linguistica Uralica 1999, nr 4, lk 255–268.
• Päll, P. Muukeelsed kohanimed Eestis. — Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Koost. Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 1999, lk 340-347.
• Raadik, M. Kaupade nimetamine. — Õiguskeel 1999 nr 2, lk 51-54.
• Raadik, M. Suunas. — Keel ja Kirjandus 1999 nr 11, lk 978-979.
• Ribenis, K. R. Alsheimer (toim), Internationale Volkskundliche Bibliographie = International Folklore Bibliography = Bibliographie Internationale d’Ethnologie für das Jahr 1996 / [Eesti etnoloogiakirjed Karin Ribenis (koost) et al]; Deutsche Gesellschaft für Volkskunde; Universtität Bremen. – Bonn: Rudolf Habelt GMBH, 1999. – LVI + 345 lk.
• Ross, K. Eesti Piibli-tõlke tsiteeritavusest Pascali "Mõtete" taustal. - Keel ja Kirjandus 1999, nr 10. Lk 673-683.
• Rüütel, I. Setu rahvalaulu kihistused ja etnokultuuriline taust. – Keel ja Kirjandus 1/1999, 33-52.
• Rüütel, I. Varafolkloorsetelt vokaalžanridelt lauluni II. Mäetagused 9, 92-128.
• Rüütel, I. Varafolkloorsetelt vokaalžanridelt lauluni III. Mäetagused 10, 90 – 105.
• Rüütel, I. Laps ja folkloor. – Laps ja folkloor. Koost. Maie Vikat. TPÜ kirjastus. Tallinn 1999, 7-21.
• Rüütel, I. Traditional Culture in Estonia Today. – Multicultural Europe: Illusion or Reality. Ed. By L. Felföldi and I. Sandor. European Center for Traditional Culture. Budapest 1999, 59-68.
• Rüütel, I. Folk Song as a Musical Mother Tongue in Modern Society. – Music and Nationalism. The Finnish Kodaly Center Yearbook 1998-99. Ed. by M. Vainio and J. Laaksamo. Jyväskyla 1999, 25-39.
• Rüütel, I. Some results of a computerized comparative analysis of the Balto-Finnic runotunes. – Etnomusikologian vuosikirja 1999. Toim. Jarkko Niemi. Suomen etnomusikologian Seura. Helsinki 1999, 27-45.
• Saari, H. Kirjakeelekorraldus keelte arengu üldseaduspärasuste valgusel, nagu ta paistis juba aastal 1979 ("Muutuv keel"). — Keel ja Kirjandus 1999 nr 9, lk 601-608; nr 10 lk 684-693.
• Jansen, E., Saari, H. Kolm kohalikku keelt. — Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn 1999, lk 240-249.
• Saari, H. Üks vormiõpetus (II). Taksonoomia. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 2, lk 80-87; nr 3, lk 166-175.
• Salve, K. Kordo – a Sorcerer and/or Prophet. — Studies in Folklore and Popular Religion. Volume 3. University of Tartu. Tartu, 1999, lk. 244–267.
• Salve, K. Handole. – Läbi äreva vere: pühendusteos Hando Runnelile. Tartu, 1999, 355–360.
• Sarv, V. Itkud üleminekurituaalis. - Teater, Muusika, Kino 1999, 5: 46-49.
• Sarv, V. Setu alade jaotus rahvaviiside põhjal. - Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi Toimetiseq 6: 298-307.
