[VOT] Vadja keele sõnaraamat

õgaᴢ Kett. P M Lu Li J-Tsv. (R) õgas M-Set., g õkaa Kett. P M-Set. õk̆kaa M õkkaa Lu Li J õkka J (viljapea) okas, ohe | vn ость, колючка; Lu õzralla mikä se pislikko, se on õgaᴢ mis on odral see torkiv, see on okas (ohe); J õzrõll om pitšäd õkkaaᴅ odral on pikad ohted; M nizulla toože on õk̆kaaᴅ ka nisul on ohted; M rütšeel on lühepäd õk̆kaaᴅ rukkil on lühemad ohted; P nisuu on kaχs sorttaa, ilmaa õkai ja õkaikaa nisu on kahte sorti, ilma oheteta ja ohetega; J tšagolõõ meni õgas kurkkuu, kukuttaap kõrraa de hülkääʙ käole läks okas kurku, kukub (veel) korra ja jätab järele; M ko õzra meeb õk̆kaalõõ, sis tšäko juutuʙ kui oder läheb okkale, siis kägu jääb vait; M tšäko enäp ep kuku, taitaa meni kurkkuu õzraa õgaᴢ kägu enam ei kuku, vist läks odraokas kurku; P õzraa vai nizuu õgaᴢ odra- või nisuohe; R .. ezrat egast periset [= õzrad õgasperizeᴅ] (Reg. 33) rl. odrad ohtelised