Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse
tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.


Keelenõuanded

Kuidas käänata loodussõnalisi eesnimesid?

29.3.2017
Üht osa nimesid saab käänata nii nagu vastavaid nimisõnu: Lagle : Lagle : Laglet, Sirel : Sireli : Sirelit, Kalju : Kalju : Kaljut, Kaur : Kauri : Kauri, Koit : Koidu : Koitu, Loit : Loidu : Loitu. Ka nime Helin käänatakse harilikult nagu nimisõna helin: Helin : Helina : Helinat. Kui on aga soov hoida lahus Helin ja Helina, ei saa pahaks panna ka käänamist Helin : Helini : Helinit.

On hulk selliseid nimesid, mis näevad nimetavas välja üldkeele sõna omastava moodi: Sireli : Sireli : Sirelit, Pärja : Pärja : Pärjat, Vilja : Vilja : Viljat, Vaarika : Vaarika : Vaarikat, Õie : Õie : Õiet, Hiie : Hiie : Hiiet, Kauri : Kauri : Kaurit, Tormi : Tormi : Tormit.

Osa nimesid käändub võrreldes üldkeele sõnaga teisiti.

pesa-tüübi nimede erinevus omasõnadest ilmneb osastavas käändes. Omasõna on selle tüübi osastavas lõputa, aga nimi võib olla ses vormis lõputa või t-lõpuga, mõlemat moodi on õige: Eha(t), Heli(t), Kaja(t), Käbi(t), Räni(t).

Sellised nimed nagu Laine ja Aare on astmevahelduseta ja II vältes: Laine : Laine : Lainet, Aare : Aare : Aaret. Vastavad nimisõnad on tugevneva astmevaheldusega: laine : l`aine : lainet, aare : `aarde : aaret (märk ` näitab siin nagu ÕSiski IIIvältelist silpi).

Nime ja sõna käänamise erinevus võib veel olla tüvevokaalis: Kiur : Kiuri (vrd linnunimetus kiur : kiuru), Valev : Valevi (vrd omadussõna valev : valeva).

Osa nimesid, eriti niisugused, mida kasutatakse rohkem, võivad kolida nimisõnaga võrreldes lihtsamasse tüüpi, kus tüves ei toimu muutusi. Tuntuim on Mari, omastavas Mari ja osastavas Mari(t) (mitte Mari : Marja : M`arja). Selliseid eesnimenäiteid on veel Meri : Meri : Meri(t), Suvi : Suvi : Suvi(t), Lumi : Lumi : Lumi(t), Susi : Susi : Susi(t), Kõu : Kõu : Kõud. Ent ei saa keelata, kui näiteks Suvi soovib oma nime käänata nimisõna eeskujul Suvi : Suve : Suve või Kõu tahab käänata oma nime K`õu : Kõue : K`õue.

Ka nimesid, millele lisandub käänates silp -me või -da, võib rööpselt muuta lihtsama tüübi järgi: Säde : Sädeme ~ Säde : Sädet, Ebe : Ebeme ~ Ebe : Ebet, Hõbe : Hõbeda ~ Hõbe : Hõbedat ~ Hõbet, Kare : Kareda ~ Kare : Karedat ~ Karet.

Nime Pihel võib muuta nii Pihel : Pihla : Pihlat kui ka Pihel : Piheli : Pihelit. Kaaren on võimalik käänata Kaaren : Kaarna : Kaarnat, aga ka Kaaren : Kaareni : Kaarenit.

Kõige lihtsam on küsida võimaluse korral nime kandjalt, kuidas ta oma eesnime käänab, ent ei tohi unustada, et eesnime käänamine peab mahtuma eesti sõnamuutmise raamidesse. Näiteks ei saa mees nimega Ott nõuda, et teda käänatakse omastavas Otti, sest see on astmevahelduslik nimi: Oti raamat, kohtasin Otti.

Argo Mund

Vt ka keelenõuanded „Kuidas käänata eesnimesid?“ ja „Kuidas käänata eesnimesid? (2)“.