• Sarv, V. Setukaisitkut konserttilavalla. - Musiikin suunta 1999, 4: 25-33. Finnish Society for Ethnomusikology.
• Sarv, V. Itkud kontserdilaval. - Teater. Muusika. Kino 1999, 12, 68-76.
• Särg, T. Contra: meedia, kirjanduse ja folkloori vahel. - Vikerkaar 5-6, 1999, lk 153-162.
• Tedre, Ü. Sanditamine läänemeresoomlaste juures. — Kultuuri mõista püüdes. Trying to Understand Culture. Toimetanud Aivar Jürgenson, Terje Anepajo. Scripta ethnologica 3. Ajaloo Instituut. Tallinn, 1998, lk. 163–175.
• Tedre, Ü. Sada aastat August Annistit. — Keel ja Kirjandus 1999, nr. 1, lk. 1–5.
• Tedre, Ü. Pulmasõnastik III. – Mäetagused 10, 55–71.
• Tedre, Ü. Pulmasõnastik IV. – Mäetagused 11, 55–71.
• Vaba, L. Die Rolle des Altpreussischen Sprachmaterials in etymologischen Untersuchungen ostseefinnischer Baltismen. - Colloquium Pruthenicum secundum. Ed. by Wojciech Smoczyn'ski. Kraków-Warszawa: Universitas, 1999, lk 167-175.
• Vaba, L. Eesti-läti kakskeelsusest Valgas. Vaade ajalukku. - Keel ja Kirjandus 1999, nr 8, lk 535-541.
• Vaba, L. Läti laensõnu eesti murdekeeles IV. vabinaaed - vabisev aed? - Emakeele Seltsi aastaraamat 43, Tartu 1999, lk 99-106.
• Vaba, L. Liivlased. - Eesti rahvaste raamat. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Tallinn 1999. Lk 288-289.
• Vaba, L. Mustlased. - Eesti rahvaste raamat. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Tallinn 1999. Lk 334-339.
• Vainik, E. Millest on tehtud õigusterminid? — Õiguskeel 1999 nr 1 ja 2.
• Vare, S. Eesti hariduse keelepoliitika. — Eesti rahvaste raamat. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Tallinn 1999. Lk. 72 - 89.
• Vare, S. Eesti keele õpetamine vajab uuendamist. — Keelekümblus kui integratsiooni võti. Koostanud ja toimetanud Silvi Vare. Tallinn 1999. Lk. 45 - 56.
• Vare, S. Hariduse roll keelekeskkonna kujundamisel. — Haridus 1999, nr. 3 ja 4.
• Viikberg, J. Language shift among Siberian Estonians: pro and contra. – International Journal of the Sociology of Language 139 (1999), lk 105–124.
• Viks, Ü. (tabeli kaasautorina), Sõnavormide võrdlevaid sagedusi. — A ja O. Taskuteatmik. Tallinn 1999, lk. 298.
• Vissel, A. Setu karjaselaulu iseloomulikest joontest. – Seto kodu lugu. Setomaa arendusselts. Toimetaja Sirje Siruli. Tõravere kirjastus 1999, 79-89.
• Vissel, A. Vanamees ja valge tuvi. – Mõeldud-tehtud. Tänapäeva folkloorist III. Eda Kalmre (toim.) Tartu, 164-196, 244-246.
• Vissel, A. Meedia kui mängude vahendaja ja uute mängude allikas – Meedia. Folkloor. Mütoloogia. Tänapäeva folkloorist IV. Tartu.
• Vissel, A. "Ambrsoius on ladna mees…" Ühest jõuluteemalisest laulust. Mäetagused 12, 1999, 96-116.
• Õim, K. Inimene eesti võrdlustes. Mäetagused., lk. 87-95.

