[VOT] Vadja keele sõnaraamat

viiru K-Ahl. P M Lu Li J (Ra) viiro M Lu Ra J-Tsv., g. -uu M -u Lu J joon, triip, kriips, viir, viirg | vn линия, черта, полоса; штрих
P tie pεäliesie tehäss viiru tee peale tehakse (= tõmmatakse) kriips
J vetel kraask valup seinää müü alaz de jätäb viiruᴅ vedel värv valgub seina mööda alla ja jätab viirud
Lu tehtii enne tširjova sukka kõlmõl lõŋgal, ühs viiru ühel, tõin tõizõl lõŋgal enne tehti kirju sukk kolme lõngaga, üks viirg ühe, teine teise lõngaga
Li alõtsõõ viiru labakinda triip
Ra inimizel on viirut tšämmeleᴢ inimesel on (käe)jooned peopesas
J viiru on tõmmõttu vähäize kossaa joon on tõmmatud veidi viltu.
Vt. ka tšäsi-viiru
Vt. ka viirukkõin