Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse
tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.


Keelenõuanded

Miljondik ja miljardik

12.1.2017
Järgmise ettepaneku on keelenõuandjaile ja meie lugejatele saatnud tõlkija ja toimetaja Heido Ots.

Paljudel juhtudel kasutatakse mõõtühikuna tervikut ja selle osi – kolmandik, neljandik, kümnendik, sajandik jne. Mõnel sellisel osaühikul on lausa omaette nimetus, nt neljandikul veerand, sajandikul protsent.

Mõõteteaduses ehk metroloogias on sel juhul põhimõõtühik arv 1. Selle osaühikute puhul ei kasutata tavalisi detsimaaleesliiteid: üks-ühiku sajandikku ei nimetata sentiüheks (nagu meetri sajandikku sentimeetriks), vaid protsendiks.

Viimastel aastatel aga on – peamiselt seoses vee ja õhu saastumisega – sagenenud vajadus kirjeldada tunduvalt väiksemaid ühe aine sisaldusi teises kui varem. Nii on tekkinud suur vajadus sajandikust väiksemate üks-ühiku osaühikute ja nende tähiste järele. Kuid ei selliseid ühikuid ega nende tähiseid pole rahvusvahelises mõõtühikusüsteemis kehtestatud ja protsent on jäänud selles ainsaks n-ö seaduslikuks omasuguseks.

Ingliskeelsetes tekstides on pisiühikutele tähise puudumisel tekitatud hädapärased lühendid (millega küll paljud inglasedki rahul ei ole). Miljondikku on pandud tähistama ppm (parts per million), miljardikku ppb (parts per billion). Eestikeelses tekstis on need pp-lühendid hoopis tummad ja sobimatud. Kui kirjutise maht ei ole väga piiratud, võiks ppm-i asemel miljondiku ja ppb asemel miljardiku välja kirjutada. Kui kuidagi ei mahu, soovitame kasutada eesti lühendeid – vastavalt mlnk ja mldk.

Heido Otsa ettepanekut on refereerinud Tiina Leemets


Kas 20-protsendiline, 20%-line või 20% hinnaalandus?

16.12.2016
Arvu järele sobib nii omadussõnatuletis kui ka ainult märk. Märgile tuletusliidet -line ega -ne ei lisata, nt
20-protsendiline ~ 20protsendiline ~ 20% hinnaalandus,
3,5-protsendine ~ 3,5protsendine ~ 3,5% rasvasisaldus,
0,4-promilline joove ~ 0,4promilline ~ 0,4‰ joove.

Ka käände puhul ei lisata märgile midagi. Märgi kääne peab selguma järgnevast sõnast, nt
28-tollisel ~ 28tollisel ~ 28ʹʹ ekraanil,
10-kraadise ~ 10kraadise ~ 10° kaldega katus,
50-protsendilist ~ 50protsendilist ~ 50% töömahtu.

Vahel lause selgus justkui nõuaks märgile käänet näitava tuletusliite lisamist, nagu näiteks lauses joogile lisati 40% piiritust. Sel juhul võiks eelistada sõnaga kirjutamist, et oleks selge, kumba mõeldakse – kas joogile lisati 40 protsenti piiritust või 40-protsendilist piiritust.

Tuuli Rehemaa


Kuidas käänata eesnimesid? (2)

2.12.2016
Kas Janeki või Janeku, Mareki või Mareku?
Argo Mund kirjutab artiklis „Õpetusi eestlaste eesnimede käänajale“, et need, kelle lapsepõlve on kuulunud Poola filmid, eelistavad ek-lõpuga nimesid käänata harilikult i-ga, noorema põlvkonna puhul ei ole ka -u midagi tavatut. Õiged on mõlemad.

Kuidas käänata nimesid Anett, Ott ja Epp?
Nimede käänamine peab mahtuma eesti sõnamuutmise raamidesse. Anett, Ott ja Epp on astmevahelduslikud nimed, seega on need kõik omastavas käändes nõrgas astmes: Aneti, Oti, Epu.

Kas kohtasin Anu ja Ene või Anut ja Enet?
Pesa-tüüpi nimede puhul, nagu Anu, on lubatud nii t-lõpuga osastav kääne kui ka lõputa käänamine, seega võib kohata nii Anu kui ka Anut, nii Jüri kui ka Jürit, nii Riho kui ka Rihot. Astmevahelduseta esmavältelised kahesilbilised sõnad, mille algvormi lõpus on -e, ei ole aga pesa-, vaid pere-tüüpi ja nende osastava käände lõpus on alati t. Sellised nimed on näiteks Ene, Ege, Eve, Age, Hele ja Ele, osastavas käändes Enet, Eget, Evet, Aget, Helet ja Elet.

Argo Mundi artiklit saab lugeda ajakirjast Oma Keel. Paari eesnime käänamisest räägib ka 2007. aastal ilmunud keelenõuanne „Kuidas käänata eesnimesid?“.


Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete arhiivist.