[VOT] Vadja keele sõnaraamat

toho Kett. K-Ahl. L P M Lu Li Ra J-Tsv. (I Ma), g tohoo P M Ra J toh̆hoo M (kase)toht | vn берёста
Ra tohod õltii koivussa tšizgottu tohud olid kase küljest (kasest) kistud
L laaputid õlivat tohossa viisud olid tohust
Lu tšülvövakka õli tehtü juurissa i tohossa külvivakk oli tehtud juurtest ja tohust
Lu koššo tehtii mahlaa perässä, kuhõõ johsi mahla; koššo tehtii tohossa vaa kasetohust karp tehti mahla jaoks, kuhu jooksis mahl; karp tehti ainult tohust
M kahtšin toho ~ Kett. kazgõõ toho ~ Ra koivuu toho kasetoht
M nii on valgissunnu niku toh̆hoo liblo on jäänud nii kahvatuks nagu tohulible
M peremeez võtti toh̆hoo liblo i sen̆neekaa puhu surut kõik vällää viĺĺassa peremees võttis tohtlehviku ja sellega puhus kõik purud viljast välja
Ra tohoo pulloᴅ tohtpullud (võrkude ülaservas)
P tohoo tšennäᴅ tohtviisud
J minu mälehtüzeᴢ med́d́ee poollaa ep piettü toho tšentšiit minu mälestuse järgi meie pool ei kantud tohust viiske
■
Lu meni meree rantaa tohtoo tšiskomaa läks kasutut asja toimetama (läks mereranda tohtu kiskuma).
Vt. ka koivutoho.
Vt. ka tohoᴢ¹, tohu¹, toohi