[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tüvi Kett. M Lu Ra J (L P) t́śüvi Ku, g tüvee Lu J tüvie L tüve J-Tsv.
1. (puu) tüvi | vn ствол (дерева)
M puulla on tüvi i ladva, tüvessä on paksu puu puul on tüvi ja latv, tüvest on puu jäme
J tüvess teemme irre, a ladva sahamm algossi tüvest teeme palgi, aga ladva saeme küttepuudeks
J pani velikana tüvee pihalõõ, a portnoi võtti issuz ladvaa pääle (muinasjutust:) hiiglane võttis (puu)tüve õlale, aga rätsep võttis (kätte ja) istus ladva peale
Kett. puu tüvi puu tüvi
2. tüvik, tüügas, tüveots | vn корешок, комель
Lu vihgot pantii pissüü, tüvi allõ, ladva pääl vihud pandi püsti, tüügas alla, latv üles
M jeka vihko tüvessä liikutattii, etti sis täm tšiireep kuivaʙ iga (partel kuivavat) vihku liigutati tüükast, et siis ta kuivab kiiremini
P iestää tappaass ladvaᴅ, sis tüveᴅ esiteks pekstakse (viljavihkudel) ladvad, siis tüükad
Lu tüvessä võtõtaa tšiini ja räimitää ladvoja (rukki rabamisel) võetakse (vihul) tüükast kinni ja rabatakse latvu
J ku jäi tüvi üleᴢ, sis läsimää jääᴅ (ennustamisest:) kui (saunakatusele visatud vihal) jäi tüügas üles, siis jääd haigeks
J sütšüz nõistii jakamaa. meez võtti ladvõᴅ, karu võtti juurõᴅ, tüveᴅ (Mäg. 142) (muinasjutust:) sügisel hakati (kapsaid) jagama: mees võttis ladvad (= kapsapead), karu võttis juurikad, tüükad
Lu vitsall on ladva õttsa i tüvi õttsa vitsal on ladvaots ja tüveots (tüügas).
Vt. ka tüŋke