[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tuzgata L M Kõ Lu Li J (K-Ahl. K-Sj. U P Ra) tuzgõta ~ tuzgõtõ Lu tuzgõt J-Tsv. tuzgataɢ (I), pr tuskaan K U L P M Kõ Lu Li J, imperf tuskazin Lu Li tuskõzin Lu J
1. muretseda | vn беспокоиться
Kõ hukko i hakka tuskaavaᴅ: kui nõõmma elämää, mitä nõõmma söömää taat ja eit muretsevad: kuidas hakkame elama, mida hakkame sööma
M elä tuskaa, ilma töötä ed lee ära muretse, ilma tööta sa ei jää
Lu luizõ nõisi kõvass tuskaamaa, jott tämä suvvaajõ .. on märännüü tervüükaa Luise hakkas väga muretsema, et tema armsam .. on viletsa tervisega
2. kurvastada, kurvaks muutuda | vn печалиться, тосковать
Li nainõ kooli i meez alki tuzgata naine suri ja mees muutus kurvaks
Lu itšävässä inemin võip tuzgõtõ, a kurttaa, kurttõmin, se rohkaap on läzüssä igatsusest võib inimene kurvastada, aga kiratseda, kiratsemine, see on rohkem haigusest
Kõ emä tuskaab ilma lahsai ema kurvastab ilma lasteta
J elä tuskaa tullõᴢ, siz ed idgõ õllõᴢ rl ära kurvasta tulles, siis (sa) ei nuta olles
3. igatseda, igatsust tunda | vn тосковать, чаять
Lu että tuskaa kottoa, ebõ·õ itšävä kas te ei igatse kodu järele, kas (teil) pole igav?
4. norutada, norus olla | vn унывать, уныть
Ra kõviss ent, elä lazzõ nii tuskaamaa ent võta end kokku, ära hakka nii norutama (ära lase end nii norgu!)
I tämä ainõ läsi ainõ tuskazi, tuskazi. mitäᴅ lehmä tuskaaʙ tema aina põdes, aina norutas, norutas. Miks lehm norutab?