EKI keelenõuandetelefon: 6 313 731 (E-R 9-12, 13-17)

 Avaleht
 Keelenõu meili teel
 Keelekorraldajad
 Artiklid ja kogumikud
 Keelenõuvakk
 Kasulikke linke
 Keelenõust lähemalt
 Kursused
 Arhiiv
 ÕSi uued sõnad
 Uusi raamatuid
 Testid
 Foorum






 Vaata lisaks:
Eesti õigekeelsus-
sõnaraamat 2006
Keelenõuanne soovitab
Keelenõuanne
soovitab 2
Keelenõuanne
soovitab 3
"Eesti keele sõnaraamatu
ÕS 1999" vigade parandus


 Uusi raamatuid:
„Keelenõuanne soovitab 5“
„Väikesed tarbetekstid“
„Keelenõuanne soovitab 4“
„Eesti keele käsiraamatu“ uus trükk
„Terminiõpetus“
„Lause õigekeelsus“
„Panganduskeel“


Töökorraldus

24.8.2005

Keelenõuanne töötab praegu igal tööpäeval kella 9–12 ja 13–17 telefonil 631 3731. Vastatakse ka kirjadele, mis saabuvad Eesti Keele Instituuti (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), ning meilidele (vt linki ülal).

Keelenõuanne on tasuta!



Vastatakse küsimustele, mis puudutavad eesti üldkeele kasutust:
  • õigekirja (suur ja väike algustäht, kokku- ja lahkukirjutamine, kirjavahemärgid, nimede õigekiri jne),
  • vormiõpetust (sõnade käänamist, pööramist ja võrdlemist),
  • sõnamoodustust (tuletust ja liitmist),
  • sõnatähendusi,
  • lausestust, sõnastust jm.
Püütakse ka vastata terminiküsimustele (uute terminite loomine, terminivariantide valimine, terminirühmade korrastamine, terminitähendused jpm).

Vastuseta jäävad näiteks küsimused, mis puudutavad keeleõpet ja -poliitikat, sest nende probleemide vastamisel on pädevaimad haridus- ja teadusministeerium ja selle keeleinspektsioon. Et keelenõuandjad on väljaõppelt eesti filoloogid, ei saa nad vastata kitsalt võõrkeelte kohta käivatele küsimustele.

Keelenõu andmist toetati riigieelarvest projekti „Keelehoole“ kaudu alates 2004. aastast (2008.–2009. aastal „Eesti keele hoidmine ja arendamine“). Selle toel on arendatud avaliku keelehooldetegevuse jaoks andmekogusid, täiendatud teatmekogu jm.

Keeleekspertiisi puhul lähtub Eesti Keele Instituut põhimõttest, et eksperdiarvamust ei anta küsimustes, mis on kohtus arutlusel või tõenäoliselt võivad sinna jõuda, juhul kui küsijaks on üks vaidlev pool. Niisugusel juhul tehakse ekspertiisi vaid kohtu (või vaidluse suhtes neutraalse vahekohtu) esitatud küsimuste alusel.

Keeleekspertiisid, kursused jm töömahukad ülesanded on tasulised.

Keelenõuvakast saate vastuseid meile juba esitatud küsimustele, selles on praegu üle 7000 kirje.

Teated

Emakeele Seltsi keeletoimkond arutab

30.3.2016

Emakeele Seltsi keeletoimkond arutab sidekriipsuga rindliitsõnade (nt lasteaed-algkool, pagar-kondiiter) käänamist. Otsuse eelnõu on tutvumiseks keeletoimkonna lehel.


Ilmunud on Maire Raadiku „Õigekirjaspikker“

7.1.2016

Maire Raadiku „Õigekirjaspikker. Eesti keele põhireeglite kogumik“ on praktiline ja kompaktne voldik, mis sisaldab põhilisi eesti õigekirja, lausestuse ja vormimoodustuse reegleid, tuues esile ka raskeid, sagedasi kõhklusi põhjustavaid kohti. Voldik on mõeldud igaühele, kes on eesti keele reeglitega vähegi tuttav, kuid vajab spikri vormis tuge ühe või teise juhise meenutamisel. Materjal on esitatud ülevaatlike tabelitena, kus reegleid aitavad selgitada asjakohased näited ja kommentaarid. Õigekirjaspikker on vajalik abivahend õppurile, õpetajale, tõlkijale, toimetajale, ametnikule, ajakirjanikule. Voldik kuulub Atlexi kirjastuse keelevoldikute sarja.



Ilmunud on Tiiu Erelti „Eesti ortograafia“ uus trükk

4.1.2016

Ilmunud on Tiiu Erelti „Eesti ortograafia“ viies trükk. Selles on rohkesti täiendusi ja uusi näiteid. Raamatus on arvestatud Emakeele Seltsi keeletoimkonna 2012. a otsuseid ajaloosündmuste algustäheortograafia ning määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamise kohta.


