[VOT] Vadja keele sõnaraamat

suuttua L P M Kõ S Li J (K R-Reg. Pi-Len. Lu), pr suutun K Li J suuttuun L, imperf suuttuzin K L P M Kõ J vihastada, vihaseks saada | vn сердиться, рассердиться, гневаться
M täll on üvä tapa, ep tämä suutu, ebõ·õ süämikko tal on hea iseloom, ei tema vihasta, ei ole kuri
P suuttuzin i sültšezin tämää päälie vihastasin ja sülitasin tema peale
M siz niku suuttu naizõõ päälee siis nagu vihastas naise peale
J miä nii suuttuzin sinu pääle, jot eläjez en tuõ teile ma vihastasin nii sinu peale, et elades(ki) ei tule (enam) teile
Kõ ku suutuʙ: la täm on suuttunnu, õmaᴅ jalgaᴅ jahzaʙ kui (keegi) vihastab, (siis öeldakse): las ta on vihane, (küll) võtab oma(d) jalad (ise) lahti
■
J piimä suutub (Must. 183) piim läheb kokku