[VOT] Vadja keele sõnaraamat

suka Len. K-Ahl. K-Al. P M Kõ Po Lu Li J I (vdjI Ma), g sugaa P M Po Lu J suğgaa vdjI Ma
1. kamm (juuste kammimiseks v. soengu kinnitamiseks) | vn гребень
P anna millõõ suka, miä nõizõn sukõmaa päätä anna mulle kamm, ma hakkan pead kammima
Lu mill päätä sugõttii jo sugaakaa, a ennee õli arja mul soeti pead juba kammiga, aga enne oli hari
Po ženiχa annab nùorikõlõ sugaa peigmees annab mõrsjale kammi
J ep sukõnnu izää suka rl ei sugenud isa kamm
Lu luin suka om pääᴢ luust kamm on peas (= juustes)
M Lu sugaa piid kammi piid
2. (hobuse)suga, -hari | vn скребница, чесалка (лошади)
M opõzõõ suka hobusesuga
3. (lina)hari, -suga | vn льночесалка
M siis tehtii rautõzõt sugaᴅ, siz mentii nõistii sukõmaa rautõzil sugõll siis tehti rauast linaharjad, siis mindi hakati sugema rauast linaharjadega
■
Lu suka lainõ murdlaine(tus).
Vt. ka pääsuka
Vt. ka sukõma