[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit
вгрызаться 165 Г несов. → сов. вгрызться в кого-что kõnek.
‣ hambaid sisse lööma, hammastega haakuma; purema; собаки вгрызались друг в друга koerad puresid teineteist;
‣ ülek. murdma, tungima, end millesse sisse sööma; экскаватор вгрызался в мёрзлую землю ekskavaator murdis külmunud maasse
‣ hambaid sisse lööma, hammastega haakuma; purema; собаки вгрызались друг в друга koerad puresid teineteist;
‣ ülek. murdma, tungima, end millesse sisse sööma; экскаватор вгрызался в мёрзлую землю ekskavaator murdis külmunud maasse
держаться 183 Г несов.
‣ за кого-что, чем, чего kinni hoidma ~ pidama; hoidma, hoiduma; держаться друг за друга teineteisest ~ üksteisest kinni hoidma, держаться за руку käest kinni hoidma, держаться строгих правил rangetest reeglitest kinni pidama, держаться в стороне kõrvale hoid(u)ma, держаться правой стороны paremat kätt ~ paremale hoid(u)ma, держаться особняком omaette olema, teistest kõrvale hoid(u)ma;
‣ на ком-чём, без доп. püsima; едва держаться на ногах vaevu jalul püsima, держаться на воде vee peal püsima, всё хозяйство держалось на матери kogu majapidamine püsis üksnes ema õlul, у больного второй день держится высокая температура haigel püsib teist päeva kõrge palavik;
‣ vastu pidama; держаться до прибытия подкрепления abiväe ~ toetuse saabumiseni vastu pidama, держись! pea vastu!
‣ käituma; держаться уверенно enesekindlalt käituma;
‣ страд. к держать;
◊ держаться на волоске ~ на нитке ~ на ниточке juuksekarva otsas rippuma; в чём (только) душа держится kuidas (tal) hing sees seisab
‣ за кого-что, чем, чего kinni hoidma ~ pidama; hoidma, hoiduma; держаться друг за друга teineteisest ~ üksteisest kinni hoidma, держаться за руку käest kinni hoidma, держаться строгих правил rangetest reeglitest kinni pidama, держаться в стороне kõrvale hoid(u)ma, держаться правой стороны paremat kätt ~ paremale hoid(u)ma, держаться особняком omaette olema, teistest kõrvale hoid(u)ma;
‣ на ком-чём, без доп. püsima; едва держаться на ногах vaevu jalul püsima, держаться на воде vee peal püsima, всё хозяйство держалось на матери kogu majapidamine püsis üksnes ema õlul, у больного второй день держится высокая температура haigel püsib teist päeva kõrge palavik;
‣ vastu pidama; держаться до прибытия подкрепления abiväe ~ toetuse saabumiseni vastu pidama, держись! pea vastu!
‣ käituma; держаться уверенно enesekindlalt käituma;
‣ страд. к держать;
◊ держаться на волоске ~ на нитке ~ на ниточке juuksekarva otsas rippuma; в чём (только) душа держится kuidas (tal) hing sees seisab
друг II кр. ф. П другой väljendeis друг друга üksteist, teineteist, друг с другом omavahel, isekeskis, стоять друг за друга üksteise ~ teineteise eest seisma, друг против друга üksteise ~ teineteise vastu, друг за другом üksteise ~ teineteise järel
исклевать 177 Г сов. → несов. исклёвывать кого-что puruks ~ katki ~ ära nokkima; петухи исклевали друг друга kuked on teineteist lõhkunud ~ tuuseldanud, куры исклевали всё зерно kanad on kõik terad ära nokkinud
клепать II 207 (без страд. прич.) Г несов. на кого-что, без доп. madalk. laimama keda, laimujuttu ajama; клепать друг на друга teineteist laimama ~ mustama
молча Н vaikides, vaikivalt, sõnatult, ülek. ka nurinata; молча согласиться vaikides nõustuma, молча смотреть друг на друга sõnatult üksteise ~ teineteise otsa vaatama
налезть 354 Г сов. → несов. налезать (без 1 и 2 л.) kõnek.