Jooksunimetused

6.3.2017
Jooksude kirjutamises valitseb üksjagu segadust. Korraldajad näikse uskuvat, et iga jooksu võib kirjutada suure tähega, ega pea tihtipeale lugu senisest ürituste kirjutamise tavast.

Küsimus on õigupoolest selles, kas keelendeid nagu maijooks või kahe silla jooks tuleks kirjutada sama moodi nagu sõnu takistusjooks või pikamaajooks, või siiski mitte. Vaatame lähemalt. Sõnad takistusjooks ja pikamaajooks kirjeldavad meile asja sisu: põhisõna ütleb, et jutt käib jooksust, täiendsõnad täpsustavad, et kord ületavad jooksjad takistusi, kord läbivad pikema maa. Kuid täpselt sama moodi kirjeldavad ürituse sisu ka maijooks ja kahe silla jooks: maijooksu joostakse maikuus, kahe silla jooks käib Pärnus üle Kesklinna ja Papiniidu silla. Enamikul jooksudel ongi sellised kirjeldavad nimetused, mida sobib väga hästi kirjutada just väiketähega. Suure tähega käivad vaid nimetustes ette tulevad isiku- ja kohanimed, nt Jüri Jaansoni kahe silla jooks, SEB Tallinna maraton, Paide-Türi rahvajooks, Selveri linnajooks, Saaremaa kolme päeva jooks.

Mõnele jooksule on siiski pandud ka nimi, nt Narva Energiajooks. Miks see on nimi? Aga seepärast, et ta on võrdlemisi tinglik tähis ega ütle eriti midagi ürituse sisu kohta: kus või millal jooks toimub või kes osalevad. Võime muidugi oletada, miks Energiajooksu peetakse Narvas, kuid sama nimega jooksu võiks korraldada ka näiteks Kohtla-Järvel või mujal. Kirjeldavat nimetust niisama vabalt ümber tõsta ei saa: jüriöö jooksu ei peeta septembris ega ümber Viljandi järve jooksu Pärnu jõe sildadel. Tõsi, tuleb ette ka erandeid, nt olude sunnil Lõuna-Ameerikasse kolinud Pariisi-Dakari ralli.

Jookse ja muid spordiüritusi korraldavate asutuste kirjutamisel lähtume asutusenimetuste reeglist, nt Tartu kuue võistluse sarja ehk Kuubikut korraldab MTÜ Klubi Tartu Maraton, vähem ametlikult Tartu maratoni klubi.

Maire Raadik



Soovitusi joogahuvilisele

20.2.2017
Kuidas kirjutada joogastiilide nimesid ja nimetusi?
Kui joogastiili nimetus sisaldab nime, kirjutatakse nimi suure algustähega, püstkirjas, liigisõnast lahku ning seda tuleb käänata, nt Bikrami jooga, Shivananda jooga, Iyengari jooga.

Võõrkeelsed nimetused, mis ei ole eesti keelde mugandatud, tuleb vormistada tsitaatsõnana ehk kursiivis. Eesti sõnaga liitmisel kasutatakse sidekriipsu, nt hatha-jooga, ashtanga-jooga, yin-jooga, vinyasa-jooga.

Kui võõrkeelset nimetust hääldatakse samamoodi, nagu kirjutatakse, või see on eestipäraseks mugandatud, kirjutatakse see püstkirjas ja väikese tähega, nt kundalini, tantra, radžajooga.

Kas joogaasendi kohta on eestikeelses tekstis parem kasutada tsitaatsõna asana või mugandit „aasana“?
Mõlemad on võimalikud. Kui sõna esineb tekstis palju, võib sobida mugand. Soovitan kaaluda ka omasõnu, nagu joogapoos või asend.

Kuidas kirjutada joogaasendite nimetusi?
Eestikeelsed joogaasendite nimetused soovitan kirjutada väiketähtedega, nt alla vaatav koer, päikesetervitus, mäeasend, kolmnurkasend, sõdalane. Asendite võõrkeelseid nimetusi võiks käsitada tsitaatsõnadena, nt siddhasana, virasana, adho mukha svanasana.

Tuuli Rehemaa


Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete arhiivist.