[VOT] Vadja keele sõnaraamat

voosi Kett. Len. vdjL K M Kõ S Ja V Lu Li Ra J vdjI I (Ränk Pi Ku) vuosi L P M (K U V) vooᴢ Lu J voos M Lu vuos P Во́зи ~ Вуо́зи Pal₁ Воси Tum., g vovvõõ K I vuvvõõ K M vuvvyõ L P voovvõõ Lu J voovõõ J I vuuvvõõ M Kõ Lu vuuvve Lu vooõõ Lu Ra J vooõ J-Tsv. I voohee Ku aasta | vn год
L mill õli tšümmie vuotta ma olin kümneaastane
L babuška pεälie saa vuvvyõ õli vanaema oli üle saja aasta (vana)
Li mõnt teill on vootta kui vana (te) olete?
P tulin vuvvyõ takant kotuo tulin aasta pärast koju
M õlin viizii voozii ühezä paikkaza olin viis aastat ühes kohas
U miä jo enäp ku nellätšümmed vuotta en pajattannu enam kui nelikümmend aastat ma ei rääkinud (vadja keelt)
M kahstõ·ššõmõtt vootta tšäütii eittseesee kaheteistkümneaastaselt käidi õitsil
Lu se inemin kõrta vuuvvõz entä suvvaaʙ kk (egoisti kohta öeldakse:) see inimene armastab ennast kord aastas (= aasta läbi, alati)
Lu mikä voosi, se pahõp ain mida aasta edasi, seda halvem
Lu näväd õllaa ühtä vootta nad on üheealised
M meńä voon õli kehno voosi möödunud aasta oli kehv aasta
U menjää voon ävizi kagra möödunud aastal hävis kaer
Lu tänä vootta tänavu
Lu tulõval vootta ~ M tõizõll vootta tuleval aastal
Lu povvõl vootta on süntünü (väikest kasvu inimese kohta öeldakse:) on sündinud põuasel aastal
Lu musikkaa varenja kestäp tervee vuvvõõ mustikakeedis säilib terve aasta
Lu ku tšako tühjäz mettsäs kukuʙ, sis tääp köühää vootta kui kägu kukub tühjas (= veel raagus) metsas, siis ennustab kehva aastat
Lu on üvä tulo vooᴢ on hea vilja-aasta
J vihma voosi vihma-aasta
J pouta voosi põua-aasta
M ku eezä uutta joulua ovat puuᴅ härmääᴢ, siis see leeb marja voosi kui enne uut aastat on puud härmas, siis tuleb marja-aasta
Lu voovvõl jo ol loppu, a tüül loppua ep tulluᴅ aastal on juba lõpp, aga tööle lõppu ei tulnud
M uus voosi algub esimeizell päivää janvaria uus aasta algab esimesel jaanuaril
Lu soovin üvvää uutta vootta soovin head uut aastat
P vassõzõll vuvvõll uuel aastal
K vovvõõ pomiŋkat pitääss surnu mälestamise peied peetakse aasta pärast surma
K pool vootta, taas pomiŋkat pitääss (kui) pool aastat (on möödunud), taas peetakse surnu mälestamispeied
L pokrova õli pummalaza vuvvyõ pühäpäivä ussimaarjapäev oli Pummalas aasta kiriklik püha
M voosi vuuvvõlta on parapi el̆lää aasta-aastalt on parem elada
J voosi voovvõõ perält maam oottõli poikaa aastast aastasse ootas ema poega
M vooz vuvvõlta nõõp painamaa orkoo aasta-aastalt läheb tervis viletsamaks
Kõ laukaa suus kal̆laa püvvimmä nooreel voosilaisel [= nooril voosilail] (Len. 220) Lauga suus püüdsime kala noorusaastail
J voosi vooõlt inimin meeb vanõpõssi aasta-aastalt jääb inimene vanemaks
L kõrkõa vuosi on kasjana liigaasta päev (= 29. veebruar) on kasjanipäev
■
J tüttö jo tuõb voosiisõõ, a veel miltäiss-tši pridanaa bõõ kopitõttu tüdruk saab juba täisealiseks, aga pole veel mingit kaasavara kogutud
J oŋ ko teill suur poik? – johanse om voosiiᴢ kas teil on suur poeg? – On juba aastais.
Vt. ka leipävoosi, loppuvoosi, marjavoosi, nältšä-voosi, süntümävoosi, tulavoosi, tuskavoosi, tõukovoosi, uusi-voosi, vihmavoosi, välivoosi
Vt. ka voosikkõin