[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tiukata¹ Lu Li, pr tiukkaan Lu Li, imperf tiukkazin
1. pingutada, pingule v. kinni tõmmata v. siduda v. rehvida | vn затягивать, затянуть; натягивать, натянуть (парус); связывать, связать
Li tiukkaa seili tõmba puri pingule
Li liian kõvassi se rihm on tiukõttu; veel vähezee kui kõvõpõssi tiukkaaᴅ, siiz meep kattši liiga kõvasti on see köis pingule tõmmatud; kui veel veidi kõvemini pingutad, siis läheb katki
Li õlkikuvoo tiukkas kõvassi tšiin (ta) sidus õlekoo kõvasti kinni
2. (pragusid, vahesid kinni) tihtida v. toppida v. tihendada | vn конопатить, уплотнять, уплотнить
Li tiukataa vällii (sammalt) topitakse (pragude) vahele
Lu se on tiukattu see (pragu) on tihendatud
3. tihedaks, umbe, pingule minna | vn затвердеть, уплотниться, напрячься
Lu meri sõlmi se kõnsaid ep tiukkaa meremehesõlm, see ei lähe kunagi umbe (= ei jookse kinni, et seda ei saaks lahti harutada)

t́iukata² P J, pr t́iukkaaʙ J, imperf t́iukkaᴢ J (linnupoegade kohta:) siutsuda, säutsuda | vn пищать
P vott poigad nõistii t́iukkamaa ennäe, pojad hakkasid siutsuma.
Vt. ka t́iukkaa, t́iukkua