Tõlked

• O. Bušs, Keel muutub ka Lätimaal; J. Kursite, Müütiline aeg läti folklooris; R. Blumberga, Liivlased jutustavad endast ja oma rahvast; L. Balode, Hüdronüümid XVI-XVII sajandi Läti kaartidel; O. Bušs, L. Beitina, Turaida ja teised muistsed Turaida piirkonna kohanimed. - Keel ja Kirjandus 1999, nr 8, lk 516-521, 551-559, 560-567, 568-571, 572-574. Läti keelest tõlkinud Vaba, L.

9.4. Retsensioonid

• Hiiemäe, R. Nancy L. Canepa, From Court to Forest. by Reet Hiiemäe. Folklore. An Electronic Journal of Folklore. Vol. 12. The Institute of Estonian Language. Edited by M. Kõiva & A. Kuperjanov. Tartu 1999, pp. 153-159. ISSN 1406-0957.
• Ribenis, K. Raamat vanematest laulumängudest : [Mirov, Ruth: Regivärsilise ekspositsioonlauluga voormängud. Tüpoloogia, struktuur, poeetika. – Eesti Keele Instituudi Toimetised 2. – Tallinn 1998]. – Keel ja Kirjandus 1999:9, 653-655.
• Ribenis, K. Ruth Mirov, Regivärsilise ekspositsioonlauluga voormängud. Tüpoloogia, struktuur, poeetika (Line Games With Expositional Songs In Kalevala Metre: Typology, Structure, Poetics). Publications of the Institute of Estonian Language. Vol. 2. Tallinn, 1998. 368. Folklore. An Electronic Journal of Folklore. Vol. 12. The Institute of Estonian Language. Edited by M. Kõiva & A. Kuperjanov. Tartu 1999, pp. 160-165. ISSN 1406-0957.
• Viks, Ü. Kas edukas eksperiment? (H.-J. Kaalep, Eesti keele ressursside loomine ja kasutamine keeletehnoloogilises arendustöös. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 7. Tartu University press 1999). "Keel ja Kirjandus" 1999, nr 7: 498-504 (ülevaade doktoritööst 0,5 ap).
• Salve, K., Valk, Ü. Allilma isand: kuradi ilmumiskujud eesti rahvausus. (The Lord of the Nether World: Manifestations of the Devil in Estonian Folk Religion.) Eesti Rahva Muuseumi Sari 1. Tartu, 1998. 235 pp. Folklore. An Electronic Journal of Folklore. Vol. 12. The Institute of Estonian Language. Tartu 1999, pp. 165-167. ISSN 1406-0957.
• Sarv, V. Tsirr-virr lõokõnõ. Tillokõnõ tiijuht’ Võromaa vannu laulõ manoq. Võro Instituut’ 1999.
• Sarv, Õ. "Kalmunäio. Repliik nooruse tarmukuse kaitseks", Sirp, 30.04.
• Sarv, Õ. "Tähtnäkene ja Pähnäkene Kuningriigih" (Seto Kuningriigi arvustus), "Setomaa", nr. 8 (setokeelne).

