[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tolkku M Kõ Lu J (K-Ahl. Li I Ku), g tolkuu Lu J
1. mõistus, taip, aru(saamine), tolk | vn толк, разумение, понимание; J jõka tüüt piäp teha tolkukaa iga tööd peab mõistusega tegema; J täll bõõ milläiss-tši tolkkua tal pole mingisugust aru (peas); Kõ izze saatta tolkkua ise (ju) saate (asjast) aru; M täm on kõikkinaa vähämeelelin, ühskõik täm ep saa mit̆täit tolkkua ta on päris rumal, niikuinii ei saa ta midagi aru; Kõ tolkkua saan, pajattaa en või (teie keelest) aru saan, (aga) rääkida ei oska; Lu se ep saa ävüssä tolkkua, tämä ep tää, mikä se on äpü tema ei saa (üldse) aru südametunnistusest, ta ei tea, mis on südametunnistus; M emmä täätännü mit̆tää tširjolaissa tolkkua (lapsena) me ei saanud raamatutest midagi aru; J võtab tolkkua (Must. 185) (ta) saab aru; J koira võtab aisust [< aisuss?] tolkkua (Must. 168) koer tunneb lõhnast (ära) (= saab lõhna järgi aru)
2. kasu, mõte, tolk | vn польза, смысл, толк
K linnulta evät saa mitäitä tolkkua, lintu vaitas laulab puuza (Ahl. 120) linnust ei saa nad mingit kasu, lind ainult laulab puu otsas
Lu tämä tüüss ebõ tolkkua, nigu siglõl vettä kantaa tema tööst ei ole (mingit) tolku, nagu sõelaga vett kanda
M mih̆́h́ee siε teet kasta aźźaa, ku sinuss bõõ tolkkua miks sa teed seda tööd (asja), kui sinust pole tolku
M mõnikaz inehmin ain suv̆vaab ruttaa, a enessä tolkkua eb õõ mõni inimene armastab kiirustada, aga enesest ei ole tolku
Lu kase tüü on aigaa veettemin, kui kaugaa nii müü teemme, ain ilma tolkkua see töö on ajaviitmine: kui kaua me ka ei teeks, ikka pole sellest tolku
3. kord | vn порядок
Lu kassin taloᴢ eb õõ tolkkua siin talus ei ole korda
Ku nain ko om peremmeeᴢ, nii tolkkua eb oo kui naine on peremees, siis korda ei ole
■
L kui pappi libo lappolain tuli vassaa, tolkkua eb liennü kui preester või nõid tuli vastu, (siis) ei tulnud midagi head