‣ на что, во что, без доп. (hulgaviisi) peale ~ otsa ~ sisse ronima ~ minema;
‣ на что, без доп. jalga, selga, pähe vm. mahtuma ~ minema; кольцо еле налезло на палец sõrmus läks vaevu sõrme;
‣ на кого-что peale nihkuma ~ suruma; льдины налезли друг на друга jääpangad kuhjusid üksteise otsa, шапка налезла на глаза müts vajus silmadele
‣ на что, во что, без доп. (hulgaviisi) peale ~ otsa ~ sisse ronima ~ minema;
‣ на что, без доп. jalga, selga, pähe vm. mahtuma ~ minema; кольцо еле налезло на палец sõrmus läks vaevu sõrme;
‣ на кого-что peale nihkuma ~ suruma; льдины налезли друг на друга jääpangad kuhjusid üksteise otsa, шапка налезла на глаза müts vajus silmadele
несогласный 126 П (кр. ф. несогласен, несогласна, несогласно, несогласны)
‣ mitte ühel nõul olev; kokkusobimatu, mittesobiv; мы несогласны в мыслях, но уважаем друг друга me mõtleme erinevalt, kuid austame teineteist, этот поступок несогласен с его характером see samm ei sobi kokku tema olemusega;
‣ kooskõlastamata, koordineerimata, üksmeeleta; несогласная работа koordineerimata töö, несогласное пение karune laul
‣ mitte ühel nõul olev; kokkusobimatu, mittesobiv; мы несогласны в мыслях, но уважаем друг друга me mõtleme erinevalt, kuid austame teineteist, этот поступок несогласен с его характером see samm ei sobi kokku tema olemusega;
‣ kooskõlastamata, koordineerimata, üksmeeleta; несогласная работа koordineerimata töö, несогласное пение karune laul
отдалить 285a Г сов. → несов. отдалять
‣ кого-что, от кого-чего eemaldama, kaugendama; eemal hoidma, võõraks tegema; отдалить от глаз silmadest kaugemale ~ eemale asetama, разлука отдалила их друг от друга lahusolekuga on nad teineteisele võõraks jäänud;
‣ что edasi lükkama; отдалить встречу kohtumist edasi lükkama
‣ кого-что, от кого-чего eemaldama, kaugendama; eemal hoidma, võõraks tegema; отдалить от глаз silmadest kaugemale ~ eemale asetama, разлука отдалила их друг от друга lahusolekuga on nad teineteisele võõraks jäänud;
‣ что edasi lükkama; отдалить встречу kohtumist edasi lükkama
отделить 308 Г сов. → несов. отделять кого-что, от кого-чего eraldama, lahutama; отделить желток от белка munakollast valgest eraldama, отделить правду от лжи tõe ja vale vahet tegema, отделить в кабинете место для кого kabinetis ruumi tegema kellele, толпа отделила их друг от друга rahvahulgas kaotasid nad teineteise, rahvahulk ajas ~ viis nad lahku, отделить сына van. pojale omaette majapidamist eraldama
отличаться 169 Г несов. → сов. отличиться
‣ välja ~ silma paistma (kõnek. ka iroon.); отличаться в бою lahingus silma paistma;
‣ (без сов.) от кого-чего erinema; отличаться друг от друга üksteisest erinema;
‣ (без сов.) чем iseloomulik ~ omane olema; квартира отличалась чистотой korter oli õige puhas
‣ välja ~ silma paistma (kõnek. ka iroon.); отличаться в бою lahingus silma paistma;
‣ (без сов.) от кого-чего erinema; отличаться друг от друга üksteisest erinema;
‣ (без сов.) чем iseloomulik ~ omane olema; квартира отличалась чистотой korter oli õige puhas
перещеголять 254b Г сов. кого-что, в чём, чем kõnek. üle trumpama (algselt riiete uhkuses); перещеголять друг друга в остроумии teineteist vaimukusega üle trumpama
плескать 209 Г несов.
‣ loksuma, lokslema, laksuma; волны плещут о берег lained laksuvad vastu kallast;
‣ kõnek. ka 165a что, чем (veega) pritsima; maha läigitama ~ loksutama; плескать друг на друга водой teineteist veega pritsima, плескать воду на пол vett maha loksutama ~ ajama;
‣ ülek. laksutama, lakatama, lakatlema; plagisema ~ plaksuma panema; флаги плескали lipud lakatlesid ~ lehvisid plaginal, паруса плескали purjed plaksusid
‣ loksuma, lokslema, laksuma; волны плещут о берег lained laksuvad vastu kallast;
‣ kõnek. ka 165a что, чем (veega) pritsima; maha läigitama ~ loksutama; плескать друг на друга водой teineteist veega pritsima, плескать воду на пол vett maha loksutama ~ ajama;
‣ ülek. laksutama, lakatama, lakatlema; plagisema ~ plaksuma panema; флаги плескали lipud lakatlesid ~ lehvisid plaginal, паруса плескали purjed plaksusid
подле II предлог с род. п. kõrval, juures; друг подле друга teineteise kõrval
подозревать 169a Г несов.
