[VOT] Vadja keele sõnaraamat

viratoo M Kõ Lu Ra J virato Lu, g virattomaa M Lu J halb, paha, tige, kangekaelne, riiakas, riivatu, vilets, murd. viratu | vn плохой, злой, упрямый, сварливый, задорный, подлый
M meill õli viratoo dabušnikka meil oli paha hobusekarjus
Lu viratoo inemin tige inimene
J virattomaa viitaan allõ rl viletsa (viratu) kuue all
M viratoo ińehmin, jõka õhsaasõõ tartuʙ riiakas inimene, haarab igast asjast (oksast) kinni (= norib iga asja pärast tüli)
Lu kui vanõp on viratoo, i lahsi on mokoma kui vanem on riiakas, (siis) lapski on niisugune
Ra se on nii viratoo inemin, što tšettä ep taho kuunõlla, teeʙ ize niku tahoʙ see on nii kangekaelne inimene, et kedagi ei taha kuulata, teeb ise, nagu tahab.
Vt. ka vihain, vihakaᴢ