[VOT] Vadja keele sõnaraamat

utar M J-Tsv. (P Li Ra) utara [?] M-Ar., hrl pl utaraᴅ Li Ra utarõᴅ Li J-Tsv.
1. sg, pl udar | vn вымя
P iezä lühsämiss piεb yõroa utarta enne lüpsmist tuleb udarat hõõruda (= sõõrutada)
Li utaraza on nellä nännää udaral on neli nisa
Ra utarat õltii kõvassi paistunut (Len. 303) udar oli tugevasti paistetanud
Li ajattõõb utarõᴅ (pärast poegimist) ajab (lehmal) udara paiste
Li lehmää utaraᴅ lehma udar
2. J-Tsv. nisa | vn сосок.
Vt. ka uhar¹