EKI keelenõuandetelefon: 6 313 731 (E-R 9-12, 13-17)

 Avaleht
 Keelenõu meili teel
 Keelekorraldajad
 Artiklid ja kogumikud
 Keelenõuvakk
 Kasulikke linke
 Keelenõust lähemalt
 Kursused
 Arhiiv
 ÕSi uued sõnad
 Uusi raamatuid
 Testid
 Foorum






 Vaata lisaks:
Eesti õigekeelsus-
sõnaraamat 2006
Keelenõuanne soovitab
Keelenõuanne
soovitab 2
Keelenõuanne
soovitab 3
"Eesti keele sõnaraamatu
ÕS 1999" vigade parandus


 Uusi raamatuid:
„Keelenõuanne soovitab 5“
„Väikesed tarbetekstid“
„Keelenõuanne soovitab 4“
„Eesti keele käsiraamatu“ uus trükk
„Terminiõpetus“
„Lause õigekeelsus“
„Panganduskeel“


Töökorraldus

24.8.2005

Keelekorralduse eesmärk Eestis on tagada eesti keele kui riigikeele ja ülemaalise suhtluskeele täisväärtuslik toimimine kõigil elualadel. Selleks on vajalik ajaga kooskõlas hoida keelereeglid, luua uut oskussõnavara, anda nimesoovitusi ja teha heas mõttes keelepropagandat.

Keelekorraldus tähendab keele arengu teadlikku suunamist, keelereeglite ja soovituste väljatöötamist. Soovitusi annab Emakeele Seltsi keeletoimkond. Keelehoole hõlmab praktilist tegevust keelekasutuse parandamiseks: keelenõuandeid, hea keele propageerimist, tekstide toimetamist, keelehooldekursusi jne.

Keelenõu annavad Eesti Keele Instituudi keelekorraldusosakonna töötajad, kellele see on üks tööülesandeid. Põhilised tööd on järgmised:
  • „Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS“ uue väljaande ettevalmistamine (kavade kohaselt ÕS 2013),
  • kogumik „Keelenõuanne soovitab 4“ (ilmus 2008. a sügisel),
  • keelehooldekursuste ettevalmistamine (käivitusid sügisel 2004),
  • keelekorraldusprobleemide ettevalmistamine Emakeele Seltsi keeletoimkonnale,
  • Eestis toimuva terminoloogiatöö teaduslik ja metoodiline juhendamine, kaasatöötamine terminikomisjonides,
  • tegutsemine nimeteadusliku usaldusasutusena (nimekasutuse ekspertiis ja arvamused, normitud kohanimede andmebaas),
  • keelekorraldusteemalised artiklid jm uurimused.


Teated

Keelenõuande suvevaheaeg 04.07.–15.08.2016

10.6.2016

2016. aasta suvel on telefonitsi keelenõuanne kinni 4. juulist 15. augustini.
Meilidele vastatakse pärast puhkust.


Emakeele Seltsi keeletoimkond arutab

30.3.2016

Emakeele Seltsi keeletoimkond arutab sidekriipsuga rindliitsõnade (nt lasteaed-algkool, pagar-kondiiter) käänamist. Otsuse eelnõu on tutvumiseks keeletoimkonna lehel.


Ilmunud on Maire Raadiku „Õigekirjaspikker“

7.1.2016

Maire Raadiku „Õigekirjaspikker. Eesti keele põhireeglite kogumik“ on praktiline ja kompaktne voldik, mis sisaldab põhilisi eesti õigekirja, lausestuse ja vormimoodustuse reegleid, tuues esile ka raskeid, sagedasi kõhklusi põhjustavaid kohti. Voldik on mõeldud igaühele, kes on eesti keele reeglitega vähegi tuttav, kuid vajab spikri vormis tuge ühe või teise juhise meenutamisel. Materjal on esitatud ülevaatlike tabelitena, kus reegleid aitavad selgitada asjakohased näited ja kommentaarid. Õigekirjaspikker on vajalik abivahend õppurile, õpetajale, tõlkijale, toimetajale, ametnikule, ajakirjanikule. Voldik kuulub Atlexi kirjastuse keelevoldikute sarja.



