Sõnaraamatust • Lisamaterjalid • @tagasiside • |
Leitud 1 artikkel
tupa R-Eur. R-Lön. R-Reg. M-Set. Ra J (K P Kõ-Len. Lu Ku), g tuvaa Ra tuba, tare | vn изба
K vanal varutta jäin ilmaa tuvatta vanas eas jäin ilma toata (tareta)
K tšäü tupaa, anna tšättä (Salm1 775) rl tule tarre (tuppa), anna kätt
Lu savvurihi õli, tuvas trubbaa ei õlluᴅ suitsutare oli, tares (toas) korstnat ei olnud
P tultii kõikk artteliᴢ, tupaasyõ ... rihiesie tulid kõik hulgana, tuppa ... tarre
J izää uuvvõssõ tuvassõ rl isa uuest tarest
R tupa tuite soojetettu, tare taite lämmitettü (Lön. 692) rl tuba on hästi soojendatud, tare korralikult köetud
M tupa täünnä tuttavia, ühtä õmaaz et tunnõ. jältši (Set. 18) mõist tare (tuba) täis tuttavaid, ühte(gi) oma (sa) ei tunne? – Jälg.
Vt. ka savvutupa