„Keelenõuanne soovitab 5“

11.8.2015

Ilmunud on uus keelenõukogumik, mille teemadega saab lähemalt tutvuda rubriigis „Lugemissoovitusi“. Küsige raamatut „Keelenõuanne soovitab 5“ raamatupoodidest!


Keelenõuande uudisvoog

17.10.2014

Nüüd on võimalik tellida keelenõu kodulehe teadete ja keelenõunuppude uudisvoogu: nõuanded, teated.


Maailma keeled, kirjad ja rahvad

6.1.2010

Andmeid maailma keelte, kirjade ja rahvaste eestikeelsete nimetuste kohta leiab andmebaasist Linguae.


Keelehooldeloengud üldhariduskoolide õpetajatele

15.9.2010

Üldhariduskoolid saavad Eesti Keele Instituudi keelekorraldajatelt tellida oma õpetajatele keelehooldeloenguid (maht kuni kolm akadeemilist tundi).

Valik teemasid:
- keelehooldeallikad, uus õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013
- õigekeelsussõnaraamatu kasutamine
- Eesti Keele Instituudi keelenõuanne
- keeletarvitajale rasked kohad õigekirjutuses, morfoloogias,
süntaksis

Loengud on õpetajatele tasuta. Info meiliaadressil sirje.maearu@eki.ee või telefonil 617 7526 (Sirje Mäearu).





Keelenõuanded

Mis on mugavuspood?

17.5.2016

Kui küsisin sõpradelt-tuttavatelt, mida võiks nende arvates kirjeldada sõna „mugavuspood“, jagunesid pakkumised laias laastus kaheks. Ühed arvasid, et seal müüakse mingeid mõnusaid kodukaupu, nagu tekke-patju-pleede, aroomiõlisid vms. Teised oletasid, et need on veebipoed, kus osteldes saab mugavalt aega kokku hoida ega pea kuhugi minema.

See, kust on eesti keelde võetud otsetõlge „mugavuspood“, saab selgemaks, kui mõelda selle ärivaldkonna ingliskeelsele nimetusele convenience storesconvenience tähenduses ’mugavus, hõlpsus, käepärasus’. Silveti inglise-eesti sõnaraamat annab convenience store tõlkeks ’lähikauplus’. ÕSis on „lähikaupluse“ seletuseks ’elamurajoonis paiknev toidu- ja esmatarbekaupade pood’ (ehk maakeeli kodupood). Poetüübile, mida on siin-seal hakatud nimetama mugavuspoeks, oleks aga enamasti vaja täpsemat, kitsamat nimetust: selline pood ei pruugi paikneda elamurajoonis, on enamasti suhteliselt väike ning seal müüakse nii esmatarbekaupa kui ka sooja kiirtoitu ja kuumi jooke.

Millist eesti vastet võiksid kasutada need, kes kahtlevad hinnangulises nimetuses „mugavuspood“ ja otsivad midagi neutraalsemat? Poode võib liigitada mitmel alusel. Näiteks asukoht: pood, mis asub tanklas, on tanklapood; elamurajoonis, kodude lähedal on kodupood või lähikauplus. Võib lähtuda ka poe suurusest: supermarketist väiksem pood on pisipood, väikepood või isegi kiosk. Kui aga otsitakse vastet ingliskeelsele väljendile convenience stores, siis võiks lähtuda inglise convenience goods eesti vastest ’esmatarbekaubad’. Pood, kus müüakse esmatarbekaupu, on esmatarbepood.

Tuuli Rehemaa


Tšehhi jääb eesti keeles Tšehhiks

3.5.2016

Ajakirjanduses on ilmunud uudiseid selle kohta, et Tšehhi valitsus on otsustanud inglise ja prantsuse keeles soovitada kasutada maa lühinime, vastavalt Czechia ja la Tchéquie. Neis keeltes ei olnud seni lühivorm kindel ja seetõttu kasutati sageli muid vorme pika riiginimetuse asemel. Veel ei ole selge, kas Tšehhi valitsuse otsus puudutas ka tšehhikeelset lühinime Česko, mille üle on samuti palju vaieldud.

Eesti keeles on maanimi Tšehhi juurdunud ja seda pole põhjust muuta Tšehhiaks vms-ks. Nimekuju on omastavaline vorm rahvanimetusest tšehh. Omastavakujulised on paljud tuntumate riikide ja piirkondade nimed, näiteks Poola, Taani, Ungari, samuti Baieri, Saksi, Tüüringi.

Ametlik riiginimetus on endiselt Tšehhi Vabariik.

Peeter Päll


Kas anoreksiahaige on anoreksik või anorektik?

19.4.2016

Kuidas nimetada isikuid, kel on mõni haigus, häire või puue (nt anoreksia, tetrapleegia)?

Isikunimetuste moodustamisel arvatakse tähendusseose põhjal (haigus > haige), et need lähtuvad ka vormiliselt nimisõnast. Osal neist on tõesti sarnane tüvekuju, nt hüpertoonia – hüpertoonik ’hüpertooniahaige’, skisofreenia – skisofreenik, paranoia – paranoik, diabeet – diabeetik, samuti uuemad nimetused allergia – allergik, buliimia – buliimik, tetrapleegia – tetrapleegik.