‣ кого-что, в чём kahtlustama; подозревать друг друга в обмане teineteist pettuses kahtlustama;
‣ что, о чём aimama, oletama, arvama; подозревать о существовании чего mille olemasolu aimama, я подозреваю, что он ошибся kardan ~ arvan ~ mul on tunne, et ta on eksinud ~ eksib
‣ кого-что, в чём kahtlustama; подозревать друг друга в обмане teineteist pettuses kahtlustama;
‣ что, о чём aimama, oletama, arvama; подозревать о существовании чего mille olemasolu aimama, я подозреваю, что он ошибся kardan ~ arvan ~ mul on tunne, et ta on eksinud ~ eksib
предназначить 271a Г сов. → несов. предназначать кого-что, для кого-чего, на что, с инф. (ette) määrama ~ kavandama; эти деньги предназначены на поездку see raha on sõidu ~ reisi jaoks määratud ~ mõeldud ~ ette nähtud, судьба предназначила их друг для друга saatus oli nad teineteisele määranud
слово С с. неод.
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
смотреть 239 Г несов.
‣ что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; смотреть картину pilti ~ maali vaatama ~ silmitsema, смотреть пьесу näidendit vaatama, смотреть на часы kella vaatama, смотреть в окно aknast välja vaatama, смотреть в одну точку ühte punkti vaatama ~ vahtima, смотреть в даль kaugusse vaatama, смотреть в бинокль binokliga vaatama, смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), смотреть друг на друга teineteisele ~ üksteisele otsa vaatama, смотреть с надеждой на кого keda ~ kelle poole lootusega vaatama, смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, смотреть больного haiget läbi vaatama, смотреть за детьми laste järele vaatama, смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо смотреть kena vaadata, срам смотреть hirmus ~ häbi vaadata, смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко смотреть teda on hale näha ~ vaadata, страшно смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele ~ tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele ~ vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
‣ на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
‣ (без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb ~ on tarvis sõita ~ peab sõitma;
‣ (без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole ~ aeda;
‣ (без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana ~ kui kotkas, смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
‣ смотреть инф., смотрю 1 л. наст. вр., смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
‣ смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest;
◊ смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku ~ silma ~ vastu vaatama; смотреть в корень чего asja sisusse tungima ~ tuuma nägema ~ vaatama; смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda ~ alt ära hüpata kavatsema; смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma; смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu ~ huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; смотреть волком ~ зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt ~ kurja näoga vaatama, tigeda ~ kurja näoga olema; смотреть из чьих рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast ~ vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema; смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama; смотреть в лицо чему millele näkku vaatama; смотреть в гроб ~ в могилу kõnek. haua äärel seisma ~ olema; смотреть в упор lähedalt ~ pingsalt ~ teraselt vaatama, üksisilmi ~ ainiti vahtima; смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama; как в воду смотрел kõnek. nagu ~ justkui oleks selgeltnägija; смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama; смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise pilguga vaatama; смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut ~ vastset väravat vahtima; того и смотри kõnek. vaata, et...; vrd. посмотреть
‣ что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; смотреть картину pilti ~ maali vaatama ~ silmitsema, смотреть пьесу näidendit vaatama, смотреть на часы kella vaatama, смотреть в окно aknast välja vaatama, смотреть в одну точку ühte punkti vaatama ~ vahtima, смотреть в даль kaugusse vaatama, смотреть в бинокль binokliga vaatama, смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), смотреть друг на друга teineteisele ~ üksteisele otsa vaatama, смотреть с надеждой на кого keda ~ kelle poole lootusega vaatama, смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, смотреть больного haiget läbi vaatama, смотреть за детьми laste järele vaatama, смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо смотреть kena vaadata, срам смотреть hirmus ~ häbi vaadata, смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко смотреть teda on hale näha ~ vaadata, страшно смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele ~ tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele ~ vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
‣ на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
‣ (без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb ~ on tarvis sõita ~ peab sõitma;
‣ (без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole ~ aeda;
‣ (без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana ~ kui kotkas, смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
‣ смотреть инф., смотрю 1 л. наст. вр., смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
‣ смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest;
◊ смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku ~ silma ~ vastu vaatama; смотреть в корень чего asja sisusse tungima ~ tuuma nägema ~ vaatama; смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda ~ alt ära hüpata kavatsema; смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma; смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu ~ huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; смотреть волком ~ зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt ~ kurja näoga vaatama, tigeda ~ kurja näoga olema; смотреть из чьих рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast ~ vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema; смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama; смотреть в лицо чему millele näkku vaatama; смотреть в гроб ~ в могилу kõnek. haua äärel seisma ~ olema; смотреть в упор lähedalt ~ pingsalt ~ teraselt vaatama, üksisilmi ~ ainiti vahtima; смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama; как в воду смотрел kõnek. nagu ~ justkui oleks selgeltnägija; смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama; смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise pilguga vaatama; смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut ~ vastset väravat vahtima; того и смотри kõnek. vaata, et...; vrd. посмотреть
ставить 277 Г несов.
