[VOT] Vadja keele sõnaraamat

sopia L P (Kett. J) sop̆pia M soppia Lu J-Tsv., pr sovin Kett. M Lu J, imperf sopizin Kett. L P Lu J
1. sobida, läbi saada | vn ладить, уживаться, ужиться
Lu tšälüseᴅ, vanaassaa elettii, ain parvõz elettii, i ain sovittii käliksed elasid vanaduseni, elasid ikka koos ja ikka sobisid
J naizõd mitäle evät sovi, ain riijõlla naised millegipärast ei saa läbi, aina riidlevad
2. sobida, kõlvata, sobilik olla | vn годиться, подходить
Lu kannii sovib ellää nii kõlbab (= võib) elada
3. ära leppida | vn мириться, помириться
Lu näväd õltii riijoᴢ, laadiustii sopimaa nad olid riius, (aga) asusid leppima
J eestä õlti riijoᴢ, nütt jo sovitti algul oldi riius, nüüd juba lepiti ära
4. kokku leppida | vn договариваться, договориться
Lu siitte tämä mahzap pastõrille, kui nävät sovita inna ka [= innaakaa] (Len. 282) sellest (rahast) ta maksab abikarjusele (nii palju), kuidas nad hinnas kokku lepivad
J tõizõl voott takaas sovittii üφtee isuttõmaa lanttua (muinasjutust:) teisel aastal lepiti (= leppisid mees ja karu) jälle kokku koos kaalikaid istutada
Lu nät ku sovittii, nüt tehtii tšerikko tšehs tšüllää näe, kuidas lepiti kokku, nüüd tehti kirik keset küla (= andsid mõlemad järele)