9.5. Teesid

• Mihkla, M., Eek, A., Meister, E. Diphone Synthesis of Estonian. – Proceedings of International Workshop Dialogue’99, Tarusa, Russia, vol.2, 351-353.
• Mihkla, M., Eek, A., Meister, E. Text-to-Speech Synthesis of Estonian. – Proceedings of the 6th European Conference on Speech Communication and technology, Budapest, Hungary, September 5-10, 1999, vol. 5, 2095-2098.
• Päll, P. Estonian Place Names Database. — XX Congreso Internacional de Ciencias Onomásticas. Abstracts. Universidade de Santiago de Compostela. lk 164-166.
• Haak, A. Den estniska dialektordboken I relation till andra jämförbara verk. – Nordiska studier i lexikografi 4. Rapport från Konferensen om lexikografi i Norden. Esbo 21–24 maj 1997. Helsingfors, 1999 (1 lk).
• Kallasmaa, M. Estonian verbal names. – XX International Congress of Onomastic Sciences. Abstracts. Universidade de Santiago de Compostela, 1999, lk 108-109.
• Neetar, H. Sääre tagaosa nimetused läänemeresoome keeltes. – XXVI kielitietee päivät Turussa 14.-15.5.1999. Esitelmien tiivistelmät. Turku, 1999. – 1 lk.
• Oja, V. Formatiivin semantiikan kartoituksesta. – XXVI kielitieteen päivät Turussa 14.-15.5.1999. Esitelmien tiivistelmät. Turku, 1999. – 1 lk.
• Viikberg, J. Keelesaar: mida otsitakse, mida leitakse? – IV Välis-Eesti kongress 29.-30. juunil 1999. a. Tallinnas. Ettekannete kokkuvõtted. Koostaja Leili Utno. Tallinn: Välis-Eesti Ühing, Tallinna Pedagoogikaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, 1999, lk 13.
• Vaba, L. O refleksah prabaltskoj fonetiki v baltizmah pribaltijsko-finskih jazykov. - Materialy XXVIII mežvuzovzkoj naučno-metodičeskoj konferencii prepodavatelej i aspirantov. Vypusk 1. Sekcija baltistiki 2-4 marta 1999 g. Problemy fonetiki i akcentologii baltijskih jazykov. Tezisy dokladov. Sankt-Peterburg: Izdatel'stvo S.-Peterburgskogo universiteta 1999, lk 13-14.
• Kuutma, K. Estonian Participation at the Smithsonian Folklife Festival. – Annual Meeting of the American Folklore Society, Conference Abstracts. Portland, 1998.
• Rüütel, R. Estonian Folk Music Research – Past and Present. – Muzikino folkloro tyrimai Estijoje – istorija ir nidiena. – The 2^nd International Scientific Conference "The Music Around Baltic: Past and Present". Abstracts. Klaipeda, Lithuania. April, 15-19, 1999, 50-52.
• Rüütel, I. Rahvalaul paikkondliku ja rahvusliku identiteedi komponendina Eestis. - "Paikkondlikud identiteedid Eestis". Tallinn 1999,
• Sarv, Õ. Seto laul Talinah. Konverents "Keskused läänemeresoome piiridel", Värskas, 28.-30.10 .
• Vissel, A. Setu Regiono Gaymo Melodijos Baltijos Kontekste. Setu Herding Tune in Baltic Context. - The 2^nd International Scientific Conference "The Music Around Baltic: Past and Present. Abstracts. Klaipeda, Lithuania. April 15-19, 1999, 62-65.
• Vissel, A. Ülevaade varasematest töödest eesti rahvatantsu kogumisel ja arhiveerimisel Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalide põhjal. = Katsaus virolaisten kansantanssien varhaisimpaan keräämiseen ja arkistointiin Eesti rahvaluule Arhiivi aineston pohjalta. - Rahvatantsu uurimine: arhiivid, meetodid, teooriad. Kansantanssin tutkimus: arkistot, menetelmät, teoriat. Sümpoosioni materjalid. Viljandi 1999, 54-60, 61-64.'
• Vissel, A. "Setu Herding Tune: Typology, Varuation, Distribution". - International conference devoted to entenial Anniversary of Prof. Jadcyga Ciurlionyte "Ethnic Relations In Musical Folklore. Vilnius 17-21^st November, 1999, 37.

e-teesid:

• Arukask, M. Regilaulude ümberstruktureeritusest kunsteepostes. Noorte folkloristide konverents. 28.-29. aprillil 1999 Tartus. http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/teesid99/Arukask.htm
• Ehastu, E. Eve Ehastu. Narratiivi pragmaatiline analüüs. Noorte folkloristide konverents. 28.-29. aprillil 1999 Tartus. http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/teesid99/Ehastu.htm
• Hiiemäe, R. Sarnaste fenomenide käsitlemine rahvapärimuses: katk ja aids. Noorte folkloristide konverents. 28.-29. aprillil 1999 Tartus. http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/teesid99/Hiiemae.htm
• Paal, P. Halltõvega seonduvate narratiivide liigitamine. Noorte folkloristide konverents. 28.-29. aprillil 1999 Tartus. http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/teesid99/Paal.htm
• Soomre, K. Maa-alustega seotud muistendite liigitamine. Noorte folkloristide konverents. 28.-29. aprillil 1999 Tartus. http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/teesid99/Soomre.htm
• Vesik, L. Tähtpäevatoidud ja -toimetused tänapäeva Võrumaal. Noorte folkloristide konverents. 28.-29. aprillil 1999 Tartus. http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/teesid99/VesikLiisa.htm
• Vesik, S. Kummitab. Noorte folkloristide konverents. 28.-29. aprillil 1999 Tartus. http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/teesid99/VesikSand.htm