‣ кого-что panema, paigutama, asetama; ставить вещи на место asju kohale panema, ставить в ряд ritta seadma ~ panema, reastama, ставить книги на полку raamatuid riiulile ~ riiulisse panema, ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, ставить кастрюлю на огонь potti ~ kastrulit tulele panema, ставить друг на друга ülestikku ~ üksteise peale panema ~ asetama, ставить горчичник sinepiplaastrit panema, ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, ставить заплату lappima, paikama, ставить тесто tainast kerkima panema, ставить вино kõnek. veini käärima panema, ставить пиво kõnek. õlletegu üles panema, ставить самовар samovari ~ teemasinat üles panema, ставить часы kella õigeks panema, ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, ставить сеть võrku sisse panema ~ sisse laskma, ставить в бригадиры ~ бриадиром kõnek. brigadiriks panema, ставить в угол nurka panema, ставить на колени põlvili panema (ka ülek.), ставить на ноги (1) püsti panema ~ tõstma, (2) ülek. jalule aitama, ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.), ставить точку punkti panema (ka ülek.), ставить тройку kolme panema (hinnet), ставить на очередь järjekorda panema, ставить на голосование hääletusele panema, ставить у власти võimule panema, ставить под сомнение kahtluse alla seadma ~ panema, ставить в затруднительное положение täbarasse ~ rumalasse olukorda ~ kitsikusse panema, ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, ставить клеймо märgistama, ставить мины mineerima, miine panema;
‣ что püstitama (ka ülek.), ehitama; ставить памятник mälestussammast püstitama, ставить мачту masti püstitama, ставить рекорд rekordit püstitama, ставить вопрос küsimust (üles) tõstma ~ üles seadma, ставить паруса purjesid üles tõmbama ~ üles tõstma ~ heiskama;
‣ что lavastama, lavale tooma; ставить пьесу näidendit lavastama, ставить оперу ooperit lavale tooma;
‣ что seadma, tegema; ставить новые цели uusi eesmärke seadma, ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, ставить в пример eeskujuks seadma, ставить задачей ülesandeks seadma, ставить перед фактом fakti ette seadma, ставить серьёзную задачу перед кем kelle ette rasket ~ tõsist ülesannet seadma, ставить голос häält seadma (lauljal), ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, ставить препятствие takistusi tegema, takistama, ставить кляксу tindiplekki tegema, ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma ~ tähtpäeva määrama;
‣ что korraldama, organiseerima; ставить работу tööd korraldama ~ organiseerima, ставить опыты katseid korraldama ~ tegema ~ sooritama;
‣ что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama ~ arvama ~ lugema, ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama ~ arvama, süüdistama, ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama;
◊ ставить всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama ~ iga viga pahaks panema; ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima; ставить на вид кому kellele märkust tegema; ставить на кон что kõnek. mida mängu ~ kaalule panema; ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale ~ õrrele panema, samale pulgale panema; ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma; ни в грош ~ ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski ~ mitte millekski pidama; ставить во главу угла что mida peaasjaks ~ kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama, mida mille nurgakiviks pidama; ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõstatama ~ teravalt üles tõstma; ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema; ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema ~ naelutama; ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema; ставить на карту что mida mängu ~ kaalule ~ ühele kaardile panema; ставить под вопрос küsimärgi alla panema ~ seadma; ставить под ружьё püssi alla panema; ставить себя на чьё место end kelle asemele panema ~ seadma; ставить точки над и i-le punkti panema; vrd. поставить