Samas on aga nimetusi, kus tüvi erineb, nt astma – astmaatik ja epilepsia – epileptik. Kui võtta kõrvale ka omadussõnad astmaatiline ja epileptiline, ilmneb, et isikut märkival nimisõnal on sarnane tüvi hoopis omadussõnaga. Mõlemal juhul on aluseks olnud ladina icus-lõpulise sõna tüvi: asthmaticus > astmaatik, astmaatiline, epilepticus > epileptik, epileptiline.

Sellised haigusenimetusest erineva tüvekujuga isikunimetused on ka neurootik (vrd neurootiline, aga neuroos), reumaatik (vrd reumaatiline, aga reuma), paralüütik (paralüütiline, aga paralüüs), süfiliitik (süfiliitiline, aga süüfilis), samuti uuemad nimetused afaatik (mitte afaasik, aga vrd afaasia), anorektik (aga anoreksia), düslektik (aga düsleksia), tsöliaatik (aga tsöliaakia).

Isikunimetuste moodustamisel tuleks seega lähtealuseks võtta sama võõrtüvi mis omadussõnadelgi. Eestikeelseid nimetusi saab vaadata ka nt „Meditsiinisõnastikust“ (2004), ladinakeelseid nimetusi leiab peale selle ka Albert Valdese ja Johannes Voldemar Veski „Ladina-eesti-vene meditsiinisõnaraamatust“ (1983).


Kas klaustrofoobiat põeb klaustrofoob või klaustrofoobik?

See, kellel on foobia ’pelgus; vaenulikkus’, on -foob ’pelgur; vihkaja’. Nagu islamofoob ’islamivaenulik inimene’ või ksenofoob ’võõrapelgur’ nii ka klaustrofoob ’kinnise ruumi pelgur’, agorafoob ’lagedapelgur’, arahnofoob ’ämblikupelgur’, bakteriofoob ’pisikupelgur’.


Kas vaegkirjutaja on düsgraaf või düsgraafik?

Võõrosis -graaf ’üleskirjutaja, -märkija v -joonistaja, jäädvustaja’ märgib nii seadmeid, nt fluorograaf, fonograaf, kui ka inimesi, nt fotograaf, koreograaf. Mõnel juhul tähistab -graaf ka mõlemat, nt hüdrograaf on veetaseme v vooluhulga ajalist kulgu näitav kõver, aga ka hüdrograafia asjatundja.

Ka sõnal graafik on mitu tähendust, sealhulgas märgib ta joonist ja graafika alal tegutsevat kunstnikku. Mõnel sellise lõpuga sõnal pole aga graafiku ega graafikaga tegemist. Sellised on näiteks epigraafik ’raidkirjauurija’ (vrd epigraafika ’raidkirjateadus’, epigraaf ’raidkiri’) ning ka tavapärase ik-lõpuga isikunimetus düsgraafik ’vaegkirjutaja’ (vrd düsgraafia ’vaegkirjutamine, kirjutamispuue’).

Sirje Mäearu




Varasemaid keelenõuandeid

saab lugeda arhiivist.

Keelehoole ja keelekorraldus

24.8.2005

Keelekorralduse eesmärk Eestis on tagada eesti keele kui riigikeele ja ülemaalise suhtluskeele täisväärtuslik toimimine kõigil elualadel. Selleks on vajalik ajaga kooskõlas hoida keelereeglid, luua uut oskussõnavara, anda nimesoovitusi ja teha heas mõttes keelepropagandat.

Keelekorraldus tähendab keele arengu teadlikku suunamist, keelereeglite ja soovituste väljatöötamist. Soovitusi annab Emakeele Seltsi keeletoimkond. Keelehoole hõlmab praktilist tegevust keelekasutuse parandamiseks: keelenõuandeid, hea keele propageerimist, tekstide toimetamist, keelehooldekursusi jne.

Keelenõu annavad Eesti Keele Instituudi keelekorraldusosakonna töötajad, kellele see on üks tööülesandeid. Põhilised tööd on järgmised:
  • „Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS“ uue väljaande ettevalmistamine (kavade kohaselt ÕS 2013),
  • kogumik „Keelenõuanne soovitab 4“ (ilmus 2008. a sügisel),
  • keelehooldekursuste ettevalmistamine (käivitusid sügisel 2004),
  • keelekorraldusprobleemide ettevalmistamine Emakeele Seltsi keeletoimkonnale,
  • Eestis toimuva terminoloogiatöö teaduslik ja metoodiline juhendamine, kaasatöötamine terminikomisjonides,
  • tegutsemine nimeteadusliku usaldusasutusena (nimekasutuse ekspertiis ja arvamused, normitud kohanimede andmebaas),
  • keelekorraldusteemalised artiklid jm uurimused.


riiulid
© Eesti Keele Instituut