Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse
tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.


Keelenõuanded

Kuidas käänata eesnimesid? (2)

2.12.2016
Kas Janeki või Janeku, Mareki või Mareku?
Argo Mund kirjutab peatselt ilmuvas artiklis „Õpetusi eestlaste eesnimede käänajale“, et need, kelle lapsepõlve on kuulunud Poola filmid, eelistavad ek-lõpuga nimesid käänata harilikult i-ga, noorema põlvkonna puhul ei ole ka -u midagi tavatut. Õiged on mõlemad.

Kuidas käänata nimesid Anett, Ott ja Epp?
Nimede käänamine peab mahtuma eesti sõnamuutmise raamidesse. Anett, Ott ja Epp on astmevahelduslikud nimed, seega on need kõik omastavas käändes nõrgas astmes: Aneti, Oti, Epu.

Kas kohtasin Anu ja Ene või Anut ja Enet?
Pesa-tüüpi nimede puhul, nagu Anu, on lubatud nii t-lõpuga osastav kääne kui ka lõputa käänamine, seega võib kohata nii Anu kui ka Anut, nii Jüri kui ka Jürit, nii Riho kui ka Rihot. Astmevahelduseta esmavältelised kahesilbilised sõnad, mille algvormi lõpus on -e, ei ole aga pesa-, vaid pere-tüüpi ja nende osastava käände lõpus on alati t. Sellised nimed on näiteks Ene, Ege, Eve, Age, Hele ja Ele, osastavas käändes Enet, Eget, Evet, Aget, Helet ja Elet.

Argo Mundi põhjalikum eesnimede käänamise käsitlus ilmub sügiseses Oma Keeles. Paari eesnime käänamisest räägib ka 2007. aastal ilmunud keelenõuanne „Kuidas käänata eesnimesid?“.


Sidekriipsuga liitsõnad ja uus reegel: omadussõnad

18.11.2016
Sidekriipsuga kirjutatud rindliitomadussõnade puhul võib käänata kõiki osi siis, kui on täidetud kaks tingimust:
1) esikomponenti ei ole lühendatud (nagu sõnades sotsiaal-psühholoogiline või sõnalis-muusikaline), vaid sel on täielik sõna kuju;
2) sidekriipsuga kirjutatud sõna on rindliitsõna, mitte ühendist saadud tuletis, nt
tigedast-tusasest = tige-tusasest pilgust,
kleepuvat-porist = kleepuv-porist ollust aknaklaasil,
majanduslikule-kultuurilisele = majanduslik-kultuurilisele arengule.

Omadussõna ja nimisõna ühendist saadud omadussõnatuletistel käänatakse ainult sõna teist poolt, nt avalik-õiguslikku meediat (tuletis on saadud ühendist avalik õigus), luges teaduslik-fantastilist põnevikku (tuletis ühendist teaduslik fantastika).

Kuidas liitomadussõnadega täpsemalt talitada, on kirjutanud Sirje Mäearu artiklis „Mitmest omadussõnast koosnevate üksuste kirjutamine ja käänamine“. Soovitan lugeda!

Tuuli Rehemaa


Sidekriipsuga liitsõnad ja uus reegel: nimisõnad

4.11.2016
Emakeele Seltsi keeletoimkond on vastu võtnud järgmise otsuse: „Pidada ühe eseme, olendi või nähtuse kaht aspekti tähistavates sidekriipsuga rindliitsõnades võimalikuks nii senise normingu kohast mõlema osa käänamist kui ka muude liitsõnade eeskujust lähtuvat esiosa käänamata jätmist.“

Seega on selliste sidekriipsuga nimisõnade puhul nüüdsest õige nii käänata mõlemat sõna kui ka jätta esimene sõna käänamata, nt
käis lasteaias-algkoolis = lasteaed-algkoolis,
astus sisse muuseumi-kohvikusse = muuseum-kohvikusse,
vajatakse sekretäri-juhiabi = sekretär-juhiabi,
tunti puudust pagarist-kondiitrist = pagar-kondiitrist,
firma otsib laomeest-klienditeenindajat = laomees-klienditeenindajat.

Oluline on märgata, et reeglimuudatus kehtib ainult nende sidekriipsuga liitsõnade kohta, mis tähistavad ühe eseme, olendi või nähtuse kaht aspekti. Muudes sidekriipsuga ühendites tuleb endiselt käänata mõlemat poolt, nt osteti nuge-kahvleid, naistele-lastele pööratakse tähelepanu, Molotovi-Ribbentropi pakt, Tallinna-Tartu maantee.

Sidekriipsuga vormistatud nimisõnade kujunemisest, käänamisest ja ka asendamise võimalustest on põhjalikumalt kirjutanud Maire Raadik artiklis „Sekretär-juhiabi ja lasteaed-algkool“. Soovitan lugeda!

Tuuli Rehemaa


Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete arhiivist.