9.6. Nupud

• Hiiemäe, R. The Estonian Narratives on Plague on the Borderline of West-European Plague Tradition. Master's thesis by Reet Hiiemäe, defended in Tartu University on October 4, 1999. Folklore. Vol. 12. 1999, pp. 149-152
• Raadik, M. Kas Internet või internet? — Hansapanga infoleht, 03.03.
• Raadik, M. Kas suurtähel on tähtsust? — Hansapanga infoleht, 17.03.
• Ross, K. Keel ja poliitiline võim. ENUT-i Uudised 1999, nr 3, lk 3-4.
• Ross, K. Eestlased on heebrea keelest laenanud sõna jaanalind. - Eesti Päevaleht, 5. juuni 1999, lk 16.
• Ross, K. Täispiibel paistab silma uhke köitega. - Eesti Päevaleht, 4. dets. 1999, lk 9.
• Rüütel, I. Kas rahvusel on tulevikku? Rahvusest ja rahvuslikust mentaliteedist uuemate kultuurantropoloogiliste teooriate valgusel. – Sirp, 29. jaan. 1999.
• Rüütel, I. Tõde ja eetika visuaalses antropoloogias. – Meedia, mütoloogia, folkloor. Tänapäeva folkloorist III. Tartu 1999.
• Rüütel, I. Saateks uusväljaandele. - Herbert Tampere. Eesti rahvaviiside antoloogia I. Tallinn 1999. Faksiimileväljaanne. Toimetanud I. Rüütel.
• Rüütel, Rahvusvaheline folkloorifestival "Baltica" - oma ja ehtne, võõras ja vaimustav. - Rahvakultuuri aastaraamat 1998, 30-34.
• Sarv, V. Läänemeresoome perifeeriad. [Ääremärkusi Võro Instituudi konverentsile Kurgjärvel 29.-31.oktoobril 1998.] - Fenno-Ugria infoleht 1999, 1: 5.
• Sarv, V. "Kalevala" paradoksid. - Sirp, 1999, 26. veebruar.
• Sarv, V. Laul omast hõimust. - Sirp, 1999, 23. aprill.
• Sarv, V. Raamatusse jõudnud rahvalaulud. - Setomaa, 1999, 5 (36).
• Sarv, V. Pärimusmuusikast Viljandis. - Sirp, 1999, 6. august.
• Sarv, V. Setokõsõ lauliq ni tandsõq. - Sirp, 1999, 13. august.
• Sarv, V. Siidisõsarõ laulud lindi peal. - Setomaa, 1999, 8 (39).
• Sarv, V. Setu laulud Võru Instituudi konverentsil. - Setomaa 1999, 11.
• Sarv, V. Tormise transformatsioonid. - Sirp, 1999, 26. november.
• Sarv, Õ. Kaugel, ja siiski nii lähedane Petserimaa, Setomaa, nr. 1.
• Sarv, Õ. Kuis liinah eletäs, Setomaa, nr. 4 (setokeelne).
• Sarv, Õ. "Kalmunäio", Setomaa, nr. 4 (setokeelne).
• Sarv, Õ. Setode esinduskogu kohtus peaministriga, Setomaa, nr. 5.
• Sarv. Õ. Siidisõsarõ, Setomaa, nr. 6 (setokeelne).
• Sarv, Õ. Seto Suvõülikuul, Setomaa, nr. 8 (setokeelne).
• Sarv, Õ. Kalmunäio Obinitsah, Setomaa, nr. 8 (setokeelne).
• Sarv, Õ. Helbi koor Soomes muinastulede ööl, Setomaa, nr. 9 (setokeelne).
• Sarv, Õ. Hõimupäivi kontsert, Setomaa, nr. 10 (setokeelne).
• Sarv, Õ. Seto Kuningriik, Fenno-Ugria infoleht, nr. 3.
• Sarv, Õ. 3. Seto suvõülikuul, Fenno-Ugria infoleht, nr. 3.
• Sarv, Õ. Seto ansambli "Siidisõsarõ" kasseti ümbrise tekst (setokeelne).
• Särg, T. Venemaa südames ei soovi keegi eneseteadvuse tõusu. - Postimees. Kultuur. 30. aprill 1999, lk 8,9.
• Särg, T. The Society of Erzian-Mokshan Friends is Established. - Folklore (nr ???), lk 148, 149.
• Särg, T. 25. novembril asutati Tartus Eesti Ersa-Moksha Sõprade Selts. - Fenno-Ugria infoleht nr 4, detsember 1999, lk 20.
• Särg, T. Raskenj Ozks Ersamaal. - Fenno-Ugria infoleht nr 3, oktoober, lk 2-3. (Autori nime all ei ole, kuid tekst on koostatud Erzian Mastoris ilmunud artikli ja "eestlastest osavõtjate" info põhjal (minu kirjutise põhjal.).
• Vaba, L. Läti murdeatlas ilmunud. - Keel ja Kirjandus 1999, nr 8, lk 586-587.
• Vainik, E. Küündimatus äratab tähelepanu. — Äripäev, 09.11.1999.
• Univere, A.. Eesti murdekogud rändamas I. – Emakeele Seltsi aastaraamat 43. 1997. Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, 1999, lk 132–145 (küsitlenud ja litereerinud Viikberg, J. lk 138–145).
• Vissel, A. "Madelin" - Nõo Valla Leht, jaanuar.
• Vissel, A. Muljeid neljalt suvepeolt. - Nõo Valla Leht nr. 9 (41), lk. 6.
• Vissel, A. Akadeemilises Rahvaluule Seltsis - KK nr. 3, lk. 214-215.

