[VOT] Vadja keele sõnaraamat

veelä Kett. K R-Lön. M Lu veele Lu vielä K R-Reg. vielle R-Reg. veel K-Ahl. R-Eur. M Kõ Po Lu Li Ra J Ku viel K L P M V Po vìel Po viilä vdjI I viil I
1. veel; alles | vn ещё
M egle õltii veel uhavat täünä vettä, a tänän tšülmä kõig porotti eile olid loigud veel vett täis, aga täna kaanetas külm kõik (kinni)
Lu tüütä teeb üüd i päiväᴅ, ja entää veel laulataʙ (ta) teeb tööd ööd ja päevad ja sunnib end veel laulma
Kõ kuultaa üvä inehmiin, miä sillõõ veel jutuu pajatan kuula, hea inimene, ma räägin sulle veel (ühe) jutu
Lu paraikaa veel on näitä äänee itkõjita praegu(gi) on veel neid itkejaid
Lu päivä pilvee väliz veel näüʙ päike on pilve(de) vahel veel näha
M kultabroška, õltii veel kultaizõt pelduškaᴅ (oli) kuldpross, olid (ka) veel kuldsed kõrvarõngad
Li tälle veel ebõ·lõ sattaa vootta ta pole veel saja-aastane
L uottõlõ viel oota veel!
Li kase on üvä, no tõin on veel parõpi see on hea, aga teine on veel parem
M siä õõd veel noori minuukaa sõittõõmaa sa oled veel noor minuga sõitlema
L viel pien tuskaa ep tεä (kes on) veel väike, (see) ei tea muret
2. juba | vn уже, ещё
Ra senee virree lahsuvõz veel kuulin seda laulu (selle laulu) kuulsin juba lapsepõlves
Lu veelä miä tapazin peenen nätšemää merihaltiaa kartiŋkaa ma juhtusin juba väiksena nägema merehaldja pilti