‣ кого-что panema, paigutama, asetama; ставить вещи на место asju kohale panema, ставить в ряд ritta seadma ~ panema, reastama, ставить книги на полку raamatuid riiulile ~ riiulisse panema, ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, ставить кастрюлю на огонь potti ~ kastrulit tulele panema, ставить друг на друга ülestikku ~ üksteise peale panema ~ asetama, ставить горчичник sinepiplaastrit panema, ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, ставить заплату lappima, paikama, ставить тесто tainast kerkima panema, ставить вино kõnek. veini käärima panema, ставить пиво kõnek. õlletegu üles panema, ставить самовар samovari ~ teemasinat üles panema, ставить часы kella õigeks panema, ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, ставить сеть võrku sisse panema ~ sisse laskma, ставить в бригадиры ~ бриадиром kõnek. brigadiriks panema, ставить в угол nurka panema, ставить на колени põlvili panema (ka ülek.), ставить на ноги (1) püsti panema ~ tõstma, (2) ülek. jalule aitama, ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.), ставить точку punkti panema (ka ülek.), ставить тройку kolme panema (hinnet), ставить на очередь järjekorda panema, ставить на голосование hääletusele panema, ставить у власти võimule panema, ставить под сомнение kahtluse alla seadma ~ panema, ставить в затруднительное положение täbarasse ~ rumalasse olukorda ~ kitsikusse panema, ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, ставить клеймо märgistama, ставить мины mineerima, miine panema;
‣ что püstitama (ka ülek.), ehitama; ставить памятник mälestussammast püstitama, ставить мачту masti püstitama, ставить рекорд rekordit püstitama, ставить вопрос küsimust (üles) tõstma ~ üles seadma, ставить паруса purjesid üles tõmbama ~ üles tõstma ~ heiskama;
‣ что lavastama, lavale tooma; ставить пьесу näidendit lavastama, ставить оперу ooperit lavale tooma;
‣ что seadma, tegema; ставить новые цели uusi eesmärke seadma, ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, ставить в пример eeskujuks seadma, ставить задачей ülesandeks seadma, ставить перед фактом fakti ette seadma, ставить серьёзную задачу перед кем kelle ette rasket ~ tõsist ülesannet seadma, ставить голос häält seadma (lauljal), ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, ставить препятствие takistusi tegema, takistama, ставить кляксу tindiplekki tegema, ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma ~ tähtpäeva määrama;
‣ что korraldama, organiseerima; ставить работу tööd korraldama ~ organiseerima, ставить опыты katseid korraldama ~ tegema ~ sooritama;
‣ что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama ~ arvama ~ lugema, ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama ~ arvama, süüdistama, ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama;
◊ ставить всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama ~ iga viga pahaks panema; ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima; ставить на вид кому kellele märkust tegema; ставить на кон что kõnek. mida mängu ~ kaalule panema; ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale ~ õrrele panema, samale pulgale panema; ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma; ни в грош ~ ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski ~ mitte millekski pidama; ставить во главу угла что mida peaasjaks ~ kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama, mida mille nurgakiviks pidama; ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõstatama ~ teravalt üles tõstma; ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema; ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema ~ naelutama; ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema; ставить на карту что mida mängu ~ kaalule ~ ühele kaardile panema; ставить под вопрос küsimärgi alla panema ~ seadma; ставить под ружьё püssi alla panema; ставить себя на чьё место end kelle asemele panema ~ seadma; ставить точки над и i-le punkti panema; vrd. поставить
стыдиться 289 Г несов. кого-чего, за кого-что, с инф. häbi tundma, häbenema; он стыдился смотреть людам в глаза tal oli häbi ~ ta häbenes inimestele silma vaadata, стыдиться друг друга teineteist ~ üksteist häbenema, мы стыдились попросить что meil oli häbi ~ me häbenesime mida küsida