9.7. Elektroonilisi publikatsioone

(vt ka 9.2; artiklid, mis on ilmunud nii e-ajakirjade paberversioonis kui elektrooniliselt, järgnevas loetelus ei kajastu)

• Keelenõu korduvad küsimused (http://www.eki.ee/keeleabi/, fail aadressil http://www.eki.ee/keeleabi/kkk.html; failiks vorminud Lepasaar, J.).
• Maailma kohanimed (http://www.eki.ee/knab/mkn_ind.htm: sõnastiku sisukord, üksikud peatükid, süstemaatiline register, täiendused ja ajakohastused, Päll, P.).
• Hiiemäe, R. Nancy L. Canepa. Kohtust metsa. Kokkuvõte raamatust From Court to Forest. (http://haldjas.folklore.ee/seminar/Basile.htm)
• Krikmann, A. Netinaljadest. — http://haldjas.folklore.ee/~kriku/HUUMOR/jokenet.htm (u. 130 KB).
• Viikberg, J.. Ethnic minorities in Estonia: past and present. (Paper delivered on the conference Multicultural Estonia in Helsinki, 26.09.1998): http://www.einst.ee/society/ethnic_minorities2.htm
• Rüütel, I. Soome-ugri rahvamuusika alastest teaduskontaktidest Eestis aastatel 1976-1999. Hõimusidemed. http://www.suri.ee/hs/ryytel.html
• Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. ISBN 9985-851-83-8 E-versioon Eesti Keele Instituut USN 1999. — http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/muina/loomad/index.html
• Muistendid Vanapaganast. Monumenta Estoniae Antiquae II. Eesti muistendid. Hiiu- ja vägilasmuistendid III. Eduard Laugaste ja Ellen Liiv. E-versiooni ette valmistanud Paal, P., Paal, B., Ehastu, E., Kärsna, K., Sarv, K., Vesik, S., Toomet, L., Jääger, E. ISBN 9985-851-83-8. — http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/myte/pagan/
• Muistendeid ja uurimusi Kalevipojast. Muistendiosa koostajad Eduard Laugaste, Erna Normann. Valmistas ette Müürsepp, M. html-vormistus S. Vesik. ISBN 9985-9236-7-7 — http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/
• Muistendid Suurest Tõllust, Petseri vägimehest, Olevist ja teistest hiidudest. Muistendiosa koostajad Eduard Laugaste, Erna Normann. Valmistas ette Müürsepp, M. html-vormistus S. Vesik. ISBN 9985-9236-8-5 — http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/myte/olev/
• Paal. P. (koostaja), Und Mutter, und Vater und Lust und Leben. Eine kleine Auswahl der Deutschbaltischen Volkskunde. ISBN 9985-92-18-8-7. — http://haldjas.folklore.ee/rls/erasaksa
• J. Hurt & P. Hagu. Setukeste laulud I osa. Html. Vesik, S. ISBN 9985-851-84-6: 9985-851-85-4.
• Hussar, A., Krikmann, A., Saukas, R., Voolaid, P. Mõista, mõista, mõlle-rõlle (eesti mõistatuste e-antoloogia). ISBN 9985-9236-4-2 — http://haldjas.folklore.ee/~kriku/MOISTA/index.htm (u. 17 MB).
• Krikmann, A. Eesti kihelkondade suhtlemistihedus mõistatustes. ISBN 9985-9236-5-0 — http://haldjas.folklore.ee/~kriku/LEVIK/coefs.htm (u. 8,5 MB).
• Krikmann, A. Eesti lühivormide allikaloost. ISBN 9985-9236-6-9 — http://haldjas.folklore.ee/~kriku/ALLIK/index.htm (u. 4,6 MB)
• Krikmann, A. Naljandite tüpoloogiast. — http://haldjas.folklore.ee/~kriku/HUUMOR/nljtypol.htm (u. 520 KB).
• Nõukogude-aegseid nalju Tartust (kogunud Krikmann, L.). — http://haldjas.folklore.ee/~kriku/HUUMOR/soviet.htm (u. 160 KB).
• Särg, T. 10.6 Tänapäeva folkloor ja Tartu noorte kirjanike laulud http://www.suri.ee/etnofutu/3/doc/taive.html

