[VOT] Vadja keele sõnaraamat

varjo K L P M Kõ S Ja Lu Li J-Tsv. I (R-Eur. Ja-Len.) vaŕjo M Kõ, g varjoo K M S Lu J varjuo K L
1. vari, kate, kaitse; (puldanist või laudadest) kalameheonn (merejääl talvisel kalapüügil) | vn навес, покрытие; защита; (рыбачий) шалаш, будка
Li merenikkoil on tehtü varjo avantoo ääree, ep tapajais tuuli kalureil on tehtud vari (= onn) jääaugu äärde, (et) tuul ei puhuks peale
J teh́h́ tuulõss hoz rogoškõim varjo teha tuule vastu kas või roguskist vari(onn)
Lu matut pannaa nootaa päälle kattõõssi i luntõ veel pannaa mattujõõ päälle varjossi, jott noott eb jäättüiᴢ (talvise kalapüügi kohta:) matid pannakse (märja) nooda peale katteks ja lund pannakse veel mattide peale varjuks, et noot ei jäätuks
J võta zont́ikk varjossi võta vihmavari kaitseks
M avumaja karjušit tehäs suvõlla vihmaa varjossi, vihmaa saossa kuuseokstest onni teevad karjused suvel kaitseks vihmasaju vastu
Lu moll piäb õlla tuulõõ ja vee varjo muul peab olema tuule ja vee vari (= kaitseks tuule ja vee vastu)
Lu õõn tuulõõ varjoᴢ olen tuulevarjus
2. peavari, eluase | vn кров, приют
Lu miä jäin kujaa päälle, varjoa bõõ ma jäin (lausa) tänavale, peavarju pole
3. adj varjuline, kaitstud | vn защитный
Lu meilä meree rannõz on varjo kõhta, kuza on ümperi maa ja on jäänü peen hodu, niku järvi, sitä kutsutaa salmi meil mererannas on varjuline koht, kus ümber(ringi) (on) maa ja on jäänud (ainult) väike käik; (see on) nagu järv, seda kutsutakse abaja(k)s
Lu vikahtõõkaa lüüvvää sammõlt, sütšüzüssä ain, pannaa seinää ääree, štob õlõis talvõl varjopi vikatiga niidetakse sammalt, ikka sügisel, pannakse seina äärde, et talvel oleks varjulisem
4. vari | vn тень
I jyk̆kaizõlla inehmizellä on varjo igal inimesel on vari
K inehmizee varjo (Set. 90) inimese vari
K oonõõ varjo (Set. 90) maja (hoone) vari
5. peegelpilt, peegeldus | vn зеркальное отражение
K elä vaata varjoa vetee, süvää kaivoo kauniutta, vesi veeb verüesi, süvä kaivo kauniuu (Al. 56) rl ära vaata vette (oma) peegelpilti, sügava kaevu kaunidust: vesi viib su vere(kese), sügav kaev kauniduse
P elä vaata vetee varjoa, vesi veep sinu veree, kaivo kulutap kõikõõ kauniu rl ära vaata vette (oma) peegelpilti: vesi viib sinu vere, kaev kulutab kogu kauniduse (palgepuna)
6. peegel | vn зеркало
L ženiχa nuorikõllõ annab varjuo peigmees annab pruudile peegli
M seinällä ripuʙ vaŕjo, i veel ühsi portretti seinal ripub peegel ja veel üks portree
S varjoo pääl õltii palatentsaᴅ peegli ümber olid (tikitud) käterätid
Ja vassaa varjolle rippuvat tunnit (Len. 242) peegli vastas ripub (seina)kell
K suur varjo niiku uhsi suur peegel nagu uks
P varjoss nätševäᴅ peeglist näevad
R kui mie vaatan varjossani ootettu onni osmuttani (Eur. 43) rl (ennustamise kohta:) kuidas ma vaatan oma peeglist oodatud õnne, oma kallikest
M ajat partaa ilma varjoa ajad habet ilma peeglita.
Vt. ka päävarjo, tuuli-varjo, tuulõõ-varjo, vihmaa-varjo