[VOT] Vadja keele sõnaraamat

valua M Lu J (Li) val̆lua M vallua Lu, pr valuʙ M Lu J, imperf valu M Lu J valuzi: valuᴢ Lu J
1. valguda; libiseda; nõrguda; (läbi) joosta, lekkida (puunõu, paadi kohta) | vn течь; просачиваться, сочиться
M vesi valup kanavikkõisõõ vesi valgub vesivakku
Lu ni on kase üvä, kõik sül-tši valuʙ suussa see on nii hea (toit), lausa sülg valgub suust
Lu räkä valu nenässä tatt jooksis ninast
M itši valub näköä möö higi valgub mööda nägu
J vetel kraask valup seinää müü alaz de jätäb viiruᴅ vedel värv valgub seina mööda alla ja jätab viirud
Li kuru on lippiä, tämä kõiɢ valup poiᴢ konnakudu on libe, see libiseb kõik (käest) ära
J veri valub jooss veri valgub (= jookseb) (haavast)
M obahkat pannaᴢ valumaa (kupatatud) seened pannakse nõrguma
M pannas kotti valumaa, vesi valub vällää kott pannakse nõrguma, vesi nõrgub välja
J astia valuʙ nõu lekib
J soot sulavaᴅ, maad valuvaᴅ rl sood sulavad, maad valguvad [?]
2. venides käia, aeglaselt liikuda | vn тянуться, плестись, медленно ходить
J valup tull venib tulla (~ tuleb aeglaselt)
■
K vajõltõlid minud .. kulunõisii kultõjii, kukittajani, valunnuisõõ vaskõjõõ, vaaliõizõni (Al. 43) rl vahetasid mu .. kulunud kuldrahade vastu, mu lilledega ehtija, tuhmunud vaskrahade vastu, mu sünnitajake