Ilmunud on Tiiu Erelti „Eesti ortograafia“ uus trükk

4.1.2016

Ilmunud on Tiiu Erelti „Eesti ortograafia“ viies trükk. Selles on rohkesti täiendusi ja uusi näiteid. Raamatus on arvestatud Emakeele Seltsi keeletoimkonna 2012. a otsuseid ajaloosündmuste algustäheortograafia ning määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamise kohta.


„Keelenõuanne soovitab 5“

11.8.2015

Ilmunud on uus keelenõukogumik, mille teemadega saab lähemalt tutvuda rubriigis „Lugemissoovitusi“. Küsige raamatut „Keelenõuanne soovitab 5“ raamatupoodidest!


Keelenõuande uudisevoog

17.10.2014

Nüüd on võimalik tellida keelenõu kodulehe teadete ja keelenõunuppude uudisevoogu: nõuanded, teated.


Maailma keeled, kirjad ja rahvad

6.1.2010

Andmeid maailma keelte, kirjade ja rahvaste eestikeelsete nimetuste kohta leiab andmebaasist Linguae.


Keelehooldeloengud üldhariduskoolide õpetajatele

15.9.2010

Üldhariduskoolid saavad Eesti Keele Instituudi keelekorraldajatelt tellida oma õpetajatele keelehooldeloenguid (maht kuni kolm akadeemilist tundi).

Valik teemasid:
- keelehooldeallikad, uus õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013
- õigekeelsussõnaraamatu kasutamine
- Eesti Keele Instituudi keelenõuanne
- keeletarvitajale rasked kohad õigekirjutuses, morfoloogias,
süntaksis

Loengud on õpetajatele tasuta. Info meiliaadressil sirje.maearu@eki.ee või telefonil 617 7526 (Sirje Mäearu).





Keelenõuanded

Youtube’i postitaja

21.6.2016

Keelenõuandest on küsitud, kuidas nimetada inimest, kes postitab Youtube’i enda videoid ja kogub nendega kuulsust.

Võimalusi on mitu. Vabamasse teksti sobib häälduspärane mugand „juutuuber“ või tsitaatsõna youtuber. Tuletan igaks juhuks meelde, et tsitaatsõna vormistatakse teises kirjas ja seda käänatakse ülakomaga: meie tuntuimad youtuber’id. Ametlikuma moega tekstis võiks kasutada pigem mõnd neutraalsemat väljendit, nt Youtube’i postitaja.

Tuuli Rehemaa


„Ajaloosündmuste algustäht. Tagasivaade“

9.6.2016

Keele ja Kirjanduse 2016. a mainumbris on lugeda Maire Raadiku artikkel ajaloosündmuste algustähe reegli kujunemise kohta. Lugege siit.


Varesele lihasevalu, harakale liigesehaigus …

3.6.2016

Keeletarvitaja on märganud või teab, et mõningatel juhtudel võib us-liiteline nimisõna esineda liitnimisõna esiosas nimetava, mitte omastava käände vormis (nagu liitsõna tähenduse põhjal võiks eeldada): vabadusvõitlus (vrd võimuvõitlus), kirjutuslaud (vrd söögilaud), õmblusmasin (vrd niidumasin), rahvuskaaslane (vrd eakaaslane). See toob küsimuse, kas sellist liitumist võiks kasutada ka teiste s-lõpuliste sõnade puhul, nt on keelenõuande poole pöördutud sõnade lihas ja liiges liitumise pärast.

Palju on us-lõpulise esiosaga liitnimisõnu. Millises vormis (kas nimetavas või omastavas) us-tuletis liitub, oleneb selle kujust. Nimetavaline liitumine on võimalik siis, kui tuletis on kolme- või enamasilbiline (vältest olenemata, nt tulemus, harjutus, nördimus, määramatus): tulemuspalk, harjutusväljak, nördimuspuhang, määramatustunne.

Ka kahesilbiline kolmandavälteline us-nimisõna (loodus, nakkus, töötus) liitub enamasti nimetava kujul: looduskaitse, nakkushaigus, töötusmäär, kuid see liitumine pole üldine. Osa sõnu esineb üksnes omastava vormis: ümbrusetaju, küllusesarv, mõistuseinimene, paljud kahel kujul: puhkusegraafik ~ puhkusgraafik, niiskusesisaldus ~ niiskussisaldus, tarkusepäev ~ tarkuspäev.