толкать 169a Г несов. → сов. толкнуть кого-что, во что, чем lükkama, tõukama (ka sport; ka ülek.), müksima, tonksima, tonkima, togima; ülek. peale käima, tungivalt nõudma, tagant sundima; толкать дверь ust lükkama, толкать тачку käru lükkama, толкать соседа локтем naabrit küünarnukiga tonksima ~ müksima, толкать в бок ribide vahele tonksima ~ müksima, толкать друг друга teineteist ~ üksteist tonksima ~ müksima, толкать в грудь rindu togima, толкать в пропасть kuristikku tõukama (ka ülek.), толкать на ложный путь väärale teele tõukama, толкать на преступление kuriteole tõukama, толкать ядро kuuli tõukama, толкать штангу tõstekangi tõukama, толкать с ковра matilt välja lükkama (maadluses), толкать вперёд (1) ettepoole lükkama ~ tõukama, (2) tagant tõukama ~ sundima, ergutama, толкать речь kõnek. iroon. kõnega üles astuma
топить III 323a Г несов. кого-что
‣ uputama (ka ülek.); põhja laskma; топить корабль laeva põhja laskma, топить горе в вине muret viina sisse uputama;
‣ ülek. kõnek. hukutama, hukka saatma, hävitama; топить друг друга (1) teineteist vee alla vajutama, (2) ülek. teineteisele auku kaevama;
‣ üle ujutama; vrd. потопить, утопить
‣ uputama (ka ülek.); põhja laskma; топить корабль laeva põhja laskma, топить горе в вине muret viina sisse uputama;
‣ ülek. kõnek. hukutama, hukka saatma, hävitama; топить друг друга (1) teineteist vee alla vajutama, (2) ülek. teineteisele auku kaevama;
‣ üle ujutama; vrd. потопить, утопить
трение 115 С с. неод. hõõrumine (ka ülek.), hõõrdumine; hõõre; трение чего обо что mille hõõrumine mille vastu, трение друг о друга teineteise ~ üksteise vastu hõõrumine ~ hõõrdumine, трения между друзьями sõpradevahelised hõõrumised, внутреннее трение meh. sisehõõrdumine, sisehõõre, трение скольжения meh. liugehõõrdumine, коэффициент трения meh. hõõrdetegur, сила трения meh. hõõrdejõud, шум трения hõõrdumiskahin, износиться от трения hõõrdumisest kuluma
узнать 167 Г сов. → несов. узнавать кого-что
‣ по чему ära tundma; узнать старого друга vana sõpra ära tundma, узнать в лицо näo järgi ära tundma, узнать по фотографии foto ~ pildi järgi ära tundma, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, вас не узнать teid ei tunne äragi;
‣ от кого-чего, о ком-чём, про кого-что teada ~ kuulda saama, kuulma; järele pärima, välja uurima, jälile saama; узнать новость uudist teada ~ kuulda saama, узнать из газеты ajalehest teada saama, узнать о здоровье друга sõbra tervise järele pärima, надо узнать его адрес peaks ta aadressi teada saama ~ välja uurima, позвольте узнать lubage küsida, узнать секрет saladust teada saama, saladuse jälile saama;
‣ tutvuma, tundma õppima; kellest kuulma; его узнала вся страна temast kuulis kogu maa, ta sai kuulsaks üle kogu maa;
‣ tunda ~ näha saama; tundma õppima; узнать радость материнства emarõõmu tunda saama, ты у меня ещё узнаешь küll sa mul veel näed, узнать нищету puudust tunda ~ näha saama, хорошо узнать друг друга üksteist ~ teineteist hästi tundma õppima, узнать чей характер kelle iseloomu tundma õppima;
◊ своих не узнаешь ~ узнает kõnek. (saad, saab) nii et ei tea, kui vana sa oled ~ ta on
‣ по чему ära tundma; узнать старого друга vana sõpra ära tundma, узнать в лицо näo järgi ära tundma, узнать по фотографии foto ~ pildi järgi ära tundma, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, вас не узнать teid ei tunne äragi;
‣ от кого-чего, о ком-чём, про кого-что teada ~ kuulda saama, kuulma; järele pärima, välja uurima, jälile saama; узнать новость uudist teada ~ kuulda saama, узнать из газеты ajalehest teada saama, узнать о здоровье друга sõbra tervise järele pärima, надо узнать его адрес peaks ta aadressi teada saama ~ välja uurima, позвольте узнать lubage küsida, узнать секрет saladust teada saama, saladuse jälile saama;
‣ tutvuma, tundma õppima; kellest kuulma; его узнала вся страна temast kuulis kogu maa, ta sai kuulsaks üle kogu maa;
‣ tunda ~ näha saama; tundma õppima; узнать радость материнства emarõõmu tunda saama, ты у меня ещё узнаешь küll sa mul veel näed, узнать нищету puudust tunda ~ näha saama, хорошо узнать друг друга üksteist ~ teineteist hästi tundma õppima, узнать чей характер kelle iseloomu tundma õppima;
◊ своих не узнаешь ~ узнает kõnek. (saad, saab) nii et ei tea, kui vana sa oled ~ ta on
