[VOT] Vadja keele sõnaraamat

töö¹ Kett. K M Kõ S V J (R) tüö K L P Po (U M) tǜö Po tüü Lu Li Ra J vdjI I Ku t́śüü Ku Тю́иэ ~ Тю́ы ~ Тю́э Pal₁ Тю́йэ K-reg₂ Тюй Ii-reg₁ Тю (Tum.), g töö Kõ tüü Ra J töö | vn работа
M tällä töö eteneʙ, kõik tööt meneväd üv̆viippäi tal töö edeneb, kõik tööd lähevad hästi
I tüütä õli paĺĺo tööd oli palju
L mi tüö, se on sõpa milline töö, selline on (ka) rõivas
L piεp tüötä tehä palaviss päivii peab tööd tegema palehigis
Tum. Тюде течима tööd tegema
J kõikõllaiss tüüt on tarvis tuntaa teha igasugust tööd on tarvis osata teha
Ra nii on häizä senee tüükaa, što õmaa nahgaa süämmez eb maho nii kiirustab selle tööga, et poeb oma nahast välja
Li õmmaa tüüt revib vai ku kõvassi, a ku võõraa tüh́h́ee meeʙ, siz on jo laiska oma tööd rabab (teha) oi kui kõvasti, aga kui võõrale tööle läheb, siis on juba laisk
M täm on aivo ahnaᴢ töölee ta on töös väga püüdlik
J vaĺĺu tüülee väsimatu (visa) töös
Lu miä ilma tüüttä ev või ellää ma ei suuda ilma tööta elada
M suurissa töissä vaivattaaʙ jõka paikka suurte tööde tõttu valutavad kõik kohad
Lu tüü jäi poolõllõõ ~ tüü jäi tšezzee töö jäi pooleli
M χot́ kumpaa töh̆hee meneᴅ ükskõik mis tööle lähed
Lu miε tahon tüh́h́ee pääsä ma tahan tööle saada
Li enne-vannaa meijjee nõmat tšäütii mõizaa tüüsee vanasti käisid meie omad mõisas tööl
Po mǜö tǜöllee tšäüzimmä me käisime tööl
K kuza õlõt tüüzä kus sa oled tööl?
J laiskuu peräss ajõttii tüüss vällää laiskuse pärast lasti töölt lahti (aeti töölt ära)
V tulin tüöltä tulin töölt
J kase perenaizõõ tüü on nii nätšümätü tüü see perenaise töö on nii märkamatu töö
J ruma tüü ~ gruuboi tüü lihttöö, must töö
Li taran tüü aiatöö
Lu pühä tüü talańjaa eb mee pühapäevane töö ei õnnestu
I õhtago tüüᴅ õhtused tööd
M vot kannii lõppu õzra töö vaat nii lõppes odrakoristamine (odratöö)
M kase õltši töö õli lõpõtõttu õled said (pärast rehepeksu) koristatud (see õletöö oli lõpetatud)
Li vot see õli semmoinõ se maa tüü vaat selline oli see maatöö (põllutöö)
J teh́h́ä tšäsi-tüüt: tšen tšedrääʙ, tšem võrkkoa kuoʙ tehakse käsitööd: kes ketrab, kes koob võrku
M siiz alku tšäsii töö siis algas käsitsitöö
J üvä izä lahs häppiät tüüt ep tee hea isa laps halba (häbitööd) ei tee
Li pilla tüü pahandus
Lu laiska suvvaab lahzõõ tüütä vs laisk armastab kerget tööd (lapse tööd)
J tüü opõin tööhobune
■
Lu viina teep kõik tüüᴅ viin teeb palju paha
P lõppu lõpussi tetši puhtaa töö lõppude lõpuks tegi puhta töö (= varastas kõik ära).
Vt. ka kaamenššikaa-tüü, kaŋgastöö, koiraa-tüü, koiruus-töö, koto-tüü, kurjaa-tüü, linatöö, maatöö, mettsätöö, niittütöö, nurmitöö, nussu-töö, näppitöö, oomnikko-töö, paja-töö, pilkkatöö, põllootöö, põlto-töö, päiv-töö, pää-töö, rüistöö, sala-tüü, temppu-tüü, tšäsitöö¹, õltšitöö, õzratöö

töö² Kett. K M S J-Must. (Kr) tüö K L P Po tüü Lu Li J I Ku t́śüü Ku te R-Eur. P tõõ J-Must. Ты́й Ii-reg₁ Тый ~ Те Pal₂, g ted́d́ee K M Po ted́d́ie ~ teddje Len. ted́jee Kett. ted́je J tejjee ~ teijee Lu teijje M-Set. teggi Kr teie | vn вы
M mitä aźźaa töö ajatta tak̆kaa mis asja te taga ajate?
J kuzapoolla tüü õlitta marjaᴢ kuspool te olite marjul?
K miä tulin tšäümää ted́d́ee tütärtä ma tulin teie tütrele kosja
M ted́d́eekaa saab nagraa, etti šok̆kaluuᴅ väsüväᴅ teiega saab (nii) naerda, et lõualuud väsivad
M miε võtan i ted́d́et sinne ma võtan ka teid sinna kaasa
Lu teill on kõikil nenä kahõõ silmää väliᴢ kk teil kõigil on nina kahe silma vahel (= olete kõik inimesed)
K miä tahon üöseissi tšüsüä teiĺee (Al. 28) ma tahan teilt öömaja paluda