Jututeooria seminaride üllitised

• Ehastu, E. Ruth Finnegan. Teksti analüüsimine ja võrdlemine: stiil, struktuur ja sisu. (http://haldjas.folklore.ee/seminar/Finnegan.htm)
• Hiiemäe, R. Ulf Palmenfeld. Muistendite mõistmisest. (http://haldjas.folklore.ee/seminar/palmenf.htm)
• Kõiva, M. Sandra K. D. Stahl. Jutud isiklikest kogemustest. (http://haldjas.folklore.ee/seminar/PEN.htm)
• Kärsna, K. Dan Ben-Amos Folkloori defineerimine konteksti kaudu. (http://haldjas.folklore.ee/seminar/Amos.htm)
• Müürsepp, M. Dan Ben-Amos. Kas folklooris leidubki motiive? (http://haldjas.folklore.ee/seminar/Amos2.htm)
• Vesik, L. Michael J. Almeida. Aeg narratiivides. (http://haldjas.folklore.ee/seminar/Almeida.htm)
• Vesik, L. David A. Zubin ja Lynne E. Hewitt. Deiktiline kese: teooria deiksisest narratiivis (http://haldjas.folklore.ee/seminar/Hewitt.htm)
• Vesik, S. Linda Dégh ja Andrew Vįszony. Memoraat ja protomemoraat. (http://haldjas.folklore.ee/seminar/Degh.htm)
• Vesik, S. Linda Dégh. Isikukogemuse narratiivide teooria. (http://haldjas.folklore.ee/seminar/degh1.htm)

Tõlked:

• Kõiva, M.Timothy R. Tangherlini. See juhtus siin lähedal... (http://haldjas.folklore.ee/seminar/Tangherlini.htm)
• Müürsepp, M. Germaine Greer. Stereotüüp. (http://haldjas.folklore.ee/seminar/Greer.htm)
• Müürsepp, M. Lauri Honko Tühjad tekstid, täis tähendused.
• Paal, P. Annikki Kaivola-Bregenhøj Skeemi teooria ja konteksti elementide uurimine narratiivi analüüsis. (http://haldjas.folklore.ee/seminar/Kaivola.htm)
• Paal, P. J. Pentikäinen. Muistendi struktuur ja funktsioon. (http://haldjas.folklore.ee/seminar/Pentikainen.htm)
• Vesik, L. Bihari muinasjuttudest. Sarita Sahay. Mäetagused. Hüperajakiri. EKI folkloristika osakond . Toimetajad M. Kõiva & A. Kuperjanov. Tartu 1999, lk. 155-163. (http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr12/bimuina.htm)

9.8. Helikandjad

Sarv , V.

• Mikitamäe leelokoor "Helmine". CD & tekstivihiku koostamine ja toimetamine. Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Keele Instituut. Tartu 1999.
• Värska leelokoor "Leiko". Helikasseti & tekstivoldiku koostamine ja toimetamine. Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Keele Instituut. Tartu 1999.