[VOT] Vadja keele sõnaraamat

talloa Kett. L M Lu Li Ra J (K P Ja-Len.), (sõnatüvi основа слова:) tallo- J-Must. -ua L M Lu J -oaɢ ~ -uaɢ (I), pr tallon K M Lu Li Ra J, imperf tallozin Lu Li J tallozii I
1. tallata, trampida | vn топтать, растоптать
K da miä sinuu tallon jalgoza da sarviil kaivan ja mina tallan sind jalgadega ja kaevan sarvedega
Ra elkaa meŋkaa rüissä tallomaa ärge minge rukist tallama
Ra ühs on koormaa pääl, talloʙ üks on (heina)koorma otsas, tallab
M roho on kõik lehmiikaa tallottu rohi on kõik lehmade tallatud
J takumõizõt tallotaa rl tagumised tallatakse (jalge alla)
J tallottu maa tallatud maa
Lu tüü tallotta izää üvüssä te tallate isa vara (otsas)
2. käia, kõndida; astuda; peale astuda | vn ходить, ступать; наступать, наступить (на что-либо)
I tšen talloʙ jalgollaa, se jaksaʙ tüütä tehäɢ kes käib (~ jaksab käia), see jaksab (ka) tööd teha
Ra kupeĺaa vesi pantii sinne, kuza evät tallo ristimisvaagna vesi valati sinna, kus ei käidud
I pissii jalgaa, naglaa päälee tallozii torkasin jala katki, astusin naela otsa
3. sugutada, kõnek. tallata (isaslinnu kohta) | vn топтать, потоптать (о самце)
P kanoi kumpa tallop kukkõ [nõõb] ilottsõmaa kukk, kes kanu tallab, (hakkab) rõõmutsema.
Vt. ka tallata, talloskõlla