[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tšiire K P M Lu Li Ra J tšiiree Lu, g tšiiree K M J
1. kiire, rutt | vn спешка, поспешность
P issuu maalyõ i tšiire meneb üli istu maha ja kiire läheb üle
Ra sell on tšiire kui tuli takan sel on kiire nagu tuli taga
Li tuli tšiire hakkas kiire
J kõlmõd tšiireed on tšezäᴢ rl kolmed kiired (= kiired tööd) on suvel
J tšiiree peräss kiire tõttu
M tšiiree perässi pantii rah̆haa kormunaa i mentii laafkaasõõ kiiruga pandi raha taskusse ja mindi poodi
M nüt tšiiree per̆rää mennäz mehelee nüüd minnakse kiiresti (väga noorena) mehele
Lu selvä inemin, ain on tšiireizä kärme inimene, aina on tal kiire
2. adj kiire | vn спешный, поспешный; расторопный
Lu kõik tšiire tuli meno päris kiire minek tuli
Lu tšäüp tšiireessä tšiireepää käib väga kiiresti (kiirest kiiremini).
Vt. ka tšiirein, tšiiretüᴢ, tšiiro