Vähesel määral osaleb liitsõnamoodustuses ka teisi s-lõpulisi nimisõnu, nt is-tuletisi (ehitis, elatis, väetis): ehitisregister, elatisnõue, elatisvõlglane, väetiselahus ~ väetislahus.

Peale nimisõna liitub us-tuletis (või muu s-lõpuline) nimetavalisena ka omadussõnaga, liitumispõhimõtted on samad mis nimisõna puhul: haiguskahtlane, viirusvaba, reostusohtlik, õigusjärgne, valgusekartlik ~ valguskartlik, koristusküps, inimsusvastane, vastutustundlik, ehitisalune, kivistisrikas.

Tähele tuleb panna, et nimetavaline liitumine ei laiene kahesilbilisele esma- või teisevältelisele us-nimisõnale (vanus, katus), mis liitub omastava kujul: vanuserühm, vanusepiirang, katusealune.

Ka teised kahesilbilised esma- ja teisevältelised s-lõpulised sõnad, mille omastava käände lõpp on -se (kohus, uudis, viivis, liiges, lihas), liituvad omastavas: kohusetundlik, uudisegrupp, uudisekünnis, viivisevaba, liigesehaigus, liigesepõletik, liigesetrauma, lihasekramp, lihasevalu, lihaserebend, lihasesisene. Põgus keelekasutuse uurimine näitab mõne sõna (nt lihas) puhul nimetavalise liitumise eelistust. Kas tegemist on ajutise või püsiva nähtusega ning kas viimase korral oleks põhjust liitumisreeglite muutmiseks, võiks näidata teema põhjalikum käsitlus.

Sirje Mäearu



Keelenõuande töökorraldus

24.8.2005

Keelenõuanne töötab praegu igal tööpäeval kella 9–12 ja 13–17 telefonil 631 3731. Vastatakse ka kirjadele, mis saabuvad Eesti Keele Instituuti (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), ning meilidele (vt linki ülal).

Keelenõuanne on tasuta!



Vastatakse küsimustele, mis puudutavad eesti üldkeele kasutust:
  • õigekirja (suur ja väike algustäht, kokku- ja lahkukirjutamine, kirjavahemärgid, nimede õigekiri jne),
  • vormiõpetust (sõnade käänamist, pööramist ja võrdlemist),
  • sõnamoodustust (tuletust ja liitmist),
  • sõnatähendusi,
  • lausestust, sõnastust jm.
Püütakse ka vastata terminiküsimustele (uute terminite loomine, terminivariantide valimine, terminirühmade korrastamine, terminitähendused jpm).

Vastuseta jäävad näiteks küsimused, mis puudutavad keeleõpet ja -poliitikat, sest nende probleemide vastamisel on pädevaimad haridus- ja teadusministeerium ja selle keeleinspektsioon. Et keelenõuandjad on väljaõppelt eesti filoloogid, ei saa nad vastata kitsalt võõrkeelte kohta käivatele küsimustele.

Keelenõu andmist toetati riigieelarvest projekti „Keelehoole“ kaudu alates 2004. aastast (2008.–2009. aastal „Eesti keele hoidmine ja arendamine“). Selle toel on arendatud avaliku keelehooldetegevuse jaoks andmekogusid, täiendatud teatmekogu jm.

Keeleekspertiisi puhul lähtub Eesti Keele Instituut põhimõttest, et eksperdiarvamust ei anta küsimustes, mis on kohtus arutlusel või tõenäoliselt võivad sinna jõuda, juhul kui küsijaks on üks vaidlev pool. Niisugusel juhul tehakse ekspertiisi vaid kohtu (või vaidluse suhtes neutraalse vahekohtu) esitatud küsimuste alusel.

Keeleekspertiisid, kursused jm töömahukad ülesanded on tasulised.

Keelenõuvakast saate vastuseid meile juba esitatud küsimustele, selles on praegu üle 7000 kirje.


Varasemaid keelenõuandeid

saab lugeda arhiivist.

Keelehoole ja keelekorraldus

riiulid
© Eesti Keele Instituut